Juhtmängija veeretab palli kust poolt pall tuleb selle jalaga stardib paariline. 2 kükkist , 3 kõhuli jne. Paarilisega üks istub , teine viskab palli üle kaaslase pea ette. See tõuseb, spurdib, püüdes söödu lähteasendisse seljaga viskaja poole Üks paariline veeretab palli mööda maad ette , teine spurdib ja püüab palli kätte saada ennem tähist jäädes seisma pidurdussammuga. Kolmikutes- äärmine söödab keskmisele , keskmine seljataha ja sealt pikk sööt esimesele. Kaks palli sööt keskmisele , see kes keskmine on peab tervesaeg ennast pöörama . Kolmikul kaks palli sööt ühele ja sealt tagasi ja siis külgliikumiselt teise juurde sealt palli sööt ja tagasi . Sööt peakohale ja siis paarilisele Sööt paarilisele ja siis selgees jooks ümber tähise. Ringis (8-10 inimest ) sööt enda kohale liikumine eesoleva või taga oleva mängija kohale ja võtta tema pall vastu ja siis uuesti .
Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele. Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid
taga. Platsil on korraga 1 mängija. Igal mängijal on 1 puudutus, tuleb anda pall üle nõuda söötmist paigalseisust. altsööduga ning seejärel lahkuda platsilt ning siis tuleb uus mängija platsile. 3. Ülevalt sööt paarilisele- 2 minuti jooksul söödetakse kõrge ülaltsööt paarilisele. Eesmärk pallil mitte maha kukkuda. 6. Harjutus paaris- 1 paarilistest on 8. Üks mängija asub tsoonis 3, teine tsoonides 6 ja 2. Söödu liikumine 6 3 (selja taha) võrgu all (temal on pall), 26 paariline tema vastas. Võrgu
Mäletsejate seedekanal koosneb suuõõnest, mitmekambrilisest liitmaost ja soolkanalist. Mitmekambriline liitmagu koosneb kolmest eesmaost, milleks on vats, võrkmik ja kiidekas ning pärismaost ehk libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Mäletsejad mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse e mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10 tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone. Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahteline akt. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada.
05-26.05 16.06-23.06 23.06-25.06 III 18.01-24.01 20.05-27.05 27.05-3.06 24.06-30.06 30.06-4.07 IV 25.01-31-.01 27.05-03.06 03.06-10.06 03.07-9.07 09.07-13.07 V 01.02-07.02 27.05-3.06 09.06-16.06 08.07-15.07 15.07-19.07 VI 08.02-14.02 11.06-18.06 18.06-25.06 16.07-23.07 23.07-27.07 6. Söödaratsioonid. Söödakogused Sigade rühm Sööt Sööda kogus Imikpõrsad Prestarter 350g/päev Võõrdepõrsad (17,19kg) Starter 5% kehamassist Kesikud (36kg) Kesikusööt 4% kehamassist Nuumikud (80 kg) Nuumikusööt 3% kehamassist Sugunoorsead (110 kg) Tiinete emise sööt 3 kg päevas
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti
söötmiseks soovitatava märgsööda koostis (Ennveer, M 1985). Söödatüübid (3) Ekstrudeeritud kuivsöödad Kuivsööta turustatakse kindla suurusega graanulitena Kuivsöödaga saadakse tööjõukulu kokkuhoiu, kala juurdekasvu, kvaliteedi ja keskkonnakaitse suhtes paremad tulemused Meil kasutatakse praegu vaid imporditud forellisööta. Foto 1. Vikerforelli sööt Sööda koostis Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt: kalajahust (60%), millele lisatakse kalaõli (20%), taimseid jahusid (soja-6%, nisu-12%) ja lisandeid (2%) mineraalaineid ja vitamiine Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Söödakoefitsient Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus).
kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumine on looma liigiti erinev. Veised mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse - vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse ehk mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone(hein, põhk, silo). Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt
5.Sööt Sööta, milleks võivad olla erinevad vihmaussid, sääse- või kärbsevastsed, leib, tainas, mais, herned jms, hoitakse põhjal või üsna põhja kohal liikumatuna või seda üsnalaisalt mängides.Iseloomulik võtmise juures on see, et sageli latikas kõigepealt kergitab ujukit, seejärel hakkab eemale vedama ning lõpukstõmbaba vee alla. Haakimishetk sõltub sellest, kui suurt sööta me kasutame pisikese sööda puhul tuleb haakida kohe, suure sööda puhul aga anda aega latikal sööt suhu lutsutada. 6.Püügi tehnika Latikas on üsna ettevaatlik kala ning püügi juures tuleks vaikusele rõhku panna, eriti pöörata tähelepanu nendele helidele, mis vette kanduvad (tullide krigin, laine loksumine vastu paadikülge, paadis kõndimine jms).Kalameeste omavaheline jutlemine häirib kalu vähe, kuid näiteks autoraadiost kostuv mürtsmuusika võib latikate suud küll lukku panna. Ka see, kui mõni latikas õnge konksu otsast
eurot ja täiskasvanule 18 eurot, mis tõelisele Jääääre fännile kindlasti probleemi ei valmistanud. Kaunid Kontserdid Käsmus on juba kaheksandat aastat toimuv muusikaline suvesündmus, mis kogub aina rohkem populaarsust oma looduskauni asukoha ja esinejatega. Jäääär on Eesti ansambel, mis on tegutsenud aastast 1991. Ansambel on oma tegutsemisaja jooksul palju liikmeid vahetanud, kuid praegusesse koosseisu kuuluvad Jaan Sööt, Tarvo Jaaksoo, Tõnu Timm ja Teet Velling. Jaan Sööt on vahva Tartu poiss, kes mängib vabalt kitarri, kirjutab laule ja on ansambli Jäääär eestvedaja. Tõnu Timm on etnomuusika asjatundja, kellel pole probleemi erinevaid kitarre mängida. Tarvo Jaaksoo ajab asju, mängib basskitarri, on rõõmus ja on pärit kalurikülast. Teet Velling mängib palju erinevaid pille, eriti meeldivad talle puust kastid, mille pihta saab lüüa. Ansambli Jäääär liikmed ei oska ise ka öelda, millise muusika zanri
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible. ...
protsessideks. Osaliselt lagundatud ained jäävad seedimata ja imendumata ning väljuvad organismist rooja, uriini või higiga. Metabolism on ainete lagundamise ja sünteesimise protsess. Toitumiseks nimetatakse toitainete ettevalmistamist ning saamist söötadest, kui neid süüakse. Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium ja fosfor moodustavad taime- ja loomaorganismist põhiosa (98,5%). Keemilise koostise andmed näitavad, palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Kõige enam vajab organism hapniku kõrval vett. Vee roll on osaleda lahustaja ning transpordivahendina organismis. Lisas lihtsustab see veel loomal ka sööda mälumist. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu. Kui organism kaotab 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus veise kehas on
· Veekogude taastamine; · Põõsastike, metsatukkade, põllupeenarde säilitamine/ kujundamine. Metskitsehoole · Eelkõige talvine lisasöötmine ning metsateede ja sihtide lumest puhastamine; · Lisasööt peab sisaldama nii koresööta, mahlakat sööta kui jõusööta; · Koresööt: hein (ristik, lutsern, leherikas metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju, vaarikas, pihlakas); · Mahlakas sööt: söödakapsas, -peet, kartul, maapirn, õunad; · Jõusööt: kaer, muu teravili, tammetõrud; · 1 sõimsöödahoidla ja 5...10 söödasõime 1000 ha kohta. Metsseahoole · Sobib igasugune teravili (mais), kartul, tammetõrud; · Valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja lihajäätmed; · Sööt jaotada 150...200 m2 suurusele alale; · Kui sööta viiakse harvem kui üle päeva,
Tagaliinimängija söödab üle võrgu tuleva palli võrgu all olevale mängijale, kes söödab palli paralleelselt võrguga ründemängijale, ründaja söödab palli üle võrgu ja teisel pool kordub täpselt sama. Sellist ülesannet sooritada on väga raske ja kui meil trennis midagi välja tulla ei taha, teeme me mõningat aega harjutusi individuaalselt. Üksinda saab teha järgmisi üpris kergeid harjutusi: teed söötu vaheldumisi enda kohale ja vastu seina; sööt vastu seina, pööre 360°,sööt enda kohale, sööt vastu seina; sööt enda kohale põrkelt ja iga söödu järel käteplaks; liigume piki saali, söötes palli kogu aeg enda kohale; sööt enda kohale ja iga söödu vahel kükk,hüpe,iste vms. Väga head harjutused on ka sellised: teed söödu enda kohale ja istud siis maha jalad harki nii, et pall kukuks jalge vahele, siis tuleb üles tõusta ja palli kätte püüda.
Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1
Loeng Kontsert Kitarrimuusika 15. novembril toimus Kose Gümnaasiumis kontsertloeng ,,Kitarrimuusika", seda korraldasid Elmar Sepp ja Jaan Sööt. Peale üleüldise kitarriajaloo sai kuulda päris paljusi huvitavaid lugusi. Kitarri sünnikohaks ütlesid nemad olevat Araabia (u 1200 a) ja Hispaanlastelt sai ta tänapäevase kuju, seda hakkasid levitama mustlased. Eriti populaarseks muutus see pill Venemaale, seda kasutati enamjaolt seal romansi mängimiseks. Peale seda hakkasid moodi rohkem tulema klaver ja svingpillid. 19. sajandi lõpus tekkis Mississipi delta juures bluus, sellest omakorda kasvas välja rokkmuusika
(hüpe, siis sööt) Ründesööt Ründesööt erineb ülaltsöödust, käte töö ja trajektoorist. Rõndesööt suunatakse ründajale, kes hüppab üles ega saa enam oma kohta muuta, sellepärast peab see ka olema järsult langeva trajektooriga. Palli tabamine toimub hüppe kõrgpunktis, mis sõltub ründaja hüppevõimest ja käe ulatusest. Tehnika: ründesöödu erinevus ülaltsöödust on jalgade töös ja palli tabamises. Ründesöödu sooritamisel ei tohi palli sõrmedega saata. Sööt lõpetatakse sirgete sõrmede ja randme rotatsiooniga. Ründesöödud võivad jaguneda: · Kõrguse järgi- kõrged, tavalised, madalad · Pikkuse järgi- pikad, keskmised, lühikesed · Söödusuuna järgi sidemängija suhtes- ette, seljataha · Sooritamise viisi järgi- tavalised, hüppelt, laskumisega · Palli lennukiiruse järgi · Palli kauguse järgi võrgust 4 Altsööt
Harjutus 51. Joonis55. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab 2-le. #2 teeb terava pesapalli söödu piki äärt 3-le. 3 läheb viskele. Harjutus 52. Joonis56. Sööda ja liigu pallile järgi, järgmisesse kolonni. #1 viskab vastu lauda, võtab lauapalli. Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne.
vihma seeni täis jne. o Tõsimeeli manitseva, õpetava ja hoiatava, tihti ka halemeelse lastekirjanduse taustal mõjus selline hüperbool lausa revolutsioonina, nagu aastaid hiljem neid piltlugusid kommenteeritakse. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey (04.04.2011, 14:00) Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana
Topispallidega ringtreening. Iga harjutust 6-10 kordust. Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette- alustada näo kõrguselt, käed sirgelt,liikuda alla. Pall ei tohi maad puutuda. 2. Üle pea taha-alustada näo kõrguselt käed sirgelt liikuda ülepeataha. Pall ei tohi maha kukkuda 3. Jalgade vahelt taha- alustada harjutust jalge kohalt, käed sirgelt liikudes palliga vaikselt taha. 4. Sööt rinnalt- söödad palli rinndalt 5. Sööt üle pea- haarjutust alustad tagant ja söödad palli ülepea. -Harjutused treenivad käte- , õla- ja natuke ka kõhulihaseid. Ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused.- jalad põlvili asendis, käed ees kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse harjutus algab mast kätekõverduse asendis edasi hüpe konnakükki. 3. Pikad väljaasted
Neljapäeval 22-ndal novembril käisin ma kuulamas konserti, kus esinesid (tenor)Mati Turi ja (klaver)Martti Raide. Mati Turi lõpetas Eesti Muusikaakadeeamia Koorijuhina prof Ants Üleoja juhendamisel ning õppis laulmist prof Jaaklo Ryhäneni juures.Aastatel 1992-2004 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige ning alates 2005. aastast on ta olnud vabakutseline laulja.Solistina on Turi esinenud mitmete tuntud ansamblite ja kollektiividega:Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri , Tallina Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri,Riia Kammerorkestri, Malmö Sümfooniaorkestri, Iisreali Kammerorkestri, Austraalia Kammerorkestri, Hollandi Kammerkoori ja paljude teistega.Ta on teinud koostööd ka mitmete tuntud dirigentitega, nende seas Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Arvo Volmer, Paavo Järvi, Eri Klas, Olari Elts.Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002) ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti R...
pankrotistunud. Põhjusteks on: maailmaturu konkurentsis allajäämine; söötmise halvenemine; finantsajendite vähesus ja puudumine. Kujunenud olukord omakorda soodustab vahendite otsimist ellujäämiseks ja koostöövõimalust Skandinaaviamaadega. Karusloomakasvatusel on Eestis tulevik olemas, kui järgitakse karusnaha kvaliteedi saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikke nõudeid. Oluline on tõuloomade geneetiline kood, õigestivalmistatud täisväärtuslik ja tasakaalustatud sööt. Tõuaretusinspektsioon toetab rahaliselt karusloomade tõuaretustöö viimist kaasaja tasemele ja karusloomade tõuaretusprogrammi koostamist vastavalt Skandinaavias kehtivatele standarditele. Karusloomakasvatajate/huviliste koolituseks eraldab vahendeid Põllumajandusministeerium. Ka Eesti Karusloomakasvatajate Selts näeb karusloomakasvatuse näol ühte soodsat alternatiivi Eesti põllumajanduses. Arenguplaan näeb ette piirkondlike söödaköökide välja
Kuigi kontseridil polnud nime, ei jäänud see millegi poolest nimelistele alla. Mängiti kogu oma hingega, lauldi kogu vaimuga. Võibolla seda Tartu rahva, võibolla ilusa laupäeva auks, kes teab. Tean aga seda, et tol päeval esitati nii vana kui ka uut Jääääre vokaalmuusikalist loomingut. Kogu looming oli kirjutatud Eesti heliloojate ja kirjameeste poolt. Loomingut oli Jäääär esitamas üsna suure koosseisuga. Laval olid kitarri ja mikrofoni taga Jaan Sööt ja Tõnu Timm, löökkasti ja kitarri taga Teet Velling ning basskitarri taga Tarvo Jaaksoo. Lisaks neile, vanadele olijatele, oli ansambliga ühinenud ka kaks noort ja andekat muusikut: Tuuli Taul – vokaal ja klahvpillid ning Ann Kuut – viiul, tshello ja vokaal. Kõik, kes laval olid, olid seal naeratusega. Kontserdi tegigi eriliseks kogu see positiivne suhtumine, mis lavalt tuli ja kogu Jääääre vaba olek
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1
kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb. EESTI ÜHENDAMISEKS Anna Haava Kuule, kulla külameesi, vahva, vapper eesti meesi, tule, anna vennal' kätt: ühendus on õnne lät'. Ära korja lingukive, - sõda sõtkub seemeiva. Kui näed viga, aita siis, nagu ausa mehe viis. ON HÄDAOHUS ISAMAA Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv, kui äike tõuseb - hüüab sarv! KUS ON MU ISAMAA? Jaan Bergmann Kus on mu kallis kodupaik, mu armas, ilus isamaa? Kus elu vaba on ja vaik, au rahu kaisus rõõmuga? Kus on ta asul taeva all? Kas kaugel? Lausa ligidal?
vähemalt ühe aasta karjamaal puhastuda. Sigade karjamaa võib olla ka külvikorra osa. Välisparasiitide vastu aitab mudas ja vees püherdamine. Siseruumides hoiavad nii sise- kui ka välisparasiite kontrolli all puhtus ja hea ventilatsioon. Ja ka liblikõieliste lisamine söötadesse aitab parasiite hävitada, sest liblikõielised sisaldavad tanniini, mis aitab piirata parasiitide arvu. 1.1. Loomade söötmine Mahetootmises peetakse oluliseks, et sööt oleks kasvatatud peamiselt oma ettevõttes ning ostusööta oleks võimalikult vähe. Väga tähtis on ka see, et sööt oleks võimalikult liigi spetsiifline ja naturaalne. Sead on olemuselt omnivoorid ehk kõigesööjad, mistõttu on neile võimalik anda väga palju erinevaid söötasid. Söötmisel keskendutakse loomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja eelkõige loomakasvatussaaduste kvaliteedi, mitte aga niivõrd toodanguühiku suurusele.
Purihambad laiad ,sööb 1 suupoolega ja aeglaselt (1kg.kaera 10 min). Maoseede - mahutab 10l. Söögitoru tuleb makku keskohast ja jaotab mao kaheks. Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas) Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l). Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid. Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org
SEAKATKU EESTI FARMIDESSE JÕUDMISE PÕHJUSED ON LÕPUKS TEADA Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul on viiruse ülekandumise peamised riskiallikad: ladustamisel, jahvatamisel või segamisel saastunud sööt; otseselt saastunud haljassööt ja allapanu; jalanõud, rõivad või laudainventar; farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad veokid; teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad). 2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud uuring näitas, et 18 seakatku puhangust Eesti koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega. KASUTATUD ALLIKAD http://maaelu.postimees.ee/3562941/seakatku eestifarmidessejoudmisepohjusedonlopuks teada
3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste abil lükatakse munemist edasi. 2. suur sigivus kõikidest munadest on võimalik välja hautada tibud. Keskmine muna toodang on 260-270muna aastas parmiad annavad 300muna aastas. 3. Kiire kasv ja areng eriti liha tõud. Ja ristandid. 4. Suhteliselt hea sööda ja valgu väärindus nt. Proilerid kuluvad 1 kg massi iibele. 2.5-5kg sööt ühikud. 5. Linde võib pidada kõrgelt mehaniseeritud tootmise tingimustes mis tõstab töö viljakust. 6. Munad ja linnu liha on kõrge toiteväärtusega ja seeduvusega. Liha on valgu ja proteiinu rikkas eriti kalkunite ja kanadel. Suurema rasva sisaldusega on pardi ja hane liha, hane rasv on hinnatud oma ravi omaduste pärast. Hane maks on delikatess 7. saadusi saab toota ja turustada kiiresti. 8. Annab toor ainet tööstusele muna pulber ja suled. 9
Hando Runnel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Click to edit Master text styles Second level Third...
• Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda • Ei talu happelisi ega sooldunuid muldi • Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve • Idanemistemperatuur 16 kraadi Saadused • Seemned • Päevalilleõli • Sööt • Küte • Silo Kasutatud kirjandus • https://www.aiasober.ee/liigikirjeldus ed/185 • http://maakodu.delfi.ee/news/maako du/aialeht/mitme-naoga-paevalill?i d=24929373
1. Koostada lineaarse planeerimise ülesanne. a. tundmatud b. kitsendused c. sihifunktsioon 2. Lahendada ülesanne duaalse simpleksmeetodiga. 3. Lahendada ülesanne M-meetodil. 4. Kirjutada välja primaarne lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgendus. 1. Koostada lineaarse planeerimise ülesanne. a. tundmatud x1 sööt S1 x2 sööt S2 b. kitsendused K 2x1 + 1x2 >= 14 - x3 + Mx6 L 2x1 + 3x2 >= 22 - x4 + Mx7 M 1x1 + 1x2 >= 1- x5 + Mx8 c. sihifunktsioon
np=y Süsivesik · Suhkur, tärklis ja kiudained(tselluloos) on süsivesikud, mis muudetakse lenduvateks rasvhapeteks - energia, vatsa mikroobide poolt. · Energia vajadus eri füsioloogilistes etappides erinevad. Nt : Imetavatel kitsedel on suurim energia vajadus, paaritusvabal ajal sikkudel väikseim. [http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.htm] Mineraalid ja vitamiinid · Sööt peab sisaldama E,A,K ja D vitamiini, kuna organism ei suude neid ise sünteesida · B vitamiini suudab ta sünteesida ainevahetuseks · Vitamiin C on oluline imuunsüsteemi normaalseks tööks [http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.htm] · Kaltsiumi ja fosfori suhte peaks olema 2:1, tänu sellele on luud tugevamad · Teised mineraalid on olulised sigimiseks ja taastootmiseks Mahepõllumajanduslik söötmine · Loomi tuleb sööta 100%
Sööt on võrkpalli üks tähtsamaid elemente. Pallingule järgneb palli vastuvõtt ning kui see on õnnestunud, hakkavad ühe võistkonna võrkpallurid otsima parimat vüimalust enda rünnaku jätkamiseks. Selleks palli söödetaks üks teisele, kusjuures tohib teha vaid 3 söötu enne kui pall lüüakse üle võrku vastasvõistkonna poolele. Eristatakse kaht liiki sööte : ülalt- ja altsöötu. Ülaltsöödu puhul antakse kaaslasele väga täpne sööt. Selle sooritamise tehnika on järgmine : enne söödu sooritamise tuleb mängijal võtta valmiduse seisangu. Üks jalg on teise eest, kusjuures toetuda tuleb ees seisvale jalale. Söödu algseisus peab võrkpallur olema poolkükil, nurk põlveliigeses ei tohi olla väiksem kui 90 kraadi. Käed on üles tõstetud ja painutatud. Käelabad on ette siirutatud sellisel viisil, et välja sirutatud sõrmed on kulmudega ühel tasandil. Söötmisel tuleb käed välja sirutada ning sõrmedega palli
..................................... 18 Lisa D. III ajagraafik........................................................................................... 19 3 SISSEJUHATUS Suvel praktikal olles puutusin kokku sigadega ning ka mu lõputöö sisuks on seakasvatus ja sellega kaasnev. Seetõttu osutus ka mu ainetööks sööda teekond sigalasse. Töös toon välja olulised punktid ning kirjeldan neid, mis on tingimata vajalikud, et sööt ikka sigadeni jõuaks. Eesmärk on näidata ühe ettevõtte põhjal, kuidas seal logistika toimib, millest peaks algma logistika teekond, mis on vahepealsed lülid ning millega peaks lõppema kogu logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine, siis tuli ainetöös teha kolm ajagraafikut, et paika panna, kuna mingi osa valmis peaks saama. I ajagraafik on kogu töö planeermiseks, II graafik on kontroll ja III graafik näitab teostust.
· "Kunstnik kui keegi kes toob ühiskonna musta aluspesu avalikkuse ette ning muudab selle galeriiruumi mahtuvateks kunstiteosteks" Hot Art Chatline, 2003 Kunstirühmitused · 2001 -- 2006 Avangard (Sandra Jõgeva, Margus Tamm) · 2003 -- 2006 Pink Punk (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Margus Tamm) · 2006 -- 2007 Pink Punk II (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Aino Ingrid Sepp, Kaarel Sammet) · 2009 Art Container (Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Mai Sööt, Janno Bergmann, Kilian Ochs (Saksamaa) jt.) Leave like a lady, 2006 Fair deal, 2003 -2005 Südame külalisteraamat, 2005 Domina aasta, 2007 (sokolaaditahvlitest koosnev installatsioon) Kadalipp, 2007 Millest on tehtud väikesed tüdrukud, skulptuur zelatiinist, 2009 Ema õpetussõnad, 2012 Tekstipõhised etendused, stand-up tragöödiad ,,Armastus..." (2017, Eesti) Veronika ja Fred. Kaader filmist
Frisbee *VÄLJAK. Ristkujuline väljak, mille mõlemas otsas on väravaala. Väljas mängides on mõõtmed 35 x 65 m, väravaala 22 m, võimlas mängides 27 x 20 m, väravaala 6,5 m. *MÄNGU ALUSTAMINE. Iga punkti alustamine algab selles, et mõlemad võistkonnad rivistuvad end väravajoonele vastastikuliselt. Kaitses olev võistkond viskab frisbee ründavale võistkonnale. Väljas mängides on võistkonnas 7 liiget, võimlas mängides 5 *SKOOR. Iga kord kui ründav võistkond söödab kaitse väravaalasse ning oma mängija saab selle korrektselt kätte, on ründav võistkond saanud punkti. Mängu jätkatakse pärast igat punkti. *FRISBEE LIIKUMINE. Ffrisbeet võib sööta igas suunas, üle või mööda takistusest oma kaasmängijani. Mängija ei tohi frisbeega jooksta. Frisbee söötmiseks on aega väljas mängides 10 sekundit, võimlas 8 sekundit. Kaitsja peab lugema sekundeid selgelt ja arusaadavalt. Kui heidet pole sooritatud nõutud aja jooksul, läheb frisbee h...
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
Taimekasvatus ja kari Taimseid produkte kasutatakse põllumajandusloomade söödana ja taimekasvatuse taseme sõltub loomakasvatuse tase ja see mõjutab majandust ka. Taimekasvatusega abil on tasuvam sisaldada kariloomi. Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Näiteks, lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva. See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. Taimekasvatus ja inimtegevus Taimedel on oluline seos inimtegevusega. Maad varem asustanud taimedest on moodustunud
ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise ning toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse nõuete väljatöötamise ja rakendamise korraldamise kaudu. MINISTEERIUMI PÕHIÜLESANDED Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine.
Sissejuhatus Liha on erinevate loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarbitekse toiduks (wikipedia.org). Kõigil elusorganismidel on normaalseks elutegevuseks vaja kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Tänu neile kolmele faktorile funktsioneerib organism nii nagu peab. Need kolm faktorit mõjutavad looma kasvamist, arengut ja ka toodangut. Söötmisel on suur tähtsus looma toodangule, tervisele ja vastupidavusvõimele haigustele. Õige sööt annab loomale hea tervise. Põllumajandusloomade söödad on peamiselt taimse päritoluga. Söötades leidub mitmeid keerulise ehituse ja koostisega ühendeid, mida nimetatakse toitefaktoriteks. Looma normaalseks elutegevuseks peavad söödas leiduma energia, proteiin, rasv, vitamiinid, mineraalid ja toorkiud. Söötades leiduvad toitained lagundatakse seedimisel lihtsamateks ühenditeks ning need ühendid imenduvad verre ja lümfi, kust organism kasutab neid
Praegu on kasvatatavaks tõuks Eesti valgepealine lambatõug. Loomade arv on väike, põhikarja uttesid on 30 ning karjas on ka üks sugujäär. Plaanis on tegeleda edasi Valgepealiste lammaste aretamisega ning osta juurde Teksli tõugu jäär. Kuna hetkel on kari väike siis on lähitulevikus plaanis suurendada loomade arv 70 põhikarja uteni. Maad on talu ümbruses kokku 25 ha, kus toimub karjatamine ja kogutakse vajalik sööt loomadele. Plaanis on maad juurde osta või rentida. Kuna maad on piisavalt, siis suvisel aja on lambad karjamaal, kus neil on ka varjumise võimalus. Talvel on loomad laudas, kuid neil on võimalus minna ka lauda lähedal asuvale karjamaale. Loomi söödetakse oma maalt kogutud söödaga, milleks on hein ja kuivsilo. Lisaks saavad loomad veel lisasöötasid, milleks on mineraalained sool ja jõusööt. Lambaid pügatakse üks kord aastas ning pügamisteenus ostetakse sisse Turustamine
kohv, banaan, tee, kakao, heveapuu; kasutavad võimalikult odavat tööjõudu - orjad, palgatöölised (Indiast, Hiinast); kui tööjõud kallineb, satuvad kriisi; käsitsitöö ! uusistandused - kujunevad istandustest, kui need oma töö mehaniseerivad ja enam käsitsitööd palju ei kasuta; uusistandused töötlevad oma toodangu loomavabrikud (sh linnuvabrikud) - asuvad suurte linnade lähedal, tegelevad liha ja munade tootmisega farmides, sööt tuuakse sisse maadest, kus ta on väga odav, liha viiakse lihakombinaatidesse
Põhjavesi ja selle reostuse põhjused Margus Sööt KBp-12 Maa sees alus ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamise eest Põhjavesi saab täiendust ka jõgede järvede kaudu Sealt liigub vesi läbi vett kandvate kihtide sügavamale maa sisse ja sealt vett pidavate kihtide peale Orgudes või kõrgendike nõlvadel kus põhjavesi väljub. Ühes ja samas asulas võib joogivee
..39o C) põhjustab loomadel söödatarbimise vähenemist, temperatuuri langus aga suurenemist. ( Silo söömust mõjutavad tegurid) 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas Tänaste arusaamade järgi on kuivaine söömus ja vatsa füüsiline mahutavus seotud omavahel eeskätt vatsaseede ulatuse ja intensiivsuse, söödaosakeste liikumise kiiruse ja sööda vatsas viibimise aja kaudu. Mida enam sööt vatsas lõhustub, seda kiiremini läbivad söödaosakesed vatsa ning seda enam uut sööta vatsa mahub. Et kuivaine söömus sõltub sellest kui kiiresti sööt vatsas hüdrolüüsub ja läbib eesmaod, siis avaldab arusaadavalt kuivaine söömusele olulist mõju ka koresööda heksli pikkus ning heksli füüsikaline struktuur. Mida lühem on koresööda heksli pikkus ja mida pehmem on heksel, seda vähem aega kulutab lehm sööda mäletsemiseks ja seda lühemat aega sööt vatsas viibib
stonishing Music" Groeningenis, Hollandis (2004), Rakvere Arvo Pärdi (rahvusvaheline juubelifestival) Festival (2005) ja Arvo Pärdi festival Tallinnas, Tartus ja Pärnus (2005), Arturo Benedetti Michelangeli muusikafestival alapealkirjaga "Beethoven, Pärt: hinge hääled" Itaalias Brescias ja Bergamos (2007), ,,Diario dell'anima. Omaggio ad Arvo Pärt" Itaalias Roomas (2010). Lisaks on Arvo Pärdist ja tema muusikast valminud mitmeid filme, sh ,,Arvo Pärt, sügis 1978" (Andres Sööt, ETF, 1979), ,,Fantaasia C-duur" (Andres Sööt, ETF, 1979), ,,Am nde der Lieder" (Meinolf Fritzen, ZDF, 1978), ,,St. John's Passion" (Christopher Swann, 1988), ,,Siis sai õhtu ja sai hommik" (Dorian Supin, ETV/Yleisradio TV 1/RM Arts Co-operation, 1989), ,,Te Deum Arvo Pärt" (TV-Produktion ARTE, 2000), ,,Bamboo Dream" (Cloud Gate Dance Theatre of Taiwan, Lin Hwai-Min, 2002), ,,24 prelüüdi ühele fuugale" (Dorian Supin, F-
ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende auks kohale saabunud olid, oli küllaltki palju. Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga
ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende auks kohale saabunud olid, oli küllaltki palju. Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga
Mart Saar 1882-1963 Elulugu Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6- aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Saare looming kuulub aja...
Kui ruumi on palju, saab palli lükata kaugele ette see võimaldab joosta pika maa ilma pallita. Ilma pallita liikumine on kindlasti kiirem kui koos palliga. SÖÖTMINE Söödu andmisel tuleb jälgida kindlasti palli ja seda, et tabatakse palli õige jalaosaga. Jalg peab söödule järgi liikuma. See on oluline just algaja puhul. Maailmaklassi mängijad võivad endale lubada, et palli ei vaadatagi alati sööduhetkel. Söödu eesmärk on see, et sööt jõuaks selle saajale võimalikult mugavalt. Söödu kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on söödu saajal võimalik pall omaks võtta. 5 Kõige lihtsam sööt on siseküljesööt ja see tuleb omandada esimesena. Veereva palli söötmisel siseküljega tuleb jalg pallile panema sobiva nurga alt. Kui pall liigub mängijani otse eest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
