üldiselt kui võimalik. · Kas saab moraali tuletada puhtmõistuslikest kaalutlustest seejuures kaalutlustest, mis oleksid nii universaalse iseloomuga, et neid peaksid tunnistama kõik arukad inimesed? Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv ütleb, · mida inimene peaks tegema, · kui ta soovib saavutada teatud sihti. Kategooriline imperatiiv · Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. · Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii. · Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. · Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. · Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise
Nendest tuletatakse veel kaudne ning possessiv. Iseseisvaid asesõnu kasutatakse rõhu tekitamiseks. Joonis: asesõnad shilha keeles Eesti keeles jaotatakse asesõnad selle alusel, mis sõna nad asendavad. Prosubstantiivid viitavad esemetele, isikutele ja nähtustele nt mina, sina, tema, igaüks. Proadjektiivid viitavad omadustele nt selline, säärane, too. Pronumeraalid viitab hulgale nt mitu, mitmes. Verbid Shilha verbid on on kombinatsioon PNG afiksist. Verbid jaotatakse kolmeks: imperatiivid, indikatiivid ja subjektsioonid. Verbidel esinevad käänded ja pöörded. Käändeid on neli. Imperatiivid on markeerimata ning ainsuses, markeeritud pannakse mitmusesse sooliselt. Verbid järgivad arvu, sugu ja markeeringut nimisõnast. Eesti keeles jaotatakse verbid morfoloogiliselt viieks: pööre, tegumood, aeg, kõneviis, kõneliik. Kõik viis ei saa kunagi ühes tegusõnavõrmis esineda. Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja
3.Eetiliste hinnangute objektid: Moraalifilosoofia eesmärgiks oli Kanti arvates leida kõigi inimeste jaoks siduvad käitumisprintsiibid. Need ei saanud olla leitud kogemusest vaid mõistusest. Kant peab teo moraalsuse üle otsustamise puhul teo motiivi ( mitte näiteks tagajärge). Tegusid, mis on väliselt kooskõlas moraaliseadusega, kuid sooritatud mittemoraalsetest kavatsustest, nimetab Kant legaalseteks tegudeks. 4.Maksiimid ja imperatiivid: Maksiim on tema käsitluse järgi üldine põhimõte, mille inimene kehtestab iseendale ja mis on aluseks tema käitumisele Imperatiiv on üldine põhimõte, mis on samal ajal ka universaalne (suunatud kogu inimkonnale). Imperatiive liigitab Kant hüpoteetilisteks ja katekoorilisteks. Hüpoteedilised ütlevad seda, mida tuleb teha etteantud eesmärg saavutamiseks. Kategooriline imperatiiv on orienteeritud teomotiividele ja seega on absoluutselt ja
4.Õigus turvalisusele 5.Õigus teada 6.Õigus omandile -Peamised kohustused: 1.Vägivaldsusetus 2.Usaldusväärsus 3.Ausus 4.Õiglus 5.Enesekriitilisus 6.Täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv ütleb, et moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid ning valetamine või lubaduste murdmine ei ole iialgi õige, ükskõik millised oleksid asjaolud. Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii:Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit
* Tagajärg hea, halb, neutraalne. * Iseloom vooruslik, paheline, neutraalne. * Motiiv hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik. * Deontoloogilised eetikateooriad uurivad teo iseloomu. I. Kant (1724-1804), 10 käsku. * On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud. ,,Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad tahta, et sellest saaks üleilmne seadus." * Peab igal tingumusel kehtima. ,,Inimene on eesmärk iseenesest, inimene poe vahend eesnörgi saavutamiseks." * Vaba tahe eristab loomi inimestest. * Inimese väärtus, väärikus, on väärtus iseenesest. *Augino Thomas skolastik, samal arusaamal.
Inimese moraalseks tegutsemiseks peaksid õigused ja kohustused tasakaalus olema. Iga õigusega kaasneb kohustus. . kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga Õigus on eetiline miinimum. Absoluutsed õigused: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile, õigus teada. Kohustused:-vägivaldusetus, usaldusväärus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas, et inimesel on mõistus Moraali metafüüsilised alused väljendab kat.imp. nii: - Toimi ainult vastaval selle maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus Kat.imp II vorm: Inimene olgu eesmärk iseeneses. - Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese/kellegi teise isiksus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit.
üldisteks toimimisprintsiipideks "Kui tahad saada A, tee B!" (moraaliseaduseks). Näit: Et saada terveks, võta rohtu! Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas Hüpoteetilised imperatiivid ei ole tahaksin, et kõik inimesed igal ajal moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), universaliseeritavad
Kaitse ei ole kogukondlik ning on objektiivne, põhineb inimloomusel. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Kohustuse eetika lähtub Kantist praktilise mõistuse kriitika. Teoses arutleb autor, et meie tegudel on erinevad motiivid, nt auahnus, soov vms. Sellistel puhkudel ei saa me öelda, et tegemist oli eetilise teoga ning vaja on omakasupüüdmatut motiivi. Maksiimid - reeglid, mis on kehtestud puhta mõistuse poolt, ei tulene materiaalsest huvist. Kategoorilised imperatiivid - eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Juhtnöörid, kuidas peaks käituma, kui soovitakse käituda eetiliselt. Omane ainult ratsionaalsetele olenditele. See annab kõrgemat sorti rahulduse, milles seisneb inimese kõrgem väärikus. Vastuväited: liiga formaalne eetika. See kehtestab kriteeriumi, on raske mõista, mida inimene siis peaks ikkagi tegema. eiratakse praktilisi tagajärgi. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone.
meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu. Vastuväited: liiga formaalne. Kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteerium, mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on väga raske eristada, mida ma peaksin tegema. Eiratakse praktilisi tagajärgi, mis on kohati küsitav
poole: Armas taevas! Kujuta pilti! Kurat! Näe imet! Oh sa poiss! Pagana pihta! Raibe ~ Vana raisk! Sa heldene aeg! Sa nuga! Tont võtaks! Tuhat ja tuline! Tänu jumalale! Vot kus pauk! Või veel! Ära räägi ~ märgi! · Sõimuvormelid, mille hulgas saab eristada samuti vormilis-funktsionaalseid alaliike: 1) nimetamised (2. või 3. isikus, kujundid tihti loomariigist): Igavene madu! Vana lehm! Siga! No on oinas! Tatikas! Kuradi mölakas! Igavene jobu! 2) saatmised ja lakutamised (vormilt imperatiivid, tihti ebatsensuursed): Keri põrgu! Käi kassi saba alla! Mine metsa oma jutuga! Sõida potilaadale! Sõida seenele! 3) ähvardused ja hoiatused: Hoia piip ja prillid! Löön su laiaks! Ma sulle veel ehitan! Nummerda kondid ära! Näitan sulle, kuidas Luukas õlut teeb! Seda ma sulle ei kingi! 4) needmised ja sajatused, mis moodustavad piiriala maagiliste ja retooriliste vormelite vahel: Pipart sulle keele peale! · Tervitused jm
mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: „Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti“. Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad
hüve koguhulka kogusummana mitte keskmist hüve indiviidi kohta 44. Deontoloogilise eetika eripära on see, et ta on objektiivne ja absolutistlik. Teo loomusest sõltuvalt ilmneb, mis on hea, mis halb ja see kehtib kõigile ja alati. Ei ole prima facie printsiipe. 45. Enim seostatakse deontoloogilist eetikat Immanuel Kantiga. 46. HI-käsk, mida teha soovi rahuldamiseks KI- käsk teha midagi sõltumatult soovist. Kanti kohaselt on kõik moraalsed kohustused kategoorilised imperatiivid. KI Ivormel- Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus!KI II vormel-Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. KI III vormel-Iga mõistusega olend võib käsitleda ennast universaalse seaduse andjana 47. Moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi on see tegu, mis on oma olemuselt hea
Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid tahe. 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil (käsul)? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Hüpoteetiline: Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleb teha soovi rahuldamiseks. · "Selleks, et saada A, tee x!" · Nt: Et saada terveks, võta rohtu! Tee filosoofia eksam kui soovid ülikooli lõpetada. · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad. · ,,peab" kehtib kui on vastav soov · Kohustus tekib seoses sihi või soovi olemasoluga. Kategooriline: Kantil on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal
kohusetundest ajendatuna. Tagajärjed pole tähtsad! Teodeontoloogia: Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Intuitsioon on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse. Detsisionism: võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid? Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida.
Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on:
· Eluaastad: 1724-1804 · Kanti mõjukaim teos moraalifilosoofia vallast: "Alusepanek kommete metafüüsikale " ("Grundlegung zur Metaphysik der Sitten") Esmatrükk: Riia, 1785 Ratsionalism · Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil. · Kõik ratsionaalsed olendid jõuavad paratamatult ühtede ja samade järeldusteni. · Moraal ei põhine soovidel, sest need on sattumuslikud, võivad muutuda. Hüpoteetilised imperatiivid (HI) · Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, mida tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks. · "Selleks, et saada A, tee x !" · "Kui tahad kaalust alla võtta, mine trenni!" · HI on tingimuslik. Ei ole universaliseeritav, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv (KI) · KI käsib midagi teha sõltumata sellest, mida soovitakse. · "Tee x !" "Räägi alati tõtt!"
käitumist. Institutsioon- tegutsemisviis, mis on korrastatud teatud normide ja väärtuste alusel ja vastab ühiskonna peamistele vajadustele. Sotsiaalsete suhete organiseeritud süsteem, mis hõlmab üldisi väärtusi ja protseduure. VÄÄRTUSED Laiemas mõttes reaalse tegelikkuse nähtuste ja objektide tähenduslikkus sõltuvalt nende vastavusest ühiskonna sotsiaalsete rühmade ja isiksuse vajadustele. Kitsamas mõttes kõlbelised imperatiivid, mis on inimkultuuri poolt välja töötatud ja ühiskondliku teadvuse produkt(arusaamad heast ja halvast). Terminaalsed väärtused- iseenesest väärtused Instrumentaalsed väärtused- visioonid soovitava lõppseisundi saavutamiseks Deviantsus- käitumine, mis on vastuolus rühma või ühiskonna normidega SOTSIALISEERUMINE Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus
Moraal on kogemustevaba. Ainult puhtale mõistusele toetudes oleme võimelised teadma, mis on õige ja väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Emotsioonid ning moraalne kohusetunne on erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (eetika = kohuse-eetika). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid (armastus), on need pigem head kõrvalproduktid, mitte teo põhjustajad. Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid hüpoteetilised, katekooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv pigem soovituslik käitmusjuhis ja ei kehti moraaliotsusustele. Kui tahad A, tee X. Kategooriline imperatiiv absoluutne moraaliseadus. Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategorilise imperatiivi testi.
Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Esita selle kolm vormelit. Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, et midagi tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks:,,Selleks, et saada A, tee x!" Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: ,,Tee x!" Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovist. Kanti kategooriline imperatiiv (esimene vormel): ,,Toimi alati sellise maksiimi kohselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Ta täpsustab: sa pead toimima ,,nii, nagu sinu tegutsemise maksiim saaks sinu tahte läbi universaalseks loodusseaduseks," mis on analoogiline füüsika seadustega.
... 18 GAUDEAMUS Rõõmustagem nüüd, kuni oleme noored Pärast lõbusat noorust, pärast rasket vanadust me saame mullaks Elagu ülikool, elagu professorid Elagu iga ülikooli liige Elagu kõik ülikooli liikmed Õitsegu nad igavesti Elagu ka riik ja see, kes seda juhib Elagu meie kodanikud, Metseenide heldus, mis meid siin toetab. 19 Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivid lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivid lk 127 1. Divide et impera! - Jaga ja valitse 2. Festina lente! - Kiirusta aeglaselt 3. Nota bene! - Pane hästi tähele! 4. Carpe diem! - Naudi päeva! 5. Salus populi suprema lex esto – Rahva heaolu olgu ülim seadus 6. Testes estote – Olge tunnustajad! 7. Titius meus heres esto – Titsius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote – Nii ma annan,
Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Esita selle kolm vormelit. Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, et midagi tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks:„Selleks, et saada A, tee x!“ Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist – ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: „Tee x!“ Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovist. Kanti kategooriline imperatiiv (esimene vormel): „Toimi alati sellise maksiimi kohselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus.“ Ta täpsustab: sa pead toimima „nii, nagu sinu tegutsemise maksiim saaks sinu tahte läbi universaalseks loodusseaduseks,“ mis on analoogiline füüsika seadustega.
Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt,
Norme võib liigitada selle järgi, missugusele alale nende mõju on suunatud: loogika ja matemaatika normid; esteetika normid; kombestiku normid; usunormid; moraalinormid; õigusnormid. Nõuded normidele: 1) ametivõimude kasustused 2) abstraktsed, sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid 3) peavad olema üldkehtivad. Samuti nõutakse tematl teatud ajalist kehtivust. Norm on imperatiivi vormis lause mõttesisu. Õigusnormid on vabad imperatiivid. Objektiks võivad olla kodanikud või ametisisikud. Esimesel juhul on tegemist primaarnormidega. Ametiisikutele määratud normid on sekundaarnormid. On eristatud ka veel reageerimisviisi norme, mis väljendavad neid mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Käitumisnormid on oma olemuselt regulatiivsed Konstitutiivsed normid on jaotatud Conte poolt 4 rühma: 1) deonantsed (loovad mäöngu, nupud,
Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus,
Moraaliprintsiipe iseloomustab : Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) Universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) Avalikkus (et nende alusel hinnata saaks) Teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad) Moraaliprintsiip on moraali keskseks elemendiks. Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised. Preskriptiivsus tähendab moraali praktilist ehk tegutsemist juhtivat iseloomu. Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud võ imperatiivid. Preskrpitiivsus on omane kogu normatiivsele diskursusele. Tagasimõjuvalt kasutatakse seda tunnust käitumise tunnustamiseks, kiituse, laituse jagamiseks, rahuldus-või süütunde tekitamiseks. Universaliseeritavus moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigile, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Universaliseeritus kehtib ka kõigi hinnanguotsustuste suhtes. inimene peaks olema järjekindel oma väärtusotsustustes, sh ka moraaliotsustustes.
ratsionaalsete olendite jaoks universaalselt siduv. Moraalikohustus · Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. · Kant eristab 2 sorti imperatiivi: o hüpoteetiline imperatiiv, o kategooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. · "Kui tahad saada A, tee B!" · Näit: Et saada terveks, võta rohtu! · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad. Kategooriline imperatiiv · KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida. Kategoorilise imperatiivi 1. Vormel
Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud. 4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad. 5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed: Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma"
Praktilist mõistust tuleks kriitiliselt uurida. Mõistuses on rida eri põhimõtteid, mis on suunatud tahte määramisel. Maksiim - põhilause, maksev iga üksiku inimese tegutsemise kohta. Vastandiks praktiline seadus - peaks määrama iga inimese tegevust. Hüpoteetiline & kategooriline imperatiiv. Teoreetilise mõtlemise seadustel on sundiv iseloom. Praktilise mõistuse seadustel nõudev ehk kohustuslik iseloom, sisaldavad käsu. Praktilised seadused on imperatiivid. Imperatiiv: tingitud või tingimatu (N: Hoia tervist, kui tahad vanaks jääda). Kategoorilised imperatiivid on üldiselt ja tingimatult maksvad. Üldine ja tingimatu eetika peab varjama kategoorilise imperatiivi. Mõistus Teoreetiline Praktiline (suunatud tunnetusele, Maksiimid Praktilised seadused vaatles"Puhta mõistuse (millel on subjektiivne (üldine kehtivus)
Kui ta hävitab oma tervist, siis ta haigestub ja sureb. Minu kohta kehtib ta aga üksnes sel tingimusel, kui ma sellele mingisuguse väärtust omistan, et kõrgesse vanadusse jõuda. 14 Selliseid lauseid võib nimetada hüpoteetilisteks imperatiivideks. Nad kehtivad üldiselt aga üksnes tinglikult. Seevastu laused, mis maksavad samuti üldiselt aga tingimatult, on tingimatud ehk kategoorilised imperatiivid. On selge, et eetika, mis tahab olla üldine ja tingimatu, peab rajanema kategoorilisele imperatiivile. Öeldut vöiks iseloomustada järgnev ülevaade: Mõistus Teoreetiline mõistus Praktiline mõistus on suunatud tunnetusele püüab tahet määratleda kaemuste, mõistete, ideede abil, PRAKTILISTE PÖHIMÖTETE ABIL
mitteseotud põhjendused. Moraalsed hinnangud on universaalsed: moraalne hinnang sama tüüpi teole samas olukorras saab olla ainult ühesugune. Moraalsed kohustused, keelud ja teised nõudmised on kategoorilised imperatiivid: nad kohustavad meid sõltumatult meie soovidest, sõltumata selles, kas meile meeldib või ei. Kognitivism ja mittekognitivism – kas põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete suhtes KOGNITIVISM: eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad (neil on tõeväärtus). Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. NONKOGNITIVISM: eetikaväidetel puudub tõeväärtus
tahte tähendustest mitte stiili poolest, kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu." Felix Somló: ,,Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv." Gustav Radbruch: ,,Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks." Karl Olivecrona: ,,Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid [...] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib." Hans Kelsen: ,,Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse." Georg Henrik von Wright: ,,Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha." Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus." Ota Weinberger: ,,Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus."
kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu.“ Felix Somló: „Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv.“ Gustav Radbruch: „Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks.“ Karl Olivecrona: „Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid […] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib.“ Hans Kelsen: „Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse.“ Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha.“ Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus.“ Ota Weinberger: „Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus.“
annaabi.ee 
