1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised...
3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei läheks Külvamine Monokülvikud(ainult seemned) Kombikülvikud (seemned+väetis) Otsekülvi meetod- maaharimist ei toimu
Mais Mais (Zea mays) on taim kõrreliste sugukonnast. On levinud teravili. Maisi kultiveerimine Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisi kultiveeritake maailmas laialdaselt. Kaalu Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt poolest ületab maailma maisitoodang
Juuretis ja keedused Iseseisevtöö Lauri Rosin Juuretis Juuretis kujutab ennast kääriva seguna. Juuretises on nii piimhappe kui alkohoolne segu, seega toimub juuretises üheaegselt piimhappe kui ka alkohoolne käärimine. Oluline on, et juuretisse ei satuks jahuga või õhust liigselt võõrbaktereid ja metsikuid pärmseeni, mis võivad toote rikkuda Juuretise valmistamine Toimub kahes etappis, kultiveerimine ehk aretustsükkel ja tööstuslik tsükkel Algjuuretise saamine, kultiveerimine ehk aretustsükkel Algjuuretis saab mitut moodi 1. jahust ja veest segu valmistamine; 2. emajuuretise ehk starteri lisamine, tavaliselt kasutatakse selleks käärinud juuretist või puhast juuretise kultuuri; 3. juuretise kääritamine, olenevalt kasutatud tehnoloogiast võib see võtta aega 10–30 tundi. 1. etapp
ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset (reaskultivaatoriga) ja koristusjärgset (tüükultivaatoriga) kultiveerimist. Külvieelselt kultiveeritakse harilikult kuni 10 cm, koristusjärgselt 25–45 cm sügavuselt. Vahetevahel kasutatakse pärast külvi ka rulle, et väiksemad mullakamakad purustada ja pindmist mullakihti tihendada, mis vähendab aurustumist, parandab mulla ja seemnete kontakti ning surub kivid mulla sisse
Künnisügavus varieerub vastavalt mullalõimisele ning külvatavale kultuurile, valdavalt küntakse 15-25cm sügavusel. Kündmist võib kasutada ka näiteks sõnniku mulla sisse viimiseks ja põllu külviks ette valmistamiseks. Kui kamar on väga tugev või maapind kõva võib vajada põld enne kündi randaalimist. Randaal lõikab tiheda kamara läbi ning seeläbi kergendab adra tööd.[1,4,5] 2.2 Külvieelne mullaharimine Künnile järgneb kultiveerimine, mis lõhub künniviilud peenemateks tükkideks ja kobestab mulda, samal ajal tasandades juba mõningal määral põllu pinda. Kultiveerimine õhutab mulda ning lõikab läbi umbrohu juuri, samuti parandab see mulla veereziimi. Olenevalt tehtava töö eesmärgist ning iseloomust jääb kultivaatori töösügavus 5-20 cm vahele,. Põllu järgnevaks tasandamiseks kasutatakse äket, mis peenestab veelgi rohkem suuremaid mullakamakaid ning ühtlasi tõmbab umbrohu juured maa seest välja
Vaid terved ja tugevad taimed suudavad aktiivselt kahjustajatega võidelda, sünteesides selleks spetsiaalseid ühendeid. Püsimajäämistingimused Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond loob eeldused edaspidiseks arenguks. Mullaharimine. Künd, kultiveerimine ja äestamine hävitavad mullas olevaid kahjureid ning ohjavad umbrohtumist.(vedrupiiäke) Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus Külvikorras on kesksel kohal liblikõielised kultuurid. Kui tingimused muutuvad?
kasutusotstarbega ja kõrgema saagiga rohukamaraks. Rohumaal säilitatakse vana rohukamar. Rohumaa uuskülv – Vana rohukamar hävitatakse ennem uue rohumaa rajamist. Võidakse kasvatada ka vahekultuurina teravilja 1-2 aastat (nt. nisu, oder või kaer). Selleks, et rohumaal kulutusi kokku hoida tuleks vähem külvata. Mullaharimise vajalikud töökäigud: Orgaaniliste väetiste laotamine, kündmine, libistamine, mineraalväetiste laotamine, kultiveerimine (1-2 korda), kivide korjamine, rullimine, külvamine, rullimine. Külviaeg - Heinaseemne külviks on kaks perioodi - varakevad ja juuli teine pool kuni augusti algus. Külvisügavus - Heinataimedel peaks olema külvisügavus 1-2cm. Liblikõieliste puhul tuleb heiataimede seemnete inokuleerimine liigiomase mügarbakteriga. Külvijärgne hooldamine: • Mullakooriku purustamine peale vihmasadu; • Mehaaniline umbrohu tõrje - Umbrohtude pealtniitmine. Esimest korda niidetakse, kui umbrohu
tulla ette probleemid - turutõrked, kuid oluliune pole mitte osata neid vältida, vaid tuleb osata neid ületada, sest iga tagasilöök teeb tugevamaks, kui see edukalt ületada. Majanduse muudavad edukamaks riigi tootmisressursid ning oskus neid riigi kasuks rakendada. Raha on tänapäeva maailmas väga tähtsal kohal ning majandus tuginebki igast küljest rahale. Turumajanduse teeb ebatäiuslikuks ressursside virtuaalne kultiveerimine, mis inimelus tähendab laenamist, tuleviku arvel elamist. Puhtinimlikul tasandil vaadates pole laenamises midagi halba miks mitte osta teenust järelmaksuga, kui seda pakutakse. Turumajanduse puhul mitte ükski riigiministeerium ei otsusta kui palju, mis tegumoega või mis värvi särke ja pluuse tuleks toota, riik võib sekkuda majanduse arengusse piiratult ning sellega säilib majanduse vabadus. Igal tootel on oma turuhind, on ka tooteid millel
Eri organismide keemiline koostis Austerserviku kasvatamise tehnoloogia on tunduvalt lihtsam ja odavam kui kultuuršampinjonide kultiveerimine. Servikud on hea maitse ja meeldiva välimusega, nad ei vaja kupatamist, sobivad roogade valmistamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Kuivatatult või pulbrina kasutades on seened hinnatud maitseainena, kusjuures erinevad seeneliigid annavad täiesti erinevaid maitseid. Seenevalgud on seeduvuse poolest loomsete ja taimsete toiduainete vahel, kuid nõrk organism võib seentele vastunäidustatud olla Austerserviku koostis(%) vesi 89,2% valgud 3,1% rasvad 0,4% süsivesikud 1,1%
peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil. Maisi kultiveerimine Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang riisi ja nisu toodangu. 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra. Maisi koristamiseks on välja töötatud maisikombainid. Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred. NSV Liidus
Kog mullad, mis on sobilikud lehtuudele. Viimasel kümnendil on Eestis arukasekultuure rohkem rajatud endistele põllumajandusmaadele. Arukasekultuurid rajatakse valdavalt istutuse teel kevadel (aprill-mai), kasutades selleks 12 aasta vanuseid paljasjuurseid taimi või potitaimi. Enne kultuuri rajamist on vajalik maapinna ettevalmistamine (ülepinnaline künd või vaod), soovitatav on istutada 20002500 taime hektari kohta. Paremaid tulemusi annab arukase kultiveerimine leetunud (Lk), leostunud (Ko), leetjatel (K), kahkjatel (LP, L(P)), gleistunud leostunud (Kog), gleistunud leetjatel (KIg), gleistunud kahkjatel (L(P)g, LPg) muldadel. Kuus aastat erinevatel põllumuldadel kasvanud arukasekultuuride keskmiseks kõrguseks on Eestis mõõdetud 1,84,8 m. Rajatud kultuuri on vaja hooldada vähemalt esimesel ja teisel kasvuaastal, rohides või tallates puude ümbrust, niites heina üle pinna. Näriliste kahjustusi vähendavad ümber tüvede
Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4 nädalat hiljem, kui umbrohud on tärganud, siis tehakse sügiskünd. Sügiskünni sügavus sõltub olenevalt järgmisel aastal kasvatatavast kultuurist 23 cm kuni 28 cm. Kevadine mullaharimine algab põllu libistamisega. Libistamise eesmärk on lõhkuda mulla pinnale avanevad mullakapillaarid, mille kaudu mullas olev niiskus õhku satub ning muld liigselt kuivab. Libistamisele järgneb kultiveerimine (1-2 korda). Kultiveerimise sügavus ei tohiks olla üle 5 cm, sest vastasel korral on raske tagada ühtlast külvisügavust. Kultiveerimisele järgneb külv. Minimeeritud mullaharimine Sügisene sügavkünd on asendatud pinnapealsemate mullaharimise viisidega. Sügisel peale viljakoristust teostatakse kõrrekoorimine. Selleks kasutatakse ketas- (Carrier-tüüpi) või hõlmkooreleid (nt Kverneland Ecomat). Kasutada võib
ee/tooted/tilkniisutus/ maasika niisutamiseks ning väetamiseks • Standardrullis on 2500 m tilktoru • CNL tilguti Hooldamine • Suurtes istandikes eemaldatakse vanad kuivanud lehed mehhaniseeritult, võrkäketega. Taimekaitseprits • http://www.flint.ee/pollumajandustehnika/mullaharimistehnika/vaheltharijad/vahelthari ja-zuza-3 Maasikate reavahe hooldamine Rolling Spider Cultivators Model CS Multši vahelt kultiveerimine Korjamine • Marjad realiseeritakse samal päeval. Kui seda ei tehta paigutatakse need külmhoonesse. • Käsitsi, koristusplatvormidel, robotid • https://www.youtube.com/watch?v=RKT351pQHfI • https://www.youtube.com/watch?v=Tz1R_xDZcw8 Kokkuvõte • Kergem viis üldiselt oleks rajada istandus kilemultšiga • Eesti tingimustes kasutatakse hetkel rohkem inimtööjõudu • Istanduse hooldamisel tuleb tugevalt
Toode mida ma pakun on mahe kaer ja mahe hernes. Kaera sort, mida ma kasvatan, on Villu - tali sort. Herne sort, mida ma kasvatan, on Tudor ja seda kasvatatakse suvel. Mina kasvatan kaera ja hernest toiduks. 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi – tootmise ja/või teenindusega seonduvat. TEGEVUS MASINAID Lisainfo AEG INIMESI Kultiveerimine Traktor Aprill 1 mina John Deere 510M Kultivaator külvamine Traktor John Deere Apill 1 mina 5100M külvik Rapid 400C Viljavõtmine Kombain, traktor ja Sugulane ja mina August viljavedu 2 käru.
Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul. Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik - sõstrad 15 30 50-100 40-50
Võetakse proov (kaabitakse) jämesoolest, pärakust ja väljaheitest. Uuritakse mikroskoobiga. Kultiveeritakse vereagaril (selektiivne agar), lisatakse ABsid. Inkubeeritakse anaeroobselt 42 kraadi 2-3 päeva, B. hyodysenteriae toodavad beeta-hemolüsiini. Kiirem diagnostika PCR. Palju vett, linkomütsiini. Olemas vaktsiinid, kuid efektiivsus kõsitav. 6. Mükoplasmade üldiseloomustus Väikesed mikroobid, puudub klassikaline rakusein, pleomorfne (erikujulised), ei värvi Grami meetodil, kultiveerimine spetsiifiline. Kuuluvad Mollicutes klassi (sest rakusein puudub), tähendab „pehme nahk“. Põhjustab subkliinilisi haigusi loomadel ja lindudel. Mikroaerofiilid (hapnikusisaldust eelistav organism). 5 perekonda on veterinaarselt tähtsad. Mükoplasmas on sada liiki, mõned põhjustavad kroonilisi haiguseid. Neil on peremehespetsiifilsus, liigispetsiifilisus, anatoomilise elundi spetsiifilisus (teatud elunditele adhereeruvad). Enamik on fakultatiivsed anaeroobid, va inimeste patogeen M
ja ____________, isikukood _______________, elukoht ________________ (edaspidi töötaja), sõlmisid alljärgnevate tingimuste kohase töölepingu (edaspidi nimetatud leping). 1. Lepingu tähtaeg 1.1. Töötaja asub tööle 09.11.2009. 1.2. Leping sõlmitakse tähtajatult. 1.3. Töötaja võetakse tööle katseajaga 2 (kaks) kuud. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööandja juurde tööle traktoristina. Töötaja tööülesanded on: Traktoriga liivariba kultiveerimine, kaevetööde teostamine, pinnase, liiva, killustiku, lehtede jms vedamine, lumetõrje teostamine, kaupade laadimine tõstukiga, traktori puhtuse ja tehnilise seisukorra eest vastutamine. Töötaja täpsemad tööülesanded on määratud ametijuhendis. 2.2. Töötaja töö tegemise koht on Tallinna linn. 2.3. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib osakonnajuht. 2.4. Töötaja kohustub täitma tööülesandeid ametikohast tuleneva vajaliku
Kirjanduse KT I 1. kirjanduse eeldused on inimlik mõtlemine,mõistus,keel,kiri,materiaalsed vahendid,vabadus,aeg,lugejad. 2. kirjanduse algus. Inimene hakkas märkidega infot edastama,et teada kus on sõbrad,toit,oht. Edastati ka infot suhetest vaimsete jõududega. Tekkis mitmetes piirkondaded korraga: Euroopa,Ameerika,Aafrika, Esimeseks neist Mesopotaamia. Kirjandus on seotud mõistega kultuur, mõiste kultuur tuleb sõnadest kultus ja kultiveerimine Meie jaoks on kõige olulisem suulisel teel leviv rahvaluule,mida edastatakse järgmistele põlvkondadele ning elab tänases päevas. 3. müüt alglugu, jutustav tekst,ürgtekstid. Algselt edastati suuliselt. Müütide kaudu saame näha tsivilisiatsiooni alguse aja inimeste kogemusi. Müütide teadust nim. Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest.
Tööoperatsioon Masinagregaat s maksumus kr/ha ha/h kr/h Kündmine 180kW traktor+5-hõlmaline 1.00 576 576 pöördader Umbrohutõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131 meetrine taimekaitseprits Kultiveerimine 180kW traktor+8-meetrine 2.50 472 189 lausharimiskultivaator Kivikoristus 100kW traktor+UKP-0.7 1.00 472 472 Külvamine 100kW traktor+4-meetrine 1.50 524 349 kombikülvik Haigustetõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131 meetrine taimekaitseprits
Loivalised (hülged, merilõvid) Hüljeste ja merilõvide nahka on peetud heaks karusnahaks ei karda vett. Meie esivanemad kasutasid hülge liha ja rasva söögiks. Hülgenahast tehti kasukaid ja mütse eriti väärtuslikud oli hülgepoegade nahk. Nüüd on Läänemeres kõik hülged kaitse all. Kuid näiteks Kanada rannavetes püütakse hülgeid siiani nende väärtusliku naha pärast. Mereorganismide kultiveerimine · Vetikakasvatus (Laminaria) · Austrikasvatus · Pärlikasvatus · Krevetikasvatus 7 · Kalade kasvatamine meres sumpades 8
kohe pärast valmimist. Vastupidavate sortide kasutamine, optimaalne külviaeg, korralik külvikord, terve seemnematerjali kasutamine, hästi ettevalmistatud külvipind ning harimisvõtted tagavad kvaliteetse saagi. Seemnete puhtimine on hea taimekaitse, mida kasutatakse haiguste vastu, mille puhul ei aita lehe kaudu toimivad fungitsiidid. Mina kasutasin selleks puhist Raxil. Puhtimise juures on tähtis, et kõik seemned kaetakse preparaadiga ühtlaselt. Umbrohtumust aitab vähendada kultiveerimine, kündmine ja äestamine enne kultuuri külvamist. Eesmärgiks on eemaldada eelmise kultuuri jäägid, hävitada umbrohupopulatsioone ning valmistada ette optimaalsete tingimustega külvipind. Koostades tehnoloogilist kaarti õlleodrale antud tingimustes on tootmine kasumis. Tootmiseks on valitud kõige optimaalsemad kogused taimekatise vahendeid, väetisi ja agrotehnoloogilisi võtteid. Kasutasin odavamaid taimekaitse vahendeid, mis samas on just soovituslikud õlleodra kasvatusel
SISUKORD 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja välti...
Eesti Maaülkool Majandus- ja sotsiaalinstituut FIE Ilona Krobeni Äriplaan MST 1.807 Põllumajanduse ettevõtluse põhikursus Haava talu Sirgu küla Luunja vald Tartu maakond 62201 Ettevõtja: Ilona Kroben Koostas: Tarmo Põkka Juhendaja: Enn Plaan Tartu 2007 I KOKKUVÕTE II Ettevõtte üldandmed III Äriidee IV Tootmine V Turustamine VI Finantsplaan - - 2 I KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas asuva Haava talu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on maasikaistanduse rajamine. FIE Ilona Kroben kavatseb hetke majandusliku olukorra parandamiseks rakendada oma pikaajalisi kogemusi põllumajandu...
Negatiivsed küljed: Ülalpidamine on kallis, selleks on vaja filtreid ja kvaliteetset vett Normaalseks arenguks peaks olema mulla niiskusesisaldus 70-80% mulla väliveemahutavusest. Sõstra saagikust mõjutavateks kriitilisteks perioodideks niiskusevajaduse suhtes on intensiivne võrsete kasvu ja viljahakatiste arengu periood (juunis) ning õiealgmete tekkimise periood (augustis ja sepembri esimesel poolel. Kastmisnorm on 400-500 m3/ha. Kultiveerimine Alustatatakse kevadel, suvel tehakse seda 3-5 korda vastavalt vajadusele. Haritakse 5-10 cm sügavuselt. Kui reavahed hoitakse murukamaras, siis sobivad murutaimed on valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein jt. Reavahet niidetakse suve jooksul 3-4 korda. Rohukamara eelised: Vihmasel perioodil viljad ei määrdu Masinkorjel kannab murukamar masinaid paremini kui mullapinnas Käsitsi korjel on murukamarall parem liikuda kui mullal Mulla struktuur säilib
9) Abstraktne mõtlemine on peamine, mis eristab inimest teistest primaatidest, kelle mõttemaailm piirdub suuresti konkreetsusega (söök, jook ja teised põhivajadused). Seega on võimatu väita, et kõrgem mõttetegevus on abstraheerimisvõimeta võimalik, kuna selleta puuduks meil oskus teha tulevikuplaane, näha olukorda teise inimese vaatepunktist või isegi tegeleda selliste "madalate" ajaveetmisvõimalustega nagu eelarvamuste kultiveerimine või keelepeks. Üritades ennast täielikult lahti rebida abstraktsest mõtlemisest, peaksime samas välja lülitama suure osa oma iseloomust ning hakkama tegutsema hetkevajaduste ajel. KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 Immanuel Kanti artikli põhiprobleem on keskmise inimese võimetus tegutseda ja mõelda iseseisvalt ning nimetab taolist nähtust alaealisuseks. Sellele vastandab ta valgustatuse,
Sellise teema valiku põhjuseks võib pidada huvi sellekohta, et kui suur on erinevus hoides õunu külmkapis või tavalise temperatuuriga ruumis. Uurimuse käigus jälgisin kui suurt rolli mängib temperatuur õuna säilitamisel. ÕUN Inimesed on õunu söögiks tarbinud juba mitmeid aastatuhandeid. Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Looduslike õunapuuliikide kultiveerimine toimus lihtsa selekteerimismeetodiga. Metsikute liikide maitsvamatest õuntest saadud seemned külvati kodule lähemale. Kuid nendest kasvanud puud paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude vääristamise äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada. Enne aed-õunapuu võidukäiku keskajal tarbisid eestlased meil looduslikult levinud mets- õunapuu viljasid, mida kutsuti ubinateks. Mets-õunapuu oli sel perioodil levinud üle kogu
Kobestamine aitab vee ja õhurežiimi reguleerida, parandab juurte arengut, taimede toitumist. Tingimused: kuiv muld, sügisel parem, sest siis mõjub hästi kapilaarsele veetõusule. Nitreaatide leostumise oht on suurem sügisel. 110. Künd, mulla pööramise ülesanded. Harmine jaguneb 2ks: Sügav ja pindmine Sügava alla kuuluvad künd, freesimine, sügavkobestus Pindmise alla kuuluvad libistamine, äestamine, koorimine, rullimine, kultiveerimine Pööramise ül: mullakolloidide ja lahustuvate soolade uuesti ülemisse kihti toomine umbrohtude tõrje mulla füüsikaliste omaduste parandamine väetiste mulda viimine 111. Nõuded külvieelsele künnile ja sügiskünnile (sügiskünni viil, viilude harjad. Sügiskünniviil- õhu ja mulla kokkupuutepind peab olema võimalikult suur. Tuleks vältida tüü või rohu lauskihi tekkimist künnikihi alla ja võimaldada õhu ja vee osalust kõdunemisel.
seatud võimalikult kõrge kapitali tulusus. Näide sisemise tasuvusläve suuruse kohta mõnede kasvukohatüüpide puhul on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1. Sisemise rentaablusläve suurus erinevates kasvukohatüüpides (EPMÜ metsakorralduse instituut 2001) Kasvukohatüüp Uuendamise viis Raiering (a) Sisemine rentaabluslävi (%) Angervaksa Looduslik 70 4,79 Angervaksa Kultiveerimine 80 3,16 Jänesekapsa Looduslik 60 6,64 Jänesekapsa Kultiveerimine 85 4,43 Jänesekapsa-naadi Looduslik 85 4,92 Jänesekapsa-naadi Kultiveerimine 85 4,01 Jänesekapsa-pohla Looduslik 95 5,05 Jänesekapsa-pohla Kultiveerimine 90 3,60
Orgaanilise aine allikateks on taimede juurte jäätmed, varred, lehed,okkad jne. Seega mida orgaanilise aine rikkam, mida huumuse rikkam on muld, seda rohkem ja liigirikkam on ka selle mikrofloora. Kultuuristatud muldades, millised saavad orgaanilist ja mineraalväetist ning milliseid haritakse või võetakse kasutusele maaparandustööde käigus, on mikrobioloogilised protsessid intensiivsemad ja nad ise mikroobirikkamad.Mikroobide elutegevust aktiviseerivad künd, kultiveerimine äestamine jne., kuna see parandab mulla aeratsioonireziimi, seega enamiku mulla mikroobide kasvu. Mikrobioloogilisi protsesse mullas mõjutavad mulla pH ja niiskusesisaldus. Kuna enamikele mulla mikroobidele sobib neutraalne või nõrkleeliseline keskkond, siis happelises keskkonnas on nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilise aine lõhustumisel vähenenud. Lõuna-Eesti mullad on näiteks happelise reaktsiooniga ja seetõttu ei esine neis muldades happetundlikke Rhizobium'i liike
liikuda.Professor toob näiteks molekulide ja bakterite koostöö juustu tekkimisel - juustumassi sattunud bakterid kasvavad tahkes keskkonnas. Muide, süsteemibioloogia kui teadus rakkude konstrueerimisest sai võimalikuks siis, kui inimene suutis ära lugeda oma genoomis oleva 3,3 miljardi nukleotiidi ehk tähe järjestuse."DNA lugemise tehnoloogia on veel kallis, aga nüüd me vähemalt oskame seda teha," märgib Vilu. "Tõsine probleem, mille kallal tasub töötada, on rakkude kultiveerimine ja seejuures nende käitumise jälgimine." Vilu usub, et mõne aasta pärast maksab inimese genoomi lugemine mitte rohkem kui 1000 dollarit.
on oa-lehetäi. SUVIRAPS Rapsi bioloogilised iseärasused: · Kuulub ristõieliste sugukonda ning eristatakse suvi ja tali vorme · Rapsil on sammasjuur ning rapsi taim võib kasvada kuni 2 m kõrguseni · 1000 seemne mass 4-5 g · Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm · Sobilikeks eelviljadeks teraviljad Eelvili Kevadine mullaharimine · kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist Väetamine Katse korraldati NPK väetise foonil kus N-i kasutati normiga 120 kg ha-1. Väetiseks OptiCropNPK 21-08-12+S+Mg+B+CaLehekaudu väetamine: toitelementide vesilahus, mis pritsiti lehtedele (vee kulu 400 l ha-1) Kasvuaegsed hooldustööd · Umbrohutõrje enne külvi mullasisese herbitsiidiga Trifluraliiniga0.15 l ha-1 · Pritsimine insektitsiidiga Fastacnormiga 0.15 l ha-1(28
tulemusena, dialoogi sisuks pole mitte niivõrd huvide konkurents, kuivõrd terviklike ideede ja visioonide võrdlemine ja ühitamine. Dialoogi aluseks on vastava valdkonna (maailma) parim teadmine, rahvusvahelise kogemuse analüüs, Eesti kohta käiv usaldusväärne andmestik ja selle üldistused. · Toimub ratsionaalse, informeeritud valikutel ja õppimisvõimel põhinev inimese- ja ühiskonnakäsitluse kultiveerimine, teadmiste ja analüüsi väärtustamine. Teadmiste ja harituse juurdekasv ja selle efektiivne rakendamine arenguressursina leiab tunnustust rahvusliku prioriteedina. Positiivne mõju 10 Otsustuste kujunemisel väheneb kodukootud tarkuse, emotsioonide ja grupihuvide osakaal, tasapisi tuleb kasutusele vastava eluvaldkonna parim teadmine, ükskõik millisest maailmajaost see pärit on. Liikumine huvipõhiselt teadmuspõhise otsustamise suunas võiks saada Eesti oluliseks
talivilja külvi. Talirukkil 20.08-05.09 ja talinisul 25.08-10.09) Kesakultuuride valik on viimastel aastatel läinud pikemaks seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Näiteks künd ja külv võivad olla praktiliselt ühel päeval, pole vaja oodata künnikihi vajumist ja kasvuperiood taimedel pikeneb. Kõige parem kesa on põldhein. Raps ja rüps on talinisueelsed. Mustkesa korral huumusvaru väheneb 2-3 t/ha. Sügisel koorimine ja külv. Kultiveerimine 5-7 cm kultiveerimine 10-12 cm kultiveerimine 14-15 cm künd 22-25 cm (2-3 nädalat enne külvi) - RUKIS või NISU Külvikorra rotatsioonis arvesta just eelkõige sellega, et teravili ei järgneks teraviljale! Paljusid saab omavahel ka vahetada (näiteks kartulit ja rapsi) Kui me tahame näiteks head kartulit ja meil palju sõnnikut pole, siis tuleks kartul külvata põldheina järgi kõik oleneb sellest millise saagi peale me rõhku pöörame.
ART - patsientide valik VABATAHTLIKKUS ABIELUS VÕI ÜKSIKUD NAISED KIRJALIK NÕUSOLEK NAISE VANUS ALLA 50-ne AASTA Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus - http://www.fert-c.ee/kasulik.html) Terminoloogia Embrüo kaitse seadus - lubatud toimingud. Naise viljastamine ühe mehe seemnerakkudega. Embrüote kultiveerimine kuni 14 päeva. Embrüote säilitamine kuni 5 aastat. Sperma, munarakkude ja embrüote doonorlus. Embrüo kasutamine teaduslikeks uuringuteks TÜ Bioeetika komitee loaga. Embrüo kaitse seadus - keelatud toimingud Kasutada spermat peale abikaasa surma. Embrüote kloonimine. Tehingud embrüotega. Uurimistööks kasutatud embrüo ülekandmine naisele.
1)Tahe-allapanuga sõnnik - loomadele antakse allapanu mis seob väljaheited 2)poolvedel-allapanuta- 3)vedel- allapanuta ja sõnnik uhutakse laudast veega välja 4)Läga- väga rohke veega vedelsõnnik, 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised Lämmastikväetised Fosforväetised Kaaliumväetised Magneesiumväetised Lubiväetised Kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 56. Mullaharimise võtted u(koorimine, kultiveerimine, libistamine, freesimine) 1.Koorimise ülesanded 1)umbrohu hävitamine 2)niiskusvarude säilitamine 3)Mullapinna kobestamine 4)taimejäänuste segamine mullaga Koorimisriistad 1)Hõlmkoorel-ader hõlmadega 2)Ketaskoorel-taldrikukujulised kettad 3)Randaalid Koormissügavus sõltub umbrohtudest 5-12cm 2.Libistamine - tasandab mullapinda - mikrolohkude kaotamine - mullakooriku,pankade purustamine -Muld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
hüpertriploid jne) 60. Haploidid on üks komplekt kromosoome(X), ntx sugurakud, herilased, sipelgad, isamesilased, sammal-ja sõnajalgtaimed(gaetofüüt; sporofüüt on diploidne). Haploidid on steriilsed, tootmises tähtsust ei oma. Haploidide saamise meetodid- 1)munaraku baasil saadud e günogeneesil põhinevad meetodid *tolmendamine õitsemise lõpus *emakasuudme töötlemine kasvuainetega *töötlemine kiiritatud õietolmuga *lootekotis olevate rakkude kultiveerimine kunstlikul söötmel *tolmendamine võõrtolmuga *kaughübriidimine 2) tolmuterade baasil saadud e androgeneesil põhinevad meetodid *tolmuterade kultiveerimine kunstlikul söötmel *kiiritatud munaraku töötlemine normaalse õietolmuga 61. Haploidid on väga hinnatud sordiaretuses, kiireneb 2x. Eelised: *kõik retsessiivsed geenid avalduvad(on näha) *haploidist saab teha diploidikohe saame homosügootses olekus geenid(aa, bb, AA) Vaata eelmist küsimust! 62
60. Haploidid on üks komplekt kromosoome(X), ntx sugurakud, herilased, sipelgad, isamesilased, sammal-ja sõnajalgtaimed(gaetofüüt; sporofüüt on diploidne). Haploidid on steriilsed, tootmises tähtsust ei oma. Haploidide saamise meetodid- 1)munaraku baasil saadud e günogeneesil põhinevad meetodid *tolmendamine õitsemise lõpus *emakasuudme töötlemine kasvuainetega *töötlemine kiiritatud õietolmuga *lootekotis olevate rakkude kultiveerimine kunstlikul söötmel *tolmendamine võõrtolmuga *kaughübriidimine 2) tolmuterade baasil saadud e androgeneesil põhinevad meetodid *tolmuterade kultiveerimine kunstlikul söötmel *kiiritatud munaraku töötlemine normaalse õietolmuga 61. Haploidid on väga hinnatud sordiaretuses, kiireneb 2x. Eelised: *kõik retsessiivsed geenid avalduvad(on näha) *haploidist saab teha diploidikohe saame homosügootses olekus geenid(aa, bb, AA) Vaata eelmist küsimust! 62
ühtlasi aretama turbamuldadele sobivaid taimesorte jne. Eriline rõhk oli pandud kultuurrohumaade sooniitudele rajamise küsimustele. Tuli uurida madalsoode kuivendus- ja kasutusmeetodeid. Kool sobiski suurepäraselt seltsi tegevust toetama. Nõukogude ajal kool enam tööd ei jätkanud, kuid just olemasolevate hoonete ja maade baasil tekkis kollektiviseerimise ajal 1949. aastal Tooma Katsebaas. Tooma Katsebaasis jätkus soode kultiveerimine koos loomakasvatuse ja põllumajandussaaduste tootmisega. Loodi teadlastele head uurimistingimused ja tõestati uuringute põhjal, et soos võib kasvatada peaaegu kõiki rohumaakultuure ning ka põllukultuure. Kuna soos on teatavasti suured temperatuuri kõikumsed (-8 kuni 48 kraadi), siis tekkis vajadus temperatuuride vaatlusandmete järele. Nii loodi 1950. aastal Toomale ka esimene Eesti Vabariigi Soohüdrometeoroloogiajaam, mille
Alalised asukad-valgulagundajad-Bacillus subtilis, B.cereus, B.megaterium, Clostridium sporogenes,putrificus. Palju on ka tsellulooosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, haigustekitajaid-clostridiumi perekonnast. 9. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika mullas sõltuvalt keskkonna tingimustest. Avaldab mõju orgaanilise aine sisaldus(taimede juured, varred jne).Mida huumuserikkam muld, seda suurem mikrofloora.Kultuuristatud mullad-mikroobirikkamad. Aktivaatoriks-kündmine, kultiveerimine , äestamine jne. Lõuna eesti mullad on happelised-nendes vähe Rizobiumi liike.Liigne kuivus mullas-mikroobidel häired toitumises. Temperatuur- mulla mikroobid on mesofiilsed ja psührotroofsed.Sobiv temperatuur 20-30 kraadi. Mulla sanitaarne hindamine- kriteeriumiks Colide arv ja saprofüütsete arv, Clostridium perfringes, eneterkokid. 10. Looma naha mikrofloora: Nahk ja karvad- peaaegu kõiki mikroobe, viiruseid. Satuvad pinnasest, õhust, väljaheitest jne
lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. · Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. · Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt. · Tavaliselt on nende diameeter suurem rakukehast. · Mitmed klostriidide liigid omavad peritrihhiaalseid vibureid. · 0,6-2,4 × 1,3-19,0 m läbimõõduga 32.Clostridium perfringens'i kultiveerimine ja elutegevuse iseärasused . · Klostriidid kasvavad ainult anaeroobsetes tingimustes, kus on madal hapniku kontsentratsioon ja red-oks potentsiaal. · Klostriidid moodustavad kas suuri kumeraid pesi (C. perfringens) või väikesi/keskmisi lokkis äärisega pesi. · Klostriidid on katalaas-negatiivsed. · Neil pole tsütokroomoksüdaasi süsteemi ja seetõttu annavad nad negatiivse oksüdaasi reaktsiooni.
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne) Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, eelistatakse looduslikku uuendust, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest); 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemnetega uuenemiseks on vaja soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist; b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad.
külviaeg,-määr,-viis,mullaniiskuse ja happesuse reguleerimine,püstine ja parastihe taimede seis,külvikord. Otsene tõrje on umbrohtude,nende seemnete ja vegetatiivosade hävitamine mullaharimise või teistse hävitusvõtetega-koorimine (mitmeaastase umbrohtude nõrgestamine ning põllule varisenud umbrohuseemnete idandamine,ka kahjurite vastu),sügiskünd,külvieelne mullaharimine, külvijärgne mullaharimine (äestamine,reavahesid kultiveerimine,mullata). Uued tõrjeviisid – robotite kasutamine,termiline stereliseerimine,umbrohtude põletamine,ultraheli,biotõrje,resistentsemate sortide aretust. Nisu (Triticum) – 2015 Eesti Maaülikool Haigused Kõrreliste helelaiksus (Septoria tritici) – Lehtedel, kõrtel ja pähikutel tekivad heledad laigud, millel hoolikal vaatlemisel võib näha musti
3 · puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik ja ei sobi kasutamiseks ehituskonstruktsioonides Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on tõenäoliselt nii majanduslikust kui ökoloogilisest seisukohast arukask (vitaalne pioneerpuuliik, kiirekasvuline, endisel põllumaal kasvades väga produktiivne, puidu kvaliteet ei sõltu mullaomadustest, pole olulisi kahjureid ja haigusi, kultiveerimine lihtne ja enamasti edukas, puit on väärtuslik ja kasepuidu kasutusvaldkond järjest laieneb). Istutamisel kasutatakse peamiselt 2-aastaseid taimlas kasvatatud seemikuid või ka looduslikul teel tekkinud kasetaimi. Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena.
fosforit ei pane ( mulla olukord, selle viljakus; harimise ning viljelemise tase, mis tingib kõrgema või madalama saagikuse)) 4. Sõnnik, kompost. valmistamine ja hoiustamine on väga tähtis. Kui tood sõnnikut, kompost, mis pole läbi kuumenenud, siis on suurem risk umbrohu tekkeks. Pigem tuleks jälgida, mida kompostihunnikusse viia. Haigete taimede komposti ei panda uuesti taimedele, vaid viiakse näiteks metsa alla. 5. Õige mullaharimine; kündmine, kultiveerimine. Sügisel segatakse pindmist kihti (10cm). Siis ei teki umbrohi. Segatakse - umbrohi kasvab - segatakse... tehakse peale saagi koristamist. 6. Õige külvi- ja koristusaeg; (näiteks herned tuleb vara maha panna) 7. Koristusjäätmete hävitamine. 8. Külvise puhtimine, sorteerimine ja puhastamine; 9. Umbrohtude tõrje; Mehhaaniline tõrje selle tõrje võtted on palju aega ja käsitööd nõudvad võtted. Seetõttu neid ei kasutata nii sageli kui keemilisi või agrotehnilisi võtteid.
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesila...
KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul. Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule. Hüpoteetiline leping. Eesti Koostöö Kogu. Eesti Inimarengu Aruanne. Kontraktualism perekonnas: kokkulepped lastega Kokkulepped abikaasade vahel Abielu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
