tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika vooruseetika (loomutäiuse eetika) Argo Buinevits A Free sample background from www.awesomebackgrounds
Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. 2)Reegli-utilitarism (rule utilitarianism) Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid. Kaasaaegsed utilitaristlikud teooriad: heaolu (peamiste huvide põhine); ideaalne (väärtuste) ; negatiivne (vähendab kannatusi) ; preferents (indiviidi eelistuste) V Kohuse-eetika ehk deontoloogiline 1)Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. 2)Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. 3)Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. Deontoloogia vormid on: Teodeontoloogia- kõik elusituatsioonid on kordumatud, seetõttu ei ole võimalik kehtestada kindlaid reegleid.
VASTUTADA. Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda. EETIKA EELDUSEKS ON VABADUS. Teoreetilises eetikas on kolm osa: 1. Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid) 2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik 2. Teleoloogiline 3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD Moraal- inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum. (kodanlik, kristlik, kiriklik, orja, orjapidaja jne moraal).
Moraali metafüüsilised alused väljendab kat.imp. nii: - Toimi ainult vastaval selle maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus Kat.imp II vorm: Inimene olgu eesmärk iseeneses. - Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese/kellegi teise isiksus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. - Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu. 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas Teleoloogiline (eesmärki saavutav) *teleoloogilise teooria tuumaks on mõte, et teo moraalse õiguse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüve. Mida rohkem hüve genereerib, seda õigem ta moraalses mõttes on..... moraalne õigsus sõltuv teo hüvelisusest;õige defineeritakse hea kaudu. TELEOLOOGILINE EETIKA-eesmärgipärasus Hindab tegude õigsust või väärsust vastavalt tagajärjele- tegu on õige ja hea kui tulem on
Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus
Kordamisteemad ärieetikas 1.Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. 2.Erinavaid eetikateooriaid. 1)Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia - seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. 2)Tagajärjepõhine eeti...
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele.
2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine Igal kutsealal on oma eetikakoodeks, millest tuleb oma erialal lähtuda. Kui inimene käitub ebaeetiliselt kaotab ustavus. Usaldus oma klientide eest. Nt psühholoog. Oma pere asju ja psühholoog räägib edasi. 3. Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused need, mis sobivad paljudele, ; printsiibid ; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Koodeksite lugemine. Valikus on kommunikatsioonieetikaga seonduvad.Väärtused ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Printsiibid printsiibid on (väärtustest tuletatud) praktilisemad käitumisjuhised. Nt. "Ära valeta!" või "Valetamine on vale, väljaarvatud juhul, kui see toob kaasa suurima kasu võimalikult paljudele."
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on
Eetilise konflikti lahendamise skeem Juhtumi analüüsis tuleb eristada olulised faktid määratleda huvilised eristada eetilised probleemid Juriidiline külg Juriidilisest küljest võib juhtum olla: Eetiline ja seaduslik Eetiline, kuid ebaseaduslik Ebaeetiline, kuid seaduslik Ebaeetiline ja ebaseaduslik Abijuhised Formaalsed Ettevõtte poliitika, eetilised koodeksid, Kas juhtum on vastuolus kuldse reegliga Mitteformaalsed testid Ema-test kas avaldaksite oma otsuse (kui oleksite juhtumis otsustaja) oma kõige lähedasemale inimesele TV-test kas te julgeksite oma otsuse avaldada (enda nimel) kõige laiemale üldsusele Lõhna-test kas lahend "lõhnab" hästi, st. tundub hea ja õige Teise-nahas-olemise-test: kas teile meeldiks lahend, kui seaksite enda teise (vastas- osaleja) kohale Turu-test: kas teie otsus annab teile turul eelise Eetilise printsiibid Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile Vastavuse printsiip (kas säärast tegu...
väärtuslikku sinult. Kategooriline imperatiiv- on universaalne ja mõistuslikult parandamatu moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Seneca: ,,Mitte lihtsalt elu pole hüve, VAID HEA ELU." Hippokratese vandest 3 kohustust: http://et.wikipedia.org/wiki/Hippokratese_vanne Eetika 3 põhiteooriat: teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika, vooruste eetika (ei ole kindel kas on õige vastus) Mis vahe on moraalil ja etiketil? Defineeri eetika.
kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus tähendab seda, et miski on inimesele garanteeritud (näiteks tarbijakaitse, garantii). Negatiivne õigus tähendab aga seda, et see on lubatud, kuid seda ei garanteerita (näiteks on küll sõnavabadus, aga kõiki artikleid toimetaja otsustab mitte avaldada vms) 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega.
: () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? , , , (., - , - ). , (., , - ). - ( , ..). - . 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? - , . , , , , . 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? ; , . . -. , , , - . . .., , . : « , , ». , .. , . . . 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta? Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks
tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Vooruseetika kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika Argo Buinevits vooruseetika (loomutäiuse eetika) A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga Deontoloogiline eetika: tõerääkimine, privaatsuse austamine, lubaduse pidamine ja hoidumine valetamisest, tapmisest Kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe (I. Kant): Laiendatavuse printsiip (käitumine, mis võiks saada reegliks kõigile) Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse! Õiguste-kohustuste teooria:
· F.Fukuyama Võime rühmaviisiliseks koostööks ühiskondlik kapital andis eelajaloolisele inimesele olelusvõitluses olulise eelise. Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid on mistahes koostöö vältimatu eeltingimus. Oluline tingimus on usaldus. Ühiskondlik kapital kujuneb omaalgatuslikul teel, normid on kirjutamata ja väljakuulutamata. Kõlbeline käitumine kujutab teatud vahetust, mis toob kokkuvõttes kasu mõlemale osapoolele. Teleoloogiline ja deontoloogiline eetika Kaks põhilist eetikateooriate traditsiooni filosoofias: I. Teleoloogiline eetika kr. teleos eesmärki saavutav logos - õpetus Teleoloogiline eetika hindab tegude õigsust või pahelisust vastavalt tagajärgedele tegu on õige ja hea, kui selle tulem on kiiduväärt, olenemata mis vahenditega see saavutati. Utilitarism Jeremy Bentham (1748 1832) lad. utilitis kasu Utilitarismi järgi kasulikkus on kõlbluse mõõdupuu. J
laiema ühiskonna ees kui ainult oma kliendid/tööandjad. Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele. Tunnistame oma kohustusi laiema ühiskonna ees kui ainult oma kliendid/tööandjad. 3. Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Koodeksite lugemine. Valikus on kommunikatsioonieetikaga seonduvad koodeksid. • Mida koodeks deklareerib? – Millised on väärtused? Millised vastutused? • Millised kaalumiskohad koodeks välja toob? – Neid ei pruugi olla. Deklaratiivsed koodeksid sõnastavad vaid põhhimõtted. • Millised on koodeksite sisemised võimalikud konfliktid?
Deontoloogia · eetika ning eetilise käitumise aluseks on printsiibid, mis arvatakse olevat universaalsed ja absoluutsed · mis on hea (õige) ja mis on halb (vale) · käskiva ning kategoorilise iseloomuga · hindab tegevuse eetilisust selle alusel, kuivõrd peetakse kinni ,,universaalsetest" ja ,,absoluutsetest" reeglitest Deontoloogia puudused · igal ühiskonnal on oma eripära ning sellest tulenevalt ei saa olla võimalik leida ,,absoluutseid" norme · Samuti võib öelda, et deontoloogiline moralist, kes jälgib neid reeglieid ja moraale, ajab moraalset puhtust ja üllust taga vaid seetõttu, et ta leiab oma ,,ideaalsest minast" nartsissistlikku rahuldust. Siit tuleneb, et tema käitumine ei saa kunagi olla täielikult eetiline. Utilitarianism · eetiline teguviis on selline, mille kaudu saab maksimaalsel hulgal inimesi rahulolu, õnne või head elukvaliteeti · õigem on see eetiline seisukoht, mis lõppkokkuvõttes summaarselt sisaldaks
saadakse jääkide kahjutustamisel uus Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse alluvad, kartusest kaotada tööd, ei julge avalikult protesteerida toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele absolutismi kas utilitaarne või deontoloogiline 2.alluvad kahtlustavad, et keskastmejuht ajab omapoolse tasandab. organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või lähenemine? Miks
Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg. Kui vale teeb kasvõi natuke head, kui tõerääkimine, siis on kohustus valetada. II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste. I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika 1. Utilitarism teleoloogilise teooriana Utilitarism on tuntuim teleoloogiline teooria.
Eetilise konflikti lahendamine. Väikelaps sai kaupluses elektrilöögi. (URL:http://tallinncity.postimees.ee/2728692/vaikelaps-sai-kaupluses-elektriloogi) Juhtumi kirjeldus Esmaspäeval, 10. märtsil läks Anastassia Gezel koos mehe ja kahe lapsega Tallinnas asuvasse Ülemiste kaubanduskeskusesse, et osta emale sünnipäevakingitus. Äkitselt rebis kaheaastane Ilja end lahti ja pani mööda kaubanduskeskuse vahekäiku jooksu. Väikemees jõudis viidana kasutatud eredalt valgustatud stendi juurde, haaras selle metallpiirdest kinni, karjatas ja puhkes nutma. Lapse vanaisa nägi, et valgusreklaam vilkus samal hetkel, kui poiss seda puudutas, ning oletas, et lapselaps sai elektrilöögi. Mees pani ka oma käe metallpiirde külge ja tõmbes selle otsekohe tagasi: elektrilöök oli tugev. Pere jooksis nutva lapsega kaubanduskeskuse esimesel korrusel asuva turvatöötaja juurde, kes soovitas täita pretensioonide blanketi. Anastassia t...
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus tähendab seda, et miski on inimesele garanteeritud (näiteks tarbijakaitse, garantii). Negatiivne õigus tähendab aga seda, et see on lubatud, kuid seda ei garanteerita (näiteks on küll sõnavabadus, aga kõiki artikleid toimetaja otsustab mitte avaldada vms) 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse ...
seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: · Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust (nt Kanti eetika); · Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). Eetikakoodeks
Universaalne eetiline egoim ütleb, et kõik peaksid käituma egoistlikult. Nad võivad küll olla võimelised alturistlikeks ehk teisi arvestavateks teguviisideks, kuid see pole nende eemärk. Seega ei ole egoismieetika eriti toimiv eetikateooria. Utilitarim on vastupidine egoismieetikale. Utilitarismi aluseks on printsiip: ,,Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Selle lausega võib öelda kogu utilitaristliku teooria olemuse. Kohuse eetikas ehk deontoloogiline eetikas arutletakse selle üle, kuidas on õige ja kuidas peab. Võib öelda, et kohuse eetika nimi tuleneb kohusetundest, sest just südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu. Selle eetika pooldaja peab õigeks rääkida tõde, isegi siis, kui see ei tundu esmapilgul õige ja teeb haiget. Tema jaoks on valetamine alati vale. Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest tähtis on hea tahe.
Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Tele...
üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest).
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks p...
Aluseks eetikakoodeks nt Pressinõukogude liikmeteks ajakirjandusega seotud inimesed ja üldsuse esindajad. Avalduse PNK-le esitab inimene, kes on seotud publikatsiooniga, mille peale avaldus esitati. Mõni riik võib PNK otsust toetada ja oma otsust selleg apõhjendada. NÕUE: Teise isiku õigusi rikkunud väljaanne peab avaldama nõukogu otsuse. 7 6. Normid ja kaalutlemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib
Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle ko...
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga Kuldne reegel – tee teisele ...
normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest ning tähtis pole mitte selle tagajärg, vaid hea tahe. Kohuse-eetika järgi on moraalireeglid kohustuslikud ning kehtivad kõigile universaalselt. Usun, et kohuse-eetika on aluseks erinevate kultuuride ja usundite säilimisel. Moraalireeglid kanduvad edasi põlvest-põlve, kuigi aja jooksul neid
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
Seega pole põhjust metaeetikat ja analüütilist eetikat võrdsustada. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Noratiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Tuntuima teooriad on utilitarism e. teleoloogiline eetika (tagajärje-eetika), kohuse-etika e. deontoloogiline eetika ning vooruseetika e. iseloomu-eetika. Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktilise probleemide käsitlemisel. Probleemid võivad olla: · etniliste vähemuste kohtlemine; · naiste võrdsuse küsimus; · loomade kasutamine toiduks ja teadustööks; · loodusliku keskkonna säilitamine; · rikaste kohus aidata vaeseid; · küsimused abordi ja eutanaasia teemadel Me ei pruugi nendega küll igapäevasel kokku puutuda, kuid need võivad teatud elu
kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab. Reegliutilitarism ütleb: tegu on moraalselt õige siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism).
Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Teoreetiline Praktiline 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika eetika eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab.
Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10
Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10
Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10
57. normatiivsus arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. 58. universaalne metafüüsilise pretentsiooniga filosoofia eetika. 59. relativistlik skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika, üldisi reeglaid eitav. 60. teleoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Nt. Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi. 61. deontoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) nim. ka naturalistlikuks. 62. emotivism 20. saj. Moore, Carnag. Väidab, et moraaliotsustused ei seleta ega kirjelda midagi, nad väljendavad ainult inimese tundeid. 63. moraaliagent huvid ja sõltuvad õigused ühishüve määramise osas. 64. eutanaasia kaasaaitamine teise inimese surmale, kui ta ise on selleks võimetu. 65
..vallale? Valla maine ilmselt pärast kaablite vahetuse rahastamist tõusis, kuid otseselt muud kasu ta kiirest ohu mittelikvideerimisest ei saanud. Laias pildis tõi kohene mitte ohulikvideerimine enamikele esialgu kahju. Hilisemalt sai ainult mitte-eetiliselt käitunud ettevõte kahjumit maine languse näol. Kasulikuks osutus ju peremehele kui ka tema perele täieliku kaablite vahetuse rahastus valla poolt. Samuti tõusis ka arvamust vallast. b) Deontoloogiline printsiip 1)Õiguste-kohustuste printsiip Ettevõte ei pidanud kinni osalise A turvalisuse ja heaolu tagamisest. 2)Kategooriline imperatiiv · Laiendatavuse printsiip "Vali käitumine, mis võiks saada reegliks kõigile." B oleks pidanud A-ga kiiremini kompromissi leidma ning mitte aega kulutama sellele, et enne raha ja siis töö või siis hoopiski veel see, et pole nende vastutusala ega ka nende probleem. Karmen Tamm 155144TABB24 · Austuse printsiip
Mis on valetamine ja kas ja millal on see lubatud? Pole olemas universaalset definitsiooni valetamisele. Mitte, et see oleks keeruline nähtust, millest enamik inimesi aru ei saaks, vaid raske on panna seda sõnadesse nii, et see oleks ühtselt mõistetav ning kajastaks endas kõikvõimalikke situatsioone, mil valetamine võib aset leida. Kõige laialdasemalt levinud definitsiooniks peetakse aga järgmist: valetamine - see tähendab edastada mittetõene väide teisele inimesele eelduse ja kavatsusega, et teavet vastuvõttev inimene usub saadud informatsioon tõelisusesse (Primoratz, 1984: 35 – 37). Selline definitsioon on hästi lahti seletatav nelja osana. Esiteks, valetamine eeldab, et inimene koostab väite. Teiseks, see sama inimene peab ise uskuma, et koostatu väide ei ole tõene ehk väide peab alati olema ebatõene. Kolmandaks, valetamine eeldab, et see ebatõene väide edastatakse ka kindlasti teisele inimesele, kes siis neljandaks ...
· Ei kata kõiki situatsioone (nt on liiga üldised, ajale jalgu jäänud vms); · Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos kr. k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus
mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada) nende täitmist ei tagata
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
katekooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv pigem soovituslik käitmusjuhis ja ei kehti moraaliotsusustele. Kui tahad A, tee X. Kategooriline imperatiiv absoluutne moraaliseadus. Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategorilise imperatiivi testi. 8) Utilitaristlik eetika ja deontoloogiline ehk kohuse-eetika (Pojman, 170-190; 215-241) utilitarism - Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu (Jeremy Bentham), õnne (J. S. Mill), ideaalide (G. E. Moore ja H. Rashdall) või huvide kaudu (R. B. Perry). Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne" (rangelt võttes kehtib see moto küll vaid ühe konkreetse utilitarismi versiooni kohta)
Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu). Nii utilitarism kui ka eetiline egoism on teleoloogilised teooriad. Utilitarismi järgi on mingi tegu moraalselt hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (kõigi nende kasu, keda tegu puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu. Eetiline egoism
kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes kannatus, kas saadi targemaks, saavutati midagi. Teol endal on instrumentaalne väärtus Olulisem alateooria UTILITARISM mida suurem hüve mida suuremale hulgale (ühiskonnale), seda õigem on tegu. Tagajärg iseendale kui teo tegijale (EGOISM) või kasu teistele, kelle pärast seda tehti (ALTRUISM), või on kasu üldine st kõigile kasulik (UNIVERSALISM) Eetikateooriad · Deontoloogiline teooria - otsuse tegemisel arvestatakse sellega, kas tegu, mida tehakse on ise moraalne ja õige, kas sellel on sisemine moraalne väärtus. Olulised on põhimõtted, millest tegutsemisel lähtutakse Tagajärg ei ole oluline. Õige tegu tehakse teo enda pärast Privaatsust tuleb tagada. Inimene peab alati rääkima tõtt. Eetikateooriad · Relatiivsusteooria kõik on suhteline, universaalseid tõdesid ei ole.
Klientide, Hanila valla elanike poolelt vaadates, võiksid kõik inimesed sellise probleemi esinemisel kaebuse esitada ning olukorra kohta arvamust jagada. Swedbanki vaatevinklist tuleks enne uurida ja analüüsida vastavate tegude ja otsuste tagajärgi ning neid kaaluda. Kui kõik pangad käituksid sedasi, siis peaks kindlasti sellel olema ka üldsuse poolt aksepteeritavad põhjused ning sellisel juhul võiks seda lubada kõigile finanstteenust pakkuvatele ettevõtetele. · Deontoloogiline õiguste ja kohustuste printsiip: see on... 1. Õigus teada (õigus informeeritusele) Asjaosalised olid informeeritud 2. Õigus privaatsusele (saladusele) Ei olnud vajalik. Vastupidi, kui Swedbank oleks asja nö. saladuseks jätnud,oleks ehk tagajärjed ka suuremad ning löök klientidele valusam. Kuigi otsustas Swedbank jätta saladuseks Lihula ja Risti pangaautomaatide kasutamise mahud, mis tekitasid Hanila
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
