seisukohtadelt (VI stseen) II VAATUS Orgon vestleb Marianega ja pärib Tartuffe kohta; Mariane nõus kõigega, mis isa palub (I stseen) Orgon räägib Marianele plaanist, et tema meheks saaks Tartuffe, Mariane on rivist väljas. Dorine astub tuppa ja hakkab Orgoniga Tartuffe pärast tülitsema (II stseen) Dorine on Mariane peale pahane, et ta nõus kõigega mis isa ütleb. Mõnitab teda ja soovib edu Tartuffega (III stseen) Valere ja Mariane tüli, sest Mariane peaaegu nõus Tartuffele naiseks minema ja Valere armukadetseb. Dorine lepitab neid ja mõtlesid plaani (IV stseen) III VAATUS Dorine räägib Damisele, Damis on kuri. Plaan on lasta Elmirel võrgutada Tartuffe, et näha kas ta truu (I vaatus) Tartuffe annab Dorinele taskurätiku, et ta oma rinnad kataks. Vestlevad veidi (II stseen) Tartuffe lööb Elmirele külge ja tunnistab, et on tast sisse võetud. Damis
TARTUFFE A COMEDY CHARACTERS MADAME PERNELLE, mother of Orgon ORGON, husband of Elmire ELMIRE, wife of Orgon DAMIS, son of Orgon MARIANE, daughter of Orgon, in love with Valere CLEANTE, brother-in-law of Orgon TARTUFFE, a hypocrite DORINE, Mariane's maid M. LOYAL, a bailiff A Police Officer FLIPOTTE, Madame Pernelle's servant The Scene is at Paris ACT I SCENE I MADAME PERNELLE and FLIPOTTE, her servant; ELMIRE, MARIANE, CLEANTE, DAMIS, DORINE MADAME PERNELLE Come, come, Flipotte, and let me get away. ELMIRE You hurry so, I hardly can attend you. MADAME PERNELLE Then don't, my daughter-in law. Stay where you are. I can dispense with your polite attentions.
teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna. NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule. VIIES STSEEN Orgon on koju saabunud ning uurib, et kuidas inimestel läheb. Dorine räägib ,et proua Pernelli oli haige olnud, ent Orgonit paistab huvitavat ainult see, kuidas Tartuffel läinud on. KUUES STSEEN Cleante peab pahaks Orgoni poolehoidu Tartuffe suhtes. Mees ise arvab aga, et tänu Tartuffele suudab ta näha nüüdsest asju teisiti
pahameel, omakasupüüdlikus, kättemaksu himu, alandlikus ja tapa himu. Elmire poja mõistmatus väljendus selles kui ta ei suutnud taibata, kuidas õnnestus Tartuffe'il nii osavalt Orgon ja proua Pernelle oma pilli järgi tantsima panna. Samuti ei suutnud ta aru saada sellest, et kui ta käitub oma isa ees alandlikult ning proovib sellega Tartuffe minema ajada, siis see ei õnnestu, sest tema tavaline loomus oli üpris karm. Damise omakasupüüdlikus avaldus, kui tuli välja, et Valere ei saagi ta õe, Mariane'ga abielluda, see aga tähendas, et noormees ei saa naituda Valere õega. Pahameel ja kättemaksu himu läbis kogu teost sujuvalt algusest lõpuni. Damise pahameel avaldus alguses, kui ta mõistis, et Tartuffel on ta isale liiga suur mõju ning siis, kui noormees visati majast välja vaese aadlisoost mehe asemel. Kättemaksu himuline oli Orgoni poeg, kui kuulis Tartuffe plaani ning oli valmis seda isale ette kandma, ise sõnades, et petist nuhelda
oma naisele käe külge panna. Sagnarelle vastab talle et tal on õigus oma naist nüpeldada siis kui ta heaks arvab ning keegi teine ei tule talle ütlema mis oma naisega peale hakata. Kui härra Robert on lahkunud soovib Sagnarelle oma naisega ära leppida,kuid naine seda ei soovi puikleb mis ta puikleb kuid annab andeks ja ütleb sosistades et Ta ei unusta seda mis ta mees talle tegi ning hakkab mehele kättemaksu plaanima. Lucas ja Valere peavad aru selle üle kuidas leida lahendus ühele suurele probleemile. Nimelt on nende peremehe tütar haigestunud raskesse haigusesse ning arstid ei oska kuidagi leida lahendust selle mis haigus vaest last vaevab. Nende juttu kuuleb pealt Martine ning sosistab endale,et on leidnud suurepärase võimaluse oma logardist mehele kättemaksta ta soovitab neile ühte imepärast meest kes oskab lootusetuid haigeid ravida. Martine õpetab
Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegela...
9. Mitu last oli Moliere'l? 3, tütar ja 2 poega. Üks poeg suri 11 kuuselt, teine 6 kuuselt Iseloomusta Moliere loomingut. Kajastas tolleaja Prantsusmaa elu ja kombeid ja kritiseeris ühiskonda ja inimeste pahesid. Kirjutas nii et meeldida rahvale ja kuningale. Nimeta ,,Taratuffe" peategelasi. (5) 1) kaupmees Orgon 2) tema naine Elmire 3) kaupmehe ema Pernelle 4) Orgoni ja Elmire poeg Damis 5) nende tütar Mariane 6) Tara'tuffe valevaga 7) Valere Mariane armsam 8) Cleante Elmire vend Lühike Taratuffe iseloomustus. (tegelane) Tegevus toimus Pariisis (17. saj) Orgoni majas. Valevaga petistav tüüp petab Orgoni perekonda, laseb kirjutada enda nimele vara ja maja. Orgoni abikaasa paljastab ta. Tänu kuningale saab Orgon tagasi oma varanduse ja Taratuffe läheb vangi.
Teatriretsensioon „Tartuffe“ Autor: Kaspar-Eerik Maarand Tallinn 2017 Käisin Eesti Draamateatris vaatamas Moliere näidendit “Tartuffe“. Toimus see draamateatri suures saalis ning koosnes kahest vaatusest, mis kestis koos vaheajaga kokku 3 tundi. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näiden...
Teha kokkuvõtted ja üldistada saadud tulemusi MEETOD: · Kirjanduse analüüs Küsitlus Saadud küsitluste tulemuste analüüs ja üldistamine TÖÖS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED: · Põhimõisted käesolevas töös on väärtus, eetika, väärtushoiakutel põhinev käitumine. 3 1.Väärtuste olemus Pojman on oma teoses öelnud, et termin väärtus(ladina sõnast valere, mis tähendab ,,väärt olema")on äärmiselt paindlik. Mõnikord kasutatakse seda kitsalt kui sünonüümi sõnadele hea või väärtuslik, ja mõnikord kasutatakse seda laiemalt kogu hinnanguliste terminite skaala kohta,alates limast hüvest kuni neutraalseni ja sealt edasi suurima halvani,hõlmates seega positiivsed,neutraalsed ja negatiivsed ,,väärtused". Pojman on ka välja toonud oma teoses väärtuskategooriad:Materiaalsed ja
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1. rändnäitleja, kuninga soosing, mida kujutas ja mida naeruvääristas teoseti,
vahel, mis võimaldab koolidel välja töötada vastavat koolituspaketti. Sama koostöö raames on ilmumas ka klassikalisi väärtuskavatuse mudeleid ja kaasaegseseid väärtuskasvatuse suundumusi tutvustav artiklite kogumik "Väärtuskasvatuse lugemik". (Ü. Luisk 2009 Aktuaalne teema väärtuskasvatus koolis) http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,22808 ENESEANALÜÜS Sõna väärtus tuleb ladinakeelsest sõnast valere, mis tähendab ,,väärt olema". Kõige levinum kasutus on, et väärtus on see, mis on väärt omamist, saavutamist või tegemist. Väärtused on soovide objektid, mis juhivad meie toimimist. Kui mingit tunnust peetakse väärtuseks, siis tähendab see, et seda võetakse arvesse valikute langetamisel ning enda ja teiste tegevuste kavandamisel (Blackburn, 2002: 488). Arvan, et see tsitaat võtab hästi lühidalt kokku väärtuste põhimõtte. Me kõik omame erinevaid
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
