Jooksiklased *Jooksiklased on põllusanitarid *Nad söövad ära kõik, kes ette jäävad, sealhulgas palju põllukahjureid (näiteks hiilamardikavastsed, lehetäid jt) *Söövad ka umbrohuseemneid *Kasulikud putukad, kes säästavad kemikaalide peale kulutatava raha *Eriline koht mahepõllumajanduses ÄMBLIKULISED *Agroökosüsteemide üks arvukam loomarühm *Maapinnal või rohurindes *Kiskjad *Mullaharimine kahjustab, kuid liiguvad aktiivselt põllul ja põlluservades 6.4. Biotoobid agroökosüsteemis. - *Põllud; *püsirohumaad: heina- ja karjamaad; *põlluservad; *Hekid; * teeservad; *põllupuud ja puudetukad; *puuviljaaiad. 7. Sood. 7.1. Mõisted, ülevaade Eesti soode tekkimisviisidest ja arengukäigust, levik Eestis. Madalsoo- siirdesoo- raba. Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Tori valla territooriumile jääb 20 küla ja 1 alevik (Tori). Tori vallas elab 2581 elanikku. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat.
Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel,...
0,1-0,25 m/s peenliivane < 0,1 m/s mudane või savine ·Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena, kaudset mõju gaasireziimi ja põhjasetete kujundajana. Kiirevoolulistes lõikudes on vesi küllastunud hapnikuga, vool eemaldab kiiresti ainevahetusjäägid ja kannab uut tahket materjali (nt. orgaaniline tahke aine = pude = detriit), lahustunud orgaanilist ning mineraalseid aineid, kaasaarvatud toitesoolad ehk biogeenid. ·Voolukiirusest sõltuvalt kujunevad erinevad biotoobid. Vee läbivoolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda praktiliselt ei tekigi või vähemalt on see tühine. ·Voolukiiruses on vesikondade vahel suured erinevused. Mõõduka kiirusega on vesi Liivi lahe, Saaremaa ja Peipsi-Võrtsjärve vesikonnas. Teistes vesikondades on reeglina vool aeglasem. Väinamere vesikonnas on kõige aeglasemalt voolavad veed (Kasari). ·Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurumise vahest
muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP, LkI, M’’’, S’’’, S’’, S’, LIIg, LIg, LkG, LG1, LI, LII, LPG, GI, Dg. Maastikulise liigestuse järgi asub Meenikunno looduskaitseala Kagu-Eesti lavamaal. Põhilised pinnavormid sel alal on moreen- ja sootasandikud. Looduskaitseala lõunapoolses äärealal asub Nohipalu mõhnastik, mille küngastest on ilmekamad Kamarusmägi ja Tuudipalu mäed. Mõhnade keskmiseks kõrguseks on 10 – 15 meetrit. 2. Peamised biotoobid Meenikunno looduskaitseala kolm põhilist biotoopi on raba, mets ja järv. Kõige suurem osa kaitsealast on raba, mille edelaosa tekkis enam kui 8000 aastat pärast jääega veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud raba areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel – rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Sealne turbakihi paksus on kuni 6 meetrit. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud, liivad selle all ainult osaliselt
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii
perioodid, mille kestus tuleb määrata, juhendis on soovitatud perioodi 30 aastat. *Üldised eesmärgid maastikuhoius kaitsealadel Säilitada igale piirkonnale omaseid kultuurmaastikke, võttes arvesse maakasutuse ajaloolist struktuuri ja maastike olemasolevaid elemente; Säilitada ja kaitsta ajaloolist ja kultuuripärandit; Tagada pärandmaastike s.h koosluste säilimine. IV Karjääride taastamine Miks on karjääride (ja muude tööstusmaastike) taastamine oluline? Uued biotoobid ohustatud liikidele (kuivad kasvukohad) – nt. kõrele, soo- loorkull jt Esteetiline väärtus Kaevandada tohib ainult keskkonnaregistri maardlate nimistus maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit. Kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel – KK ministeerium ja amet. Piiravad asjaolud Peamine asjaolu: kaevandaja eelistab kaevata majanduslikel kaalutlustel välja nii palju, kui vähegi võimalik.
· Looduses isoleeritakse arhesid veel kuumadelt väävliväljadelt (solfataric fields), ülekuumenenud mudabasseinidest, pindmistest väävlirikastest kuumaveeallikatest. Keskkond, kust neid isoleeritakse, on happeline, sest hüpertermofiilsed S-bakterid oksüdeerivad seal leiduva väävli ja H2S väävelhappeks. · Kuna kõrgel temperatuuril lahustub hapnik halvasti ja vulkaanilistes piirkondades on rohkesti redutseerivaid gaase, siis on biotoobid, kust hüpertermofiile isoleeritakse sageli anaeroobsed. Arhede energeetiline metabolism · Arhedel on esindatud väga mitmed energia hankimise · moodused. Nad saavad energiat järgmiste protsesside vahendusel: 1. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine hapnikuga või väävliseoseliselt. 2. Anorgaaniliste ainete oksüdeerimine (vesinik kõige levinum, aga
9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Vastavalt Euroopa Liidu LIFE- Nature projekti ,,Harivesilike kaitsmine Ida-Baltikumis" kirjeldusele, esineb Haanja looduspargi territooriumil 80% kogu Eesti alale jäävast harivesiliku populatsioonist. Sellesse projekti kuulub ühe alana ka Haanja looduspark. Haanja looduspark kuulub Natura 2000 võrgustikku olles nii linnu- kui loodushoiuala. Euroopa Liidus ohustatud linnuliikidest esineb Haanja looduspargis 36 liiki. Corine biotoobid: Haanja Looduspark on üks 212 alast Eestis, mis on looduskaitseliselt väärtuslik kogu Euroopas. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? 2005-2010 Haanja looduspargi kaitsetegevuse korraldamine põhineb Eesti kaitsealade kaitsekorralduse üldisel eesmärgil, mis on määratletud kui looduse mitmekesisuse kaitse säästva looduskasutuse abil. Tegu on piirkondliku säästliku arengukavaga, mille põhirõhk
20. sajandi Eesti looduskaitse kronoloogiat jäävad ilmestama soode- ja fosforiidisõda, mis mõlemad lõppesid looduskaitsjatele meelepäraselt. Soode ulatuslik kuivendamiskava kutsus esile laialdase poleemika ja kulmineerus 1981. aastal 28 riikliku sookaitseala moodustamisega. Selleks ajaks oli looduskaitse arengus jõutud äratundmisele, et kaitset väärivad mitte üksnes silmailu pakkuvad maastikud ja objektid, vaid kõik väärtuslikud biotoobid. Soode tähtsus turbavarude seisukohalt on üldteada. Ent sood on samavõrd olulised ka jõgede valgalade vee loodusliku puhastajana ja puhta vee reservuaaridena, hapniku allikana ja süsihappegaasi ning teiste kasvuhoonegaaside sidujana ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse tagajana. 7.2. Kaitset vajavad sootüübid ja kaitsealused sood Eesti soode kaitsel on üsna pikk ajalugu. Esimene Eesti sookaitseala rajati Ratva rabasse 1937.a.,
vähilaadsed), bakterplankton - avaveebakterid. Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit moodustavad sestoni. 3.3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad) 3.4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 3.5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 3.6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed) Biotoobid veekogus. Biotoobid jagunevad: 4.1. Pelagiaal e. avaveeosa. 4.2. Bentaal e. veekogu põhi ja selle veekiht. 4.3. Neustaal e. vee ja õhu piirpind. Eluvormid mageveekogudes 1. Jõed Voolukiiruse jmt. tegurite erinevuse pärast on eri jõelõikude elustik erisugune. Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
