Sisesta valemid ja vorminda täpselt nii nagu kõrvaloleval pildil Valemid sisesta tabeli algusesse üks kord Vormindamine, suht- ja abosluutaadressid, diagramm Ruumide mõõtmed ja maksumused Hind 80 /m2 Ruum Pikkus, m Laius, m Pindala, m2 Maksumus, ruum_1 5,00 4,00 20,0 1 600,00 ruum_2 4,20 3,70 15,5 1 243,20 ruum_3 5,75 4,90 28,2 2 254,00 ruum_4 8,00 6,70 53,6 4 288,00 ruum_5 5,38 4,12 22,2 1 773,25 ruum_6 4,00 3,17 12,7 1 014,40 ruum_7 4,80 3,50 16,8 1 344,00 Kokku 169,0 13 516,85 Maksumus, 5000 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 ruum_1 ruum_2 ruum_3 ruum_4 ruum_5 r...
docstxt/136172099038.txt
docstxt/136172090501.txt
docstxt/123360722621236.txt
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks 1. Joonestada detaili skeem, koostada ja esitada valemiredaktoriga valemid detaili ruumala ja täispindala leidmiseks. 2. Koostada rakendused, mis leiavad ühe detaili jaoks: ruumala ja täispindala, materjali, värvi ning detaili üldise maksumuse. Realiseerida kolm varianti 2.1 Exceli valemid Valemites kasutada nimesid. Materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada Exceli otsimisfunktsioone 2.2 VBA funktsioonid Koostada VBA töölehefunktsioonid ruumala ja täispindala arvutamiseks, oma otsimisfunktsioon materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks ...
TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred Kröösus võttis vabadust kõige tõsisemalt, "vabadus pole enne sinu võimuses, kui oled ta
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaüliko Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool atikainstituut Detail Õppemärkmik Õpperühm EAKI-21 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja.
Kristi ja indrek kohtusid alati erinevates kohtades et kahtlust äratav poleks. Nii pidid nad erinevaid kohti läbima. Pärast üht koosolekut aga läks see ühel uruplatsil edasi. K ja i läksid ka vaatama. Soldatid tulid aga peale ja ründasid. Oli üldine veresaun. K sai pihta. Ja i viis ta süles koju. Aga olid ka head sõnumid. Välja kuulutati nõutud vabadused ja õigused. K oli väga õnnelik sest arvas et oli maitsnud revolutsiooni ja tundnud vabaduse maitset ja väärtust. Emand lohk nii roosiline polnud. Indrek saab teada et ka bosträi on surnud. Üks kuul südamesse, kes rahulikult oli jalutanud. Täiesti süütu inimene. Koeramamma täiesti endast väljas. Süüdistab endast, sest luges surmakuulutusi kuna arvas et mees nii tuleb uuesti sööma. Samuti kahetses et ta mehe ettepanekkut vastu ei võtnud. Matused olid suured. Indrek meenutab enda lapsepõlve kui suur haigusepuhang oli. Koju minnes leiavad viljasooga naise koos kahe lapsega. Viljasoo võtab nad enda kulule
et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE Rinnalülid (T)12 X (vertebrae thoracica mitm., vertebra thoracica ains.) fovea costalis proc. transversii ROIDMINE LOHK fovea costalis sup. et inf. ROIDMINE LOHK (ÜLEMINE, ALUMINE) Nimmelülid (L)5 X (vertebrae lumbales mitm., vertebra lumbalis ains.) processus accessorius - LISAJÄTKE proc. costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD
saab kasutada nohu, kurtuse, bronhiaalastma, südamevalu, kaksteistsõrmiksoole probleemide jm korral". (M.Lohk, 2007) Samuti hoiatab M.Lohk toidulisandite eest, mille abil saab kehakaalu alandada 16 kg kolme kuu jooksul, kuid aitavad ka veenilaiendite, peavalu ning kehva nägemise korral. Kuigi koostöös välismaiste organisatsioonidega tegeleb tarbijakaitseamet selliste turustajatega, soovitab Marina Lohk tarbijatel ka edaspidi suhtuda internetis reklaamitavatesse "imetoodetesse" erilise ettevaatusega.1 1 Marina Lohk, Tarbijakaitse hoiatab internetis müüdavate imetoodete eest. Postimees 05.11.2007 Tarbijakaitse hoiatab internetis müüdavate imetoodete eest Marina Lohk 05.11.2007 Postimees Ebaausate kaubandustavade kontrollaktsiooni käigus tuvastas tarbijakaitseamet mitmeid veebilehti, kus pakutakse müügiks tooteid, millega lubatakse ebareaalseid tervistavaid tulemusi.
Kraatri läbimõõt on väiksem umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Vall on kraatri läänepervel vaevumärgatav, kuid idas tõuseb 1,5 m kõrgusele. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Kuradihauda on raske leida ja väliselt ei paku ta midagi – see on tavaliselt veega täidetud vaevalt meetrisügavune lohk. Kuradihaua läbimõõt on keskmiselt 24 m. Paiguti on näha kunagi kraatrit ümbritsenud, nüüd tugevasti tasandunud valli katkendeid. Tondihaud on 20 m laiune ja 1,5 m sügavune ümar lohk, mis on turbaga täielikult täitunud. Kraatrite rahvapärased nimed – Põrguhaud, Tondihaud, Kuradihaud ja Sügavhaud – viitavad vanapagana eluasemetele. Meenutuskillud, 1975. aastal avaldatud kohalikus lehes Koit: „82-aastase Huule küla elaniku
(tooraine soe) asjad katlasse pärm ja sool ei saa kokku vesi segatakse 2 min aeglaselt 2 min kiirelt. 3.Milliseid tegureid on vaja jälgida taigna tegemisel? Soe vesi, tooraine temperatuurid, tuumi tooraine temp. milline masin, aeg, hügieen, tööohutus, tooraine kvaliteet 4.Nimeta valmis taigna tunnuseid? Lööb lahti kata küljest, pealt sile ja pehme, käega katsudes on kuiv, ühtlane mass 5.Nimeta käärinud taigna tunnused? Ninaga tuntav alko lõhn maht 2x3 korda suurem, lohk test positiivne (kui näpuga vajutan siis lohk taastub aeglaselt) kumeruse järgi (kergelt ümar) 6.Kui taignal on peal kuiv kiht, mis on selle põhjuseks ja kuidas annab seda parandada? Liiga vähe niiskust pihusta vett peale seisab 1 min imendub koorikusse. tõmbetuul kuivatab 7.Kui taigen on hapu, mis on selle põhjuseks ja kuidas annab taigna kvaliteeti parandada? Pikk käärimisaeg teha uus tainas ja segada see omavahel kokku. sama kogus tainast ja segame kokku. 8
toimus tulistamine. mberringi oli palju verd, paljud olid haavata saanud. Indrek vttis Kristi slle ning nad lksid koju. 14. peatkk Kogu linnas valitses lein, tnavad olid verised, ning inimesed otsisid oma omakseid. Peagi aga saabus ka ks rmusnum: vlja on kuulutatud nutud vabadused ja igused. Kristi lamas oma haavadega voodis, kuid ta oli rahul, et kes on vabadus. Nd ma tean, mis on revolutsioon!, tles ta. Vabad on need, kel suud juba mulda tis. Vabad on inglid taevas. tles emand Lohk (Kristi ema) vljakuulutatud vabaduse kohta. 15. peatkk Toimus koosolek koosoleku otsa ning kik seletasid aina vabadusest. Indrek otsustas aga minna hrra Bstri poole, nagu ta millalgi oli lubanud. Vanast sgikohast mda minnes ngi ta uksel silti: Leina prast suletud. Bstri korteri juurde judis tuli aga vlja, et hrra Bstri on surnud. Indrek suundus sgikohta, kus pidi olema Bstri surnukeha. Ta luges Bstrile issameiet ning lahkus, ise meenutades oma pevi Vargamel, kus samuti oli palju leinatud
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad Kasutatud kirjandus http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINAL_EST_062011 http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriidikraat http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit
· Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed · Ning ka inimesed Elupaik · Eestis asutab ta avamaastikke: põlde, heinamaid ja metsaservi · Ööbimiskohaks lihtne maasse kraabitud lohk Allikad 1. http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel133_40.html 2. http://www.hot.ee/metsloomad/page14.html 3. http://windows.microsoft.com/et-ee/windows/wallpaper?T1=animals 4. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/mager_evelin.htm 5. http://www.naturephoto-cz.com/halljanes-picture_et-13257.html Tänan kuulamast !!
45502205632 #NAME? 50205038363 #NAME? 35501229735 #NAME? 45701258947 #NAME? 48604141460 #NAME? 45610224882 #NAME? 37803115227 #NAME? 47108279972 #NAME? 37108154554 #NAME? 45001243289 #NAME? 37502013240 #NAME? Ülesanne 3 aastal: #NAME? Ees- ja perekonnanimi Pirjo Kukk Lea Tamm Kairi Meri Natalja Reinhold Marika Helmja Aivar Lohk Kristo Västrik Marika Teder Maarja Liis Riisalu Allan Reinsalu Urmas Karu Marina Räämet Sirli Niitsoo Jaanika Ruuben Indrek Karjust Anna Rokk Andrus Järv Maili Kikkas Mart Martverk Aivar Tosso Variant 1 #NAME?
Esimene nimekiri grupeerituna perenimede lõikes, näidata nende arv Elisabeth Mullari 25.10.71 47110254862 Marju Vaask 21.05.51 45105215252 Janet Parts 24.07.74 47407248798 Ivo Sonk 21.06.86 38606213909 Kristjan Jaanus 24.08.57 35708242503 Kairi Kulmar 23.09.66 46609233445 Annemai Kodi 21.02.61 46102214177 Risto Tosso 10.05.81 38105107663 Argo Järv 29.01.54 35401291035 Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 Marek Karu 19.10.78 37810196353 Naima Svarts 14.05.54 45405143542 Kaie Vaask 10.01.75 47501101788 Urmas Lasn 16.08.69 36908163895 Sigrid Tammik 10.06.52 45206103262 Eleri Teder 12.05.66 46605122941 Annemai Niitsoo 17.08.88 48808172378 Uljana Kalinin 06.11.89 48911067466 Oliver Tammik 01.12.79 37912011363 Sigrid Parts 20.09
: ) " pärast asetakse tühimärk, enne ei ole. Ma ostsin kanepileiva, sidrunimahla ja tordi. 4. Kirjavahemikute ( - " ees asetakse tühimärk, pärast ei ole. Keskpäeval lendasid mööda haned-luiged (pärast ei lennanud). 5. Lõik lõpetatakse klahviga "Enter". Maitsesta hakkliha tugevalt soola ja pipraga. Soovi korral lisa pressitud küüslauku, hakitud sibulat, kappareid või soolakurki. Vormi kätega biifsteek, aseta taldrikule, vajuta keskele lohk ning pane sinna toores munakollane. Võid kaunistada hakitud punase sibula, ansoovise ja soolakurgiga. Serveeri röstitud või praetud saiaga. Retsept mõeldud neljale. inimesele. 6. Tavaline tekst kirjutatakse suurusega 12, Times New Roman - Tere 7. Pealkirjad kirjutatakse Arial fontiga (Suurused on 24, 16, 12) - Pealkir3 Pealkiri2 Pealkiri 1 8. Sõna vahel asetatakse tühimärk. Mädanenud banaan. 9
collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine corpus - keha inferior superior crista - hari facia - pind alumine/ülemine foramen mulk (lühikene kanal) inter vahel millegi vahel fovea - lohk incisura - sälk trans risti millegi suhtes risti linea joon (llinea) margo - serv proximalis - distalis (kehast processus - jätke lähemal ja kaugemal) spina - oga sulcus - vagu NB!!!!! tuber (tuberculum) köber (köbruke) (põnda vastand, luumügar, mis on üleni krobeline) Tasapinnad
Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna. Pesa ehitab täpikhuik maapinnale: kuivemale kühmule või veest ümbritsetud tarnamättale. Õigemini on pesaks lihtsalt üks lohk, mis on vooderdatud rohkete kõrtega. Kui kuiva paika pole, siis tuleb valmistada kuhilpesa. Viimaks muneb emaslind 7...12 muna. Neis arenevaid poegi kasvatavad mõlemad vanemad sõbralikult koos. Pojad on pesahülgajad: peagi peale koorumist ronivad rookõrtele turnima ning õpivad kiiresti tundma elu suures maailmas. Talvitama lendab rooruik septembri lõpul: Lõuna- Euroopasse, Aafrikasse või Indiasse, olenevalt kus kohas lindude pesitsusala asub.
Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna. Pesa ehitab täpikhuik maapinnale: kuivemale kühmule või veest ümbritsetud tarnamättale. Õigemini on pesaks lihtsalt üks lohk, mis on vooderdatud rohkete kõrtega. Kui kuiva paika pole, siis tuleb valmistada kuhilpesa. Viimaks muneb emaslind 7...12 muna. Neis arenevaid poegi kasvatavad mõlemad vanemad sõbralikult koos. Pojad on pesahülgajad: peagi peale koorumist ronivad rookõrtele turnima ning õpivad kiiresti tundma elu suures maailmas. Talvitama lendab rooruik septembri lõpul: Lõuna- Euroopasse, Aafrikasse või Indiasse, olenevalt kus kohas lindude pesitsusala asub.
Korallmaod Korallmaod on levinud Ameerikas.Neid on umbes 40 liiki.Nad on kuni 80 cm pikad.Korallmaod toituvad väikestest ussidest ja sisalikudest. Korallmadudel on lühikesed mürgised hambad suu eesosas ning ülejäänud hambad ei ole mürgised. Korallmaod on punast värvi ning nendel on kollast ja musta värvi triibud. Lõgismaod Lõgismadude sugukonda kuulub umbes 90 liiki mürgiseid madusid. Nende pea külgedel on eriline lohk, mille põhjal nahk on niivõrd tundlik õhutemperatuuri muutuste suhtes, et madu tunneb väikeste imetajate loomade lähenemist. Põhiliselt öö- ja videvikuloomad. Nad levinud Aasias (välja arvatud selle põhjaosa) ja Ameerikas. Nad söövad pärast poegimist umbes 11% oma pesakonnast ära,süües nii mune kui ka surnuid poegi. Nad on kuni 2 meetri pikkused. Nad on oma nimetuse saanud saba lõpus paiknevale lõgistile. Oma lõgistit kasutab ta hirmutamiseks.Tal on pikad
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
avalikult oma isa lapsed kandsid maske. Michael koos oma teise naisega Välimus ja tervis Alates 1980ndate aastate keskpaigast, Michael Jackson välimus on muutunud märgatavalt. Tema nahk oli heledam. Nagu ta ütles, põhjuseks tema "valgesus" - haruldane geneetiline haigus vitiligo. Jackson otsustavalt eitas kuulujutte, et teadlikult püüdnud valgeks meeheks saada. Michael haigus Välimus Laulja ütles, et ainult 2 korda muutnud kuju nina ja tegi lohk tema lõug. Tulevikus olid Jaksonil probleemid toimingu mõjul Michaeli surmast Hommikul, 25. juuni 2009 Conrad Murray tegi Michael Jacksonile süsti propofooliga ja kõndis minema. Umbes 2 tundi hiljem Murray tuli tagasi ja leidis tema patsienti voodis koos pärani silmi ja suud. Surma kuulutatakse 14:26 kohaliku aja järgi Novembris 2011 Conrad Murray mõisteti süüdi tahtmatu tapmine ja mõisteti 4 aastaks vangi.
avalikult oma isa lapsed kandsid maske. Michael koos oma teise naisega Välimus ja tervis Alates 1980ndate aastate keskpaigast, Michael Jackson välimus on muutunud märgatavalt. Tema nahk oli heledam. Nagu ta ütles, põhjuseks tema "valgesus" - haruldane geneetiline haigus vitiligo. Jackson otsustavalt eitas kuulujutte, et teadlikult püüdnud valgeks meeheks saada. Michael haigus Välimus Laulja ütles, et ainult 2 korda muutnud kuju nina ja tegi lohk tema lõug. Tulevikus olid Jaksonil probleemid toimingu mõjul Michaeli surmast Hommikul, 25. juuni 2009 Conrad Murray tegi Michael Jacksonile süsti propofooliga ja kõndis minema. Umbes 2 tundi hiljem Murray tuli tagasi ja leidis tema patsienti voodis koos pärani silmi ja suud. Surma kuulutatakse 14:26 kohaliku aja järgi Novembris 2011 Conrad Murray mõisteti süüdi tahtmatu tapmine ja mõisteti 4 aastaks vangi.
Kaljukits 38 38 38 Lõvi 39 37 38 Neitsi 42 37 40 Skorpion 36 36 36 Sõnn 37 40 38 Veevalaja 38 42 40 Vähk 38 36 37 Grand Total 38 38 38 Nimi Sünniaeg Isikukood Sünnipäev Sünnikuu kuupäev Vanus Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003144368 14 3 14.03.2008 58 Erkki Serg 06.04.50 35004067397 6 4 06.04.2008 58 Jaan Sillmann 22.06.50 35006222151 22 6 22.06.2008 58 Kalmer Ots 01.07.50 35007011734 1 7 01.07
Mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. Supervulkaan "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järgi vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Merealune vulkanism Suurem osa Maa vulkanismist toimub ookeanisügavustes, kus kaks ookeanilist laama üksteisest eemalduvad. Seda tüüpi vulkanism esineb maismaal ainult Islandi saarel. Kui laava purskub välja, siis jahtub ja tardub ta pind külma mereveega kokku puutudes väga kiiresti. Sellist tüüpi vulkaaniline maastik katabki suurt osa ookeanide põhjast.. Üle merepinna ulatudes moodustuvad sellistest vulkaanidest ookeanilised saared, mis on eriti
Valge või kollane lagendik. Pruun pinnamood, teed. Must ja punane inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest küljest, asub kahe mäetipu vahel. Nõgu, häil, lohk vesi voolab neljast küljest madalasse punkti, eristatakse põhja, veerusid, perve. Lõhang, sälk, uht, mold, lammorg vesi voolab juurde kolmest küljest ja ära neljandast, eristatakse kahte veeru ja voolunõlva. Seljandik, künnis, vall, hari vett voolab juurde ühest küljest ja kolmest küljest voolab vesi ära. Polaar- ja bipolaarkoordinaat sõjanduses kasutatakse neid ühe punkti asendi määramiseks teise suhtes, väikeste kauguste vahel
Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool © Informaatikainstituut Andmed ja valemid Jan Tumanov Õppemärkmik 95161 Ahti Lohk Õpperühm AAAB10 Materjal Ja Värv Matr nr. On 095161, materjal on alumiinium ja värv mastiks Materjal Värv Alumiinium 5 Mastiks Mark Hind Kr/m3 Mark Kulu L/m2 Al02 2700 MV102 0,30 Al04 2300 MV103 0,50
Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures
eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi taenia pael funiculus väät tendo kõõlus glandula (gl
eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere
1. Kuidas erineb vastsündinud silm täiskasvanu omast? Tavaliselt hüpermetroopne, silmamuna väike, kolbide tihedus fooveal väiksem. 2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni
päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi seda kõrgemale, mida peenem on toru (kapillaarsus). Pundumine on aine paisumine vee toimel. Vett või õhuniiskust võivad endaga siduda ka paljud kristalsed ained (keedusool, kustutamata lubi CaO). Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, redutseerija oma aga suureneb. Protsentülesanded: m (lahus)g m (aine)g 100g X g X = [100*m (aine)] : m(lahus)
Mööblivabriku klubi Tln. 1904-1905 H.Gesellius, A.Lindgren, E.Saarinen. Estonia teater 1911- 1913 W.Lönn, A.Lindgren. Funktsionalism - 20 -30 aastate arhidektuur. Käepärased, uued materjalid. Bauhaus Weimaris õppeasutus eesotsas Walter Grouius -ega 1883-1969 selle hoone kompleksi arh. Charles Edouard Jeannert 1887-1965 väsimatu eksperimenteerija. [Olev Siinmaa 1881-1948 õppis sveitsis Pärnu Rannahotell 1937, Eugen Haberman 1884-1944 Rauaniit tehas tln. Põhja pst., Elmar Lohk 1901-1961 hotell Palace. Vana -Vene arhitektuur - I osa aastani 1700 Peeter I ajani. Sofia katedraal Kiievis; Issanda ilmutuse kirik Pihkvas. II osa alates Peeter I ajast. Petropavlovski kindlus Sankt Peterburgis rajati Peeter I initsiatiivil. Vene Barokki suurkujuks oli Francesco Rastrelli 1700-1771 Smolnõi kloostri kirik Sankt Pet. Tuntuimad klassitsismi perioodil B.I.Bazenov, M.F.Kazakov. NSVL arhitektuur 1917-1940 - tekkisid
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Tõnis Rohula õppemärkmik 083135 Õppejõud Ahti Lohk õpperühm EAKI-21 Variant: 5 Ristkülikmaatriks leida maatriksi iga rea skalaarkorrutis vektoriga leida minimaalne element antud ridade vahemikus (S) moodustada uus maatriks ridadest, kus esimene element on suurem antud arvust Ruutmaatriks lahutada esimene veerg veergudest, kus peadiagonaali element on positiivne leida saadud maatriksi elementide aritmeetiline keskmine leida minimaalne element ülalpool kõrvaldiagonaali (S) Ülesande realisatsioon
sulamise aeguosaliselt setteisse mattunud irdjääpangastega, mis jätsid sulades enda asemele langatusaugud. Varasematel aegadel põsinud nende põhjas vesi. Paganamaa maastikukaitseala Jäljahaudade ümbrus on olnud vanasti lage ja piklikud lohud ise meenutanud kõrgemalt vaadates inimese hiiglaslikke jalajälgi. Muistendi kohaselt Vanapagan maganud, käed- jalad laiali, lähedases Kurõsuus. Põhjakaarest tõusunud kõva heinajäike ehmatunud mehikese üles. Jäi järele inemese kehekujuga lohk, mis hiljem soostunud ja kolm ,,jäljehauda". Paganamaa mehe mälestusi, Paganamaa maastikukaitseala KRABI KÜLA Paganamaa on seotud naabruses asuva Krabi külaga ja selle lähima ümbrusega, mille elanikud tunnevad ennast paganamaalastena. Seal korraldatakse ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal tipul Raadimäel, on omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a
Eesti paikneb ida-euroopa lauskmaal ( tasandik,kus on kõrgustikud ja nõod ) 15 % kõrgustikud 37 % lavamaa ab. Kõrg. Üle viiekümne m . 46 % madalikke . ab.kõrg. alla 50 m. 2% orundid. tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised Nt : Voored ( vooremaa, laiuse voor 144m ) 2. raskusjõutekkelised nt rusuhunnik 3. igikeltsatekkelised Nt . Söllid lohk,mis on tekkinud jää sulamisel. 4. tuuletekkelised.nt Liivaluited 5. mere ja jää tekkelised. Nt Pank e. klint 6. vooluvee tekkelised nt. jõeorg. 7. põhhjavee tekkelised nt. karstipinnavormid 8. kosmosetekkelised.- nt. / metreoiidikraatrid. 9. inimtekkeline e. tehispinnavormid. Nt . * tuhamäed e. aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid : · Geograafiline asend => kaugus ekvaatorist => päikese kiirguse hulk · Hoovused · Tuuled
Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et
Piiskopilinnus, mille ehitamist alustati 1224, järgis tõenäoliselt eestlaste linnuse põhiplaani. 1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile. Kõigepealt ehitati välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti telliskiviehitisi. Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on olemas midagi sellele sarnast. 13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torniga kaheks. Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja hiljem seda enam ei taastatud.
Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. Arvukus Ligikaudu 40 000 isendit Eestis Elupaik ja -viis Ta on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke (peamiselt põlde ja heinamaid) ning metsaservi. Aktiivne on hommiku- ja õhtuhämaruses, sageli ka päeval. Paigatruud loomad, kes ei liigu reeglina eriti laialt ringi. Ööbimiskohaks on tal lihtne maasse kraabitud lohk. Toitumine Taimtoiduline, kes eelistab liblikõielisi ja kõrrelisi. Talvel tarvitab ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Kuna tal on lihtsa ehitusega magu, siis on toidu paremaks omastamiseks välja kujunenud koprofaagia (enda väljaheite söömine). Tänu sellele suudab ta toidust omastada enamiku toitainetest ja energiast. Sigimine Tavaliselt kaks, harva kolm korda aastas
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohvitseride keskkogu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ELMAR LOHK (1901-1963) Õppis Saksamaal TUNTUMAD HOONED: Äri-ja elamuhoone Vabaduse väljak 10, Tallinna raadiomaja, Kaitseliidu hoone Tartus koos A.Kotliga, hotell "Palace" Vabaduse väljak 10 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Raadiomaja Click to edit Master text styles Second level
seal kõike, mis kõrgsoole ehk kukemarja, murakat, rabale iseloomulik. Esindatud kanarbikku ja tupp-villpead. Rabas ehk kõrgsoos hakkavad on paks turbalasund, liigivaene Älvestel kasvavad veel esimesena silma põõsaid taimestik, laukad ja älved. küüvits, huulhein, jõhvikas meenutavaid kidurad Älves on märg, ajutiselt veega ning rabakas. rabamännid. Rabamännikus täituv lohk, koosnedes vett täis suudavad aga männid kasvada turbast. Älvest võib kuni viiemeetriseks, sest sealne moodustuda vabaveeline toitainete hulk ja veereziim on laugas, kui raba edasi kasvab. tunduvalt soodsamad.
Ilves. Ilves on jõulise kehaga loom, pea kassi taoliselt ümar, koon lühike. Kikkis kõrvad lõppevad umbes 5 cm pikkuste karva tuttidega, mis koos kõrvadest kaelani ulatuvate ja põski katvate habeme karvadega annavad talle väga iseloomuliku välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi...
materiaalselt kõiki mehi, kellega tal tegemist oli. Raamatu kolmanda osa võiks kokkuvõtta sõnadega inimesed on koledad kui nad on surnud. Kirjanik on valinud Nana jaoks surma mis kahjustab naise ilu. Venemaalt tagasi tulles avastab Nana, et tema laps on suremas rõugetesse, põetades oma last jääb ka ta ka ise rõugetesse. Kahjuks ta laps sureb kahe päeva pärast ja ta ise jääb väga haigeks. Ta nägu oli limane ja mädane, vasakust silmast oli säilinud vaid mädane lohk, paremast mustav auk. Kohutav lõpp naisele, kelle ainus vara oli tema ilu. Mulle tundus, et romaanis oli kaks Nanat, üks oli lihtne tüdruk tänavalt, kes soovis, et teda austataks. Kui ta ei teinud midagi selle heaks, et teda keegi oleks austanud. Teine Nana oleks nagu olnud armastuse jumalanna, oma äärmuslike ihadega. Romaan meeldis, see viis mind vaatama aastasse 1867 kus inimestel oli tähtis näidata ennast jõukamatena kui nende tegelik elu seda võimaldas
Raba Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam- vähem samal tasapinnal. Kõrgsoo ehk raba on sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Älves on märg lohk rabas, laugas aga on väike huumusetoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud älvest kui pinnavee äravoolamine on peatunud. Sood tekivad enamasti peale metsapõlenguid, kuna siis pole enam puid mis imeksid sealsest pinnasest selle vee. Ala hakkab soostuma, põhjavee tase tõuseb. Sood võtavad enda alla 22% kogu Eesti pinnast. Turbasambla iseloomulikud omadused: · Suudavad imeda endasse 10x rohkem vett · Suudavad toituda üksnes sademetest.
Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad Kaljukits Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi Kaljukits Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi Kaljukits Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi Kaljukits Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis Kaljukits Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv Kaljukits Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv Kaljukits Urmas Lasn 16.08.1969 mees Suvi Kaljukits Sigrid Tammik 10.06.1952 naine Suvi Kaljukits Eleri Teder 12.05.1966 naine Kevad Kaljukits Annemai Niitsoo 17
eraldi ruumid rahvakunstile, skulptuurile, kirikukunstile, rakenduskunstile, ajutiste näituste ruumid kokku 22000 m3. Aalto skitsid näitavad, et lõplik lahendus tuli mitmete katsetuste tulemusena, kuid põhimõtteline idee suuremast saalimahust ning sellele liituvast galeriist oli juba algstaadiumis olemas. Tähtsus Eestile Aalto büroos töötas vähe eestlasi teadaolevalt vaid Enn Muistre aastal 1939, Elmar Lohk 1944. aastal ning tema poeg Eest Rootsi arhitekt Jaak Lohk 1958. aastal. Ometi see ei tähenda, et Aalto looming poleks eesti arhitektuuri mõjutanud. On, ja vägagi jõuliselt, eriti 1960. aastatel orgaanilise arhitektuuri laineharjal. Kuid ka hiljem, 1970.-80. aastate neofunktsionalistlikus arhitektuuris leiab sageli Aalto motiive, enim ehk Toomas Reinu loomingus, kuid ka Hannes Sepmanni, Peep Jänese ja teiste töödes. Aalto mõju Eestis on seega tunduvalt suurem kui vaid kolm eespoolvaadeldud projekti, mis ta Eestisse tegi. Aalto 100
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
