Stiilimõiste kujunemisloost Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos, eetos ja paatos. Logos (kr k logos sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) õige mõtlemise seadused ja vormid. Eetos (kr k thos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) kõneleja isiklik mõju kuulajale. Paatos (kr pathos kannatus, läbielamus) mõjutamine, apelleerimine tunnetele. 18. sajandil muutus stiili tähendus: kirjaliku kõne iseloomustusest üldise tähendusega kategooria ,,väljendusvahendite ühtsus" (hakati kasutama kujutava kunsti, muusika,
Theophrastose teos ,,Inimtüübid" keskendub erinevatele karakteriltele. Sellisest zanrist saab alguse karakteriromaani areng. Karakterikesksed on euroopa kirjanduses näiteks rahvajutud, valmid, naljalood ja draamazanr tervikuna. Antiikajal tegelesid inimloomuse mõtestamisega eelkõige filosoofid, aga ka ajaloolased, kõnemehed. See, mida praegu mõistetakse isiksusena, selleks olid hing (kr. Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld. Natura), eetos loomutava ja kombed (kr. Ethos, ld. Consuetudo) ja karakter (kr. Ethike charakter), mida ladina keeles tähistas tavaliselt fraas ,,notatio morum" ( 'kommete tähtsus' ). Karakterit võib pidada koondpildiks, mis esitab inimese psüühilised omadused nende avaldusvormide kaudu suhetes teiste inimestega eetilises raamistikus. Kirjandusliku karakteri määratlus: karakter ja eetos. Karakteri mõiste aja jooksul on muutunud. Theophrastosel tähistas see inimesele üldiselt
Mõjutamisvahendid Mõjutamisvahendi eesmärgiks on panna inimesed mõtlema, tundma või tegutsema eesmärgi päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, pe...
Argumenteerimine Logos-argumenteerimine Paatos-kuidas kõneleda Eetos-kõneleja image Sisu-ehk loogika, mida öelda Vorm-esinemis oskus, kuidas ma ütlen Väitlus- sisu ja vormi ühine osa Argumenteerimine- õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Peab olema idee ehk seisukoht, millele toetuda. Argumenteerimine on ühe seisukohta toetuseks erinevate põhjenduste toomine. See on eraldi seisev mõte, mis toetab seda seisukohta. Argument vastam alati küsimusele miks. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna treenitud poisse on hea vaadata, kuna tagab eesti turvalisuse, nõuab vähem raha, kuna jätab aega rohkem koolis käia. on põhjendus. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna see on kasulik, kuna see koosneb 5000mehest.-ei ole põhjendus. Tugevam või parem mõte on see, kui hästi see on ära tõstatud. Argumendi ülesehitus- väide(mõte, mida ahetakse öelda) tõestus(põhjendus, mill...
vaatenurk ainele. Neile meeldis, kuidas see teeb inimesed ausamaks, avatumaks, empaatilisemaks ja lähedasemaks. Kasutajad tarbisid ainet peamiselt pidutsemiseks. Nad olid teadlikud aine halbadest mõjudest, kuid ei pidanud neid väga oluliseks. Neile tundus, et see on näiteks hea alternatiiv alkoholile, kuna ecstasy't tehes on parem kontroll oma keha üle ning sellega on keeruline politseile vahele jääda (Gourley, 2004). Reivi esimene komponent on tema eetos või uskumused ja hoiakud, mis annavad skeenele tema unikaalse kultuuri ja identiteedi. Reividel on äratuntav eetos „PLUR“. See on akronüüm sõnadest peace, love, unity, respect. Teine asjolu, mis reivi eriliseks muudab, on see, et need on korraldatud „omade“ poolt DIY (do-it-yourself) stiilis. Kuuldused peost levivad põrandaaluseid teid pidi ja riigivõimude eest kaitstuna. Reivid leiavad aset enamasti eraldatud paikades nagu näiteks
8 9 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 10 Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide seda, kuidas me peame elama." tervikut. Inimese seisukohalt tähendab Sokrates eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises
Aristoteles “Nikomachose eetika” Hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest. Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega. Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese hüve ja inimese õnne. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hingega ja nimetame ka õnne hinge toimimisvõimeks. On kaht liiki loomutäiust: üks mõistuslikkuse ja teine eetose juurde kuuluv. See, mille kaudu ja mille abil igasugune loomutäius tekib ja hävib, on üks ja see sama nagu ka kunsti puhul: kaarat mängides võib sündida ju nii hea kui halb kitaaramä...
Eetika pärineb Vana-Kreekast, selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. ,,on- peaks" pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb.
vanust, staatust, välimust ja erudeeritust kasutades, oma positsioonile ja autoriteetidele viidates. Ka miljöö, kellaaeg, kõrvaliste isikute juuresolek või puudumine mängivad kaasa taotlusi soodustavate ja takistavate vahenditena. 7 4. Kõne veenvus Olevast saab kõneleda mitmeti Aristoteles Kõne veenvust mõjutavad paljud tegurid. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamiskomponenti: logos, eetos ja paatos. Logos (kr k logos sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) tähendab seda, et inimest veendakse sõna ja argumentide jõuga. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,loogika" ja ,,loogiline". Logose peamisi komponente on loogika teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest. Eetos (kr k èthos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) tähendab kõneleja mõju kuulajatele. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,eetika" ja ,,eetiline"
o Efektiivne infovahetus; o Töötajate kaasamine muudatuste planeerimisse. 17. Millised iseloomulikud jooned on organisatsioonidel, mis tunnevad ära välismõjud ja neile ka kiiresti reageerivad? · Ligipääs informatsioonile · Võime ebaselgusega hakkama saada · Innovatiivsus · Riskide võtmine · Meeskonna eetos · Paindlik, kuid tugev süsteem · Võime konflikte käsitleda 18. Nimetage juhi rolle muudatuste läbiviimisel Töised ülesanderollid: algataja, koordineerija, teostaja, analüüsija, delegeerija, probleemide lahendaja, protsessi juhtija. Suhterollid: mentor, toetaja, harmoniseerija, kompromissilooja, reeglite väljendaja, motiveerija, inspireerija. 19. Mida eeldab organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine?
koloonia pärandit. Riik on säilitanud valge (Euroopa) riikide filosoofiasse ja selle ülemine seisukohad on tavaliselt olnud tagatud tema tulemasina seinaga kodanikele. See Euroopa- meelsed identiteet on olnud väga palju osa Venezuela pärast selle esialgset vabariiklikke päritolu. Näiteks paljud Bolívar's foundational kirjutised indiaanlased, pardos ja mustad on nimetatud holhoava moe-ja heatahtlikult soovitada puutuda kaasaegse tsiviliseeritud korda . See konkreetne siseriiklik eetos, ei ole siiski kadunud ei mõjuta nii Pardo ja mustad kogukonnad, mis koos moodustavad rohkem kui kaks kolmandikku Venezuela elanikest. See demograafiline reaalsus ise kajastub Kariibi mere ja Ladina-Ameerika kultuuri iseärasusi isegi nägu valge ideoloogia keskne rahvuslik identiteet. Venezuela on kolm peamist söögikorda: suur hommikusöök, suur õhtusöök (umbes noontime) ja väga kerge õhtusöök õhtul. Venezuela külalislahkus on laialt levinud, seega
Eetika seisukohast omab tähendust ka platonistlik teoloogiline elukäsitlus, mis omakorda seostab hinge surmatuse kaudu – eetika metafüüsika ja religioonifilosoofiaga. Seetõttu on ka Platoni mõju kristlikule eetikale olnud määrava tähendusega - ja seda mitte ainult vanakristlikul ajastul. (6 lk 86) 2.1 Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom Vastavalt ideedeõpetusest tulenevale dualistlikule maailma- ja inimesekäsitlusele võtab platonistlik eetos paratamatult negatiivse, ilmse askeetilise vääringu. Et hing oma tõeliselt olemuselt kuulub teise maailma, kus on tema päriskodu, siis seisab headus ja õnn, mille taotlemine on inimelu ülimaks eesmärgiks, üksnes eemaldumises sellest meelelisest maailmast ning suundumises täiusliku, ideedemaailma enamale tunnetamisele. Ihu ja sellega seotud alamad hinge eluavaldused, mis otsivad rahuldust meeleliste himude küllastamisest, kuuluvad tõelises kõlbelises elus rangele taunimisele
maailmas. 4 Veenmisvõtted President kasutab oma kõnes deduktiivset lähenemist. Ütleb oma kõnes kohe algul välja kõige olulisema mõtte ning seejärel hakkab teemat laiendama. Kõnes on kõigile kuulajatüüpidele midagi: President kasutab nii tunnete abil mõjutamist ( Paatost), rõhudes isamaalistele tunnetele, kui ka loogika abil mõjutamist (Logost), tuues välja ajaloo faktid ja daatumid. Ka Eetos on esindatud kõnes. President koputab südametunnistusele kaasteelisi, antud juhul Gruusiat aidata. Kõne õhutab rahvast tegutsema, Gruusia kaitseks välja astuma. Gruusia on Eesti saatuskaaslane ajaloos ning Gruusia toetamine on eestlasele auasi. Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda. Aga ainult siis, kui meil on julgust oma sõprade kaitseks välja astuda. Julgustab rahvast. Me tahame, et Eesti riik jääks püsima. Me saame sellega hakkama. Me oleme tugevad, kui
“ Traat proosakirjanikuna Arvo Valton on öelnud: „Pean Mats Traati mitte üksi meie põlvkonna, vaid ka meie aja, see tähendab mitme põlvkonna suurimaks proosameheks nii hästi tema arvukate romaanide mahu ja headuse poolest kui ka teoste haarde ja sõnumi olulisuse poolest.“ Traati on kutsutud ka sõjajärgseks Tammsaareks. Kui kuulus autor ise pidas oma kirjanduslikuks mantlipärijaks pigem Karl Ristikivi, siis Traadi maaeluromaanide eetos, inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude eepilised kujundid on hoopis Traadi tõstnud Tammsaare traditsiooni jätkajaks. Traadi proosa keskmed moodustavad romaanid, kus vaadeldakse eesti küla läbi 19.-20. sajandi. Kujutamislaad on realistlik, seda rikastavad tähendusmahukad sümbolid. Tema proosas domineerivad töö, kooskõla loodusega ja tänulikkus elu ees. Traadi tegelased suudavad vaatamata ränkrasketele katsumustele neist väärtustest kinni hoida.
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi e...
entsüklopedist Aristoteles (384-322), kes oli omakorda Platoni õpilane. Aristoteles koostas 355. a. eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Aristotelese “Retoorikas” on retoorika juba omaette aine – siin on varasemale materjalile antud juba filosoofilisem vorm, standardiseeritud mitmed retoorika mõisted, sh eetos, logos ja paatos kui veenmise põhivõtted ning entümeem ja paradigma kui retoorilise argumendi kaks vormi. “Retoorika” 1. raamat tegeleb inventsiooniga (stleiutamise, väljamõtlemisega); 3. raamat annab süstemaatilise käsitluse stiili ja järjestamise kohta, stiili juures käsitletakse ka metafoori ja võrdlust. “Retoorika” avaldati alles 1. sajandil e.m.a, aga Aristotelese teooriad said tuntuks ta õpilaste kaudu. (Kennedy 1998)
päritolu ja tõelisus" tegemist on vaid simulatsiooniga - hüperreaalsuse kontseptsioon. Benedict, Ruth - USA kultuurantropoloog ja kirjanik. Oli antirassismi teoreetik: näitas oma teostes, et rass, keel ja kultuur on üksteisest sõltumatud ja väide, et mõni rass on teisest väärtuslikum, pole tõsiseltvõetav. Kultuur on mõistetav tema väärtussüsteemi ja skaala kaudu. Iga kult omab ,,isikupära", kultuuri vaim - eetos. See kultuuri vaim määrab indiviidide eluviisi ning juhib nende mõtteid ja tundeid. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkonnaga. Boas, Franz - USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades
Et saavutada sotsiaalne kontroll ja kord. Töödistsipliin. Vaba aja "õige" sisustamine. Mõju ei avaldanud. Positiivsed võrsed. Victoria. Ameerikas ametiühingud. Sotsiaalsed reformed. Meditsiini areng. Hügieen. Naiste ja laste tööaja vähendamine. 20. sajandi I pool. Peale II MS mõlemad tööl. Linna elama. 60-70 jälle äärelinna. Ennem pargid keskklassile või kõrgklassile. Saunad ja pesumajad. Ujumine hügieen. Igamehe õigus pargid, veekogud. Viktoriaanlik eetos. Saadi aru, et repressiivsete seadustega kusagile ei jõua. Haridus pühapäevakoolid. Valgustuse tulekuga õhtukoolid. Rikas keskklass ratsionaalne rekreatiivne liikumine. Tehnoloogia arenguga ületati aja ja ruumi piirangud. Valgustuse sotsiaalne mõju Turvaline liikuda kohad kuhu minna. 20. sajand tarbimisühiskond ja massikultuuri mõjud vaba aja käitumisele.Tarbijaliku vaba aja teke. Sissetuleku kasv vaba aja tööstuse teke. Suur depression Ameerikas.
73. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Kõnesid on kolme liiki: kohtukõned, poliitilised kõned (rahvakoosolekul), ilukõned e epideiktilised kõned (kellegi ülistuseks või piduliku sündmuse puhul). Kõne koosneb sissejuhatusest (kontakt kuulajaga), jutustusest (olukorra kirjeldus), tõendid (kunstilised või kunstitud), epiloog (tunnetele rõhumine). Kunstilised tõendid on loogilised arutlused, eetos (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded. Kõnevoorused: õigsus, selgus, kohasus, kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 74. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ta rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli. Sai õpetust
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese
Regulatiivseks (korrastavaks) teeb põhiseaduses sisalduvad väärtused asjaolu, et nad kuuluvad põhiseadusesse. On selge, et meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Tunduvalt raskem on aga seevastu saavutada väärtuskogemuste laia baasi, mis saab põhineda väärtusmastaapidel. Põhiseadusest arusaamiseks vajalikud väärtusmastaabid on kirjas põhiseaduses eneses. Nii näiteks on põhiõigustega seoses ühiskonnas valitsev õiguslik eetos kirjas põhiliselt põhiseaduse teises peatükis. Selline olukord on loomulik, sest ühiskonnas on alati midagi sellist, mis garanteerib laiapõhjalise kooskõla. Probleemiks on aga see, et põhiseaduses sisalduvad väärtused ei moodusta sellist väärtuskorda, mis oleks täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Seetõttu on küsimus juba valitsevast või enam mitte valitsevast väärtusest pidevalt päevakorral. Nii pole väärtused identsed
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
Logose peamiseks osaks on loogika, mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest (Aava 2003: 43). Kasutatakse fakte, et toetada enda argumenti – need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid muu sarnase objektiga, millele veenja ehk kõneleja tugineb. Kõneleja võib tugineda kas ekspertide arvamusele, või mõne tuntud tegelase ütlusele. Eetos tähendab kõneleja mõju kuulajale. Pearõhk on kõneleja mainel, sotsiaalsel staatusel. Kuulajaskond kipub usaldama rohkem inimest, keda nad austavad või teavad paremini. (Durham Technical Community College) Paatos tähendab inimese mõjutamist läbi tunnete. Kõneleja muudab enda kõnet nii kaua kuni see ühtib kuulajaskonna tunnetega. Inimesed on rohkem tõmmatud kõneleja poole, kes neid erinevat moodi meelitab
halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele
välja ja kahjustab petjat. Jooga koolitus on selles suhtes õige karm – ausaks tuleb jääda ka siis, kui tõe rääkimine ennast kahjustab. Turumajandusliku ühiskonna moraal selleni ei ulatu. Siin saab eristada mõistuse kohust ja südametunnistuse kohust. Mõistuse kohus tuleneb valitsevast moraalist (see sõltub ajastu väärtuspüramiidist ja kõlbelistest normidest). Hinge kohustus on aga tõeline eetos, südametunnistuse tuum, Jakob Hurda sõnadega: „See ütleb meile, mis kõver, mis õige”. Kohuse groteskseks näiteks sobib Ed Wilde jutustus „Tooma tohter”. Tohter ravis terveks kuulihaavaga mässajast talupoja, kuna see on arsti kohus. Seejärel täitis ta oma kohuse riigi ees, andes mässaja välja žandarmitele. Talupojamoraali seisukohalt oli arst ebamoraalne, riigimoraali seisukohalt aga kõlbeline kodanik. Vabadus on iga inimese unistus ja võimalus mõjutada oma tulevikku
ajale jalgu ei jääks. VII loeng Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) õigus Tänaseks on ÜRO-l 191 liiget. 1945. loodi see kui teatud võitjariikide organisatsioon. Loomisperioodil oli vähe NGO-sid, kelle mõju on tänapäevaks oluliselt kasvanud. Nüüdseks on ära kadunud ka tasakaalustav jõud USA-le Nõukogude Liit. USA on seepärast asunud ÜROd mingil määral ignoreerima. ÜRO Põhikirja preambuli eetos on ära hoida konflikte nagu seda oli ka II maailmasõda. Organisatisooni idee on sarnane Rahvasteliidu ideega. Üks rahuuuringute põhipostulaate on see, et rahul on kaks definitsiooni: - rahu on sõja puudumine - rahu on midagi enamat kui sõja puudumine Sõdade vältimiseks tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult konfliktidele endale, vaid kogu sotsiaalsele keskkonnale, millest võivad välja areneda konfliktid. ÜRO Harta Art 2
69. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Aristotelese ,,Retoorika" näol on tegemist kõige tuntuma kõneteoreetilise teosega, mis jagas kõned kolme liiki: kohtukõned, poliitilised kõned rahvakoosolekutel, ilukõne kellegi ülistamiseks või tähtpäeva puhuks. Kõned olid üles ehitatud nii: Sissejuhatus (kuulaja heatahtlikkuse saavutamine) Jutustus (olukorra kirjeldamine) Tõendid o Kunstilised tõendid (loogilised arutlused, eetos (inimeste iseloomu kirjeldamine); paatos (publiku tunnetele rõhumine) o Kunstitud ehk rohkem faktilised tõendid (seadused, tunnistajad, lepingud, vanne) Epiloog, kus sageli rõhuti tunnetele Kõne puhul tuli kasuks mitmed "kõnevoorused" nagu õigsus, selgus, kohasus ja kaunistused (hiljem ka lühidus ja võimsus). Tänu kõneteoorile tekkisid Kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 70
kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: * kohtukõne (minevik) * poliitiline kõne (rahvakoosolekul)(tulevik) * ilukõne (ehk epideiktiline kõne)(olevik): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul * Kõne osad: 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) Kunstilised tõendid: * loogilised arutlused * eetos inimeste iseloomude kirjeldamine * paatos publiku tunnetele rõhumine Kunstitud tõendid: * seadused * tunnistajad * lepingud * piinamine * vanne Kõneteooriates välja toodud nn kõnevoorused: * õigsus * selgus * kohasus * kaunistused hiljem ka: * lühidus * võimsus Tänu kõneteooriale tekkisid kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? * Sündis ja tegutses Ateenas
Reaalne väärtus on see, et avaldas raamatu „Krüsanteem ja Mõõk“ (1946), oluline Japside kultuuri mõistmisel on see, et kui kristlastel on oluline mõiste süü (moraalse käitumise aluseks mitte tunda süüd), siis japsidel pole mitet süükultuur, vaid häbikultuur, oluline, mida teised arvavad (kas käituvad moraalselt, hierarhia), häbi sai maha pesta ainult verega (enesetapp?). Gregory Bateson (1904-1980) – uuris inimestevahelisi suhteid, võttis kasutusele mõiste eetos (väärtushinnangud sunnivad maailma vaatama mingil viisil, kultuurispetsiifiline), tegi välitööd Uus-Guineas iatmulide juures. Kirjutas keerulise raamatu nende rituaalist 1936a. Meadi ja Batesoni välitööd Bali saarel, 1936-1938, esimest korda kasutati projektis süstemaatiliselt nii filmi kui ka fotograafiat, oli üles ehitatud visuaalse värgi kasutamisel. 25 000 fotot ja 15 tundi filmi. Eesmärgiks oli kirjeldada
inimese jaoks düsfunktsionaalne (ebakindlus) kuid süsteemi jaoks fukntsionaalne 8 (rahuldamatu tarbija). Belli jaoks on see düsfunktsionaalne süsteemi jaoks ka - kultuur ja tarbimiskultuur õõnestavad majandust ja poliitikat: 50ndatel ja 60ndatel Orgasmikultus asendas Mammonakulutuse. Kriitika okei, teooria halb: funktsionaalsus on üsna mahajäänud ja vähepopulaarne teoreetiline joon. Peaks hoopis rohkem nautima ehk konsumerism ja hedonismi eetos Igavuse, bürokraatia ja industrialismi tasakaalustamiseks on peetud tarbimist alates 1956 C.W. Millsi tähelepanekust, et valgekraede töö on muutunud ainult vahediks hea elu saavutamiseks. Hedonism, mis nüüd on loomulik tarbimiskultuuri osa - konsumerism - põhineb soovide ja ihade demokratiseerumises: reklaam, massturundus. Tegemist on moodsa hedonismiga, mis põhineb väljaspoolsel naudingul, mitte seespoolsetel naudingutel, nagu me nägime Campbelli puhul.
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
lubatud, tänu sellele ei ole pingeid, vägistamisi jne. Ütles, et see pole inimese bioloogiast tingitud, et meil peavad olema reeglid, vaid see on mõtlemises kinni, missuguses ühiskonnas ja reeglite keskel me oleme üles kasvanud. Ta raamatud said palju vastukõla, alles hipiliikumise ajal said ta teosed populaarseks. Mead koos oma kolmanda abikaasaga Gregory Batesoniga (1904-1980) uuris ka inimestevahelist suhtlemist. Võttis kasutusele mõiste eetos alateaduslike uskumuste süsteem, mida me ei väärtusta, taju. Need väärtushinnangud sunnivad inimest tajuma maailma teatud viisil ja see on kultuurispetsiifiline. Tegi oma välitöid Uus-Guineas iatmul'ide juures. Meadi ja Batesoni välitööd Bali saarel, 1936-1938. Esimest korda kasutati selles projektis nii fotograafiat kui ka filmi. See projekt oligi üles ehitatud sellise tehnika kasutamisele. Tehti 25 000 filmi, 15 tundi filmi
Tegemist võiks olla väärtusmastaabiga, nad peavad olema aluseks õiguslikule reguleerimisele, seaduste täiendamisele ja samuti seaduse tõlgendamisele. Zippelius toonitab, et meist igaüks saab väärtuskogemusi, mida inimesed, kas heaks kiidavad või hukka mõistavad. ta näeb kohtunike või siis valitsusametnike jaoks väärtuste suunamäära valitsevaid ettekujutusi õigusest. põhiõigustega seoses on ühiskonnas valitsev õiguslik eetos kirjas põhiseaduses. Ühiskonnas on igas ajas ja ruumis midagi sellist, mis on paljudele omaseks saanud. Ühiskonnas on alati midagi sellist, mis garanteerib laiaulatusliku konsensuse. Valitsevad väärtushinnangud on ise pidevas muutumises. Seetõttu on küsimus „juba valitsevast“ või „enam mitte valitsevast“ väärtusest alati päevakorral. Nii võivad mõnedki juriidilised otsustused olla kantud otsustaja personaalsest väärtusest (õiglusest).
lusest nagu komme. Moraal saab alguse ladinakeelsest sõnast “mos” ja eetika omakorda selle kreeka vastest “ethos”, aga kommet tähendavad mõlemad. Eetika all mõistetakse tavaliselt käitumise teooriat, moraali (eesti vaste kõlblus) all aga selle praktikat. Eetikat nimetatakse vahel ka moraalifilosoofiaks ja moraali asemel kasutavad mõned teadlased sõna eetos. Eetika ei kirjelda, mida on kusagil kombeks olnud teha või keelata. Eetika püüab vaid põhjendada, miks on vaja midagi keelata või lubada. Eetika sõltub ka jurisprudentsist, mis taotleb riigi tasandil tasakaalu nii üksikisiku kui ka ühiskonna õiguste ja kohustuste vahel. USA-s räägitakse väga palju ärieetikast (business ethics). Saksamaal on kombeks jagada nimetatud problemaatika kahte ossa (Meel, 1997).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
