Eetika: �iget ja v��ra avastamas (0)

Eetika : õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus
Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest.
Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi.
Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad)
Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle
Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks.
Moraaliprintsiipide tunnused:
Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras
Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida)
Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu
Avalikkus - moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud)
Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia)
Eetika kui distsipliini jagunemine
Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika , mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi:
? kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb
? kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms.
Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada.
Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika , valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika , ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika).
Põhilised eetikateooriad-
Tagajärje-eetika: tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Teo moraalse õiguse määrab tagajärg.
Kohuse -eetika: deo(„peaks“)ntoloogiline eetika. Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab
Vooruseetika : keskmes on inimese iseloom. Vooruseeetika ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.
Mis on MORAALI OTSTARVE?
1.Hoida ühiskonda koost lagunemast.
2.Leevendada inimkannatusi.
3.Soodustada inimõitsengut.
4.Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult.
5.Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd.
Ilma moraalita ei saa neid ühishüvesid edendada.
Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.
Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin).
Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades .

II Moraalirelativism- Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?

Moraal on normide süsteem. Normid- reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma.
Etnotsentrism - oma kultuuri kõige õigemaks ja paremaks pidamine, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; need on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Relativism on skeptitsismi vastand - kui moraalse skeptitsismi kohaselt pole üldse kehtivaid moraaliprintsiipe siis relativismi kohaselt on need siiski mõneti olemas.
Relativismi teesid:
Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne= kultuurirelativism .Erinevatel kultuuridel on erinevad tavad ja kombed, kokkuvõttes erinevad arusaamad sellest, mis on õige või vale.
Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt ehk moraal on kultuurist sõltuv. Seisukohad kujunevad välja olenevalt sellest millises kultuuris üles kasvad, kes ja millised on mõjutajad jne.
RELATIVISM= tunnetusteoreetiline suund, mis rõhutab inimtunnetuse suhtelisust , tinglikkust ja subjektiivsust. (ei saa anda hinnanguid)
Re kutsub üles sallivusele/tolerantsusele (positiivne väärtus).
Tolerantsuse paradoks:
Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt.
Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused.
KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust!
Eetilise relativismi vormid:
Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust.
Konventsionaalne eetiline relativism e Konventsionalism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt; käsitus, mille järgi teaduslikud mõisted ja teooriad on vaid tinglikud kokkulepped, mistõttu ei saa tõestada ka ühegi teooria tõesust ega ekslikkust.
JÄRELDUS
Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt- Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna.

III Moraaliobjektivism- Kas on universaalseid moraaliprintsiipe?

Moraaliobjektivism - on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.
Eetiline absolutism - Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist.
TTD- topelttagajärje doktriin - on teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge- hea ja halb.
On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi.
William Ross (mõõdukas objektivist)- prima facie printsiibid = on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb üldiselt alluda , kuid mõnikord võib mõni teine oluline moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda.
Universaalne moraal- Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid reegleid, sest need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda.
Minu tuumprintsiibid (millest ei loobu; universaalse moraali põhimõtted)

Ära otsusta eelarvamuste põhjal

Ära valeta kellelegi (millegi temale olulise kohta) HÄDAVALE VÕIB haha

Hoia oma lähedasi ja sõpru, sest nendeta oleksid sa ei keegi

Kui sa midagi tahad elult saada, siis pead ka vastu andma
Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele).
Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised.
näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks
Ideaalne vaatleja- vaatekoht, mis aitab selgusele jõuda universaalsetes printsiipides/neid kinnitada. Ideaalse vaatleja omadused: sõltumatu, erapooletu , informeeritud (max teadmine), Jumal?

IV Väärtused
Minu:

1 perekond ja sõbrad
2 haridus /teadmised
3 vabadus
4 tervis ja vaimne heaolu/rahulolu
5 õiglus
Armastus, tõde, harmoonia, ilu, raha, võim
Väärtused: Annavad põhjuse tegutsemiseks, põhjuse teha valikuid. Nt rõõm nauding .. Jagunevad:
Positiivsed ja negatiivsed väärtused
Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus)
Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus )
Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused
Individuaalsed: vabadus, autonoomia , tervis
Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus
Väärtuse liigid Sokratese järgi: seesmine , instrumentaalne , sega
Seesmine väärtus ehk iseväärtus- väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. (nt rõõm, nauding, elu)
Instrumentaalne väärtus – ka vahendväärtused- väärtused, mis on head mõne eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Nt raha, meditsiin
Segaväärtused- aka kombineeritud hüved- need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Nt teadmised, tervis
Intrinsikalist- (seesmiste väärtuste pooldaja )
Hedonistid – peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Jagunevad: sensualistid, satisfikatsionistid
Mittehedonistid: monistid ja pluralistid
Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed:
kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad inimesest?)
Väärtuste ja käitumise seos
VÄÄRTUS- “Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk” 
HOIAK- “Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas – seal on statistiliselt kõige kõrgemad palgad”  KÄITUMINE- “Asun õppima pangandust/ kandideerin tööle panka/ töötan pangas”

IV Tagajärjeeetika
Jaguneb:

Eetiline egoism ehk egoismieetika (Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid . Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult.
 Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. “Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!”)
EGOISM
Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast.
Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks tegudeks.
Altruism on mõneti egoistlik - teiste aitamine ja teiste heaolu tekitab endas hea tunde. (?)
Altruism võib olla ka äärmuslik enesemadaldamine- võib kaasa tuua madala enesehinnangu, enesevihkamise, kõikeläbiva süütunde jne. Enda heaolu eest hoolitsemine tundub olevat justkui patt.
Altruismi kõige äärmuslikum vastand- minaism (enda võimuiha rahuldamine on kõige tähtsam)
Egoismi liigid:
1)Psühholoogiline egoism- inimestel on alati egoistlikud motiivid ja teisti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline.
2)Personaalegoism- inimene on võimeline isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha- see on tema valik. Oma olemusest lähtuvalt ta valib enesearmastuse.
3)Individuaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks.
4)Universaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid käituma egoistlikult – igaüks enda heaks
KOKKUVÕTE: Egoist on see, toimib ainult omahuvist lähtuvalt.
Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks.
Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist.
UTITLITARISM
1. Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip)
2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip)
3.Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu – kõigi kasu, keda tegu puudutab.
„Suurim õnn, suurimale hulgale“

Hedonism-eetika suund, mis peab naudingut ja lõbu inimese elu kõrgeimaks väärtuseks ning eesmärgiks.
Utilitarismi erivormid :
1) Hedonistlik (psühholoogiline ja aksioloogiline)- õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne NAUDINGU näol (Bentham)
2)Eudaimonistlik- -„- , mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol (Mill)
3) Eelistus - -„- rahuldavad kõige paremini igaühe soove, eelistusi
UTILITARISMI 2 LIIKI:
1)Teo-utilitarism
(act utilitarianism)
Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti.
2)Reegli-utilitarism
(rule utilitarianism)
Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid.
Kaasaaegsed utilitaristlikud teooriad: heaolu (peamiste huvide põhine); ideaalne (väärtuste) ; negatiivne (vähendab kannatusi) ; preferents (indiviidi eelistuste)

V Kohuse-eetika ehk deontoloogiline

1)Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele.
Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust.
Valetamine on alati vale.
2)Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist – kohusetundest – ajendatuna.
3)Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe .
Deontoloogia vormid on:
Teodeontoloogia- kõik elusituatsioonid on kordumatud, seetõttu ei ole võimalik kehtestada kindlaid reegleid.
Reeglideontoloogia- Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile.
*Reegliintuitsionism – intuitsioon avastab kas ühe reegli (absolutism) või mitu (objektivism).
*Reegliratsionalism – ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel (absolutism) või mitu (objektivism).
Absolutism- igale moraaliprobleemile on ainult üks õige vastus
Objektivism- prima facie printsiibid (Ross)
Deontoloogilise eetika klassik oli saksa filosoof I. Kant
Kanti õpetuse alused:
Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud.
Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus – Hea Tahe.
Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta.
1. Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne.
2.Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi.
3.Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südame-tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi.
Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud.
Kant eristab 2 sorti imperatiivi: hüpoteetiline imperatiiv , kategooriline imperatiiv
Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik . See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. Näit: Et saada terveks, võta rohtu !
Kategoorilise imperatiiv on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid ( maksiimid ) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).
Tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida.
Kanti antropoloogia
Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid.
Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk.
Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna.

VI Vooruse-eetika (tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone)

Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom.
Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale ( deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele ( teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb.
Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne.
Mittemoraalsed voorused: julgus , optimism, ratsionaalsus , tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne.
______________________________
Religioon ja Eetika- kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda?
Teism- Jumala usku
Deism- Jumal pole olemas isiku kujul, kuid ta eksisteerib (mingi ollusena :D:D:D)
Ateism - Jumalat ei ole olemas (vankumatu veendumus )
Agnostitsism- Jumalat on võimatu tunnetada, kuna ta on väljaspool meie meeli ja vaimu
Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas- veendumuseks on, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad , kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad.
2 eetilise haldamise mudelit:
Vastavusmudel- kitsas tee
Ebaeetilise käitumise vältimine; rõhk on välisel kontrollil; tüüpilised vahendid: piiravad seadused, kindlapiirilised käitumiskoodeksid, kindlapiirilised protseduurid
Väärikusmudel- lai tee
Eetilise käitumise edendamine; rõhk sisemisel kontrollil; tüüpilised vahendid: töötoad, koolitused , ideaali püüdvad eetikakoodeksid, isiklik juhendamine ( mentorlus )  usk inimestesse ja nende headusesse on suur!
Arutle - kumb sinu kutseliidus/sinu ametialaselt oleks parem lähenemine, kas väärikusmudel või vastavusmudel?
Stephen Covery raamat „Väga efektiivse inimese seitse harjumust“ - „emotsionaalse pangakonto “ 6 põhilisemat deposiiti
1)teise inimisiksuse mõista püüdmine (mitte hukka/ega õigeks mõistmine, liht mõistmine)
2)tähelepanu pööramine väikestele asjadele
3)lubadustest kinnipidamine
4)selle kindlakstegemine, mida teine eeldab
5)eneses kõlbelise tervikliku isiksuse kujundamine
6)siiras andekspalumine eksimuse korral
Suhtlemistaktika: hamburgeri meetod
komplimentkriitikakompliment (ehk siis- konstruktiivse kriitika jagamiseks, ei saa kohe kedagi „rünnata“, alustama peaks meeldiva vestluse, mõistmisega, seejärel kriitikat avaldama ja lõpetama samuti positiivsel noodil)