Õied väikesed, rohekasvalged ka koondunud kuni 6 cm pikkustesse pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas. Punakad õied juunis. Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster) Kõrgus kuni 2m. Lehed on tugevalt läikivad teritunud tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis.
Õunhape Hüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH2COOH leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH
alla rippuvad ning vanad kuivanud oksad. Vabakujuline hekk Kääbushekk ehk bordüür · On dekoratiivhekk ja omab kujunduslikku funktsiooni. · Võib olla: 1.sirge 2.korrapäraselt looklev 3.mustreid moodustav 4.piirab suuri lille või roosipeenraid. · Ei sobi aiapiirdeks. · Liigid: harilik pukspuu, kanarbik, ligustrija lumimarja sordid. · Taimede vahekaugus 15...20cm. Madal hekk · Rajatakse teede äärde, muru piirdeks ja iluaeda. · Sobivad liigid: 1.läikiv tuhkpuu 2.harilik liguster 3.mage sõstar 4.taraenelas · Taimede vahekaugus 25...30cm. Madal hekk Kõrge hekk · Sobib piirdeks, kaitsehekiks, fooniks õitsvatele põõsastele. · Sobivad liigid · kuusk · elupuud · pärn · viirpuu · ungari sirel · Taimede vahekaugus 50...80cm. Kõrge hekk Elavmüür · Moodustab ruumilise piirde, millest inimene üle ei näe. · Rajatakse harva, kuna nende korrashoid on tülikas ja kallis. · Mujal maailmas kasutatakse neid tihti
11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6. harilik porss – sweet gale 18.Paakspuu – alder buckthorn 7. tuhkpuu – cotoneaster 19.Pihlakas - rowan 20.Lodjapuu – guelder rose 21.Remmelgas - willow 22.Kikkapuu – spindle tree 23.Jugapuu - yew 24.Viirpuu - hawthorn
Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu on heitgaase taluva, põuakindla ja kärpimist taluva vähenõudliku liigiga LAIUV TUHKPUU Cotoneaster horizontalis Areaal: Kesk-Hiina Kõrgus kuni 0,5 m Introdutseeritudud kuna ta ei ole pinnase ja niiskuse suhtes kuigi nõudlikud. Külma ja heitgaase taluvad nad üsna hästi PAJULEHINE ENELAS Spiraea salicifolia Areaal: Lääne ja ida Siberi, Kaug ida, Jaapan, Hiina Suurus: 1,5-2 m
prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus kogelejarohi Kanakoole Harilik moorputk Jänesekapsas
HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis
HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis
(Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.1) b) Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk Urvaste vallas Pihleni külas - Piiranguvööndi ulatus on 50 m ja kaitse eesmärk on tagada Võru maakonna esinduslikumate põlispuude säilitamine. (Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.2) 3) Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse? a) Must tuhkpuu kuulub III kaitsekategooria alla. Kahjustamine, korjamine ja muud tehingud selle taimega on keelatud. (III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, määrus nr. 51, §1.1.10) b) Lendorav kuulub I kaitsekategooria alla. Kõik teadaolevad lendorava elupaigad võetakse kaitse alla. · Püsielupaiga maa-ala kuulub piiranguvööndisse · Püsielupaigas kehtib "Looduskaitse seaduses" kehtestatud kord
Oksad tugevad, püstised, kaarjad, võrsed ruljad. Erakordne põua- ja talvekindlus, saagikus, Pirnipuu Pyrus viljade kõrge vitamiinisisaldus. Viirpuu Crataegus Kõrged põõsad või madalad puud. Heitlehised, igihaljad madalad kuni keskmise Tuhkpuu Cotoneaster kõrgusega põõsad või väikesed puud. Võrsed peened, ruljad. Madalad heitlehised põõsad, võrsed peened, Ebaküdoonia Chaenomeles enamasti lühikeste asteldega. Heitlehised, harva igihaljad, püstised või Vaarikas, murakas Rubus roomavad põõsad. Võrsetel sageli väikesed
· Epimeedium · Labradori kannike · Emajuur 43 44 Kääbuspuud ja -põõsad kiviktaimlas Kenad on ka madalad lehtpõõsad: Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · ebaküdoonia · hiina kadakas ja selle sordid · laiuv tuhkpuu · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · Dammeri tuhkpuu sordid · virgiinia kadakas · Thunbergi kukerpuu madalad sordid · hariliku kuuse sordid · jaapani enela sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · põõsasmarana sordid
3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas 12 13. Sorbus intermedia Pooppuu 13 14. Aronia melanocarpa var. Grandifolia Must aroonia 14 15
Vanasti valmistati stikest puidust pisiesemeid, hobuselooki, korvide ja punutiste tegemisel, kuivatatud koore leotis oli tunnustatud ravim kõhulahtisuse vastu. Kuivatud lehtedest tee aitas alandada palavikku. Toominga vili sisaldab parkaineid, sukhruid, C-vitamiini. Vanasti tõrjuti putukaid toast õites toomingaokste suitsuga või pandi tassiga lauale toomingakoore leotis. 26) Tuhkpuud (Cotoneaster) Eestis kasvab 3 liiki tuhkpuud. Harilik tuhkpuu (Põhja- ja Loode-Eesti paealadel). Lehed on sirgservalised, tömbivõitu tipuga, 1-4cm pikad. Õied avanevad juunis, viljad on punast värvi. Must tuhkpuu(kasvab samades piirkondades, ent on haruldasem) õied asuvad kuni 12-kaupa kobaras, viljad on musta tooni. Lood-tuhkpuu- viljad valminult on tume- lillakaspunased. Kõige suurem kasutus ilupõõsana.(eelistatuim on Läikiv tuhkpuu). 27) Türnpuu (Rhamnus cathartica) Kasvab paarimeetrise haralise põõsana(kohata võib kõikjal)
KASUTAMINE Levinud alusmetsapõõsas. Kuna talub hästi kärpimist, kasutatakse ka haljastuses. Mage sõstar Ribes alpinum Õitsev võrse Võrsed Jämesaagja leheservaga lehed Mage sõstar Ribes alpinum Viljadega võrse Mage sõstar Ribes alpinum Pöetud hekk Vabakujuline hekk Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus AREAAL Taga-Baikalimaal ja Kirde-Hiinas SUURUS 1-5-3 m. VÕRA Püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas. KOOR, VÕRSED Vanad oksad hallikaspruunid, noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakas- pruunid, paljad. Punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed. LEHED Vahelduvad terveservalised lihtlehed
· pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia; · suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, kased, haavad, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök). · aianduses peamiselt suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04
................................................................ 68 Siidpööris (Miscanthus) ............................................................................................................ 70 ILUPÕÕSAD ................................................................................................................................ 72 Kukerpuu (Berberis) ................................................................................................................. 72 Tuhkpuu (Cotoneaster) ............................................................................................................. 74 Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76 Viirpuu (Crataegus) .................................................................................................................. 78 Hortensia (Hydrangea) ..............................................................
26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30. Tume aroonia punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole karvu 31. Läikiv tuhkpuu oksad on paksult võrsumispungi täis 32. Lodjapuu punga alt on sooniline, vana oks võib kestendada. 33. Võnkpärg enelas vana koore osa on hall muidu helepruun oks, väga pikad ja peened külgoksad, punakas pung on imetilluke, väike pung on külgoksarao all. 34. Jaapani enelas - sarikad on küljes, nagu kuivanud lilletutid, oks on punakaspruun. 35. Nipponi enelas hästi sooniline ja väga palju pungi, pikk ja sirge oks punane. 36
kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas, kuid vähem kui madalsoos. Iseloomulikuimad taimeliigid on tupp-villpea, pudeltarn, Balti sõrmkäpp ja küüvits. 3) Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)]cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht
sordid sobivad ka hekiks. Joonis 67. Thunbergi kukerpuu (http://davesgarden.com/guides/pf/showimage/73764/) Joonis 68. Thunbergi kukerpuu Kasutatud kirjandus: Calmia. Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Kukerpuu/bethunbergii.htm. 20.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=164&art=105. 20.09.2013. 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster) Konkreetne liik: läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) (joon. 69, joon.70) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-250 cm, laius umbes 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstise kasvu ja tiheda võraga põõsas. Lehed: elliptilised, teritunud, kuni 5 cm pikkused, läikivad, tumerohelised, sügisel purpursed. Õied või õisikud: roosad, koondunud kohevatesse, 3-8 õiest koosnevatesse kilpjatesse õisikutesse. Õitseb mais- juunis kuni 30 päeva.
Soovildik + + + + Teravtipp + + + + + + Turbasammal + + + + + + + + Tüviksammal + + + Alusmets Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Harilik tuhkpuu + Kibuvits + + Türnpuu + + + Kadakas + + + + + + + + + + + Sarapuu + + + + Page 2 Sheet1 Kuslapuu + + + + + + + + Magesõstar + + + + + + + +
Lisas 1 on toodud tingmärgid. Lillepeenar on rajatud terrassi äärde, kasutatud on põuakindlamaid päikesevalgust nõudvaid taimi. Igalepoole mujale, katmata pnnasele külvatakse muru. Aias on erinevad viljapuud, marjapõõsad ja kasvuhoone. 4 3 Taimed Tabel 1. Kasutatud puittaimed Taim Lad. Nimi Kõrgus Laius (m) Kasvukoht (m) Laiuv tuhkpuu Cotoneaster 1 2,5 Täisvalgus/ horizontalis poolvari Läiklehine Mahonia 1 1 Poolvari/ vari mahoonia ´Apollo´ aquifolium ´Apollo ´ Äädikapuu Rhus typhina 5 6 Täisvalgus/ poolvari
................................................................................... 34 SIBERI KONTPUU (Cornus alba)...........................................................................................34 Iseloomustus..........................................................................................................................34 Hooldus................................................................................................................................. 35 HARILIK TUHKPUU (Cotoneaster scandinavicus)................................................................36 Iseloomustus..........................................................................................................................36 Hooldus................................................................................................................................. 37 KAUNIS DEUTSIA (Deutzia gracilis).....................................................................................38
.........................26 14.3 Hooldus...................................................................................................................................26 15. Cornus alba "Sibrica" - siberi kontpuu.........................................................................................27 15.1 Hooldus...................................................................................................................................28 16. Cotoneaster scandinavicus - harilik tuhkpuu................................................................................29 16.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................29 16.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................29 17. Dasiphora fruticosa - põõsasmaran....................................................................................
Kaskedest (Betula) on kaks liiki puud, teised kaks põõsad. 2.2. Eesti pärismaised põõsad. Pärismaiste põõsaste hulka loetakse Eestis alltoodud 30 liiki. Põõsaste eristamisel puudest on siin võetud kriteeriumiks, et nad ei kasva tavaliselt kõrgemaks kui 23 meetrit. Kibuvitsa (Rosa) perekonnas on liikide piiritlemine ebakindel, seepärast leidub mitmeid erinevaid selle perekonna süstemaatikaid ja vastavalt on ka võimalik erinev arv liike Eestis. Tuhkpuu (Cotoneaster) perekonnas on Eestis esinevate liikide eristamine samuti keeruline. Pajude (Salix) liikidest on osa põõsaid, osa aga kasvab kas vahel või enamasti puuks. Puuks kasvavaid pajusid nimetatakse ka remmelgateks. Kaskedest (Betula) on samuti osa liike põõsad, osa puud. Puude hulka arvatuist on mitmed sellised, mis väga sageli kasvavad pigem põõsana näiteks verev kontpuu, harilik paakspuu, harilik kadakas. 5 3
Lehed hõlmised, äraspidimunajad. Tömbitipuliste hõlmadega. Rootsu ümbert sisselõigatud alusega. 62) Fagus sylvatica harilik pöök Lehed elliptilised/munajad/ovaalsed. Serv terve/üksikute hammastega/hambuline. Servas pikad hallid karvad. 63) Robinia pseudoacacia harilik robiinia Lehed paaritusulgjad 9-19. Karvased. Serv terve, nõelja teravikuga. Kinnituvad lühikese rootsuga pearootsule. 64) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu Lehed elliptilised. Tipp teritunud. Alt helerohelised, madalate karvadega. Värsked tumerohelised lehed tugevalt läikivad. 65) Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Lehti 11-19. Serv ripsmeline. Alt hallikad. Lehed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. 66) Juglans cinerea hall pähklipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peensaagjas. Karvased. Lehed 50-70 cm pikad. Lehed ja leheroots Näärmekarvased.
kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad
........................................................ 90 Tagasilõikamine..........................................................................................................................91 Hooldamine................................................................................................................................ 91 Väetamine...................................................................................................................................91 TUHKPUU..................................................................................................................................... 92 Iseloomustus............................................................................................................................... 92 Kasvutingimused ja kasutamine.................................................................................................93 Hooldus........................................................................
Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens Puishortensia
levida ei suuda(harilik ebatsuuga, torkav kuusk, harilik kuldvihm.) NATURALISATSIOON Liigi viimisel sarnastesse tingimustesse loodusliku areaaliga võib ta seal täielikult kohaneda ja anda ka vabalt looduslikku uuendust. Sellist liiki nimetatakse naturaliseerunuks. Naturaliseerunud liigid võivad vahel ka metsistuda ja kasvada iseseisvalt . Eestis on näiteks naturaliseerunud mitmed enelaliigid, punane leeder, läikv tuhkpuu. Introduktsiooni ajalugu ulatub rohkem kui 2000 aasta.taha. meie ajaarvamise algul introdutseeriti Hiinast Kesk-Aasiase mooruspuu, Idamaadelt Euroopasse mitmed roosiliigid. Siit võib välja tuua ka kaks esimest introduktsiooni põhjust- viljapuud ja dekoratiivsed taimed. Hiljem lisandusid introdutseeritavate liikide hulka tarbepuud- kas siis puidu saamiseks või mõne muu puu osa kasutamiseks. 6
..................................................................................................36 Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus)..........................................36 3. ILUPÕÕSAD....................................................................................................................37 3.1 Kukerpuu (Berberis)........................................................................................................37 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)....................................................................................................38 3.3 Kontpuu (Cornus)............................................................................................................39 3.4Viirpuu (Crataegus)..........................................................................................................40 3.5Hortensia (Hydrangea)........................................................................................
Keskmine hõlm teistest pikem, serv kahelisaagjas. Alt küljelt roodude juurest karvane · Harilik põisenelas · Physocarpus opulifolius Munajas, piklikmunajas Ümara alusega kahelisaagjas serv Paljas · Taraenelas · Spiraea chamaedryfolia Elliptiline või munajas, teravneva tipuga, kiilja alusega. Alt heleroheline, madalate karvadega, pealt tumeroheline, lühike karvane roots · Läikiv tuhkpuu · Cotoneaster lucidus Ovaalne, teritunud tipp lehe serv terve või madalalt saagja servaga Külgrood väga peened ja tihedad Pikk roots · Harilik pirnipuu · Pyrus communis Kitsas elliptiline kuni laielliptiline, karvane (eriti alt küljelt), serv täkilissaagjas · Aedõunapuu · Malus domestica Borkh. Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed
põhimõõtmetesse muutumatu. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtevahekordi, alateadlikult võrdleb inimene objekte iseenda või mõne talle igapäevase etaloniga. Maastikukujunduses on väga oluline jälgida proportsionaalseid suhteid taimede grupeerimisel. Tüüpiline viga mis tehakse on omavahel proportsionaalselt liiga suurte ja väikeste taimede kõrvutamine nt siberi lehise ja dammeri tuhkpuu. Taimede valikul tuleb tuleb eeskätt arvestada taustsüsteemi e ümbrusega, sh juba olemasolevate taimedega ja istutatavate proportsioonidega, kui nad on täiskasvanud. Haljastuse ja hoonestuse koosmõjul on võimalik peita või esile tuua hoone teatud proportsionaalseid erisusi. Järgnevalt selle kohta ka mõned näited: · paigutades hoone nurkadele laiavõralised või lehvikja võraga puud tundub hoone laiem.
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2m. Vähenõudlik mullastiku suhtes, külma- ja põuakindel, talub ka varju. Lehed munajad, piklikud, õmara alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2-6cm pikad. Õied väikesed, valged, kobarates, õitseb mais-juunis. Viljaks koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast omavahel liitumata kukkurviljast. Kasutatakse haljastuses, ka hekina. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis 50. Perekond tuhkpuu ja läikiv tuhkpuu Perekond tuhkpuu: Heitlehised või igihaljad, ühekojalised põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied üksikult või kobaras väikesed valged või roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Liike 50 (läikiv, must, harilik). Põhja-Ameerika, Euraasia. Kasutatakse haljastuses. Läikiv tuhkpuu: Cotoneaster lucidus Pärit Hiina ja Siberi ümbrusest. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1-2m. Vähenõudlik, külma- ja saastekindel. Lehed elliptilis-
Roosõielised * Physocarpus opulifolius Harilik põisenelas - enamasti kolme hõlmaline - lehe suurus väga varieeruv (enamasti väike) - karvad võivad esineda - põhivärv roheline (alt v-kujuline, hõlmad võivad olla vaid väge väiksed, tuhm tumeroheline) * Spiraea chamaedryfolia - Taraenelas - lehed munajad või piklik munajad - kahelisaagja servaga - (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane - lehe kuju eliptiliselt munajas - ühtlaselt teravnev tipp - lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud) * Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica aedõunapuu - leht üsnagi varieeruv - lehed laimunajad - lehed karvased! (alt tihedalt)
panna vahetükke ega pikendada võtit toru, poldi või mõne muu esemega; b) lukksepa- ja sepavasarate laubad on kergelt kumerad, vildakusteta ja pole ära taotud ning pragudeta, vasarad on kindlalt varre otsas ja kinnitatud kisaliste kiiludega ning kalestumata; c) vasarate ja haamrite varred on siledad, valmistatud kõvast ja sitkest puidust (tuhkpuu, pöök, tamm jne.) d) lööktööriistad (meislid, ristmeislid, tornid, kärnid, augurauad jm.) on pragudeta ja kidadeta ega ole kalestunud. Meislid peavad olema vähemalt 150 mm pikad. 4.3. Tähelepanelikult tuleb üle vaadata töökoht ning seada see korda. Tuleb ära koristada kõik tööd segavad kõrvalised esemed. 4.4. Töötamiseks auto all tuleb ette valmistada lavatsid või sellekohased kärud. 4.5
liikuvatel osadel ei ole lõtku; võtmelõugade ja poldipea vahele ei tohi panna vahetükke ega pikendada võtit toru, poldi või mõne muu esemega; b) lukksepa- ja sepavasarate laubad on kergelt kumerad, vildakusteta ja pole ära taotud ning pragudeta, vasarad on kindlalt varre otsas ja kinnitatud kisaliste kiiludega ning kalestumata; c) vasarate ja haamrite varred on siledad, valmistatud kõvast ja sitkest puidust (tuhkpuu, pöök, tamm jne.) d) lööktööriistad (meislid, ristmeislid, tornid, kärnid, augurauad jm.) on pragudeta ja kidadeta ega ole kalestunud. Meislid peavad olema vähemalt 150 mm pikad. 4.3. Tähelepanelikult tuleb üle vaadata töökoht ning seada see korda. Tuleb ära koristada kõik tööd segavad kõrvalised esemed. 4.4. Töötamiseks auto all tuleb ette valmistada lavatsid või sellekohased kärud. 4.5
Ribies alpinum mage sõstar(kodumaine, pisem leht , leht sirge alusega, peal küljel on üksikud liibuvad karvad) Rosaceae-roosõielised Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (leht kolmahõlmaline, punaka varjundiga roheline leht) Spiraea chamaedryfolia taraenelas( leht on piklik munaja kujuga, jämedalt ja ebaühtlaselt saagjate servadega, õhuksesed paljad rohelised lehed, sügisel muutuvad kuldkollaseks) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu ( kiilja alusega , terava tipuga munaja kujuga, pealt tumeroheline, kui on väske leht siis on pealt tugevalt läikiv) Pyrus communis harilik pirnipuu( hästi ümar leht, leht võib olla isegi punase värvusega, lehe äär võib olla nõrgalt saagjas või täiesti terve, leht on paljas, roots on küllaltki pikk, umbes samapikk kui lehelaba) Malus domestica aedõunapuu
Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kuslapuu, tuhkpuu. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein. Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu sinilill, ussilakk. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 9.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb enamasti leedemuld. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%.
· Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne · Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu · Põõsarinne- pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, lodjapuu, türnpuu,pihlakas
suurem kui laius. Physocarpus opulifolius – harilik põisenelas Lehed on 3(5)-hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm tavaliselt teistest pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või alaosas hõrekarvased (karvatutid lehe allkülje roodude nurkades), 5...12 cm pikad. Spiraea chamaedryfolia – taraenelas Lehed on munajad kuni piklikmunajad, ümara või kiilja alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2...6 cm pikad, 1...3 cm laiad. Cotoneaster lucidus– läikiv tuhkpuu Lehed on elliptilis-munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised. Pyrus communis – harilik pirnipuu Lehed on ovaalsed, teritunud tipuga, terve või nõrgalt saagja servaga, 3..6 cm pikad, pealt läikivad, paljad. Leheroots on 2,5...5(6) cm pikk. Malus domestica– aedõunapuu Lehed on väga mitmesuguse kujuga, peamiselt laielliptilised, mõlemalt, eriti aga altküljelt karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane.
SÕSTAR Ribes Mullastik- viljakat, hea drenaaziga mulda, Niiskus- parasniisket Valgus- Talub varju Haljastusväärtus- Kuldsõstar on väga dekoratiivne sellest perekonnast, eriti sügisvärvuses Puu võra- Lehed- Vahelduvad, sõrmroodsed Õied- pikad rippuvad kobarad või 1-3 kaupa kimbus Viljad- lihakas, paljasseemne mari Kolme liiki: mage, must ja karvane sõstar 5 TUHKPUU Cotoneaster Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse hekitaimena Puu võra- Lehed- vildised ja hallikad, lihtlehed, lühirootsulised Õied- kobarad või kännases, valged kuni roosakad Viljad- luuseemnetega punakas kuni mustjas õunvili PIRNIPUU Pyrus Mullastik- Et viljad saaksid kasvada vajavad huumusrikast sügavapõhjalist savikat mulda Niiskus- Valgus- vajavad valgust Haljastusväärtus- mõned liigid on dekoratiivsed, mõned mõeldud viljade kasvatamiseks
ning vorme. Puuduseks on meie oludes see, et paljud meile sissetoodud liigid meil ei vilju või ei anna elujõulist seemet. Selleks tuleks seemet hankida teistest piirkondadest (taime kasvuareaalist). On ka väga pika puhkeperioodiga seemneid, mis vajavad pikaajalist stratifitseerimist. Stratifitseerimise kestuse näiteid erinevate liikide puhul: Kirsi- ja ploomipuu 2 … 3 kuud, temp. 1-2 kraadi. Läikiv tuhkpuu 12 … 18 kuud, temp. 1-2 kraadi. Karvane viirpuu 19 … 24 kuud, temp. 0-4 kraadi. Õunapuu 3 … 4 kuud, temp. 0-7 kraadi. Sageli asendab stratifitseerimist sügisene külv otse kasvukohale (näiteks õunapuuseemnete sügisene külv). Kui seemneline paljundamine õnnestub, saadakse elujõulised ja antud kasvukoha kliimaga
vaher, harilik jalakas, harilik pärn, aru- ja sookask, murutaimed - aasnurmikas, valge ristik, punane aruhein ja suur teeleht ja umbrohud - vesihein, murunurmikas, hiirekõrv, naat, võilill ja roomav tulikas. Võõrliigid väga inimsõltuvad, enamus kaovad koos inimhoole lakkamisega. Paljud kaovad koos lillemoe muutumisega. Mõned siiski metsistuvad ja kodunevad - näiteks siniliilia (stsilla), kirju liilia ja läikiv tuhkpuu. prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide niisketes nurkades esinev soomuklane. Siia rühma tuleks linnades arvata ka sinna elama asunud rebased ja mägrad (nt. Londonis), kes toituvad ühelt poolt inimese toidujäätmetest, teisalt aga kiskjana eelkõige toidujäätmetest toituvatest pisinärilistest ja lindudest. Koerad, kassid 22. Näiteid toiduahelatest metsas, niidul, rabas, põllul, aias, linnas, mererannal, järves, jões. 23
nõlvakutel ja hõredates metsades. Lehed munajad, ebaühtlaselt saagja servaga, 2-10 cm pikad, alt noorelt veidi karvased, helerohelised. Õitseb mais-juunis, õied eelmise aasta võrsete tippudes lamedates, rohkeõielistes sarikates. Haljastuses kasutatakse erineva kõrgusega vabakujuliste ja pügatud hekkidena, kasvab palju metsikult vanades mõisaparkides. Vähenõudlik mullastiku suhtes, talub kuiva ja avapäikesega kasvukohta. 46. Perekond tuhkpuu ja läikiv tuhkpuu Perekond tuhkpuu (Cotoneaster (Med.) B. Ehrh.) 38 . Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised,lehterjad, valged kuni roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili
ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2...6 cm pikad, 1...3 cm laiad. · Õitseb mais-juunis, õied eelmise aasta võrsete tippudes lamedates, rohkeõielistes sarikates. · Haljastuses kasutatakse erineva kõrgusega vabakujuliste ja pügatud hekkidena, kasvab palju metsikult vanades mõisaparkides. Vähenõudlik mullastiku suhtes, talub kuiva ja avapäikesega kasvukohta. 50. Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) ja läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) Cotoneaster - Perekonnas ca 50 liiki, milledest enamik on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopikas. Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki (must tuhkpuu - C. niger, harilik tuhkpuu - C. scandinavicus, loodtuhkpuu - C. canescens). · Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed
niiskus vähenõudlik muld haljasaladel üksikpõõsana või rühmiti, samuti kasutada vabakujulise hekina Kasutamine ´Anthony Waterer´- tumeroosad õied, ´Froebelii´- sügavroosad õied, ´Firelight´- lehed roosteoranzid, hiljem erkkollased Sordid talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljastuses, aretatud mitmeid vorme Märkused LÄIKIV TUHKPUU Taga-Baikalimaa ja Kirde-Hiina Päritolu 1-5-3 m Kõrgus püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakaspruunid, paljad Võrsed punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed Pungad vahelduvad terveservalised lihtlehed
Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts.
Euroopast kuni Kirde-Aasiani, kasvades kivistel nõlvakutel ja hõredates metsades. Lehed munajad, ebaühtlaselt saagja servaga, 2-10 cm pikad, alt noorelt veidi karvased, helerohelised. Õitseb mais-juunis, õied eelmise aasta võrsete tippudes lamedates, rohkeõielistes sarikates. Haljastuses kasutatakse erineva kõrgusega vabakujuliste ja pügatud hekkidena, kasvab palju metsikult vanades mõisaparkides. Vähenõudlik mullastiku suhtes, talub kuiva ja avapäikesega kasvukohta. 46. Perekond tuhkpuu ja läikiv tuhkpuu Perekond tuhkpuu (Cotoneaster (Med.) B. Ehrh.) Kreeka keeles kotoneon = küdoonia, aster = sarnane, küdooniasarnane. Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised,lehterjad, valged kuni roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili
Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 62. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 64. Millised rohttaimed on looduskaitse all? Rohttaimedest on kaitse alla käpalised ehk orhideed. Kuldking, valge ja punane tolmpea ja teised käpalised. 65. Millised väärtuslikud omadused on kaitsealustel viljapuudel? Metsikud viljapuud on looduses dekoratiivsed, nende viljad aga sügisel ja talvel söögiks imetajatele. Nende vastupidavus ilmastiku suhtes on suurem ju kultuurpuudel
Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 61. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 62. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 63. Millised rohttaimed on looduskaitse all? Rohttaimedest on kaitse alla käpalised ehk orhideed. Kuldking, valge ja punane tolmpea ja teised käpalised. 64. Millised väärtuslikud omadused on kaitsealustel viljapuudel? Metsikud viljapuud on looduses dekoratiivsed, nende viljad aga sügisel ja talvel söögiks imetajatele. Nende vastupidavus ilmastiku suhtes on suurem ju kultuurpuudel
annaabi.ee 
