nõmmemetsalaikudel, pohla- ja mustika-palumetsas ning soometsades, kuid võib kas valitseva või saatjaliigina esineda peaaegu kõigis siinsetes metsatüüpides. Muuhulgas esineb Viidumäel männikuid, kus kõrgete sihvakate mastimändide all teise alarindena kasvavad kümmekond meetrit madalamad jässakad tammed. Põõsarindes saadavad niisuguses metsas palumetsale omast kadakat sarapuu, magesõstar ja kibuvitsad; rohurindesse lisanduvad lubjalembesed liigid angerpist, värv-varjulill, verev kurereha. Sellist männi-tamme segametsa peetakse meie tingimustes reliktseks koosluseks, mida on raske paigutada üldkasutatavate kasvukohatüüpide süsteemi. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide
Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas, laanemetsas, loometsas, salumetsas, palumetsas. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas on männid, samblikud ja kanarbikud. Iseloomulikud on ka kukemarjamännikud; Laanemetsas on peamiselt kuused, harvemini kask, lepp või mänd.Alustaimestikus kasvavad mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold; Loometsas on ülekaalus mänd, harvem kuusk või tamm; Alustaimestik on liigirikas, seal kasvavad kuivust taluvad lubjalembesed huumusrikaste metsamuldade taimed; Salumetsades on domineerivaks puuks kuusk, aga on levinud ka laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher ja pärn. Salumetsades on liigirikkad ja arenenud põõsarinded; Palumetsas on ülekaalus männid, neile järgnevad kuused, kased ja haavad. Alustaimestikus kasvavad mustikad ja pohlad. Miks nimetatakse ranna-, lammi- ja puisniite poollooduslikeks? Neid nimetatakse poollooduslikeks kuna need on enamasti inimtekkelised (metsaraie tulemus)
nõmmemetsalaikudel, pohla- ja mustika-palumetsas ning soometsades, kuid võib kas valitseva või saatjaliigina esineda peaaegu kõigis siinsetes metsatüüpides. Muuhulgas esineb Viidumäel männikuid, kus kõrgete sihvakate mastimändide all teise alarindena kasvavad kümmekond meetrit madalamad jässakad tammed. Põõsarindes saadavad niisuguses metsas palumetsale omast kadakat sarapuu, magesõstar ja kibuvitsad; rohurindesse lisanduvad lubjalembesed liigid angerpist, värv-varjulill, verev kurereha. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein.
Põõsarinne Alusmets Puhmarinne puhma-rohurinne Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast,
või G, vahelduva veereziimiga - sinakas- või rohekashallil foonil roostepruune ja koolakaid laike Lubjalembesed taimekooslused (lubika-hirsstarna), Lääne-Eestis vähemkarbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne, Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis kohati 50-70%. Karbonaatsed gleimullad Gk 54000 ha e. 1,4% - kihisemine kõrgemal kui 30 cm, karbonaatsel moreenil või lubisetetel kestva liigniiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed. a) Paepealsed gleimullad Gkh b) Rähksed gleimullad Gk Leostunud gleimullad Go ja Leetjad gleimullad GI gleipruunmullad, gleimuldadest kõige paremad, omavad kõrget perspektiivset viljakust haritavate maadena. Eestis 843000 ha (21,2%), harit. maadena 163000 ha e. 15,5% Kahkjad (näivleetunud) gleimullad LPG - kahekihilisel karbonaadivaesel lähtekivimil (lõimise erinevus vähemalt 2 astet); - alumise lähtekivimi ülaosas selged sügavad väljasopistused;
vähem karbonaatne, kihisemine sügavamal, Kesk-Eestis kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest. 3. Gleistunud pruunmullad Samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefselt madalamatel elementidel, ajutiselt liigniisked, harimismaana vajavad valikulist kuivendamist. Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad K0g profiil A- Bmg-Cg b. Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg-Btg(Bmtg)-Cg Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V-VII kl Metsadest kuuse-lehtpuu segametsad Näivleetunud mullad (kahkjad) LP FAO Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
siinkohal nimetamist ühelt poolt süstemaatilise kuuluvuse tõttu viinapuuliste sugukonna viinapuude perekonda ning teiselt poolt kui harrastusaednike oskusi ning pühendumust proovile panev marjakultuur. Harilik viinapuu tõuseb, olenevalt tugede kõrgusest, 10 ... 20 meetri kõrgusele. Esineb palju sorte, millest mitmed suudavad talvituda ka Eestis (kütteta kasvuhoonetes või kaetuna välistingimustes). Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad. Tuntuim viinamarjakasvataja Eestis on J. Kivistik Räpinas, kelle käest on võimalik hankida ka paljundusmaterjali. Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Perekond kuslapuu - Lonicera 4) Lonicera caprifolium -lõhnav kuslapuu Tõuseb mööda sõrestikku 3...5 meetri kõrgusele. Vastakud lehed on veidi sinaka varjundiga ning võrse tipuosas alusel kokku kasvanud, moodustades ümber võrse justkui "kraesid"
või musti. Tatiku perekonna liikide jalad on pikikiulised või peenelt vaolised; niiske või vihmase ilmaga on nende kübarad limased. Perekond sametpuraviku kübarad on erinevalt eelmiste perekondade liikidest sametjad kuni tihedalt ja madalalt karvased, mõni neist (näiteks pruun sametpuravik) võib olla vihmase ilmaga ka limane. Jalg on neil enamasti kiuline kuni viltjas. Mitu liiki kivipuravikke moodustavad mükoriisat laialehiste puudega, eriti tammega, ja on lubjalembesed, seetõttu on nad meil enam levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel. Viis liiki on II kategooria riikliku kaitse all, need on fechtneri, mõru, kollane ja punajalg-kivipuravik ning lehise-õõspuravik. 11 liiki on kantud Eesti punasesse raamatusse: eelnimetatutele lisanduvad veel mõhk-, saatana- ja kuld-kivipuravik, tahmpuravik, soomuspuravik ja kuldpoorik. Punasesse raamatusse kuuluvate liikide viljakehade korjamine on taunitav, kaitsealuste liikide korjamine aga keelatud.
kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1- 1,5 kl. madalam leostunutest. 3. Gleistunud pruunmullad Samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefselt madalamatel elementidel, ajutiselt liigniisked, harimismaana vajavad valikulist kuivendamist. Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad K0g profiil A- Bmg- Cg b. Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg- Btg(Bmtg)-Cg Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V- VII kl Metsadest kuuse-lehtpuu segametsad Näivleetunud mullad (kahkjad) LP FAO - Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) - Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal
• Enamus raskmetalle on happelises mullas liikuvamad • Eriti kahjulik on taimedele liikuv Al mille suhtes on taimed: • Tundlikud – peedid, lutsern, ristik, talinisu ja rukis. • Keskmise tundlikkusega – lina, hernes, oder, suvinisu, tatar ja lupiin • Vastupidavad – kaer, timut Mulla happesuse suhtes jagatakse taimed alljärgnevalt: • Väga tundlikud happesuse suhtes (sobiv pH 6,5…8) – lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimed. Peedid lutsern, valge mesikas peakapsas. • Tundlikud happesuse suhtes (pH 6…7). Nisu, oder, kaunviljad, ristikud, raps, sibul, kurk, salat. • Vähemtundlikud mulla happesuse suhtes (pH4,5…7,5), kuid optimaalseks tuleb pidada 5,5…6,0. Rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, kartul, lina, tomat, porgand. • Happelist mulda eelistavad (pH4,5…5,0) – lubjapelglikud ehk kaltsifoobsed. Lupiinid, seradella
Rabastuvad metsad: · Kasvavad liigniisketel, happelistel muldadel. Hõredas metsas on kõrge rohurinne. · Puurinne-mänd · Põõsarinne- kadakas, paakspuu,pajud · Puhmarinne- sinikas, mustikas, pohl, kanarbik, sookail, mustikas, kukemari, küüvits · Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid
PK väetise normi on mõtekas suurendada allakülviga teraviljadel 2...3 x, andes sellega ära ka järgnevale põldheinale mõeldud koguse. Liblikõieliste allakülvi korral on vajalikkasutada ka bakterväetisi. Ei tohi üle väetada, muidu surevad rohttaimed ära. PK-väetiste normi kuni 2 korda suurendada. Tuleb anda ka bakterväetisi. 46. kaunviljade väetamine(põldhernes- ja uba) – on väga lubjalembesed kultuurid, vajavad viljakat ja huumusrikast mulda, kasutavad hästi sõnniku järelmõju. Saavad N-ga ise hakkama, erandina huumusvaesel alal kasvu ergutamiseks veidike juurde. PK väetised mulla väetistarbest lähtuvalt ja sügiskünniga mulda. Eelistada tuleks väävlisisaldusega väetisi(lihtsuperfosfaat, ammooniumsulfaat jt) mikroväetistest ei tohiks unustada molübdeenväetist ja ka bakterväetisi. 47
Rähkmullaga alad on suures osas üles haritud põldudeks, loodusliku taimkatte 9 säilimise korral ongi neil levinud liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Rähkmullad on lubjarikkad, seega muld on pigem aluseline, kui happeline, pH tase jääb 6,5-7,2. Kuna mullad on väga huumusrikkad, siis on ka sealsed taimekooslused väga liigirikkad, enamasti kasvavad seal kaltsifiidsed ehk lubjalembesed taimed. Levinud liikideks on näiteks angerpist, lubikas, mägiristik. Kasutatud kirjandus: · ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees · http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf 10 Kitsa ökoamplituudiga liigi näide ( selgitus, mille suhtes, graafik) Lepavahelik Lepad valivad oma mükoriisakaaslasi väga hoolega, selle asjaoludest ja põhjustest on
Savimuldade puhul on tihti tegemist hapnikuvaegusega ja pindmise kihi kiire kuivamisega (nn koorik), mis võib takistada sügavamate kihtide kuivamist. Toitesoolade olemasolu sõltub lähtekivimist ja sademetest, orgaanilised toitained lisanduvad organismide elutegevusest (huumus). Liigniiskus pärsib organismide lagunemist ladestub kõdukiht või turvas. Karbonaatsetel muldadel (nt Lääne- Eestis) kasvavad lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimeliigid, mererandade soolastel muldadel halofiilid, kõrge lämmastikusisaldusega (-NO3-) muldadel nitrofiilid. 10. Troofilised tasemed Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
Nad on tänulikud org väetistele. Põldheina allakülvi korral tuleb vähendada teraviljade N normi ja ka külvisenormi ning sõnnikut saanud põldudel üldse N ära jätta.PK väetise normi on mõtekas suurendada allakülviga teraviljadel 2...3 x, andes sellega ära ka järgnevale põldheinale mõeldud koguse. Liblikõieliste allakülvi korral on vajalikkasutada ka bakterväetisi. 46. kaunviljade väetamine(põldhernes- ja uba) on väga lubjalembesed kultuurid, vajavad viljakat ja huumusrikast mulda, kasutavad hästi sõnniku järelmõju. Saavad N-ga ise hakkama, erandina huumusvaesel alal kasvu ergutamiseks veidike juurde. PK väetised mulla väetistarbest lähtuvalt ja sügiskünniga mulda. Eelistada tuleks väävlisisaldusega väetisi(lihtsuperfosfaat, ammooniumsulfaat jt) mikroväetistest ei tohiks unustada molübdeenväetist ja ka bakterväetisi. 47
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
*Niisked nõmmerohumaad- Toitainevaestel leetunud, gleistunud leetunud ja leetunud gleimuldadel, põhjaveetase suhteliselt maapinnalähedane. Rabastumise tunnusena ilmuvad taimekooslusse puhmad: kanarbik, pohl, sinikas, kukemari, samblaist karusammal ja soovildik. Nõmmlood Nõmme- ja loorohumaade vahepealsed (nn. looanaloogid, nimetatud ka rannikusürja niitudeks). Pinnakate koosneb liivast ja lubjakivitükkidest, seega lisanduvad nõmmeliikidele karbonaatsest pinnast vajavad lubjalembesed taimeliigid. Pinnakate on tunduvalt paksem kui loopealsetel. Suurimad nõmmlood on Saaremaal (eriti Sõrve poolsaarel), Hiiumaal, Vormsil ja mõnel pool Lääne-Eesti mandriosa rannikul. Nõmmlood on enamasti väheproduktiivsed, kasutatavad sarnaselt loopealsetele karjamaadena. Mittemajandamisel hakkab vohama kadakas ja hiljem ka mänd,moodustades madalaboniteedilisi männikuid. Loorohumaad
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
(sõltub mulla katioonide neelamismahutavusest ja küllastusastmest) pH ja mineraalainete kättesaadavus • Lubjakivi aluspõhjal aluselised, graniidil ja turbal happelised mullad • Enamik taimi on kohastunud hästi kasvama nõrgalt happelises keskkonnas (pH 6,5) • pH väärtustel > 7,5 väheneb oluliselt P, Fe, Mn, B ja Zn kättesaadavus, kuid pH < 6,0 võivad need elemendid muutuda toksiliseks (samuti Al) • Lubjalembesed liigid on tundlikud mikroelementide liia (toksilisuse) suhtes • Happelisi muldi eelistavad liigid on kohastunud toime tulema mikroelementide ja Al toksilisusega Mulla pH mõju taime kasvule: • pH mõjutab mineraalainete omastamist ja mikroorganismide hulka ning liigilist koostist mullas. Seened taluvad happelist mulda bakteritest paremini.
Bioindikaatoriks võivad olla keskkonnatingimuste muutustele tundlikud liigid näit. samblad, samblikud, põhjaloomastik, ränivetikad, makrofüüdid- suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Atsidofiil e. happelembelised taimed mis näitavad mulla happelisust. Nt. väike oblikas, harilik nälghein, põldkannike põldudel jne.... Klatsifiil e. lubjalembesed taimed mis kasvavad neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel. Nt põdudel sirplutsern, valge mesikas, põldsinep, põld-kukekannus jne... Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on hariliult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike.
mitmekesisuse indikaatoritele 2003. EU kuues keskkonnalane tegevusprogramm 2002 näeb ette muldade kaitsmie temaatilise strateegia koostamise Eesti Mullaseadus? 35. Taimede bioloogiline mitmekesisus Eestis. Eesti territooriumi läbib oluline biogeograafiline piir, mis jaotab ala kaheks allüksuseks: Lääne-Eesti (iseloomulik alvarid, lubjarikad sood, liigirikkad puisniidud, laialehised metsad, arvukad lubjalembesed liigid taimekooslustes) ja Ida-Eesti (iseloomulik happeliste muldadega devoni liivakivi aluspõhi, liigivaesemad taimekooslused, männimetsad). Eesti on paljudele liikidele leviala piiriks, 538 soontaimeliiki, ka mitmed sammaltaimed. Terve rida liike on Eestis kunagi registreeritud kuid praeguseks välja surnud. 1498 soontaime 510 sammaltaime 786 samblikku Ligikaudu 2500 vetikateliiki
Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis
avalduvad taimede füsioloogilis-biokeemilistes protsessides, nende morfoloogia ja bioproduktsiooni muutustes (Degtjarenko 2010: 3). Leelistumise tulemusena tõuseb näiteks rabades vee pH, mistõttu hävivad turbasamblad ja turba juurdekasv lakkab (antud olukord on juba murranguline ja iseloomustab tugevat leelissaastet) (Kaasik et al 2003). Turbasamblad ja kogu muu rabale iseloomulik taimestik taandub. Neid tulevad asendama madalsoo- ja metsataimed, isegi lubjalembesed liigid (Kaasik, Ploompuu 2005). Täielikult hävinud turbasamblaga rabades peatub omakorda süsiniku sidumine, küll aga jätkub turbasammalde lagunemine pindmises kihis vähemalt sama intensiivsusega, nagu see toimub loomulikus olukorras (enne saastet). Seega on need rabad muutunud süsinikdioksiidi allikaks, mitte sidujaks. Antud näite näol lisandub leelissaaste tõttu atmosfääri omakorda süsinikdioksiidi, mis moodustab ligikaudu 1% Narva
ja õrna lehestikuga naistesõnajalg. Suurte kogumikena varjukates leht-ja segametsades esineb ohtene sõnajalg. Väga sage on ka kilpjalg, mis kasvab suurte kogumikena kuivades valgusküllastes metsades, raiesmikel ja teeservadel. Laialt levinud ja rahva hulgas hästi tuntud on maarjasõnajalg. Olles kohastunud erinevatele asukohatingimustele, on mitmed sõnajalgtaimed headeks indikaatoriteks, mis võivad hästi iseloomustada vastavaid asukohti. Paealadel ja lupjasisaldavatel muldadel kasvavad lubjalembesed liigid - müür-raunjalg, pruun raunjalg ja pae-kolmissõnajalg. Sootaimed on soosõnajalg, sooosi, konnaosi. Soodel ja rabaservadel kasvavad sugasõnajalg ja sookold, nende leidmine metsas näitab sageli rabastumise algust. Liivaaladele on iseloomulikud vareskold ja raudosi. Kõige rikkamad erinevate sõnajalgtaimede poolest on troopilised metsad: a) maapinnal kasvavad sõnajalad k.a. puukujulised sõnajalad; b) kaljudel ja kivirahnudel kasvavad sõnajalad;
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
