Otsingule "infarkti" leiti 227 faili

4
doc

Vereringlus

Millised hĂ€ired (sĂŒdame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hĂ”lmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd sĂŒdamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub...

Bioloogia - PÔhikool
25 allalaadimist
8
pptx

Infarkt

Infarkt Triin Kurm, Elis Laanisto, Mariete Kanarbik, Mari Liis Keevallik Olemus Infarkt ehk kohalik vereringehÀire on elundi vÔi elundi osa kÀrbumine, mis vÔib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone sulguse tagajÀrjel Meestel on tunduvalt sagedasem kui naistel VÔimalikud pÔhjused Suitsetamine KÔrge vererÔhk KÔrge kolest...

Bioloogia - PÔhikool
1 allalaadimist
4
doc

SÜDAMEINFARKT

Teatud osa sĂŒdamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise pĂ”hjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED SĂŒdameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist vĂ”imalust: sĂŒdame pĂ€rgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pĂ€rinevad sĂŒdame ÔÔnest ning liikudes verevooluga sulgevad vĂ€ikesed sĂŒdame veresooned; veresoonte spasm ehk kokkutĂ”mbumine, sagedamini narkootikumide ĂŒledoosist; SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Umbes 23-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sĂŒmptomid pĂ€evi vĂ”i isegi n...

Bioloogia -
1 allalaadimist
4
doc

A.H.Tammsaare

01.1878- 1.03.1940 Elulugu · pĂ€rit JĂ€rvamaalt PĂ”hja-Tammsaare talust (selle jĂ€rgi saanud omale kirjanikunime) · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragĂŒmnaasium (Ă”pperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · 1907. astus Tartu ĂŒlikooli Ă”ig...

Kirjandus - Keskkool
152 allalaadimist
13
doc

MĂŒĂŒdid kontratseptsioonist

Tartu Tervishoiu KĂ”rgkool MÜÜDID KONTRATSEPTSIOONIST iseseisev töö seksuaalkasvatuses ja pereplaneerimises Kati Sild Tiivi Pihla Egle Rohtla...

Inimese Ôpetus - Keskkool
22 allalaadimist
6
doc

Kaanid

PĂŒhajĂ€rve PĂ”hikool KAANID Referaat Helin Bamberg 8.klass Sihva, 2008 PALJUNEMINE Kaanid on hermafrodiitsed ehk mĂ”lemasoolised organismid ­ ĂŒhes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad ĂŒldjuhul eespool keha keskkohta....

Bioloogia - PÔhikool
26 allalaadimist
2
doc

Eestlane

Eestlane Eestlaste rahvaarv jĂ”udis aastaks 1900 ĂŒhe miljonini ja on sellest ajast pĂŒsinud. Praegu on eestlasi umbes 1,1 miljonit ja see arv vĂ€heneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe tĂ”ttu. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 930 219 eestlast, 2007. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. VĂ€ljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast. Eestlaste tĂ€htsamad s...

Kirjandus - Kutsekool
200 allalaadimist
2
rtf

Tervislikud eluviisid

Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tĂ€hendab seda, et toitud ja elad tervislikult. NĂ€iteks ei tasu sĂŒĂŒa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja vĂ”imlemine. Aeroobika on hea rĂŒhile ja jooga rahustab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks. Teraviljas on palju kiudaineid, sĂŒsivesikuid, vitamiine ja mine...

Eesti keel - PÔhikool
162 allalaadimist
1
doc

SĂŒda

See sĂŒsteem koosneb sĂŒdamest, veresoontest ja neis voolavast verest. SĂŒdame anatoomia SĂŒda on vĂ”imas lihaseline pump, tĂ€nu millele veri kehas pĂŒsivalt ringleb. SĂŒda on vaheseinaga jagatud kaheks pooleks. MĂ”lemal poolel on vĂ€ike ĂŒlemine kamber, mida nimetatakse kojaks, ja suurem alumine kamber, mida nimetatakse vatsakeseks...

Bioloogia - PÔhikool
28 allalaadimist
9
doc

Eksami kĂŒsimused & vastused

Toiduvaliku pĂ”hikriteeriumid: TĂ€isvÀÀrtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskĂ€tt asendamatuid aminohappeid, esmatĂ€htsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( KĂ”rge energiasisaldusega toit ei pruugi olla tĂ€isvÀÀrtuslik ja vastupidi- coca kĂ”rge en sisald, aga madala toitevÀÀrtusega; tĂ€ismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, sĂŒsiv, lip osakaal pĂ€evases toid...

Toitumise alused - Tallinna Ülikool
174 allalaadimist
1
doc

Kas kergete narkootikumide omamise ja tarvitamise peaks Eestis legaliseerima?

Kas kergete narkootikumide omamise ja tarvitamise peaks Eestis legaliseerima? Kergete narkootikumide omamine ja tarvitamine on praeguseni Eestis keelatud ja seda ka ilmselge pÔhjusega. Kanep ja seened, olles niinimetatud kerged narkootikumid, on samuti kahjuliku mÔjuga nagu nÀiteks heroiin, ecstasy vÔi kokaiin. Paljud inimesed usuvad, et kanep on t...

Filosoofia - Keskkool
33 allalaadimist
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tĂ€hendab seda, et toitud ja elad tervislikult. NĂ€iteks ei tasu sĂŒĂŒa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuk...

Kehaline kasvatus - Keskkool
231 allalaadimist
11
doc

HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS

Tallinna Tervishoiu KÔrgkool optomeetria Ôppetool OP I Maris PÀhn HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS Iseseisev töö patoloogias Juhendaja: M.Kundla Tallinn 2008 2 SISUKORD 1. HI-VIIRUS.........................................................................................................................4 1.1.HI-viiruse st...

Sisehaigused - Tartu Tervishoiu KÔrgkool
85 allalaadimist
48
doc

SÔnamÔrvar

Mul on ka mees. Ma jutustan teile ĂŒhe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ĂŒlemust. Sellega kaasnes ka kostĂŒĂŒmi muutus. See oli jube! Ühel esmaspĂ€eva hommikul hiilisin kikivarvul toast vĂ€lja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nĂ€gin, et see n...

Kirjandus - PÔhikool
22 allalaadimist
10
doc

PatofĂŒsioloogia

Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia Instituut Hemoreoloogia ja verehaigused Referaat patofĂŒsioloogias Annemai NoorkĂ”iv 3. kursus 2006 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 3 Sissejuhatus...

Arstiteadus - Tartu Ülikool
61 allalaadimist
15
doc

VereanalĂŒĂŒs

1 Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. TĂ€iskasvanud inimeses on umbes 6 liitrit verd. KĂ”ide rohkem on veres punaliblesid ehk erĂŒtrotsĂŒĂŒte. Kujult meenutavad punalibled ĂŒmmargusi kaksiknĂ”gusaid kettaid ja neid on tĂ€iskasvanud inimese kehas umbes 35 triljonit. Punaliblede el...

Bioloogia - PÔhikool
49 allalaadimist
8
doc

Nikkel

TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass...

Keemia - PÔhikool
70 allalaadimist
10
ppt

Johannes Vares - Barbarus

detseber 1890 Viljandimaal Suri 26. November 1946 Tallinnas Ta oli Eesti luuletaja, gĂŒnekoloog ja EKP( Eesti Konstitutsiooniline Partei) liige aastast 1940. Haridus Viljandi kihelkonnakoolis. PĂ€rnu gĂŒmnaasiumis aatatel 1904 ­ 1910 omandas ta keskhariduse. Peale seda...

Ajalugu - Keskkool
45 allalaadimist
2
doc

SĂŒdame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid

SÜDA SĂŒdame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid SĂŒdame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks. Nendeks, mida inimene saab (ja tulebki) ise mĂ”jutada ja nendeks, mida ei saa. Siit saate teada, millised on sĂŒdame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ja kuidas hinnata jĂ€rgmise kĂŒmne aasta jooksul surmaga lĂ”...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
32 allalaadimist
10
rtf

Emotsioonide mÔju inimese tervisele

EMOTSIOONID 1.1 Emotsiooni mĂ”iste Emotsioon tĂ€histab tundmuse lĂ€bielamise konkreetset vormi,kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt vĂ”i selgelt vĂ€lja kujunenud.Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-vĂ”i vĂ€lisĂ€rritajatele.Tundmused on olulisemaid psĂŒĂŒhilise tegevuse regulaatorid.Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluvaldustega.Ne...

PsĂŒhholoogia - Keskkool
75 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !