Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitai...
Värvuselt on lubjakivi valge, kollakas, roosakas või hall, olenevalt lisanditest. Lubjakivi sisemine ehitus ulatub peitkristallilisest kuni jämedateraliseni. Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse lubjakivi afaniitseks ehk peitkristalliliseks (alla 0,01 mm), mikrokristalliliseks (0,01-0,1 mm), peeneteraliseks (0,1-1 mm) ja jämedateraliseks (üle 1 mm). Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline. Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi. Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad
Elupaikade kadumise tõttu on neidki väheks jäänud. Putukad Sipelgad Kääbusämblik Triip-lutikas Lauluritsikas Kõrvahark Taevastiib Koerliblikas Puud ja põõsad 2009-2011 aasta looduskava „Ideaalne rannaniit“. Niit peab olema vaba kõrgest taimestikust, roostikust ja puudest-põõsastest. Kalad Räim Kilu Tursk Lest Merisiig Toiduahelad Aasristik→Harilik kõrvahark→Alpirisla→Rebane Detriit ehk pude (põhjataimestiku jäänused)→Zooplankton ehk loomhõljum→Kiisk→Harilik ahven→Harilik haug→Merikotkas Biootiliste tegurite näited Neutralism (ei mõjuta üksteist st, et ei ole mingit toitumissuhet)- koerliblikas ja lammas. Konkurents (üksteist ei vaja, kuid mõlemad tahavad näiteks toitu)- niidurüdi ja alpi risla. Parasitism (parasiit/peremees suhe)- puuk ja šoti mägiveis. Kommensialism- (üks saab kasu, teist ei
Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa [email protected] * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ...
Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Abiootilised faktorid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Aeroobne hingamine hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess, kui ainete muundumisel laguneb ainult osa süsihappegaasi ja veeni, osa vaheprodukte kasutatakse lähteainetaks mitmesugustes sünteesiprotsessid. Akuutne toksilisus ägeda mürgituse puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. Autotroofne organism (isetoituv), mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suh...
muundatakse fotosünteesiga taimseks aineks (fütoplankton), mida tarbitakse süsteemi teiste , organismide poolt. · Taimede, loomade ja mikroorganismide hingamise tulemuseks on süsinikdioksiidi vabanemine vette ja lõpptulemusena atmosfääri, mistõttu tsükkel sulgub. · Anaeroobse hinagmise tulemusena osa süsinikku võib muunduda ka metaaniks -> süsinikdioksiid -> hingamine-> detriit / orgaaniline aine. Vesi ja jää looduses · Puhas vesi looduses on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik · Võrreldes teiste ainetega on suurem soojusmahtuvus, sulamissoojus, aurustumissoojus, pindpinevus, soojuspaisumine, dielektriline läbitavus, lahustamisvõime. Suht suur polaarsus ja vee molekulide vahelised vesiniksidemed -> vee keemis- ja külmumistemp kõrgemad kui teistel sarnastel ainetel.
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: tema...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
madala molekulaarkaaluga aineks rakuväliste hüdrolüütiliste ensüümide abil (ka tuntud kui seedeensüümid). II etapp: enamus hulkraksete puhul tungivad ained tänu diffusioonile läbi maoseina rakkudesse ja järgnevad ainevahetustaadiumid (hingamine jne) eeldavad kõrgetasemelist organiseeritust, see protsess on ainuvõimalik raku sees. Kõikidel kõrgelt arenenud organismidel on nii. Meres leiduv orgaaniline detriit koosneb pudemetest, mis on teiste einest üle jäänud ja surnud üherakulistest organismidest. Oma koostiselt väga erinev, kuid üldiselt madala toiteväärtusega (kuid ka see on suhteline, ühele madal, teisele väga hea maiuspala). Eraldavad limajat materjali (apendikulaarid keelikloomade klassi kuuluv loomarühm. Nemad moodustavad enda ümber maja, mille koostiseks on liiv ja tolm), ajavad kesti. Mikroskoopilised ja makroskoopilised vetikad on suured detriidi allikad
1. neeldumine ja hajumine ,,puhtas vees" (sõltub seal lahustunud soolade hulgast); hajumisel muudab valguskvant suunda, kusjuures eri suundades hajub erinev kogus valgust; 2. neeldumine ja hajutamine optiliselt aktiivsete ainete poolt : a) vees lahustunud orgaaniline aine ,,kollane aine" (,,gelbstoff") nagu nimigi ütleb, neelab sinist valgust tugevaminikui teisi lainepikkusi; b) fütoplankton (elus org. aine; pigmendid); c) detriit (elutu org. aine koosneb erinevas lagunemisastmes olevatest taimsetest ja loomsetest produktidest e. veeorganismide elutegevuse jääkidest ja surnud organismide tükikestest) d) tripton veekogu vees hõljuvad tahked surnud organismide (detriit) tükikesed ja mineraalainete osakesed Valguse bioloogiline tähtsus veeorganismidele 1. /Otsene mõju/ - tähtsaim energiaallikas org. aine tootmiseks fotosünteesi protsessis Ilma (maailmameres peamiselt fütoplanktoni e
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
ärakasutamist ühes tiigis, et saavutada maksimum kalatoodang ühelt ruumiühikult. Erinevad kokkusobivad liigid erinevate toitumis- ja elupaiga harjumustega kasvavad koos ühes tiigis, et ära kasutada kõik tiigis olevad looduslikud toiduallikad. Üldiselt iseloomustab ekstensiivseid kalatiike mitmekesine toitumis- ja ruumiline keskkond, mis koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos, makrofüüfid, hõljum) erinevates veesamba kihtides ja ka põhjas. Sellepärast on polükultuuris kasvatavate liikide valik väga oluline. Valida tuleks kokkusobivad liigid, kellest osa on planktofaagid, kes saavad toidu veepinnalt või veesambast, teised bentofaagid või detritofaagid ning lisaks taimetoidulised liigid. Võrreldes monokultuursete tiikidega annab polükultuurne kalakasvatus tunduvad suurema toodangu. Erinevate liikide kasutamine parendab ka tiigi üldist keskkonda
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Tartu ülikool Referaat Eesti loodusgeograafias Pakri poolsaar Juhendaja : Arvo Järvet Koostajad :Demis Voss, Villu Lukk Tartu 2003 Sissejuhatuseks Poolsada aastat on Pakri poolsaare läänerannikul asuv Paldiski linn eestlaste kõrvus kõlanud kui terra incognita - tundmatu maa.1939. aastal sõlmitud Molotov – Ribbentropi pakti tõttu said Paldiski linn ja Pakri poolsaar kinnise ala staatuse. Eesti Vabariigile kuulub Pakri poolsaar taas 1995. aastast, kui anti üle viimane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt – aatomiallveelaevnike õppekeskus. Esimesed tõendid inimasustusest pärinevad juba rauaajast.Teada on kivikirst ja tarandkalmeid Leetse ja Pakre külast. Hilisema Pakri poolsaare...
orgaanilisest ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima(vihmaussid, kalad, molluskid, putukad) · Redutsent e lagundajad on organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid(bakterid, seened) · Parasiit on nugiline, kes toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. · Detridofaag - surnud taimede ja loomade jäänuste peale orienteerunud organismid · Detriit on taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed jne · Karnivoor on loomtoiduline loom ,eks toitub teistest loomadest. · Herbivoor taimetoiduline loom. · Omnivoor on segatoiduline loom, kes sööb nii liha kui taimetoitu. · Kiskja on röövloom, kes peab jahti teistele loomadele · Ohver on kiskja saak. · Toiduahel on organismidevaheline toitumissuhtestik · Toiduvõrk on põimunud erinevad toiduahelad
ning seejärel see rõngasse kerida. Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust. 79. Mulla orgaaniline aine materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora bakterid, seened. Suurus 1µm. Lagundavad. 86. Mikrofauna nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. Lagundavad. 87. Mesofauna lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad
seejärel see rõngasse kerida. Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust. 79. Mulla orgaaniline aine – materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare – surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus – mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit – tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik – oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma – mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon – ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora – bakterid, seened. Suurus 1µm. 86. Mikrofauna – nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. 87. Mesofauna – lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm 88
Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma; fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse detridofaagid esmasteks- toituvad otseselt Detroidist ja teisteks jne. 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näiteks mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51
lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 43. Redutsent surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). 44. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne). 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid.. 47. Karnivoor imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline. 48. Herbivoor taimtoiduline loom 49. Omnivoor segatoidulised, kõigetoidulised loomad. 50. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. 51. Ohver saakloom 52. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 53. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. 54
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke il...
tasandil. Trophic level the position that an organism occupies in a food chain. -- , . Madalaveeline ökosüsteem troofiliste tasanditega Neljas tursk troofiline tiir tasand Kolmas troofiline kilu mudakrabi hoburaudkrabi tasand Teine zooplankton troofiline krevetid austrid tasand pindmised vetikad ja detriit Esimene diatoomid veepiiril troofiline tasand (produtsendid) Kümne protsendi seadus Termodünaamika II seaduse kohaselt kaasneb iga energia ülekandega selle oluline kadu (hajumine keskkonda soojusena). Kümne protsendi seadus: ainult ligikaudu 10% teatud troofilisel tasandil olevast energiast võib üle kanduda järgmisele troofilisele tasandile. Kümne protsendi seadus määrab ära ka troofiliste tasandite arvu
Zooplanktoni jagunemine toitumisviisi aluseltaimtoidulised/Herbivoorid/filtraatorid, kes eriliste filteraparaatide abil filtreerivad veest vetikaid, baktereid ja detriiti (taimede/loomade poollagunenud jäänuseid); röövvormid, kes söövad eelkõige oma lähedasi sugulasi teisi zooplanktereid. Zooplanktoni hulka mõjutavad keskkonnategurid - vee temperatuur, toit, vetikamürgid, kalad. Zooplanktoni osa veekogu toiduahelas asub ahelas min teisel kohal. Fütoplankton detriit + bakterid- zooplankton- kala. Kuidas määratakse bakterite üldarv ja saprobakterite arv - Üldarv (BÜA)- rakkude (miljonit) arv 1 ml-s. Rakud värvitakse nukleiinhappe värviga (DAPI, SYBR, jne), filtreeritakse 0,2 µm poori läbimõõduga filtrile, loendatakse epifluorestsentsmikroskoobiga Saprobakterid (SAPRO) - kergesti lagundatavat orgaanilist ainet kasutavad bakterid, kes on võimelised kasvama söötmetel Bakterite jaotus temperatuurieelistuse järgi -
Secchi ketast nimetatakse ka valgeks kettaks sel lihtsal põhjusel, et ketas on valget värvi. Antud vahend on nime saanud Itaalia astronoomi Angelo Secchi järgi. Esimest korda tutvustati Secchi ketast 1865. aastal (http://et.wikipedia.org/wiki/Secchi_ketas). Ketta tööpõhimõte on lihtne: ketas lastakse vette järjest sügavamale ning sel hetkel, kui teda enam läbi vee paista ei ole, määratakse vee läbipaistvus. Taimse hõljumi kontsentratsioon, lahustunud orgaanilised ained ja detriit mõjutavad vee selgust. 5.2. Temperatuur Vee temperatuur mõjutab järves elavate taimede ja loomade elu. Koos temperatuuri muutustega muutub ka hapniku sisaldus vees. Eesti järved asuvad sellises kliimavöötmes, kus vee täielik segunemine toimub kaks korda aastas. Aprillis-mais toimub kevadine vee segunemine ja oktoobris-novembris toimub sügisene segunemine. Segunemise ajal on veesamba temperatuur 4ºC. Talvine jääkate tekib järvedele enamasti novembris ja sulab aprillis
elamiseks. ELUVORMID VEEKOGUDES 1. Pelagos - avaveeosa asustavad organismid. 2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid: a) fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), b) zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), c) bakterplankton - avaveebakterid. Vaata ka allolevat filmi planktilistest organismidest ja nende tähtsusest! Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit koos moodustavad sestoni. 3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad). 4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed). Eesti järvedes kasvab palju erinevaid taimeliike. Eriti rohkesti on mitmesuguseid vetikaid. Väikesed, palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline pop...
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Kui igal paljunemiskorral uus partner otsitakse, paarituvad mõlemast soost isendid elu jooksul mitme erineva partneriga. Õige on A. 113. Hilli perekonna indeksid mõõdavad: A. Juurtoitumise tundlikust nitraatioonide kättesaadavuse suhtes? B. Diversiteeti? C. Dominantsuse osakaalu? D. Ühtlust? Need on diversiteediindeksid. 114. Kas assimilatsiooniefektiivsus võiks olla kõige madalaim: A. Karnivooril; B. Herbivooril; C. Detritivooril; D. Alkoholivooril. Detriit on kõige lahjem toit. C on õige. Alkohol on väga energiarikas. 115. Kas Malthuse võrrandiks nimetatakse: A. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandit? B. Populatsiooni piiratud kasvu võrrandit? C. Konstantse saagi võrrandit? D. Suurimat võimalikku Lotka-Volterra võrrandit? Malthus õigustas sõdasid populatsioonide võimega eksponentsiaalselt kasvada, samas kui ressursid samamoodi ei kasva. A on õige. 116. Milline mullaerim on parima vee kinnipidamise võimega: A
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:...................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus...............................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund.........................................................6 3.1 Asukoht.......................................................
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest. Bakterid kinnituvad piilide, kapslikomponentide, pinnavalkude, lipopolüsahhariidide ja teihhuuhapete abil. Osadel bakteritel on ka spetsiifilised kinnitumisplaadikesed ja jätked.Adhesioonil on mikroobide elus suur tähtsus. Tahketele osakestele kinnitunult toimub bakterite kasv kiiremini, kuna tahketele osakestele (mullaosakesed, detriit jne) adsorbeeruvad ka toitained 53.Grami värvimismeetod? Grami järgi värvides eristuvad erineva rakukesta ehitustüübiga bakterid, g(+) SININE ja g(-)ROOSA Grami järgi värvumine sõltub põhiliselt rakukesta polüsahhariidkihi (peptidoglükaan või pseudopeptidoglükaan) paksusest. 54. Eksoensüümide ja antibiootikumide eripära, tähtsus? Eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad
näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteelile kinnitunud bakterid). Moodustub biokile (biofilm). Patogeensete bakterite puhul kaitseb biokile peremeesorganismi kaitsemehhansimide eest ja ka antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. Tahketele pinnale kinnitunult (biokiles) toimub bakterite kasv kiiremini, kuna pindadele (mullaosakesed, detriit jne) adsorbeeruvad toitained ja nende kontsentratsioon on seal suurem, kui ümbritsevas lahuses. Põhjustavad kroonilisi haigusi ja on resistentsed ravile. Moodustudes implantaatide pinnale tekitavad põletikke ja on vastupidavad antibiootikumidele. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, mille põhifunktsiooniks on rakkude kleepimine pinnale e.adhesioon. Erandiks on tüüp IV piilid, mille abil saab rakk ka liikuda. Piilide
varustatud hapnikuga, mis suvise kihistumise ja vaid pinnal toimuva produktsiooni ja atmosfäärist lahustumise tõttu põhjakihtidesse ei jõua. Talvel on järvede vesi kihistunud vastupidiselt, põhjalähedasemad kihid on soojemad (vaata ka joonist 34). Seega pusib keskmise ja suurema sügavusega järvede põhjakiht enamvähem +4° lahedal. Väga sügavatel järvedel ei ulatu segunemise mõju põhjani, kuna väga suur osa veesambast on +4° juures. Sinna settinud orgaaniline detriit (surnud orgaaniline hõljum vees) laguneb, lagunemine aga nõuab hapnikku, mida pimedates sügavuses valguse puudumise tõttu juurde ei teki. Kuna veekihid ei segune, ei satu hapnikku sinna ka sel teel. Enamasti on sellised sügavused järvedes anaeroobsed. 103. Aastaring pärasvöötme veekogus. Tanu temperatuurist tingitud vee tiheduse erinevustele järvede, aga ka merede, vesi kihistub. Suvel on pinnakihi vesi soojem ja seega vaiksema tihedusega ega segune alumiste kihtidega.
sobivast kohast väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteelile kinnitunud bakterid). Moodustub biokile (biofilm). Patogeensete bakterite puhul kaitseb biokile peremeesorganismi kaitsemehhansimide eest ja ka antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. Tahketele pinnale kinnitunult (biokiles) toimub bakterite kasv kiiremini, kuna pindadele (mullaosakesed, detriit jne) adsorbeeruvad toitained ja nende kontsentratsioon on seal suurem, kui ümbritsevas lahuses. Põhjustavad kroonilisi haigusi ja on resistentsed ravile. Moodustudes implantaatide pinnale tekitavad põletikke ja on vastupidavad antibiootikumidele. 65. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel. Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, mille põhifunktsiooniks on rakkude kleepimine pinnale e.adhesioon
(Üksikud erandid - nekrotroofsed parasiidid (kombineerivad +- ja +0 interaktsioone), on peremehe elusoleku ajal parasiidid, pärast peremehe surma söövad edasi surnud peremeest.) · Saprotoofsed organismid toituvad juba surnud organismidest; lagundavad; oluline lüli aineringlusest; [1m 2 parasvöötme metsas 1000 liiki; 10 000 000 nematoodi, 100 000 hooghännalist, 50 000 suuremat selgrootut (vihmauss, kakand)] Detriit esialgse struktuuri säilitanud orgaaniline aine(lehed, kõrred, laip vms). · Detrifoorid söövad sellist orgaanilist ainet; toodavad toitu tõelistele lagundajatele (vihmauss); · Tõelised lagundajad mikroobid lõpetavad laguahela Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev:
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
t/a. Lainetus kulutab ära alla miljardi tonni aastas. Avamere sedimentatsioon: self süvaookean. Ookeanipõhjas esineb eri tüüpi setetega alasid, mis vastavad ookeani sügavusele. Rannast eemale liikudes toimub mandrilaval üleminek jämedamadelt setetelt mudale. Veetaseme muutumise tõttu ajas võib see olla ka rikutud. Lubisetted ja riffid esinevad soojades meredes ja ainult madala terrigeense sissekande korral. Valdavalt karbonaatne mude või organismide kodade detriit. Mandrinõlval esineb mudasetete kuhjumisel turbitiide, ehk allavarisevaid settemasse. Mandrijalamil kuhjuvad setted kihiliselt. Abüssaalsed tasandikud/pelaagilised alad + keskahelikud. Setete jaotumist põhjustab nt rõhuline üleslahustumine vms. 18 Pelaagiline settimine on väga aeglane. Enamuses <1cm/1000a. Esineb ka 1-5 cm/1000a, ja mõnes rannikulähedases piirkonnas ka >5cm/1000a.
Seejärel suutäie suhe konsumendi suurusesse ……………………………………………………. Tarvitatakse toiduks organisme. Sinivaal toitub krillist!!! Aga see-eest on krilli palju – erand! Tavaliselt on kindel suhe – 10:1 või 100:1 lineaardimensioonis. Surnud ainest toitujatele on tähtis ka toiteväärtus + suurus. Pudemesööjatel on väga rikkalik toidulaud aga toit ise on väga madalakvaliteediline ja omastavad toitu väga halvasti. Detriit sisaldab keem ühendeid, et keegi neid ei sööks. Paljudel sessiilsetel organismidel on ka keem kaitsemehhanismid, kuid maksavad lõivu kaotatud energia näol. Org suurus on kriteerium, mis määrab, kuidas org-d sobivad toiduvõrkudesse. Mikroobid Eksisteerib mikroobne silmus ehk mikroobne ling – see on toiduvõrgu osa. Orgaanilist ainet endasse neelav lehter. Vabastab orgaanilisest ainest toitaineid, mis lähevad uuesti ringlusesse.
tiigikasvatuses. Avaldatud hektaritoodangu andmed kõiguvad 50-1400 kilo vahel. 4.5.Vähkide söötmine. Vähk on kõigetoiduline - ta suudab kasutada mitmesugust toitu. Kasvanduses söövad vähid segatoitu, mis koosneb nii taimsest ainest kui loomsest toidust. Noorte vähkide toidust moodustab loomne materjal 43-80%, täiskasvanutel langeb see 10-30%-ni. Loomne toit sisaldab palju valku ja on kasvu seisukohalt parem kui taimne toit või detriit. Aktiivselt kasvav vähk vajab 30-35% valku sisaldavat toitu. Noorte vähkide päevane toidutarve on optimaalse temperatuuri juures umbes 30% kehakaalust. Kui vähid saavad suguküpseks, väheneb toidutarve 4-5%-ni, veel vanematel vähkidel langeb päevane toidutarve isegi alla 2% kehakaalust. Toidutarve kasvab temperatuuri tõustes, lisaks mõjutab seda ka koorikuvahetus. Ülesöötmist tasub vältida, sest see põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Liiga vähene söötmine aga põhjustab
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel ühesugused kohastumised teatud tingimustes elamiseks 3.1. Pelaagos - avaveeosa asustavad organismid. 3.2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid, fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), bakterplankton - avaveebakterid. Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit moodustavad sestoni. 3.3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad) 3.4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 3.5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 3.6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed) Biotoobid veekogus. Biotoobid jagunevad: 4.1. Pelagiaal e. avaveeosa. 4.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
