Teder Isane Emane Iseloomulikud tunnused Välimus ● Isased on suuremad ja nende sulestik on täiesti teistsugune. Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk. Valgeid sulgi on sabal ja tiibadel. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. Kulmude peal on punakas näsa. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. Emaslind on ühtlaselt viiruline ookerpruun või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased. Pesitsemine ● Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on kanarbiku sees hästi peidus. Kurnas on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega
Kroppsdelar 1. Pea ett huvud | huvudet | huvud | huvuden 2. Juuksed ett hår | håret 3. Nägu ett ansikte | ansiktet | ansikte | ansikten 4. Laup en panna | pannan | pannor | pannorna 5. Kõrv ett öra | örat | öron | öronen 6. Silm ett öga | ögat | ögon | ögonen 7. Kulm ett ögonbryn | ögonbrynet | ögonbryn | ögonbrynen 8. Ripsmed ögonfrans | ögonfransar | ögonfransarna 9. Nina en näsa | näsan | näsor | näsorna 10. Põsk en kind | kinden | kinder | kinderna 11. Suu en mun | munnen | munnar | munnarna 12. Huul en läpp | läppen | läppar | läpparna 13. Lõug en haka | hakan | hakor | hakorna 14. Kael en hals | halsen | halsar | halsarna 15. Kukal en nacke | nacken | nackar | nackarna 16. Õlg en axel | axeln | axlar | axlarna 17. Käsivars en arm | armen | armar | armarna 18. Küünarnukk en armbåge | armbågen | armbågar | armbågarna 19
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus
lihaste pingutamisele, tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keele pinnal on palju erineva ehitusega keelenäsasid. Tipus asuvad maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud ane lahustuma süljes. Kuiva keelepinna ja vähese süljeerituse korral me maitset ei taju. Iga näsa pinnal on avad, mile kaudu pääsevad näsa sisse lahustunud aineosakesesed,nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Kandvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda, toimub närviimpulsside analüüs,maitsete eristamine. Inimene tajub nelja põhimaitset:soolast,magusat,kibedat,haput.Ülejäänu moodustub nende segunemisel. Soolast ja magusat tajuvat näsasi on rohkesti keeleotsal, haput maitset tunneme keele külje piirkonnaga ja mõru on keele tagumises osas. Õhuga sissehingatud
bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael processus (proc.) jätke corpus keha
bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari
Õhuke, pehme plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemisele klaaskehale. Sisaldab valgustundlikke retseptoreid ja on seega optiline ehk nägemisosa. Analüsaatori retseptoorne osa. KOLLATÄHN MACULA LUTEA - teravaima nägemise piirkond silma võrkkesta keskkoha lähedal, värvide nägemine (ainult kolvikesed). Võrkkesta tsentraallohule, mis on kollatähni keskel, fokuseeritakse nägemispilt. PIMETÄHN - nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI, piirkond võrkkestal, mis koosneb vaid närvikiududest, kus puuduvad kolvikesed ja kepikesed. NÄGEMISRETSEPTORID - kepikesed ja kolvikesed KEPIKESED - nägemine hämaras, videvikus ● KANAPIMEDUS - kui hämaras hästi ei näe, nägemispurpuri sünteesi häire ● RODOPSIIN - nägemispurpur, mis laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses, a-vitamiin aitab moodustada KOLVIKESED - päevane nägemine, eristavad värve, ei funktsioneeri hämaras
Karvanääpsus ei toimu karva kasv kunagi pidevalt vaid tsükliliselt. Nimelt kõhetub perioodiliselt, keskmiselt iga l-4 aasta tagant, karva toitev karvanäsa. Toitehäirete tõttu kõhetub ka näsal asetsev karvasibul, kus seni intensiivselt paljunenud rakud surevad ja sarvestuvad, mistõttu karva kasv lakkab. Esialgu jääb selline surnud karv oma nääpsu püsima, eemaldub aga kergesti juba õrnalt tõmmatesl, näiteks kammimisel. Karvanääpsus moodustub aga endise kõhetunud näsa kõrval paari kuu pärast uus elujõuline näsa, mis võtab eelmise funktsioonid täielikult üle ning kasvatab uue karva. Kuna juuksekarvade normaalsed perioodilised vahetused ei tolmu üheaegselt, siis tavaliselt ei märgatagi, missuguse aja jooksul endised juuksed uutega asenduvad. Ainult spetsiaalsed uurimused on näidanud, et üksiku juuksekarva vanus võib varieeruda küllaltki laiades piirides - keskmiselt mõnest kuust kuni 4-5 aastani. Maksimaalselt ei ületa see siiski 10 aastat,
➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja
8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeleelundeile ühised füsioloogilised protsessid: kõik nad registreerivad infot (heli, valgust, lõhnamolekule), mis transduktsiooni käigus moondatakse närvisignaaliks. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse,
osa liitub munasarjaga. Lehter võtab ovuleerunud munaraku vastu. Munajuhaampull (ampulla tubae uterinae) järgneb lehtrile, siin toimub viljastumine. Munajuhakitsus (isthmus tubae uterinae) kitsam osa, pole alati eristatav ampullist. Enamasti samapikad. Emakmine e. uteriinosa (pars uterina) emakasarve seina lühike alaosa, lõppeb kas näsaja moodustisena või läheb lslt üle emakasarveks. Näsa on oluliseks barjääriks infektsioonidele. Siseehitus: Serooskest Lihaskest Limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis)
tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab piimhape lihastes, mis tekib siis, kui lihased ei saa piisavalt hapniku. Mao osad eesti ja ladina keeles: lävis(CARDIA); keha(CORPUS); lukuti(PYLORUS) Kuidas jaguneb peensool? Kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Papilla vateri on: kaksteistsõrmiksoole suur näsa Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Suurim keha nääre eesti ja ladina k: Maks(HEPAR) 1.5 kg Sapi funktsioon: peensooles rasvade seedimise kergendamine Süljenäärmete funktsioon: Toota sülge. Mao funktsioonid: maomahla tootmine; lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde; toitainete osaline imendumine toimub maos Nimetage kuseelundkonna elundid: neerud(RENES); kusejuha(URETER);
Karvanääpsus ei toimu karva kasv kunagi pidevalt vaid tsükliliselt. Nimelt kõhetub perioodiliselt, keskmiselt iga l-4 aasta tagant, karva toitev karvanäsa. Toitehäirete tõttu kõhetub ka näsal asetsev karvasibul, kus seni intensiivselt paljunenud rakud surevad ja sarvestuvad, mistõttu karva kasv lakkab. Esialgu jääb selline surnud karv oma nääpsu püsima, eemaldub aga kergesti juba õrnalt tõmmatesl, näiteks kammimisel. Karvanääpsus moodustub aga endise kõhetunud näsa kõrval paari kuu pärast uus elujõuline näsa, mis võtab eelmise funktsioonid täielikult üle ning kasvatab uue karva. Kuna juuksekarvade normaalsed perioodilised vahetused ei tolmu üheaegselt, siis tavaliselt ei märgatagi, missuguse aja jooksul endised juuksed uutega asenduvad. Ainult spetsiaalsed uurimused on näidanud, et üksiku juuksekarva vanus võib varieeruda küllaltki laiades piirides - keskmiselt mõnest kuust kuni 4-5 aastani. Maksimaalselt ei ületa see siiski 10 aastat,
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
). Peensoole väliskest: Kaksteistsõrmiksool on retroperitoneaalne (peritoneum katab vaid eespoolt), tühi- ja niudesool intraperitoneaalsed (peritoneum ümbritseb igast küljest). Duodeenum: Ca 25 cm pikk, paikneb hoburauakujuliselt ümber kõhunäärmepea. Eristatakse 4 osa: ülemine -, alanev -, alumine- ja ülenev osa. Seina ehitus: Vt! peensoole sein – kõik komponendid hästi arenenud! NB! Alaneva osa tagaseinal on pikikurd, millel paikneb suur kaksteistsõrmiku näsa (papilla duodeni major, enam tuntud kui Papilla Vater). Sellel avanevad koos kõhunäärmejuha ja ühissapijuha. Duodeenumi ülemist osa nimetatakse “sibul” (bulbus) – siin 90% haavanditest (pH muutus!). Tühisool e. jejunum: Ca 2/5 peensoole pikkusest, tema algus on peensoole kõige jämedam osa. Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma – siit nimi!
2.merokriinsed higinäärmed- levinud ülekogukeha, väikesed näärmed, jalataldadel ja peopesadel , Kehatemperatuuri reguleerimine. Ainevahetus ja mürainete eritamine. Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades. Higi on happelise reagtsiooniga vedelik. Higi tähtsus: Higi tekitab nahale bakteritsiitse omadustega kaitsekile ja higi jahutab nahka. Rasunäärmete tähtsus: Võiab nahka ja karvu ning hoiab sellega neid elastsena.paiknevad pärisnaha näsa ja võrkihi piiril ning leidub nahas kõikjal va. Peopesadel ja jalataldades. Funktsioon: kaitsta ja hoida nahka. 3. Meeleelundid silm, kõrv, nina Silm oculus Koosneb silma munast ja abiaparaadist- silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat Silma adaptsioon- on silma kohanemine esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Silma akommmodatsioon- silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Nägiemisteravus- on silma võime eraldada kaks pun
heinamaadega piirnevaid Emaslind on pisut väiksem ning metsi. ühtlaselt tumedat pruuni värvi. Nii emas- kui ka isaslinnul on kulmul Teder punakas näsa. Sooritsikas Soo-rohutirts Huntämblik Päriskonnalised Harilik kärnkonn kasutab Tiskasvanud kärnkonn on väga Harilik kärnkonn elab hääitsemiseks krooksumist krobelise nahaga loom. Tavaliselt on väga mitmekesistes harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid paikades. Tüüpiliselt
Miilium on keratiinitsüst, mis esineb kõige sagedmini näol, eriti silmade ümber. 16 Süringoom on higinäärmejuha healoomuline kasvaja, mis esinevad silma all või kaelal. Higistamine suurendab kasvajaid ja põhjustab neis isegi ville. (Bogovski jt 1989.) Healoomulised sidekoepõhised nahakasvajad Papilloma fibroepithelialis on pehme, lõdvast sidekoest moodustunud näsa, pindmiselt enamasti sarvestunud healoomuline moodustis, mis aga võib vähiks üle minna. Eemaldatakse elekterskalpelli abil või vedela lämmastikuga külmutades. Keloid kasvajaliselt vohav armkude, mis võib tekkida isegi väga väikese trauma tagajärjel. Harilikult tekivad ülakehale, sageli ka rindkere ülaosas vanades aknearmides või operatsiooniarmides, mille kohal pahaloomustumine võib ilmneda 1020 aasta pärast. Soodumus keloidide tekkeks on pärilik
Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljen...
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
juure ja keha piiril ettepoole avatud V kujulises terminaalvaost eespool c.seennäsad kõikjal laialipillatuna d. lehtnäsad paiknevad keeleservadel. Kolm viimatinimetatud näsa on seotud maitsetundlikkusega. Keele juurepiirkond on väliselt ebatasane, Keel on limaskestaga kaetud lihaseline siin asub lümfoidse koe kogumik- elund, millel on 3 osa: tipp, keha, juur. keelemandel. Keele funktsioonid: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus
Koos indiferentsete rakkudega moodustavad nad keelepapillide epiteelis 40-60 elemendist koosnevaid rühmi maitsmiskarikaid. Kokku on täiskasvanud inimesel mõni tuhat maitsmiskarikat. Näsade vahel paiknevad näärmed nõristavad sekreeti, mis igast küljest uhub maitsmiskarikaid. Maitsmisrakkude distaalsed, ärritaja suhtes tundlikud otsad on kurrutunud mikrohattudeks. Mikrohatud ulatuvad välja ühisesse ruumi, mis maitsmispoori kaudu suubub näsa pealispinnale. Ärriti aine molekulid jõuavad meelerakkudeni difusiooni teel läbi pooride. Maitsmisrakkude vahetumine toimub märkimisväärselt kiiresti. Vana maitsmisraku asendab uus maitsmisrakk peale 10 päevase eluea lõppu. Nagu teised sekundaarsed meelerakud, tekitavad ka maitsmismeelerakud ärritamisel retseptoripotsentsiaali. Erutuse edastamine toimub närviimpulssidena mööda aferentseid kraniaalnärvikiude. Keele eesmisest ja külgmistest osadest n.facialis, keele tagumisest osast
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljen...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
