Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mi...
lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimule pääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus
Hobbes tutvus oma noorema, kuid varakult kuulsaks saanud Descartes'i ideedega. (50) Tema maailmapilt on saanud ka mõjutusi Itaalia filosoofilt Niccolo Di Bernardio Dei Machiavelli'lt. (1469-1527) Ideaalse riigi otsimise ideed mõjutas tõenäoliselt tema kaasaegne ühiskond ning seal toimuvad sündmused. (1) 3. Hobbes filosoofia. Thomas Hobbes on ühiskonnafilosoofia klassik. Samuti on ta tegelenud inimolemuse lahti seletamisega. Tema kõige kuulsam teos "Leviaatan" ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles. Seal avaldas ta idee poliitiliste prinsiipide õigustatusest vabade ja 3 ratsionaalsete indiviidide mõtete läbi-,et põhjendada vajadust suveräänse võimu järele. (100 filos) (2) 3.1 Materiaalne maailm. Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis
Tänapäeval on absolutism muutunud suhteliselt haruldaseks nähuks ning suuremates riikides seda tavaliselt ei esine. Näiteks Euroopas on vaid üks täielikult absolutistlik riik, Vatikan. Esimesena esitas absolutismi laadsed ideed N. Machiavelli oma teoses ,,Valitseja", kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada. Hobbes. Thomas Hobbes, üks 17. sajandi Inglismaa mõjukamaid filosoofe, on oma poliitilise filosoofia alases peateoses "Leviaatan" esitanud oma teooria riigi vajalikkusest. Ta vaatleb inimeste tunge, mis olevat enamuses egoistlikud ning leiab, et kui inimeste üle pole mingit kõrgemat võimu ehk suverääni, siis valitseb nende seas paratamatult kõikide sõda kõigi vastu. Seda saaks ületada vaid kunstlikul teel, inimeste omavaheliste lepingutega, mille teel loodaks ühiskond. Seega esitas Hobbes esimesena ühiskondliku lepingu teooria. See leping toimiks aga vaid siis, kui kõik inimesed
• 1640. aastal otsustas Hobbes Inglismaalt lahkuda, sest tülis kuningas Charles I ja parlamendi vahel oli ta oma kirjutistes toetanud esimest ning kartis samal aastal kokku kutsutud Pika Parlamendi poolseid repressioone. • Ta asus elama Pariisi, kuhu peagi koondus suurel hulgal inglise rojaliste. 1646. aastal sai Hobbesist seal kroonprints Charlesi matemaatikaõpetaja. • Kodusõjast sügavalt mõjustatuna kirjutas Hobbes 1651. aastal oma peateose "Leviaatan". Selles sisalduvate religiooni ja traditsioonikriitiliste seisukohtade tõttu tekkisid tal aga vastuolud teiste inglise rojalistidega ning sama aasta lõpul oli ta saatuse irooniana sunnitud pagema Oliver Cromwelli juhitud vabariiklikule Inglismaale. Seal lubati tal rahulikult elada ning isegi oma teoseid avaldada. • Kui monarhia 1660. aastal taastati, kasvas Hobbesi mõju aga veelgi, sest tema endine õpilane Charles II pidas teda meeles ning kutsus ta oma õukonda.
eesmärgid on nende jaoks vabadus, võrdusus ja solidaarsus. Sellist mõttemaailma järgitakse teatud inimeste poolt, kuid seda reaalselt olemas ei ole nagu loodusseisunditki. Anarhistid väärtustavad kõrgelt vabadust, üksikisiku vabadust kui ka terve ühiskonna vabadust. Tähtsaks peetakse individuaalsust, mis teeb inimesest unikaalse isiku. Inimesed vajavad arenemiseks teisi inimesi, et nad saaksid areneda, täieneda ja kasvada. Thomas Hobbes on oma peateoses "Leviaatan" (1651) kirjutanud sellest, et riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, sest ilma selleta valitseks maailmas loodusseisund, 3 mis tähendaks "kõikide soda kõigi vastu". Hobbes peab ka inimest iseloomult egoistlikuks ja kui inimeste tegvusi ei piirataks, siis tekiks reguleerimata inimgrupi hulgas huvide konflikt, mis oleks aluseks kõikidevaheliseks sõjaks. Selline elu ei saaks olla pikk ega täisväärtuslik, see oleks
abil, nagu kellad) on kunstlik elu? Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii nagu looja seda kavatses?" Riik = masin = elusolend · "Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; · ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale; · kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed;
Rakendamine Inglismaal Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee 15 Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist · Leviaatan, Sissejuhatus: Elusolend = masin · "Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese kunst, nii nagu paljudes teistes asjades, ka selles, et ta oskab teha kunstlikku looma... Sest et kui me mõtleme, et elu on vaid jäsemete liikumine, mille alge on mingis sisemises olulises osas; miks me ei võiks siis öelda, et kõikidel automaatidel (masinad, mis liigutavad iseennast vedrude ja rataste abil, nagu kellad) on kunstlik elu
Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis; suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. Riik saab olla monarhia, aristrokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Selle täielik rakendamine võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ,,Kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ühisuseks või riigiks, mis pole muud kui kunstlik inimene, ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitsmiseks ta on loodud ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale; kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed; hüvitus ja karistus (millega iga liiges pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga) on närvid; mis teevad
Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1. Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) 2.Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3
Koopaiidolid - Tutuiidolid Teatri-iidolid Töötas välja induktsuonistliku teaduse metodoloogia, mida nim Baconi meetodiks Ütlused: Teadlased on võimeid valesti rakendanud Õige tee on mesilase meetod Iinduktsioon Teadmised on jõud Thomas Hobbes 1588-1679 Sai hea hariduse 1603 läks Oxfordi ülikooli, 1608 lõpetas 1640 otsustas lahkuda inglismaalt, asus elama Pariisi 1646 sai temast Krooniprints Charlesi matemaatikaõpetaja 1651 tugevasti kodusõjast mõjutatuna ilmus tema peateos "Leviaatan" 1660 kui taastati monarhia, kutsus tema õpilane Charles ta oma õukonda. Suri 4 dets 1679 Peateema: Inimloomus kõik on loodud võrdsena, kõigil on samad eesmörgid ja vahendid nende saavutamiseks, inimloomuse põhikomponendiks on soov, iha. Loomuõigus ja loomuseadus suur osa tema ühiskonnafilosoofias, õigusspsteem on rajatud loomuõigusele. Loomuseadused on vajalikud et nad piiraksid kirgede ja ihaderikast loomust.
Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete (tegelike) seaduste hindamiseks. Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? · Hobbes'i ,,Leviaatan" annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda ,,loodusseisundist". · Platoni ,,Riigis" vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. · Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne.
Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete (tegelike) seaduste hindamiseks. Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Hobbes'i „Leviaatan“ annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda „loodusseisundist“. Platoni „Riigis“ vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne.
Jõuti ka ühiskonna tüüpide süstematiseerimiseni: metsikud kütid, barbaarsed karjakasvatajad, tsiviliseeritud karjakasvatajad ja viimaseks siis kaasaegsed kaupmehed. Omavahel neid ei ühildatud st kiviaega ei paigutatud barbareid jne. Valgustusajal alates 17 saj hakkas pihta ka teoretiseerimine tsivilisatsioonide tekke kohta. Thomas Hobbes (5. aprill 1588 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik ,monarhia kaitsja jne, kirjutas pamfleti "Leviaatan" kus siis kirjeldas tsivilisatsiooni tekkimist. Kõigepealt oli looduslik seisund e kõikide sõda kõikide vastu, loodusressurse vähe ja nii oli vägivald e tugevama õigus. Vaatamata sellele sundis jumalik käsk alluma autoriteedile, sest mingid kokkulepped ei toimunud. Selleks, et need hakkaks toimima oli vaja luua ühiskondlik lepe. Osad õigused loovutati valitsejale, kes pidi kõiki kokkuleppeid tagama. Tagamiseks oli siis hirm. Ühiskondlik leping kehtestas absoluutse monarhia
"Saksamaa on monstrum". Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in Parliament" idee. Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises. Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649 - 1660 Inglise Vabariik. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist "Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, 1 mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale; kohtunikud
omandit, õiglust (inimesel on õigus kõigele, seega on ka õigus teiselt ära võtta, samas pole kohustust kellegi teise ees, nagu ka neil pole sinu ees), ei ole seadust, midagi ei ole. Ainus, mis on, on hirm. Sellises olukorras on inimese elu "üksildane, vaene, vastik, loomalik, ja lühike". Hobbes ütleb, et sellises olukorras on kõikide sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes) ning inimene on inimesele hunt (homo homini lupus est). Leviaatan, suverään Leviaatan on müütiline koletis Vanas Testamendis, kujutab endast ürgjõudu. Hobbes leiab, et tuleb valida kahest halvast parem ning nii tekib inimestel pikapeale arusaam, et paremini saab ellu jääda ja ka midagi elus ära teha, kui igaüks loovutab oma loomuõiguse/loodusõiguse kõigele (ehk oma soove rahuldada) kellelegi kolmandale isikule ehk valitsejale, kelle kaudu tekiks ohutusetunne ja rahu. Soov elada rahulikku elu ja konkurentsist tulenev hirm surma ees paneb inimesed loobuma
” Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi (“legislatiivse Riik = masin = elusolend suveräänsuse” teooria) “Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige Bodini suveräänsusteooria II suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina Valitseja tahe on seadus. Voluntarism keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud;
· Paralleel riik=indiviid. Riik kui "poliitiline keha" (body politick) · Nii nagu indiviidid, "käituvad" omavahel riigid (suhtlevad, teevad koostööd, kaklevad) · Millised on omavahelise käitumise reeglid? · Kes tagab riikide vahelises suhtlemises käitumisnormide täitmise? Sebastin Münsteri ,,Cosmographia" (1544) kunstiteos (Euroopa kui universaalne tervik) Thomas Hobbes ,,Leviaatan" (1651) tiitelleht suur mõõgaga relvastatud mees, kes koosneb üksikutest isikutest ja see ei ole enam Euroopa tervikuna, suveräänsuse moodustavad kodanikud. Partikularistliku mõtlemise kujunemine: antiigiideede retseptsioon · Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon · Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Väike riik, kus kodanikud oma tahet teostavad ja korraldavad oma elu. See ongi ideaalne vorm.
Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii nagu looja seda kavatses?" Riik = masin = elusolend · "Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur 13 Leviaatan, mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; · ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale; · kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed;
otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisund" ja Leviatan ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Vägivallamoraali kriitika · Mõistus ütleb meile, et kõikide sõda kõikide vastu pole tegelikult mitte kellegi huvides. · Meile kõigile oleks parem, kui võtaksime omaks teatud minimaalsed reeglid, mis kaaluksid üles otsese omahuvi, kui see seab ohtu teised. · Ühiselt kokkulepitud moraalikoodeks on meie kõigi huvides. Egoismi liigid 1
Lunastajat p�rgus vastu v�tnud hingede hulgas olid ka Aadam ja Eeva. Jumala poeg tegi teoks vana testamendi ettekuulutuse ja lunastas oma surma l�bi patust esimese inimese ning t�i vagad p�rgust v�lja. P�rgu ise on kujutatud kui s�nge tulel��m, kihav inimsipelgapesa, kus elavad need, kes on m�istetud piinadele jumalavallatu k�itumise eest ja mitmepalgelised deemonid, kelle hulgas on ka patuseid hingi neelav Leviaatan. Teos oma �uduste kontsentratsioonis suunab �helt poolt inimest j�rele m�tlema maise elu vooruslikkuse �le, teisalt aga viitab jumala k�ikeh�lmavale suurusele ja armule. ****** Pieter Paul Rubens oli geniaalne maalikunstnik ja joonistaja, 17. sajandi esimese poole Flandria rahvusliku kunstikooli juht. Rubensit on nimetatud kunstnike kuningaks ja kuningate kunstnikuks. Oma mitmek�lgse talendi, tohutu t��kuse ja eruditsiooni poolest kuulub ta Euroopa 17
vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimulepääsu. Konservatiivide jaoks esmatähtis ühiskond, mitte üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes’i raamatust „Leviaatan“, kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine
poleks süüst suurem ning et samade tegude eest ei saaks ühed nuhelda, sellal kui teisi ei võeta isegi vastutusele", "mitte maja ei pea auliseks tegema omanikku, vaid omanik peab auliseks tegema maja", "inimesed toovad inimestele suurimal määral niihästi kasu kui kahju", "õiglus ilma arukuseta suudab paljugi, arukus õiglusest lahus ei suuda midagi". · Hobbes, ,,Leviaatan": 6. ptk, (kirgedest); 12. ptk (religioonist); 13. ptk (loomuseisundist), 14. ptk (loomuseadustest); 17. ptk (riigi moodustamisest); 21. ptk (vabadusest) SISSEJUHATUS: Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi. i Sest nähes, et elu pole muud kui
lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimulepääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine
Olulise eeltöö tegi rahvusvahelise õiguse rajajana ajalukku läinud Hugo Grotius (15831645), kalvinistist hollandlane, kes arendas välja ratsionalistlikult põhjendatud loomuõiguse kontseptsiooni, kõneldes seadustest, mis on püsivad ja muutumatud nagu kaks korda kaks on neli. Inglane Thomas Hobbes (15881679) väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast, seletades esimesena riigi kujunemist ühiskondliku lepingu sõlmimisena. Oma põhitöös ,,Leviathan" (Leviaatan, 1651) kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), mis sundinud füüsilise eksistentsi säilitamiseks sõlmima lepingu, millega ohverdati senised vabadused piiramatu võimuga suveräänile. Hobbes'i käsitlus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Bodinist. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega
loomuõiguse/loodusõiguse kõigele kellelegi kolmandale isikule ehk valitsejale. Leviatan pole mingi "Romeo ega Julia, kellesse võiks armuda ja ihaldada", vaid on üks jälk koletis, mis ei tekita iseenesest ei armastust ega austust. Kuid õnneliku ja rahuliku elu nimel inimesed loobuvad oma õigustest, alluvad Leviatanile, sest see tagab neile korra. Ja kord loob võimalikuks kõik muu. Hobbes leiab, et inimesi on võimalik lepitada ainult kolmanda jõu abiga. Selleks jõuks on suverään, Leviaatan, kes on ühine jõud kõigi inimeste üle ning kellele on kõik inimesed ühekorraga loovutanud kõik oma õigused. Selline suverään on kunstlik suurus (või ihu), mis hõlmab endas kogu ühiskonna, kes ei allu sellele, on väljaspool ühiskonda. Suverään kehastuseks võib olla ka kollektiiv, kuid Hobbes soovitab siiski monarhi. Suverään on ühtne, jagamatu, piiramatu, kontrollile mittealluv. Inimestevahelist lepingut
annaabi.ee 
