Uurimisprobleem: Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peet...
Altruism sunnib Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid lubab ka endast hoolida. Tõsi, eelpool toodud argumendid meie turjal liugu lasta. kummutavad altruismi äärmusliku vormi. Pojman: vastuolu ei ole, kuna peame tegu A õigeks, kuid lihtsalt me Vasturääkivate tulemuste argument: egoismi universaliseerimine ise ei soovi seda.- > viib selleni, et peame ühtaegu lubama, et A teeb omahuvist lähtuva teo y, kuid kui see on vastuolus meie enda omahuviga, siis selle keelama.
Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks. Deskriptiivne tees Erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid norme
tulenevalt ei ole maailm ka piisavalt moraalne. Nagu Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim ja nagu oli parem USAle elu ilma Husseinita ja tunigida sisse Iraaki siis sellest said kahjustada Iraagi inimesed ja tsiviilelanikke hukkus 100 000 see ei saa olla moraalne maailm. Kasutatud kirjandus: Raamatud: 1. Pojman, L. P. Eetika: õiget ja väära avastamas. Tallinn, 2005 2. Laanmäe, A. Eetika alused. Tallinn, 2000 3. Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu, 2007 Artikkel ajalehest: 1. Tamme, J. Meie sõda // Postimees. 2010. 02. august. Interneti materjalide loetelu: 1. Mikser, S. Osama bin Ladenist. http://svenmikser.sotsdem.ee 2010. 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Iraagi_s%C3%B5da ( 13 Mai 2011 )
Selgitada küsitluse põhjal gümnaasiumi astme õpilaste väärtuste eelistused Teha kokkuvõtted ja üldistada saadud tulemusi MEETOD: · Kirjanduse analüüs Küsitlus Saadud küsitluste tulemuste analüüs ja üldistamine TÖÖS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED: · Põhimõisted käesolevas töös on väärtus, eetika, väärtushoiakutel põhinev käitumine. 3 1.Väärtuste olemus Pojman on oma teoses öelnud, et termin väärtus(ladina sõnast valere, mis tähendab ,,väärt olema")on äärmiselt paindlik. Mõnikord kasutatakse seda kitsalt kui sünonüümi sõnadele hea või väärtuslik, ja mõnikord kasutatakse seda laiemalt kogu hinnanguliste terminite skaala kohta,alates limast hüvest kuni neutraalseni ja sealt edasi suurima halvani,hõlmates seega positiivsed,neutraalsed ja negatiivsed ,,väärtused".
seadmine, kuid kas selle nimel tasub valetada, see jääb iga ühe enda otsustada. Kasutatud kirjandus: 1. Kant, I. Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada ja valest. Tõlkinud Eduard Parhomenko. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk. 2682 – 2695. 2. Mahon, J. E. The Definition of Lying and Deception. Stanford Encyclopedia of Philosophy, 21 February 2008. [http://plato.stanford.edu/entries/lying- definition/#DefLyi ] 20.12.2014 3. Pojman, L. P. Eetika – õiget ja väärt avastamas. Tõlkinud Tiiu Hallap. Tallinn: Eesti keele sihtasutus, 2005, 423 lk 4. Primoratz, I. Lying and the “Methods of Ethics. - International Studies in Philosophy, 1984, Vol. 16, No. 3, pp. 35-57 5. University of Notre Dame. Knute Rockne's "Win One for the Gipper" Speech. University of Notre Dame’s Archives, 1996. [ http://archives.nd.edu/research/ texts/rocknespeech.htm ] 20.12.2014
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alat...
rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter
SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter
Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole. Eberwein, T. & Fengler, S. & Lauk, E. et al. (2011) Mapping Media Accountability in Europe and beyond. Köln: Halem. Foster, C., McMenemy, D. (2012) Do librarians have a shared set of values? A comparative study of 36 codes of ethics based on Gorman's Enduring Values (ÕISis) Lisaks kohtulahendid, mis on nimetatud ÕISis. Lisalugemine: Mari Männiko "Õigus privaatsusele ja andmekaitse" ; Kirjastus Juura 2011 L.P. Pojman "Ethics: discovering right and wrong." (sissejuhatus)
kes arvavad, et tegemist on mõrvaga ja valikuid teeb inimene (aborti tegev naine) teise inimese (sündimata jäänud laps) eest, mis on vale. Ma arvan, et lähiajal kindlasti jääme veel sinna, kus abort on lubatud ja osad on selle poolt ja osad vastu. Kuni see ei ole ebaseaduslik tegevus, siis ei peaks seda moraalituks pidama. Nagu alguses sai öeldud, siis moraal on tihedas seoses ju seadustega. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Louis P. Pojman ,,Eetika: õiget ja väära avastamas" 2) Http://www.abort.ee
Nagu Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimivad lähtudes sellest, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim, esiplaanile pannakse alati ennast, teiste vajadused ja soovid jäävad alati tagaplaanile, sellest kõigest võib teha järelduse, et me ei ole teineteise suhtes sugugi moraalsed ja sellest tulenevalt ei ole maailm ka piisavalt moraalne. Kasutatud kirjandus: 1. Pojman, L. P. Eetika: õiget ja väära avastamas. Tallinn, 2005 2. Artikkel - Tamme, J. Meie sõda // Postimees. 2010. 02. august. 3. http://et.wikipedia.org/wiki 4. Mikser, S. Osama bin Ladenist. http://svenmikser.sotsdem.ee
“ Jaan Kross. Terve elu peab inimene endalt küsima just neid küsimusi. Me ei saa teha erinevaid otsuseid mõtlemata, mis on selle tagajärg. Kasutatud allikad 1. Liivakant A. Eetika olemusest. Kättesaadav: http://www.hot.ee/l/loovusekool/Eetika.html, (külastatud 09.10.2014). 2. Eetikaveeb. Mis on moraalifilosoofia? Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/et/moraal/teoreetiline_eetika/moraal, (külastatud 09.10.2014) 3. Louis P. Pojman „Eetika. Õiget ja väära avastamas“. Tallinn: EKSA, 2005. 4. Eetikaveeb. Eetika ja moraal. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/et/eetika/eetika-moraal, (külastatud 09.10.2014) 5. Moraal. Wikipedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Moraal, (külastatud 12.10.2014) 6. Eetika. Wikipedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Eetika, (külastatud 12.10.2014) 7. Eetikaveeb. Eetika ja moraal. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav:
EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman 2005 Mis on eetika? TÜ eetikakeskus Argo Buinevits A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
transtsendentne (üleloomulik) väärtus hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Hedonismi kriitika naudingumasin eraldaks meid muust maailmast.. Väärtuse ja moraali seos. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education)
käsitlevad pahelistena) • Vooruseetika ei vasta küsimusele „Mida on õige teha antud olukorras?“ Ei anna juhtnööre eetikadilemmade küsimustes, kuidas neid lahendada? • Teooria eeldab „inimloomuse“ olemasolu, kellele on mõned üldised käitumise ja tundmise mallid. Paljud filosoofid aga eitavad inimloomuse olemasolu üldse (Sartre) Kirjandus: Louis P. Pojman Eetika. Õiget ja väära avastamas Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2005 Ptk. 6 7 8
Sissejuhatus filo ajalukku ARVESTUS 1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning ...
14.11.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk ...
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Altruism sunnib Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid lubab ka endast hoolida. Tõsi, eelpool toodud argumendid meie turjal liugu lasta. kummutavad altruismi äärmusliku vormi. Pojman: vastuolu ei ole, kuna peame tegu A õigeks, kuid lihtsalt me Vasturääkivate tulemuste argument: egoismi universaliseerimine ise ei soovi seda.- > viib selleni, et peame ühtaegu lubama, et A teeb omahuvist lähtuva teo y, kuid kui see on vastuolus meie enda omahuviga, siis selle keelama.
peadirektori 5.02.2008 käskkiri nr 30. Asutusesiseseks kasutamiseks. · Kutsestandardid http://www.kutsekoda.ee/ · Tsatsua, T., Lukas, M. 2008. Etikett tööl ja kodus. Tallinn Ajakirjade kirjastus SOOVITUSLIKUD ALLIKAD · http://www.avalikteenistus.ee/ · http://www.eetika.ee/ · Avaliku teenistuse eetikakoodeks. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 · EV põhiseadus 1992 · Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ECHR) Council of Europe 1998; · Pojman, Louis P., 2005, Eetika : õiget ja väära avastamas, Tallinn: Eesti K Sihtasutus Laiemalt on mõisted eetika, moraal ja kõlblus üldjoontes samatähenduslikud, kitsamalt: eetika käsitleb konkreetse moraalifilosoofia või -õpetuse esinemist, küsides, mida moraalsed normid endast kujutavad. moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. kõlblus on inimese sisemine kohustus, sund, südametunnistus.
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
probleemide lahendamise ja konfliktide juhtimisega. Tihti ei mõjuta inimese, eriti ettevõtte juhi tegu ja otsus mitte ainult teda ennast ja tema lähedasi, vaid ka kogu ettevõtet ja vahel isegi tervet ühiskonda. Eetiline käitumine ja vastutustundlik tegevus on kriitiliseks võtmeks jätkusuutlikule ja elukestvale tegevusele. Louis Pojman (2004) on toonud välja, et moraal hoiab ühiskonda kokku kukkumast ja on oluline selleks, et: · Leevendada / vähendada inimeste kannatusi · Aidata kaasa inimsuse arengule / õitsengule · Lahendada konflikte õigluse huvides ja korra alusel · Määratleda kiitus ja halvakspanu, tasu ja karistus ja süü EBSis 2000.a. läbiviidud uuringu käigus analüüsiti 169 artiklit (Suits 2000), mis ilmusid Eesti erinevates
8. Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura. · Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud. Allikad: Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12. Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn Sutt, T. Aukartus, vastutus ja lootus. 1993. Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4 EETILINE INIMENE?! ALBERT SCHWEITSER: " KULTUURI EESMÄRK INIMESE EETILINE TÄIUSTAMINE" JOHAN VILHELM SNELLMAN 1840 INIMENE ON ENESETUNNETUSVÕIMELINE AUTONOOMNE OLEND, KELLELE KUULUB MÕTLEMISE JA TEGUTSEMISE VABADUSE JA
· Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kes ütleb, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Ideaalse Soovija kujutlemine. Erapooletu isik, kellel on maksimaalne teadmine kõigi tegude tagajärgedest. Väärtuse ja moraali seos Kuna ilma väärtuste olemasoluta on moraali üle filosofeerimine võimatu, moodustavad väärtused väga olulise osa igast moraaliteooriast. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. 7. TEOD Nurjumine: tahte nõrkus viib süütundele 6. OTSUSED Nurjumine: väärastunud tahe viib süütundele 5. HINNANGUD Kaalumine Nurjumine: rakendamisviga 4. PRINTSIIBID Normatiivsed küsimused: mida peaksin tegema? 3. VÄÄRTUSED
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
