Eetika : õiget ja väära avastamas - Louis P.
Pojman 2005 TÜ
eetikakeskus Eetika on teadus
kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest.
Eetika kui
kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba
teha.
Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja
vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid
ühiskondi.
Eetika
käsitlusaine on
MORAAL
(moraal on inimeste teatud tavad, reeglid,
praktikad)
Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali
üle
Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on
spetsiifilised
moraaliteooriad, mida
nimetame eetikateooriateks.
Moraaliprintsiipide
tunnused:
Universaliseeritavus-
moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras
Ettekirjutatavus-
moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida)
Üleskaaluvus-
moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või
majanduslik kasu
Avalikkus -
moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud)
Teostatavus-
norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia)
Eetika kui distsipliini jagunemineTeoreetilise eetika alla kuulub
metaeetika , mis uurib eetikateooriate mõisteid ja
struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi:
? kuidas me
üleüldse saame teada, mis on hea/halb
? kas „hea”
ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus
jms.
Teoreetilise
eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on
üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada.
Praktiline e.:
rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus),
mingi eluvaldkonna eetika (nt
meditsiinieetika , valitsemiseetika) või
mingi professiooni kutse-eetika (nt
spordieetika , ajakirjanduseetika,
ärieetika, internetieetika).
Põhilised
eetikateooriad-
Tagajärje-eetika: tegu hinnatakse selle
tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Teo moraalse
õiguse määrab tagajärg.
Kohuse -eetika:
deo
(„peaks“)ntoloogiline
eetika. Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas
on õige, kuidas peab
Vooruseetika : keskmes on inimese
iseloom. Vooruseeetika ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid
milliseks
inimeseks ma peaksin saama.
Mis
on MORAALI OTSTARVE?
1.Hoida
ühiskonda
koost lagunemast.
2.Leevendada inimkannatusi.
3.Soodustada inimõitsengut.
4.Lahendada huvikonflikte
õiglaselt ja mõistlikult.
5.Jagada kiitust ja laitust, tasu
ning karistust ja süüd.
Ilma
moraalita ei saa neid ühishüvesid edendada.Osad
moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised
moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende
täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.
Moraalinormide
täitmist tagatakse nii
väliste
(teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui
sisemiste
sanktsioonidega
(häbi, südametunnistusepiin).
Moraal
võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda:
nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla
õige
islamimaades .
II
Moraalirelativism- Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?
Moraal on normide
süsteem. Normid- reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või
tegemata jätma.
Etnotsentrism -
oma kultuuri kõige õigemaks ja paremaks pidamine, teisi kultuure
hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid
moraaliprintsiipe; need on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku
valikust.
Relativism on
skeptitsismi
vastand - kui
moraalse skeptitsismi kohaselt pole
üldse kehtivaid moraaliprintsiipe siis relativismi kohaselt on need
siiski mõneti olemas.
Relativismi
teesid:
Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): moraalselt
õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole
universaalne=
kultuurirelativism .Erinevatel
kultuuridel on erinevad
tavad ja kombed, kokkuvõttes erinevad arusaamad sellest, mis on õige
või vale.
Sõltuvuse
tees: moraal on kultuuri produkt ehk moraal on kultuurist sõltuv.
Seisukohad kujunevad välja olenevalt sellest millises kultuuris üles
kasvad, kes ja millised on mõjutajad jne.
RELATIVISM= tunnetusteoreetiline suund,
mis rõhutab inimtunnetuse
suhtelisust ,
tinglikkust ja subjektiivsust. (ei
saa anda hinnanguid)
Re kutsub üles sallivusele/tolerantsusele
(positiivne väärtus).
Tolerantsuse
paradoks:
Tolerantsus on
absoluutne
väärtus,
mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt.
Tolerantsuse
järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused.
KUID
teiste
ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust!
Eetilise
relativismi vormid:
Subjektiivne
eetiline relativism e Subjektivism
–
kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest
valikust.
Konventsionaalne
eetiline relativism e
Konventsionalism –
kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt; käsitus,
mille järgi
teaduslikud mõisted ja teooriad on vaid tinglikud
kokkulepped, mistõttu ei saa tõestada ka ühegi teooria tõesust
ega ekslikkust.
JÄRELDUS
Me
vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt-
Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna.
III
Moraaliobjektivism- Kas on universaalseid moraaliprintsiipe?
Moraaliobjektivism -
on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on
siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.
Eetiline absolutism -
Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige
lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist.
TTD-
topelttagajärje doktriin - on teooria, mis annab algoritmi kõigi
moraalidilemmade lahendamiseks, kus
teol võib olla 2 tagajärge- hea
ja halb.
On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa
häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega
kaasneb halbu tagajärgi.
William Ross
(mõõdukas objektivist)-
prima facie printsiibid = on kehtivad
tegutsemisreeglid, millele tuleb üldiselt
alluda , kuid mõnikord
võib mõni teine oluline moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda.
Universaalne
moraal- Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid reegleid, sest
need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda.
Minu
tuumprintsiibid (millest ei loobu; universaalse moraali põhimõtted)
Ära otsusta eelarvamuste põhjal
Ära valeta kellelegi (millegi temale olulise kohta) HÄDAVALE VÕIB haha
Hoia oma lähedasi ja sõpru, sest nendeta oleksid sa ei keegi
Kui sa midagi tahad elult saada, siis pead ka vastu andma
Universaalne
inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid
moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile
ratsionaalsetele olenditele).
Moraaliprintsiibid
on
inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid
edendavad neid vajadusi paremini kui teised.
näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks
Ideaalne
vaatleja- vaatekoht, mis aitab selgusele jõuda universaalsetes
printsiipides/neid kinnitada. Ideaalse vaatleja omadused: sõltumatu, erapooletu , informeeritud (max teadmine), Jumal?
IV
Väärtused
Minu:
1 perekond ja
sõbrad
2 haridus /teadmised
3 vabadus
4 tervis ja vaimne
heaolu/rahulolu
5 õiglus
Armastus,
tõde, harmoonia, ilu, raha, võim
Väärtused:
Annavad põhjuse tegutsemiseks, põhjuse teha valikuid. Nt rõõm nauding .. Jagunevad:
Positiivsed ja
negatiivsed väärtused
Positiivsed
väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus,
turvalisus)
Negatiivsed
väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus )
Individuaalsed
ja kollektiivsed väärtused
Individuaalsed:
vabadus, autonoomia , tervis
Kollektiivsed:
patriotism, kultuur, solidaarsus
Väärtuse liigid
Sokratese järgi: seesmine , instrumentaalne , sega
Seesmine
väärtus ehk iseväärtus- väärtused, mis on iseenesest head,
sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või
mitte. (nt rõõm, nauding, elu)
Instrumentaalne
väärtus – ka vahendväärtused- väärtused, mis on head mõne
eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel
vahenditeks ja seepärast head. Nt raha, meditsiin
Segaväärtused-
aka kombineeritud hüved- need
on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Nt
teadmised, tervis
Intrinsikalist-
(seesmiste väärtuste pooldaja )
Hedonistid –
peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Jagunevad: sensualistid,
satisfikatsionistid
Mittehedonistid:
monistid ja pluralistid
Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed
või subjektiivsed:
kas
inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad
inimesest?)
Väärtuste
ja käitumise seos
VÄÄRTUS-
“Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk”
HOIAK-
“Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas – seal on
statistiliselt kõige kõrgemad palgad”
KÄITUMINE- “Asun õppima pangandust/ kandideerin tööle panka/
töötan pangas”
IV
Tagajärjeeetika
Jaguneb:
Eetiline egoism ehk egoismieetika (Eetiline
egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks
tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid . Universaalne
eetiline egoism
ütleb,
et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult.
Utilitarism (Tegu peab maksimeerima
ühiskonna hüvet.
“Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele
hulgale!”)
EGOISM
Alturism
on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda
omast.
Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka
altruistlikeks tegudeks.
Altruism on mõneti egoistlik - teiste aitamine ja teiste heaolu tekitab endas hea tunde. (?)
Altruism
võib olla ka äärmuslik enesemadaldamine- võib kaasa tuua madala
enesehinnangu, enesevihkamise, kõikeläbiva süütunde jne. Enda
heaolu eest hoolitsemine tundub olevat justkui patt.
Altruismi
kõige äärmuslikum vastand- minaism (enda võimuiha rahuldamine on
kõige tähtsam)
Egoismi
liigid:
1)Psühholoogiline egoism- inimestel on alati
egoistlikud motiivid ja teisti ei olegi võimalik, sest inimloomus on
selline.
2)Personaalegoism- inimene on võimeline isetuteks
tegudeks, kuid ta ei taha neid teha- see on tema valik. Oma olemusest
lähtuvalt ta valib enesearmastuse.
3)Individuaalne-
seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu
heaks.
4)Universaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid
käituma egoistlikult – igaüks enda heaks
KOKKUVÕTE:
Egoist on see, toimib ainult
omahuvist lähtuvalt.
Egoismi
paradoks: egoismi eesmärgi
saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral)
altruistiks.
Tahan olla õnnelik,
kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted.
See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist.
UTITLITARISM
1. Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede
alusel. Õiged on need teod, millel
on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik
printsiip)
2.Tagajärgede
hindamisel on määravaks tuleneva kasu
hulk. (Kasulikkuse printsiip)
3.Tagajärgede
hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist
kasu – kõigi kasu,
keda tegu puudutab.
„Suurim õnn,
suurimale hulgale“
Hedonism-eetika suund, mis peab
naudingut ja lõbu inimese elu kõrgeimaks väärtuseks ning
eesmärgiks.
Utilitarismi erivormid :
1) Hedonistlik (psühholoogiline ja aksioloogiline)- õiged on need teod, mis
toovad kõige rohkem õnne NAUDINGU näol (Bentham)
2)Eudaimonistlik-
-„- , mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol (Mill)
3) Eelistus - -„- rahuldavad kõige paremini
igaühe soove, eelistusi
UTILITARISMI
2 LIIKI:
1)Teo-utilitarism
(act
utilitarianism)
Küsitakse,
kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga
tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti.
2)Reegli-utilitarism
(rule
utilitarianism)
Hinnatakse
mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt.
Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid.
Kaasaaegsed utilitaristlikud teooriad: heaolu (peamiste huvide põhine); ideaalne
(väärtuste) ; negatiivne (vähendab kannatusi) ; preferents
(indiviidi eelistuste)
V
Kohuse-eetika ehk deontoloogiline
1)Kohuse-eetika
omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende
tagajärgedele.
Kohuse-eetika
pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab
valu või kannatust.
Valetamine on alati vale.
2)Moraalselt
hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist – kohusetundest
– ajendatuna.
3)Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe .
Deontoloogia
vormid on:
Teodeontoloogia- kõik elusituatsioonid on
kordumatud, seetõttu ei ole võimalik kehtestada kindlaid reegleid.
Reeglideontoloogia- Õige tegu on see, mis vastab
universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale)
reeglile.
*Reegliintuitsionism – intuitsioon avastab kas
ühe reegli (absolutism) või mitu (objektivism).
*Reegliratsionalism
– ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel (absolutism)
või mitu (objektivism).
Absolutism- igale
moraaliprobleemile on ainult üks õige vastus
Objektivism- prima
facie printsiibid (Ross)
Deontoloogilise
eetika klassik oli saksa filosoof I. Kant
Kanti õpetuse alused:
Jumal ei hinda
meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud,
vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud.
Olulised
pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus –
Hea Tahe.
Moraalne
kohustus on absoluutne,
see kehtib tingimusteta.
1. Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne.
2.Moraalset
käitumist ajendab kohusetunne,
mitte omahuvi.
3.Moraal
tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene
autonoomne ja loob endale südame-tunnistusest lähtudes ja
ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi.
Moraalikohustustel
on imperatiivne (käskiv) jõud.
Kant eristab 2
sorti imperatiivi: hüpoteetiline imperatiiv , kategooriline imperatiiv
Hüpoteetiline
imperatiiv on tingimuslik . See ütleb, mida tuleks teha
oma soovi rahuldamiseks. Näit: Et saada terveks, võta rohtu !
Kategoorilise
imperatiiv on katse testida, kas subjektiivsed
käitumisprintsiibid ( maksiimid ) sobivad üldisteks
toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).
Tuleb küsida, kas
tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi
(põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida.
Kanti
antropoloogia
Kanti
silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on
sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid.
Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid
vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk.
Inimeste
väärtus on üle igasuguse hinna.
VI
Vooruse-eetika (tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka
omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone)
Vooruseetika on
teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom.
Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele
endale ( deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele
( teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime
paneb.
Moraalsed
voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne.
Mittemoraalsed
voorused: julgus , optimism, ratsionaalsus , tarkus, enesevalitsemine,
kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne.
______________________________
Religioon ja
Eetika- kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea
sellepärast hea, et Jumal armastab seda?
Teism- Jumala
usku
Deism- Jumal pole olemas isiku kujul, kuid ta eksisteerib
(mingi ollusena :D:D:D)
Ateism - Jumalat ei ole olemas (vankumatu veendumus )
Agnostitsism- Jumalat on võimatu tunnetada, kuna ta on
väljaspool meie meeli ja vaimu
Kontraktualism
ehk kokkuleppelisus eetikas- veendumuseks on, et igasugused
normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad , kui need,
kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda
saavad.
2 eetilise
haldamise mudelit:
Vastavusmudel- kitsas tee
Ebaeetilise käitumise vältimine; rõhk on välisel
kontrollil; tüüpilised vahendid: piiravad seadused,
kindlapiirilised käitumiskoodeksid, kindlapiirilised
protseduurid
Väärikusmudel- lai tee
Eetilise
käitumise edendamine; rõhk sisemisel kontrollil; tüüpilised
vahendid: töötoad, koolitused , ideaali püüdvad eetikakoodeksid,
isiklik juhendamine ( mentorlus )
usk inimestesse ja nende headusesse on suur!
Arutle - kumb sinu kutseliidus/sinu ametialaselt oleks parem lähenemine, kas
väärikusmudel või vastavusmudel?
Stephen Covery raamat „Väga efektiivse inimese seitse harjumust“
- „emotsionaalse pangakonto “ 6 põhilisemat deposiiti
1)teise
inimisiksuse mõista püüdmine (mitte hukka/ega õigeks mõistmine,
liht mõistmine)
2)tähelepanu pööramine väikestele
asjadele
3)lubadustest kinnipidamine
4)selle kindlakstegemine,
mida teine eeldab
5)eneses kõlbelise tervikliku isiksuse
kujundamine
6)siiras andekspalumine eksimuse korral
Suhtlemistaktika:
hamburgeri meetod
komplimentkriitikakompliment
(ehk siis- konstruktiivse kriitika jagamiseks, ei saa kohe kedagi
„rünnata“, alustama peaks meeldiva vestluse, mõistmisega,
seejärel kriitikat avaldama ja lõpetama samuti positiivsel noodil)
Kõik kommentaarid