vaevalt 0,5 mm. Seetõttu saavad nad pugeda väga kitsastesse pragudesse ja avadesse, mingi ruumi sulgemine nende eest on praktiliselt võimatu. Värvuselt on nad määrdunud-kollased. Emased on töölistest 2 korda suuremad ja ka tumedamad, pruunikad. Kui meie teiste sipelgate emased on enamasti väheliikuvad ja püsivad pesasügavuses paigal, siis vaaraosipelgate emaseid nähakse sageli koos töölistega ringi lippamas. Vaaraosipelgad võivad iga maja kiiresti ja kergesti läbi uurida, kuid pesa teevad nad siiski ainult teatavatesse kohtadesse ja nende liikuminegi piirdub hiljem üsna kindlate ruumiosadega. pesa tehakse võimalikult toidukoha lähedusse, kuid otsustav on mikrokliima - pesitsemiseks on optimaalne suur õhuniiskus ja soojus üle 20 kraadi. Miinustemperatuuride juures vaaraosipelgad surevad, 10 kraadi juures aga muutuvad väga loiuks. Seetõttu on
suurte kolonnidena. Oma teel võivad nad hävitada kõik elava. Troopilise Ameerika elanikud jätavad nende ilmumisel maha terved külad ning põgenevad koos koduloomadega. Kui sipelgad on lahkunud, pole külas alles jäänud ühtegi lutikat, tarakani ega rotti. Vaaraosipelgad Inimelamutes on kohati suureks nuhtluseks pisikesed kollakad vaaraosipelgad. Nendest paari millimeetri pikkustest putukatest on väga raske lahti saada. Nad tungivad kõikjale ja rikuvad toiduaineid. Pärit on vaaraosipelgad Kagu- Aasiast või Indiast. Praeguseks on nad laevadega levinud üle kogu maakera. Sipelgad kannavad omast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja sellepärast, et sipelgahape kuivatab ära nii putukad (kui ka taimed) ja, siis need muutuvad kergemaks ja nad suudavad neid kanda. Seitsmekümne ühesuguse pudeli põhja puistati ühesugusel hulgal ühesugusel hulgal ühesugust niisket liiva. Pärast seda võeti pesast ja asetati igasse pudelisse üks töösipelgas
Vaaraosipelgas. Kirjeldus. Selts: Hymenopteria (kiletiivalised). Iseloomustus:põlvjad tundlad;haukamisvõimelised suised;võib olla kaks paari kilejaid tiibu;ees-ja tagatiivad konksukeste abil haakunud;tagakeha ülaosa kokku nööritud,moodustades talje,millel on iseloomulikud sõlmed või kestad; metamor-foosid muna,vastse,nuku ja täiskasvanufaasis;on olemas keeruline ühiseluline süsteem. Liigi iseloomustus. Vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis). Töölisputukas on 1,5-2mm pikkune, kollakaspruun, mõnikord pruuni tagakehaga; 12- lüliline tunnal ja 3-lüliline tõlv; hästiarenenud mustad silmad; lülisambata tooraks ja suhteliselt suur varreke; binodaalne peditsell. Isaputukas on 3mm pikkune, must; olemas tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud möö...
kuuluvad toakärbsed (elab peamiselt inimasulates, toitub jäätmetest, aastas on mitu põlvkonda, kannab edasi mitmesuguseid haigustekitajaid), toasääsed (vastsed arenevad valamute ja vannide haisulukkude vees, lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses ja unarusse jäetud lilledega vaasi vees, eelistab keskküttega maju, inimest ründab pimedas), prussakad (elavad elamu soojades ja niisketes paikades, nagu köögis, eelistavad tegutseda pimedas ning toituvad toidujäätmetest), vaaraosipelgad (väikesed ja kollakaspruunid, eelistavad tegutseda pimedas, segatoidulised), soomuklased (tiivutud, elavad niisketes paikades, tegutsevad hämaruses või pimedas), jahu- või leivamardika vastsed (elutsevad lahtiselt seisma jäänud jahus või jahusaadustes), nahanäkid (toituvad karusnahast), leedikud (hallikad või pruunikad liblikad, elutsevad köögis, vastsed arenevad jahus ja jahusaadustes) ning koiliblikad (vaevalt sääsesuurused, röövikud toituvad villast ja karusnahast).
Nii valmikud kui vastsed teevad suurt kahju, kuna nad rikuvad jahusaadusi. Nende eritised muudavad toidu kõlbmatuks. Aidalamseklane on 3 mm pikkune, tumepruun ja lameda kehaehitusega putukas. Seljakilbi äärtes on piigitaolised lisandid. Vastsed on umbes 3 mm pikkused ja valged. Tänu oma väikestele kehamõõtmetele on nende varjepaikadeks väiksemadki praod ja lõhed. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada. Suureks hädaohuks köögis on hiired ja vaaraosipelgad. Osa toiduainetest söövad nad ära, kuid suurema osa reostavad. Koduhiir on loom, kellega on kindlasti igaüks kohtunud. Tihti tungib ta ootamatu ja ebameeldiva külalisena meie majapidamistesse. Koduhiir on inimasustusega tihedalt seotud ning teda kutsutakse inimkaaslejaks. Koduhiir on üleni hallika värvusega, 3 mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall. Selgelt äratuntav on ta nn
Sipelgas(Formicidae) Kadri Kuusk 8.a Sipelgas Sipelgas kuulub lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste seltsi ja sipelglaste sugukonda. Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Ku...
Inimene tekitab isolaate näiteks luues tehiskeskkondasid nagu suurlinnade pargid. Ka infrastruktuur on loomi mõjutanud, mitmerealised kiirteed ristuvad loomade liikumisteedega. Inimtegevuse alla läheb ka uute liikide sissetoomine. Tahtlik sissetoomine e. introduktsioon. (hõbekoger, Sovsnevski karuputk). Juhuslik introduktsioon (uued liigid on pääsenud vabadusse inimese hooletuse tõttu) N: karpkala, ida unimudilane. Tahtmatu liikide sissetoomine e. bioinvasioon. N: vaaraosipelgad, kammloom, jalakasurm, vähikatk. ISOLAATIDE SAATUS: · Isolaadid surevad välja (kõige levinum variant). Põhjuseks ebasoodne keskkond, teiste liikide mõju või isendite vähesus. · Taasühinemine lähtepopulatsiooniga · Püsiv isolaat annab aluse uute isendite tekkeks, mis tagab uue liigi kujunemise LIIK ja LIIGI PÜSIVUS Liigi kriteeriumid: 1) Morfoloogiline- liigi moodustavad sarnase sise- ja välisehitusega isendid.
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
