moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest, ,,Inimene on kõikide asjade mõõt". Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb inimese absoluutse loomuse poolt. Eetiline relativism on doktriin, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Moraalirelativismi vormid: 1. Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. 2. Subjektivistlik relativism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust Mõned moraalirelativistid väidavad, et inimeste üle tohib kohut mõista ainult lähtudes nende enda ühiskonna kommetest. moraalirelativistid väidavad, et kuna moraalikoodeksid on eri ühiskondades erinevad, siis saab ühiskondade vaheliselt moraaliasjade üle otsustada üksnes lähtudes "ühiselt pinnalt"
individuaalsest valikust. (mis tekitab hea tunde). Sellise moraalirelativismi puhul puudub Konventsionaalne eetiline relativism kokkuvõttes moraali mõiste üldse, kuna e Konventsionalism kõik säärane seisukoht eeldab, et moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt isikutevaheline kriitika või hinnangu kultuurist. 19 andmine pole võimalik. 20 A Free sample background from www.awesomebackgrounds
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valg...
nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Arutlus (erinevad variandid vabaduse teema näitel): 1. Arutlege sotsiaalse vabaduse võimalike piiride üle ühiskonnas Russelli, Berlini ja Milli seisukohtade põhjal. Kas on võimalik panna vabaduse piirid paika nii, et kõik 3 autorit oleksid rahul? Hinnake välja töötatud piiritluse toimimist praktikas. 2. Analüüsige Russelli ja Milli argumentide kandvust sõnavabaduse küsimuses, jõudke isikliku seisukohani. Testige oma seisukohta mõne terava sõnavabaduse probleemi (nt.
o e. rakenduseetika o Kutse-eetika (erialade eetika) Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. · Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. (suht väär) · Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades. · Eetiline absolutist usub, et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata. (ainult üks õige lahendus) · Moraaliobjektivist usub samuti, et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust.
28. intersubjektiivsus teadus ei sõltu teadlastest, on isikutes, seetõttu võimalik progressiivne areng. Kõiketeadmisi pole. 29. koherentsus teaduse väited peavad olema omavahel kooskõlas. 30. formaalteadus saab kindlasti saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi. 31. hüpotees võib olla tugevalt intuitiivne. 32. fenomenalism teaduslikud teadmised piirduvad meeleliste nähtuste fikseerimisega, nende tagant ei saa otsida olemust. 33. konventsionalism teaduse põhilaused on vaid kokkuleppelised, kuigi mitte suvalised. 34. verifitseerima tõestama. 35. falsifitseerima peab näitama, mis tingimusel ( millise kontrollmenetluse kaudu) väidet ja teooriat saab ümber lükata. 36. realism tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ( teooriate) ja tegelikkuse vahel, siis kirjeldaks teadus maailma, nii nagu ta on. 37. instrumentalism teadusteooriates leiduvad objektid on funktsionaalsed, teadlaste
. milline eriala võimaldab mulle eneseteostust Inseneritegevuse moraalne külg.. kas soovin luua midagi,mis teisi aitab? 7 Insenerid ja vastutus teistes riikides Rahvusvaheliste korporatsioonide vastutus arengumaade tütarettevõtetes kas tohib kasutada madalamaid norme, kui oma põhiriigis. As said: 'in Rome, do as Romans'.. eetikaväärtuse mõiste on suhteline. Kolm eetikaväärtuse suhtelisuse definitsiooni: 1. eetiline konventsionalism tegu on eetiline, kui mõlemad osapooled seda sellisena aktsepteerivad eetika peaks olema avatud kriitikale 2. piltlik suhtelisus eetikanormid muutuvad kultuurilisel üleminekul 3. moraalne suhtelisus eetikanormid sõltuvad multilateraalsetest faktoritest Tuleks lähtuda kolmandast põhimõttest .. kaaluda iga otsust pro & contra, kuna absoluutseid reegleid pole olemas. 8 Järelvalve ja kontroll inseneritegevuse üle
Meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele ja avatusele. Tolerantsil on lubatav hälve. Tolerantsus on paradoksaalne tolerantsus ütleb, et teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused, kuid samas ei pruugi nende väärtuste seast leida tolerantsust. Subjektivism kõik moraalipõhimõtted sõltuvad individuaalsest valikust. Konventsionalism sõltuvad kultuurist. Subjektivismi järgi teeb igaüks seda, mida õigeks peab. Kokkuvõttes puudub nii moraali mõiste üldse. See paistab olevat väär, inimesed omandavad oma moraalipõhimõtted ju ühiskonnas, grupis, perekonnas. Konventsionalism on probleemne, sest inimene kuulub tihti erinevatesse gruppidesse, mille moraaliväärtused võivad olla vastakad. Siis peab inimene ise otsustama,mis on subjektivism. Relativism ei lase erinevaid printsiipe paremateks ega halvemateks pidada
teadvusseisundid, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse 5 A) Eetika B) Esteetika C) Metafüüsika D) Loogika Filosoofilise tunnetusteooriat nimetatakse A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika Filosoofilist õpetust väidete struktuuirst, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika
Tolerantsuse paradoks: Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused. KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust! Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. Konventsionaalne eetiline relativism e Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt; käsitus, mille järgi teaduslikud mõisted ja teooriad on vaid tinglikud kokkulepped, mistõttu ei saa tõestada ka ühegi teooria tõesust ega ekslikkust. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt- Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. III Moraaliobjektivism- Kas on universaalseid moraaliprintsiipe?
1. Kas õigust on mõttekas siduda sunniga? (kas on üldse mingit mõtet nõuda, et riiklikku sundi kasutataks ainult kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad varasematest otsustest); 2. Kui see on nii, siis miks tuleb selline nõue esitada; 3. Milliseid konkreetseid õigusekäsitlusi vastav õigusekäsitus tunnistab? Dworkin nimetab oma kolme õigusekäsitust veel ka tõlgendusväideteks ja annab neile nimed: konventsionalism, õiguspragmatism ja õiguse terviklikkuse käsitus. Konventsionalism nõustub esimese küsimuse kontekstis mõttega õigusest ja juriidilistest õigusest. Selle arusaama järgi on õiguses sisalduva piirangu ainus mõte või põhjus tagada ettearvatavus ja menetluslik ausus, mida piirang ise pakub. Kolmanda küsimuse osas püüab konventsionalism selgitada, mis tüüpi kooskõla varasemate otsustega me peaksime nõudma. Seejuures tuleneb
(Siin eeldatakse, et moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust). Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti. Eetiline relativism kutsub üles tolerantsusele. Eetilisel relativismil on kaks põhilist alatüüpi: konventsionalism ja subjektivism. Vt ka objektivism; absolutism. 9) Tõde: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria, tõe koherentsuseteooria (Meos, 56-64) Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum
Universaalsesse moraali kuulub: ära tapa süütuid, ära põhjusta kannatusi, ära varasta-valeta, pea lubadusi, ära võta vabadust teiselt, ole õiglane, näita üles tänulikkust, aita teisi, täida seadusi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus on olemas hulk moraaliprintsiipe, mis rakendatavad kogu inimkonnale. Kultuurirelativism moraalinormid sõltuvad kultuurist Konventsionalism sõltuvad traditsioonist Subjektivism üksikust hindajast Objektivism loomult objektiivsed Eetiline subjektivism eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset · Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija
· Ole õiglane, koheldes võrdseid võrdsetena ja ebavõrseid ebavõrdsetena! · Vasta teistele samaga, näita üles tänulikkust! · Aita teisi inimesi, eriti kui see ei maksa midagi. · Täida õiglasi seadusi! Kes otsustab, mis on õige ja vale? Enamuses otsustab selle, mis on õige ja väär ühiskond. See, kus indiviid on üles kasvanud. Subjektivismi seisukohast vaadeldakse moraali olenevalt isikust. "Moraal on vaataja silmades". Konventsionalism on vaade, et pole olemas objektiivseid moraaliprintsiipe, kuid kõik kehtivad moraaliprintsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga tunnistab moraali ühiskondlikku iseloomu. 23. Mida väidab eetiline relativism? Relativismi kolm võimalikku teesi. Eetiline relativism väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See,
vähemalt osaliselt autori tegelikest kavatsustest ülekantud/ammendatud. Ehk siis teose vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega. 5. Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis “hüpoteetiline”? Hüpoteetilise intentsionalismi puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: Tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. -väidetakse, et miski (näiteks moraaliväärtused, ilu, teadmine, esteetika, tähendus on suhteline, sõltudes mingist raamistikust või vaatekohast
jõuna nähakse üldisi tingimusi või üksikuid kangelasi.” • Kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate “kultuuriajastutena” (Kulturzeitaltern), mida kujundab inimeste side (Bund) ümbritsevaga. ◦ Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: ▪ Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) ▪ Tüpism (Typismus, 350–1050) ▪ Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) ▪ Individualism (Individualismus, 1450–1700) ▪ Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700) ◦ Igal kultuuriajastul on oma “psüühiline raskuspunkt”, oma dominant. • Saksa kultuuriajastud on universaalsed: “Autori uurimistöö üleüldises ajaloos on jõudnud punkti, kus võib õigustatult väita, et vaimse arengu etapid, mis esialgu leidsid tuvastamist
) 1) ‘Klassid paberil’ – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P. Bourdieu 5) ‘Klassid paberil’ – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P. Bourdieu 1970ndad) 1970ndad) 2) ‘Klassid on surnud!’ (Pakulskiand Waters’96) – staatus-konventsionalism: ‘kultuuriline 6) ‘Klassid on surnud!’ (Pakulskiand Waters’96) – staatus-konventsionalism: ‘kultuuriline pööre’, diferentseeritud prestiiž, elustiilid, sümbolite teisenemine, kinnisvaraomand, pööre’, diferentseeritud prestiiž, elustiilid, sümbolite teisenemine, kinnisvaraomand,
Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks. Deskriptiivne tees
valikust o On sisuliselt individualistlik moraal- igaüks peab õigeks seda mis talle õige tundub o Puudub moraali mõiste üldse, kuna eeldab, et isikutevaheline kriitika v hinnangu andmine pole võimalik. o Paistab olevat väär, sets kultuurirelativismi sõltuvuse tees näitab, et inimesed ei ole nagu üksikud hundid, vaid omandavad moraalipõhimõtted grupis, ühiskonnas. · Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. o Selle järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtte ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Aga kas need on alati head ja eetilised (tütarlaste ümberlõikamine) o Inimene kuulub üheaegselt erinevatesse gruppidesse (pereknd, rahvus, usk), mis võivad omada vastakaid moraale. Raskused relativismiga: · Ei saa teiste kultuuride seisukohti hinnata.
kavatsustest ülekantud-ammendatud. Ehk siis teise vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega. 5. Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis "hüpoteetiline"? Selle puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest. Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust, ennast või muud taolist relatiivseks sõltuvaks mingist vaatekohast. Väidetakse, et miski(näiteks moraaliväärtused, ilu jm) tähendus on suhteline, sültudes mingist raamistikust või vaatekonast.
kavatsuste kohta formeerida, kasutades antud lausungi/teksti loomiskonteksti kohta käivaid teadmisi ja hoiakuid. Hüpoteetilise intentsionalismi järgi on teose tähenduseks see hüpotees autori kavatsuste kohta, mille kompetentne või ideaalne vastuvõtja esitab. Hüpoteetiline sellepärast, et tegelikult ei saa me 100% kindlad olla, mida autor teosega mõtles. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest. Monistlik. Relativism tavatsetakse liigitada pluralistlike vaadete hulka, mille järgi eksisteerib mitmeid aktsepteeritavaid interpretatsioone, mida ei ole vaja või ei saa omavahel siduda, s.t need on omavahel ühildamatud. Tähendus muutub vastavalt tõlgendajale. 7
prantsuse nouvelle histoire kui ka ameerika new history ☼ iga riik läbib mingeid kultuuriajastuid ☼ psüühiline raskuspunkt või kese ☼ teoreetiline mõju: sõnastas “mis on kultuuriajalugu” Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: see mudel kehtib kõiki planeeti rahvaste ajaloos 1) Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) – sümbolism - asi sümboliseerib midagi sügavamat 2) Tüpism (Typismus, 350–1050) – sotsiaalsed rollid - juba määratud, etteantud 3) Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) – kõrg keskaeg 4) Individualism (Individualismus, 1450–1700) 5) Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700) Kultuuriajalugu 20. sajandi alguses: ☼ Prantsusmaa - 20. sajandi algul kultuuriajalugu keskkoht ☼ 19. sajandi teisel poolel rajatud kultuuriajaloo vundamendil hakkab 1920.–1930. aastatel esimest korda kuju võtma tänapäevane arusaam kultuuriajaloost “Uus kultuuriajalugu” 1920.–1930. aastatel
soovime. Preskriptivism ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused; need on universaalsed ettekirjutused. Nt otsustus ,et Mary peaks tegema aborti tähendab seda, et ükskõik kes, on oluliselt sarnases olukorras, peaks tegema aborti. 23. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne ? Kes otsustab, mis on tõene ja väär ? Kas moraalinormid sõltuvad kultuurist (kultuurirelativism), traditsioonist (konventsionalism), üksikust hindajast (subjektivism) või on oma loomult objektiivsed (objektivism). 24. Mida väidab eetiline relativism ? Relativismi kolm võimalikku teesi? Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti. Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust. Eetiline relativism: Pole olemas universaalselt kehtivaid moraaliprintsiipe, objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal pool ja ajal.
ühiskondadelt. · Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused. · KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust! 3 küsimust relativismi tähenduse kohta Eetilise relativismi vormid: · Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. · Konventsionaalne eetiline relativism e Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. Subjektiivne eetiline relativism Subjektivism on sisuliselt individualistlik moraal igaüks peab õigeks seda, mis talle õige tundub (mis tekitab hea tunde). Sellise moraalirelativismi puhul puudub kokkuvõttes moraali mõiste üldse, kuna säärane seisukoht eeldab, et isikutevaheline kriitika või hinnangu andmine pole võimalik. Subjektivistlik relativism paistab olevat väär.
LOOGIKA PÕHJENDAMISEST Normativism (antipsühhologism) loogika kirjeldab, kuidas inimene peab mõtlema, annab õige mõtlemise reeglid ehk normid. (Aristoteles, R. Descartes, I. Kant, E. Husserl) Psühhologism loogika on kirjeldav teadus. Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles) · Referentsuse teooria (R. Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915)
kujutavad. Kui teame, et teos kuulub marinismi kategooriasse (K-tõlgendus), siis on alust arvata, et maalis kujutatakse merd (S-tõlgendus). 3. Milles seisneb intentsionalismi ja konventsionalismi erinevus? Tõlgenduse allikas (kriteerium). Millele peab tõlgendus tuginema? Kes või mis määrab kunstiteose tähenduse? Intentsionalism: Tähenduseks on see mida kunstnik tähendama pani. Aktuaalne intentsionalism (Hirsch, Iseminger). Hüpoteetiline intentsionalism (Tolhurst, Levinson). Konventsionalism: Tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame teosele lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest (Beardsley). 4. Selgitage kahte viisi ,,tähenduse" mõistmiseks! Avastamine versus loomine: Kaks viisi tõlgendamise kujutlemiseks (S-tõlgenduse mõttes): a)Tõlgendamine kui tähenduste avastamine; b)Tõlgendamine kui tähenduse omistamine.
annaabi.ee 
