LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Krista Kämer ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikat...
ÄRI JA EETIKA Äri ja eetika on sõnad, mis paljude inimeste arvates kokku ei sobi. Kui mainida sõna äri või ärikas, tuleb ikka silme ette jämeda kuldketiga persoon, kes kindlasti tegeleb millegi kahtlase ja "valguskartlikuga". Põhjuseks on 1990-ndate aastate alguses toimunud kiire rikastumine "äriga", mis sageli oli seotud mingil määral ebaseadusliku tegevusega. Kas selline siis ongi äri, kus eetikal pole kohta? Kindlasti mitte! Kõik rikkad ei ole vargad ning kõik ärimehed pole rikkad. Ka väikese poe omanik, kes kogu kasumi lihtsalt nn ots otsaga kokku tulemiseks ära kasutab, on ärimees ja tema puhul ei saa kindlasti mingist eetika puudumisest rääkida. Selliseid inimesi tuleks just rohkem väärtustada, kes siiski jätkavad väikeäride traditsiooni, hoolimata sellest, et kasum pole võrreldav suurte kettide omaga
Õige vastus! Küsimus 2 Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Vali üks: a. võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Õige vastus! b. tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist Küsimus 3 Millised on järgmiste filosoofide arvamused? David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist Jeremy Bentham ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
Machiavelli tees ,,Eesmärk pühitseb abinõu" tähendab seda, et eesmärk tuleb saavutada vahendeid valimata. Selle teesi kohaselt ei oma tähtsust kasvõi ebamoraalsed viisid, mille abil tahe võidakse saavutada. On siiski kaheldav, kui kindlameelselt sellest juhtmõttest kinni peaks pidama. Kui kõik inimesed tegutseksid põhimõtte järgi, et ühe eesmärgi nimel kõik muu unarusse jätta, valitseks arvatavasti täielik kaos. Sellisel juhul poleks ühiskonnas enam eetikal ega reeglitel mingit kohta. Neid võiks siis sama hästi mitte ollagi. Kuid kui nendest vabaneda, oleks raske leida üldse mingisugust kohta sõnale ,,inimühiskond". Oleks vaid ,,inimene" või, veelgi sobivam, ,,inimloom", sest igaüks sammuks isekalt vaid enda tuleviku suunas, astudes möödaminnes hoolimatult teiste peale. Peale selle võib ainult üht kindlat eesmärki silmas pidades üle astuda ka enda põhimõtetest, mis on minu arvates väga vale.
Hotelli juhi Signe alluvuses on ka meie hotelli vastuvõtujuht Kädi Spiegelberg, kes on omakorda minu ülemus. Kui ma ei täida oma töökohustusi vastavalt nende standartitele, siis ei ole Margus kes mind lahti laseb, vaid selleks on Kädi. Ehk siis minu alluva alluv, ei ole minu alluv peab paika. Sarnasust leidub ka mõlemas ajas olevate kogukondade/gruppide/klubide/seltsimajade eetika koodides. Näiteks keskaja rüütlieetika vs tänapäeva golfi klubi eetikal on vägagi sarnased põhimõtted. Märkimatta ei saa jätta ka sarnasust kodanikuks saamisel või maalapi rentimisel. Kodanikus saadakse tänapäevani kas läbi sünni või teatud aja meie riigis elades. Maalapi/kodu, olgu see siis korter või maja, saab endiselt rentida nagu keskajal. Kuid oma tasu kinnisvara eest maksame siis kas pangale või omanikele rahas mitte oma teenust või tooded andes. Kuna kaubanduse areng tõi lõpus endaga kaasa ka vajaduse raha järele siis sellest sai
langema. Kuidas oleks saanud vältida ettevõtte pankrotistumist? Suures osas halvenes Enroni skandaal ettevõtte sisemise kommunikatsiooni tõttu. Enroni juhid suutsid seda nõrkust ära kasutada oma kuritegude peitmiseks tunduvalt kauem, kui see oleks olnud võimalik paremini hallatavas ja läbipaistvamas organisatsioonis. Samuti oleks saanud kriisi ära hoida kui Kenneth Lay oleks ettevõttes välja töötanud tugevama organisatsioonikultuuri, mis oleks põhinenud eetikal ning oleks aidanud tekitada eetilisi väärtusi kõigis ettevõtte töötajates. Ettevõtted, mille tegevus ja otsused on läbipaistvad, on töötajate jaoks usaldusväärsemad. Inimesed ei taha üldjuhul olla seotud asjadega, mida nad ei mõista ning mis võivad olla potentsiaalselt illegaalsed. Probleemi oleks takistanud ka ettevõtte finantsalase informatsiooni nõuetekohane avalikustamine ja läbipaistvus. Üheks viisiks kuidas pankroti vältida oleks olnud ausus ja
Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei olegi piiride panekus põhiküsimus mitte võim, vaid vastastikused kokkulepped. Kuna kõigis emotsionaalsetes olukordades, kus osalised on laps ja täiskasvanu, on vastutus täiskasvanul, siis on täiskasvanu asi märgata lapse käitumise taga olevaid katmata vajadusi. Eetikas tegeletakse hea ja halva kasvatuse eristamist. Eetikal on kasvatuses ja õpetamises keskne koht. Üks olulisemaid kasvatusvorme on väärtuskasvatus. Väärtuse mõiste alla mõtleme sõpruse, armastuse ja pereväärtust. Väärtuskasvatus paneb õpilasi mõtlema , et kõneldud ja elatud väärtused on pahatihti erinevad. Head kasvatus suhet võib iseloomustada enne kõige vastastikuse usalduse ja austusega. Heal suhtel peab kahe inimese vahel olema kannatlikus, õigustunne ja tagasihoidlikus.
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks;
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Mona-Theresa Võlma MINU EETIKA Essee Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi-
metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest ning tähtis pole mitte selle tagajärg, vaid hea tahe. Kohuse-eetika järgi on moraalireeglid kohustuslikud ning kehtivad kõigile universaalselt. Usun, et kohuse-eetika on aluseks erinevate kultuuride ja usundite säilimisel.
Eetika roll poliitikas on väga suur, kuna poliitikud peavad teadma kuidas mingis olukorras käituda, kuna poliitikud on meile kui eeskujud, kes võtavad vastu tähtsaid otsusi vastu riigikogus ja sellest sõltub meie elukäik. Rääkides eetika tähtsusest ja olemusest meie keskel, siis saame tõdeda, et eetika määratleb ka ära millisesse keskkonnakihti me kuulume, mida madalam on elukäik, seda vähem me leiame ka eetilist käitumist sellest. Eetikal on oma kategooriad, kas siis insenerieetika, spordieetika, ärieetika ja ka röövli eetika. Need on vähesed näited kust me leiame eetikat kuna iga eluvaldkond sisaldab eetikat mingil määral. Võttes jutuks insenerieetika ja selle koodeksid, teame, et inseneerias on eetika olemus väga suur kuna Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees
Eetika valdab kõike, mis psühholoog teeb ja kõik mis ta teeb peab olema eetiline. Näiteks kõik eksperimendid ja katsed mis tehakse elusolendite peal peavad olema eetikakomisjoni poolt heakskiidetud ja peavad olema tehtud katsealuse kirjalikul nõusolekul. Psühholoog peab oma töös järgima kutse- eetikat ja lähtuma sellest ja kui üks psühholoog ei tea kutse-eetikat ja ei käitu sellele vastavalt siis pole ta pädev psühholoog, seega eetikal on väga suur roll psühholoogi töös. Iga inimese väljendusoskusest sõltub, kuidas tema mõtteid ja ideid mõistetakse teiste inimeste poolt. Kui psühholoogi väljendusoskus on kehv, siis on teistel inimestel tema mõtete mõistmine raske ja tulemus langeb koheselt. Psühholoog peab suutma ennast hästi väljendada nii suuliselt kui ka kirjalikus vormis. Psühholoogiat õppiv inimene peab mitte üksnes
Tiibeti budism Esimesed dharma-tekstid ühes mantrate ja kuldse stuupaga ilmusid müstilisel kujul Tiibetisse kuningas Lhato Thori valitsemise ajal l. Kuningale ennustati, et 5 põlvkonna pärast tuleb isik, kes nende esemete tähendust mõistab. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017) 7.sajandil hakkas valitsema esimene dharma-kuningas Srongtsen Gampo, Avalokitesvara kehastus. Ta ühendas Tiibeti ühtseks riigiks ja lõi konstitutsiooni, mis põhines budistlikul eetikal. Samuti mõistis ta kirjakeele vajalikkust pühade tekstide tõlkimisel. Tagamaks rahu oma valdustes, abiellus ta kahe budistliku naaberkuningriigi Hiina ja Nepaali printsessidega. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017) Sada aastat hiljem oli Buddha õpetus Tiibetis juba juurdunud. Kolm vägevat meistrit Guru Padmasambhava Oddiyanast, Nalanda kloostriülem bodhisattva Shantarakshita (Shi-
Singer arvab, et inimesed püüavad oma tähtsaid otsuseid motiveerida. See tähendab, et neil on kasutuselt mingisugune moraalikood, või nad on moraalsed agendid, ning et moraal on oma loomu poolest argumenteeriv. Nüüd on küsimus selles, milline on üldkehtiv moraalikood ja kuidas saab selle moraalikoodi üldkehtivust tõdeda ja tõestada. Jätan siinkohal kõrvale küsimuse moraali emotsionaalsest alusest (Mackie 1977) ja oletan Singeri järgi, et kui praktilisel eetikal oleks pakkuda midagi huvitavat, siis on see seotud just moraalsete põhjenduste andmisega (Hare 1981). Argumendi tõeliseks tuumaks on moraali universaliseeritavus ehk üldistatavus. Idee on selles, et kui püütakse moraalselt põhjendada tegusid ja valikuid, tähendab see tingimata seda, et ükskõik mis reegleid, norme ja käske nendes põhjendustes ka mainitaks, sarnastes olukordades sobivad nad ühtmoodi kõikide agentidega
mõõdupuu · Inimese väärikus eeldab selle tunnustamist · Igaühel on isiklik ja privaatne ala, mis on puutumatu. Inimesele on omane vajadus tunda, et ta teeb temale omased ja teda puudutavad otsused ise, ..... et ta vastutab ja juhib oma elu ise. Iga inimene tahab, et tema vaba tahet tunnustatakse ja et tal on õigus valida. Need on inimese sisemise väärikustunde alused. Eetika tänapäevases tervishoius ... põhineb filosoofilisel eetikal moraalsel käitumisel Kuid ei ole võimalik täita ainult käske ja järgida norme, käitumisele ja tegevustele on vaja leida ka põhjendused - ja selleks on vaja oskust kriitiliselt mõelda ja analüüsida, et teha antud olukorras parim võimalik otsus Kuid ..... oskus ja võime moraalseid väärtusi põhjendada ja seletada ei taga veel moraalset käitumist praktikas (von Engelhardt, D. 1997) Millest lähtuda eetiliste valikute
Geoloogiliste objektide nagu pankade, rändrahnude, aga ka maastike pildistamine on lihtsam, kuid siingi peame silmas pidama, et seejuures ei kahjustaks oma objekti ega häiriks liigselt näiteks pangaserval pesitsevaid linde või ei tallaks ära mõnda haruldast taime. Ei maksa arvata, et nõue loodust paremini tundma õppida oleks loodusfotograafe piirav. Mida paremini me oma pildistatavaid objekte tunneme, seda paremaid pilte oskame nendest teha. Loodusfoto eetikal on veel teinegi tahk. See puudutab fotograafi tehtud pilte. Siin on vääramatuks märksõnaks ausus. Eesmärk on näidata loodust oma loomulikkuses ja eheduses. Kui pilte töödeldakse, siis ikka selle eesmärgiga, et anda edasi võimalikult autentset looduselamust. Ja pildi tegemise lugu on loodusfoto lahutamatu osa. Ehk fotograaf räägib alati ja ausalt ära, kuidas üks või teine pilt on tehtud. Eetiliselt käituv loodusfotograaf on pildi tegemisel aus ja lugupidav nii oma pildistatava
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia?
4. Raugeea dialoogid “ Theaitetos” “Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi” Siin leiavad käsitlemist Platoni teadmusteooria (“Theatetis”), loodusfilosoofia (“Timaios”), õigusfilosoofia (“Politikos”, “Nomoi”). (2 lk 35-36) 7 2 PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Platonistlikul eetikal on olnud põhjapanev tähendus kogu filosoofilisele eetikale. Oma voorusteõpetusega on Platon rajanud niinimetatud materiaalse eetika aluse, millest uusimalt on lähtunud ka niinimetatud väärtuste- eetika. Kardinaalseks küsimuseks on osutunud ka vooruste päritolu, mille lahendamisest omakorda sõltub kõlbelise kasvatuse muidu raskepärane, veel tänapäevani lahendamatu küsimustik. Eetika seisukohast omab tähendust ka
antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. Pärast Esimest maailmasõda nähti fasismis alternatiivset majandusstrateegiat sotsialismile ja ametiühingute võimule ning ühtlasi ka kapitalismile. Fasism õigustas nõrgemate hävitamist, sest lähtus teooriast, et ellu jäävad kõige paremini kohastunud, niisamuti heideti kõrvale kristlikul moraalil ja eetikal põhinevad traditsioonilised sotsiaalsed väärtused. Fasistlikku parteid juhtis absoluutne liider, kes saavutas isikukultuse staatuse.3 Ajalugu Poliitiline liikumine fasistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast I maailmasõda. 3 Lee 2002: 33 4 Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fasism eri maades erineva kuju. Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit')
Suureks muutuseks eetikas on veel see, et eetika peab tänapäeval tunnistama niisuguse maailmavaate puudumist, millele ta võiks tugineda. Tegelikult on selline maailmavaade, millele eetika tugineda tahaks, eetika enda omaks võetud optimistliku maailmakäsitluse vili. Eetika omistab universaalsele elutahtele omadusi ja kavatsusi, mis vastavad eetika enda tunnetus- ja otsustustaslaadile. 19. ja 20.sajandil peab üksnes tõeotsinguist juhinduv filosoofilinemõte tunnistama, et eetikal poletõele vastavalt maailmatunnetuselt midagi oodata. Kuivõrd on võimalik enesesalgamise vajadust maailmavaateliselt põhjendada? Ikka ja jälle on eetika püüdnud seda teha. Õnnestunud pole see kunagi. Kui tunduski, et põhendus on käes, siis üksnes sellepärast, et ta oli vastava naiivsuse ja optimistliku maailmavaate endale ise välja mõelnud. Tõde taotlev mõtlemine peab tunnistma, et maailmakorralduses headusevaimu egutsemas ei ole. Üksnes eksistents püsib teistega
c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 72. Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a)väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b)väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta; c) põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale inimestele. 73. (Äri)eetikal on suurim tähtsus USA-s järgmisel põhjusel a)õigusemõistmine on seadusetähes kinni; b)domineerivad väikeettevõtted; c)USA on tavaõiguse maa. 74. Tsiviilõiguse maades on lepingud a)pikad ja detailsed; b)tihti korrigeeritavad; c)lühikesed ja üldised. 75. Korruptsioonivastases seaduses on ühe korruptsiooni ennetamise vahendina sätestatud a) töökohapiirangud; b)kautsjon; c)kvartaalne aruanne kohalikule omavalitsusele. 76. Majanduspoliitikas mõistetakse kultuuri all eeskätt
Valitsuse tööd kontrollib a)riigikantselei; b)parlament; c)riigikontroll. 102. Valitsusbürokraatia (valitsusasutuste) tööd kontrollib a)parlament; b) valitsus; c)kohtusüsteem. 21. Vaike riik on üldjuhul a)suhteliselt odavam kui suur riik; b) suhteliselt kallim kui suur riik; c)suhteliselt sama kallis kui suur riik. 15.Valitsusest peaksid olema (vähemalt suhteliselt) sõltumatud a)konkurentsi kujunemine, aruandlus ja statistika; b)riigiametid; c) ministeeriumid. Ä 73.(Äri)eetikal on suurim tähtsus USA-s järgmisel põhjusel a)õigusemõistmine on seadusetähes kinni; b)domineerivad väikeettevõtted; c)USA on tavaõiguse maa. Ü1 118. Ühiskonna põhiväärtusteks peetakse tavaliselt järgmisi a)vabadus, Õiglus, turvalisus, edukus; b)suveräänsus, kõrge elatustase; c) turumajandus, sisemajanduse koguprodukti kire kasv. 55. Üks vähestest langusfaasist välja tulla suutnud (tööstus)haru Euroopa Liidus on a) tekstiilitööstus; b) jalgrattatööstus;
1913.a. siirdus Aafrikasse 1952.a. Nobeli rahupreemia A.S. leiab, et euroopalik kultuur on sügavas kriisis: materiaalsus valitseb vaimsuse üle; ühiskond valitseb indiviidi üle; on kaotatud püüdlus eetilisele täiustumisele Eetika ei ole teadmine vaid individuaalne valik, tegevus, käitumine. Eetika tegeleb igavikuliste, teadus lõplike nähtustega. Eetika on piiritult avardunud vastutus kõige elava eest. Maailmavaade ja kogu kultuur peavad põhinema eetikal. A.S. eesmärk: põhjendada maailmavaate eetilisust; tegutseda indiviidi tasandil inimeselt inimesele, elavalt elavale. Aukartus elu ees eetika (1915) Elementaarne tase on elutahe. Elutahe leiab oma edasiarenduse eetikas. Ma olen elu, mis tahab elada, ma olen elu keset elu, mis tahab elada. Headus on kõik see, mis jaatab elu. Kurjus on elu eitus, mida ei ole võimalik lõplikult võita. Eetika toimib isiksuse tasandil, eeldab individuaalset valikut, vahetut tegevust.
o Mida ametnikud ei tohi teha, eeskujuroll vms..tavainimesed võivad? Avalikus kohas joobes viimine ntks, o Eetiline kohustus võiks olla korrektne olemine... o Kas ametnik peab kärgmina ametnikukoha eetilisi ettekirjutusi kui see ei lähe kokku tema sisemise eetikaga.? o Iga ametikohaga käib kaasas ametikoha positsiooni eetika, millest tuleb lähtuda. · Kaasaaegse At tekke juures professiooni eetikal suur roll (TRL oeng:) VT SLAIDILT HALDUSE KURJUS: · Mida peavad Adams ja Baflour silmas halduse kurjuse all? o Näited: Holokaust, Otsuse teeb juhtivametnik, aga täide viivad selle alamad ametnikud,. o Moraali küsimus võib tulla seaduste puhul esile. Näiteks ka samasooliste abielud. Eetilised tõekspidamised sõltuvad ka sellest, mida ühiskond õigeks peab. Seaduste eetilisus: kust läheb piir, näiteks piinamisega
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem a)perekonna lojaalsus: väike ...
abstraktset riiki omavahel ühendavad (MTÜ-d, ametiühingud jms). Mehaaniline --> orgaaniline. - Weber: Nägi võimalust, kuidas anoomiast üle saada. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-5, e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): # huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid, mitte katoliiklased (tollal üldteada asi). Weberi järgi on protestandi eetikal olnud oluline roll kapitalismi levimisel ja arengul. ,,Protestantism on kapitalismi alustala." # tekkis idee tööst kui kutsumusest, mitte kui needusest ("palehigis pead sa oma leiba sööma") (NB: ka Marxi nägemus tööst tegelikult on sarnane kutsumuse ideele. Homo faber.) # protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on ,,pidev jumalateenistus". Vaenulik luksusliku tarbimise vastu
Mitteametlikud töötajad Osaliselt mitteametlikud töötajad Töökohtade feminiseerumine Paindlikkuse suurenemine toimub nii tipposkustega töötajatel kui ka oskusteta töötajatel Valmis kiiresti ümber õppima ja ümber orienteeruma 11. Töö ja eetika Erinevate ametite eetilised aspektid Teadmistega töötajad Organisatsiooni säilimiseks vajalikud Spetsiifilised oskused Organisatsiooniga seotud oskused Eetika Töö põhineb eetikal Töö eetika annab aimu töö sisu kohta Usaldus Ei saa kontrollida Teenindustöö Emotsionaalne kuritarvitamine juhtkonna, klientide poolt; sügav ja pinnapealne näitlemine Kõnekeskused Müüdiagendid Alltöövõttu ja distantsi roll Vastutuse kadumine psüühiline, sotsiaalne, füüsiline distants Kontroll ja erinevad kontrollivahendid Kell Tootmistehnoloogia Teaduslik juhtumine Fordism
Mis vahe on eetikal ja etiketil?Eetika arutleb selle üle, mida transpordivõrgu jms peaks tagama eraettevõtlus. Omandus, häda midagi, võib ta aktsiad uuesti, tunduvalt kallima hinnaga, tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma pidada heaks või halvaks, etikett esitab ühes või teises mille indiviid on saavutanud kas oma tööga; vahetamise, käiku lasta. Manipulaator on see, kelle eesmärgiks on luua masstoodangut müüa. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija keskkonnas ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid ostmise, kinkimise või pärandamise kaudu ükskõik millisel väärkujutlus hinnatrendi muutumisest. kaitstud ja hellitatud.Teiselt poolt on see kuninglik tarbija põhjendamata. ausal viisil peab olema püha ja puutumatu. Tulumaks oleks Kas manipulaatori tegevus väärtpaberiturul on ...
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks
• oluline on, et laps tunneks: täiskasvanu kuulab teda • last ei tohi vestluse käigus tagant kiirustada • vestlustes on alati abiks last toetavad küsimused ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised („Sul ei ole praegu hea tuju?”) • alati tuleb lapsele anda aega mõtlemiseks ja lausete moodustamiseks, enne kui enda esitatud küsimusele vastust nõuate LASTEAIA EETILINE KESKKOND Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõigustega . Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Iga suhte aluseks on suhtlemine. Eetika põhialustest tulenevalt peaksid teisele inimesele suunatud teguviisid alati olema võimalikult põhjendatud ja õigustatud. Teisi öeldes kasvatuses tuleb tegutseda eetiliselt õigesti (Hirjsärvi, Huttunen, 2005: 70). Sõnu „moraal” ja „eetika” kasutatakse tihtipeale läbisegi
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes
Inimväärikuse ja humaansuse seisukohast tuleks eelistada suremist kodus. Selleks peaksid aga hooldajad (sugulased) saama tasulise töövabaduse, nagu praegu vastsündinute isad ja emad (4., lk 2377-2378). "Häbiväärt, kui ühiskond usub otseses eutanaasias nägevat "väärikat surma", nagu see on Hollandis. Muidugi, see on odavam ja elavate jaoks "meeldivaim" lahendus," kirjutab Stellamor (4., lk 2378). Inimese enesemääramisõigus põhineb utilitaarsel (konsekventsiaalsel) eetikal - suurim võimalik õnn võimalikult paljudele. See moraalifiloosoofia, mille tähtsaim esindaja praegu on Peter Singer, käsitleb nii teadlikku elu - elusolendeid, kes tajuvad valu, rõõmu ja teisi emotsioone, nt imetajad -, kui ka eneseteadvuslikku elu, see tähendab inimest oma eluloolise mälu ja mõistusest tulenevate tulevikulootustega, nimest, keda nimetatakse nendest eeldustest tulenevalt isikuks. Kui inimesel puudub eneseteadvuslik elu -
Ametniku eetika ehk avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse valdkondadesse sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ning praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne professiooni kutse-eetika. Kutse- ehk professiooniesindajad on erialase teoreetilise ja praktilise teadmisega asjatundjad ning tavaliselt on erinevatel professioonidel oma eetikakogumid. Eetikal on mitu tähendust laiemas mõistes tähendab see sarnasust mõistetega: kõlblus ja moraal, kitsamas tähenduses mõistetakse eetikana teadust moraalist. Eetika jaguneb: · Teoreetiline eetika võib olla näiteks normatiiveetika. · Rakenduseetika mingi eluvaldkonna või professiooni kutse-eetika. Eetika uurimisobjektiks on erinevad moraaliprobleemid nagu: mis on halb, mis hea; mis on õige, mis väär. Audiitori kutse-eetika põhimõtted:
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2
problemaatika. Asi on ju selles, et kui koos kõige muuga on ettemääratud ka inimese käitumine, siis ei tee mitte inimene ise oma käitumuslikke valikuid, vaid seda teeb maailma ettemääratus tema eest. Kui inimene ei saa vabalt valida oma käitumist, siis ei kanna ta selle eest ka vastutust. Puudub ju mõistlik alus süüdistada kedagi näiteks kaasasündinud kehapuuetes. Sellistes tingimustes ei saaks muidugi eksisteerida ka eetikat, mis kõneleb ju õige eluviisi valimise alustest. Eetikal saab mõtet olla ainult seal, kus inimesel 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. on mingigi võimalus ise erinevate eluviiside vahel valiku tegemiseks. Kirjeldus inimese situatsiooni kohta siin maailmas, mida esitasid stoa loogika ja füüsika, eriti palju vabaruumi niisuguste valikute jaoks ei jätnud. Nende distsipliinide rõhuasetus oli valdavalt inimtegevust determineerivatel faktoritel. Eetika pidi
Eetilisi piire võib ületada ka inimeste sokeerimisele rõhumine. Mitteametlik eetikasüsteem on paika pandud inimestes tekkinud arusaamadega õigest ja valesti, heast ja halvast, lubatud ja lubamatust. Mõlemad süsteemid täiendavad ja stimuleerivad teineteist. Kui ühiskonnas on üldine eetikakriis soovitakse näha võimalikult täiuslikku ja detailset ametlikku eetikat. Stabiilselt arenenud ja arenevas ühiskonnas on aga olulisem roll mitteametlikul eetikal. 16 3. REKLAAMINDUS EESTIS 3.1. Reklaami hetkeolukord Eestis ja ERAL Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele oli Eestis reklaaminduse turuolukord rahuldav. Hoolimata sellest, et 63%-l ettevõtetest suurenes reklaamteenuste müük langes kindlustunne, sest ennustati nõudluse vähenemist järgmises kvartalis. (Konjunktuur 2 (177) 2011) Eesti Reklaamiagentuuride Liitu (ERAL) kuuluvad suurimad reklaamipakkujad Eestis.
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks (etikett) on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine (eetika) on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2
Aukartusel elu ees eetikast lähtudes 1) võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures 1) ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Millised on järgmiste filosoofide arvamused? Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist, Jeremy Bentham ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist, David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures b. ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel V osa. Keha ja vaimu probleem 1
Audiitor peab käituma vastavalt kutse-eetika normidele. Tegemist on praktilise eetikaga. Need on üldised moraali normid ning teooriad, mida kõik audiitorid on kohustatud jälgima. Tegemist on antud kutsealal tegutsevate inimeste eetikaga. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktilisele tegevusele. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Professiooni tähistab erialaste teadmiste kogum. Eetikal on ka mitu tähendust. Laiemas mõttes on ta suhteliselt sarnane mõistetega moraal ka kõlblus, kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Eetika võib jaotada teoreetiliseks ja rakendus eetikaks. Teoreetiline eetika on reeglina normatiiveetika, rakenduseetika on aga praktiline mingi eluvaldkonna või professiooniga. Eetika uurimisobjektiks on moraaliprobleemid st. mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis vale. Audiitori kutse-eetika põhimõtted: 1
Selle pinnalt saab järeldada, et moraaliotsused ei ole kaalutletud ja ratsionaalsed, vaid tulenevad pigem emotsioonidest ning ratsionaliseeritakse hiljem. Kultuurisõjad Ortodokssete religioonide jüngrid on pühendunud transtsendentsele autoriteedile. Progressiivsete religioonide jüngrid teisest küljest rõhutavad tegija (agency) rolli moraalse koodi mõistmisel ja formuleerimisel. Jumalikkuse eetika paistab olevat lähedalt seotud ortodoksse moraalikontseptsiooniga, samuti on autonoomia eetikal palju sarnasusi progressiivide moraalikontseptsiooniga. Kogukonnaeetika, mis defineerib moraalsed tegijad sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvuse alusel ning vaatleb moraalseid kohustusi tulenevalt indiviidi liikmelisusest nendes gruppides, näib iseloomustavat kõiki religioosseid suundi, hoolimata sellest, kas nad on ortodokssemad või progressiivsemad. Progressiivsed Ortodokssed
Esindatus Nõrgad parlamendid, Parlamentaarne riigikord. mitte-majoritaarsed institutsioonid domineerivad. Identiteet Selgelt määratletavate Demos, mis põhineb demoide paljusus, üle- eetikal ja Euroopaline (jagatud) kodanikuühiskonna identiteet on nõrk sidemetel. Rikas ja ühtne avalik ruum. Kommentaarid struktuuri kohta: EL integratsiooni tugevdamine oli selleks, et luua suuremat võjuvõimu ehk riigi loomine.
Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus. Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad. Lisaks seadus ei hõlma moraali mõningaid aspekte. Nt ollakse üldiselt nõus, et
Kasvatusaruteludes ei tehta tavaliselt eriti täpselt vahet, kas räägitakse kasvatuse eetika- või moraaliküsimustest. Moraal, eetika. Moraal puudutab praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika uurib moraaliseiku ja loob neist teooriat. Järelikult on eetika moraali teaduslik uurimine, mis taotleb oma järeldustes üldkehtivust. Hea ja halva, õige ja väära küsimusi vaadeldakse eetikas üldises mõttes. Eetika roll. Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht. Paljud autorid peavadki eetikat kasvatuse tuumaks. Seda arusaama võib põhjendada, viidates neile paljudele probleemidele, mis on kasvatuses väga olulised ning kujutavad endast ühtlasi tähtsaid eetikaprobleeme. Selliseid küsimusi võib rühmitada järgmiselt. 1. Kasvatuse eesmärki puudutavad küsimused. Ka küsimused, mis puudutavad eesmärkide ja vahendite suhet, sisaldavad eetilisi probleeme. 2
Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed.Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. Mida suurem on kasu, seda parem on tegu moraalses mõttes. 15. Kritiseerige teopõhiseid (deontilisi) eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)? 1. Liigne ratsionaalsus ( D.. eetikal). Moraal põhineb loogilisel ja kiretul kalkulatsioonil, millel pole mingit seost moraalse motivatsiooniga. Kanti eetika heidab kõrvale emotsioonid ning tunded nagu sõprus, armastus, hool jms. 2. Uksele koputab naabrinaine, kes palub, et te teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Peidan naabrinaise riidekappi. Siis tuleb mees ja küsib kus naine on? Mul on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksin alati tõtt rääkima
eriti meedias silmis. Vaja on rõhutada eetiliste põhimõtete teadvustamise olulisust ning mõista ametniku kutse-eetikat laiemalt eetika (moraalifilosoofia) kontekstis. Mõistel “eetika” on mitu tähendust. Argises kõnepruugis langeb see kokku mõistega “moraal” ja “kõlblus” (mis on sünonüümid). Kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Enamasti ei tehta olulist vahet “eetikal” ega “moraalil”. Mõlemad tähistavad hea ja halva, õige ja vale põhimõisteid. Kui moraal arvestab viimastega käitumises, on eetika ülesanne neid mitmesugustes seostes uurida. Keelekasutuse seisukohast tuleks eelistada “eetikat” üldisemate seoste puhul (näiteks avalik eetika, tööeetika jt). Moraal aga sobib paremini üksikisiku käitumise iseloomustamiseks (näiteks moraali- koodeksi kõik normid jm). Kõlblusega tähistame enamasti südametunnistust.
Esindatus Nõrgad parlamendid, Parlamentaarne mitte-majoritaarsed riigikord. institutsioonid domineerivad. Identiteet Selgelt määratletavate Demos, mis põhineb demoide paljusus, üle- eetikal ja Euroopaline (jagatud) kodanikuühiskonna identiteet on nõrk sidemetel. Rikas ja ühtne avalik ruum. Kommentaarid struktuuri kohta: EL integratsiooni tugevdamine oli selleks, et luua suuremat võjuvõimu ehk riigi loomine.
tegutsemisalused. 4. Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb tema armastus innustab meid. 5. Kui on olemas Jumal, kes meid lõi oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. 6. Kui Jumal eksisteerib, siis on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Lõppsõnaks · Usk ja religioon võib olla nii hea kui halva teenistuses. · Eetikal on sõltumatu väärtus, kas siis Jumal on olemas või ei. · Usk võib aga moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. 9. Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas Kokkuleppelisuse põhiidee Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel.
raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda." - muutunud on ka töö kultuuriline tähendus. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920): Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim, 1904-5 (e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): * huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid, mitte katoliiklased (tollal üldteada asi) * Weberi järgi on protestandi eetikal olnud oluline roll kapitalismi levimisel ja arengul # tekkis idee tööst kui kutsumusest, mitte kui needusest ("palehigis pead sa oma leiba sööma") (NB: ka Marxi nägemus tööst tegelikult on sarnane kutsumuse ideele) * protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on "pidev jumalateenistus". Vaenulik luksusliku tarbimise vastu => ausa tööga
Külalised, jutud. Oscar vennaga samuti seltskonnas, talle sobis. 12aastaselt täieõiguslik liige, varaküps. Meeldis, võttis maneerid üle kooliaega, kus erines ülejäänud õpilastest. Küpsusega, rõhutatud üleolekuga. Suhtumine tema vastu halvustav. Sai ka peksa. Tubli, silmapaistev keeltes. Loodusteadused, matemaatika ei läinud kohe üldse. Kehaline kasvatus oli vastik, ebasündsad kehaasendid. Lõpetas Oxfordi. Lemmikloengud eetikast, esteetikast. Järeldas, et eetikal ja esteetikal pole absoluutselt midagi ühist. Õppis, uuris, lõpetas kuldmedaliga. Lõpuaastal esitas luuletuse „Ravenna“ suurepäraselt. Seejärel seab end sisse Londonis, kirjandus, esteetika, ajalugu, kirjutab, luulekogu. Alguses ei leia kirjastajat. Võidab ekstravagantsusega seltskonna tähelepanu. Alguses naerualune, hiljem pälvib tähelepanu. Tuleb kasuks, luulekogu müüdi kuue nädalaga läbi neli trükki. Mis see veiderdaja siis kirjutab
" (JUNG 1977: 197-198) Varjust oli meil eespool juttu, sinna kuulub kõik, mida inimesel on enese juures raske heaks kiita, seda nii moraalses kui ühiskondlikus plaanis. Samuti kuulub Varju omaduste hulka spontaansus ja loomingulisus. Seetõttu on Varjule vajalik anda teatud mõistlik tegutsemisruum. ,,See viib sõnakuulmatuse ning enesepõlguseni, kuid samuti sõltumatuseni, ilma milleta individuatsioon on mõeldamatu. Suutlikkus ,,tahta teisiti" peab kahjuks olema reaalne, kui tahame, et eetikal üldse oleks mingit mõtet." (JUNG 1977:198) Jung selgitab edasi, et individuatsioon on äärmiselt raske ülesanne, mille käigus peame mõistma, et ka meie ,,vastutahe" on Jumala tahte üks aspekte . Taoline suurenenud teadlikkus jätab inimese teatavas mõttes üksi, kuivõrd ta ei saa enam teisi süüdistada, nagu kirjutab Jung essees ,,Kaasaegse inimese vaimsuse probleem". (CAMPBELL 1971:457) Nii näeme Jungi kohaselt järgnevat arenguskeemi: esiteks infantiilne ning ähmane ühesus, kus
annaabi.ee 
