Otsingule "rohtlad" leiti 161 faili

rohtlad on tasakaalus Tasakaalustatud Kamardumine meetri (ABO) viljakad auramisega KĂ”rge KĂ”rb ja VĂ€ga Sisseuhtehoriso temperatuur, aurustuv Sooldumine vĂ€heviljakad poolkĂ”rb Ă”huke nt (B) vĂ€he sademeid Ferralisatsioon Liigniiske, kĂ”rge 6 – 10 Sisseuhtehoriso vihmamets LĂ€biuhteline (palju Fe vĂ€heviljakad temperatuur m nt (ABCE) ĂŒhendeid)
1
docx

Rohtlad

klassile. 2.variant Leia loetelust rohtlatele iseloomulikud tunnused: 1. Kasvavad metsad 2. Pusta on rohuga kaetud ala Ungaris 3. Rohtlad jÀÀvad lÀhisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised Ôhumassid ja talvel...

Geograafia - PÔhikool
7 allalaadimist
2
doc

Rohtlad ja vahemerelised alad

Rohtla Asend: parasvöötme lĂ”unaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke pĂ”hjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jĂ”e ĂŒmbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lĂ€histroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · KĂŒlm ja...

Geograafia - PÔhikool
13 allalaadimist
3
docx

Rohtlad - arvutitunni tööleht

geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe lĂ€bi tekst (ka vasakul menĂŒĂŒs olevad lehekĂŒljed) ja tĂ€ida ĂŒlesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende pĂ€ritolu jĂ€rgi: a) looduslikud ­ inimese mĂ”ju puudub vĂ”i on vĂ€ga vĂ€ike; b) poollooduslikud ­ tekkinud metsadest raiumise tagajĂ€rjel, taastuvad kiiresti...

Loodusvööndid - PÔhikool
1 allalaadimist
3
docx

Rohtlad

geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe lĂ€bi tekst (ka vasakul menĂŒĂŒs olevad lehekĂŒljed) ja tĂ€ida ĂŒlesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende pĂ€ritolu jĂ€rgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate ĂŒldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri ko...

Geograafia - PÔhikool
4 allalaadimist
1
doc

Geograafia KT Rohtlad ja vahemereline taimestik

Kirjelda ja nĂ€ita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja PĂ”hja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide pĂ”hjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on kĂŒlm, pĂ”hjapool vĂ”ib olla vĂ€ga kĂŒlm. 3. Miks on rohtlas vĂ€ga viljakad mustmullad? Sest t...

Geograafia - Keskkool
26 allalaadimist
1
doc

Rohtlad

Puid ei kasva seal sademete vĂ€hesuse tĂ”ttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast ĂŒle Venemaa lĂ”unaosa ning Kasahstani pĂ”hjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lĂ”unaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia l...

Geograafia - Keskkool
150 allalaadimist
1
doc

Rohtlad

Leetumine on mulla kujunemisprotsess mille kĂ€igus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sĂŒgavamale. Mitmerindeline mets kĂ”rgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lĂŒhidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaig...

Geograafia - PÔhikool
36 allalaadimist
24
ppt

ROHTLAD

geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan JĂ”gi, Liisa Kai Pihlak, Andres TĂ”nisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia pĂ”hikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu GĂŒmnaasium ROHTLAD ROHTLAD R...

Geograafia - PÔhikool
21 allalaadimist
20
pptx

Rohtlad - Geograafia powerpoint

+5°C ● Suvi +15°C
.+25°C ● Sademeid 200-400 mm Mustmullad ● Maailma viljakamad mullad ● ĂŒle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp...

Geograafia - PÔhikool
5 allalaadimist
14
docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

 Tööstuse ja transpordi jÀÀkainete mĂ”jul tekivad happevihmad.  Õhusaaste tĂ”ttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas.  Veekogude reostumine.  Veeressursside ammendumine.  TööstusjÀÀtmete halb ladustamine.  Raiutakse liiga palju metsa maha.  Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate pĂ”llumassiividega alad, pinnamood on tasane. ‱ Parasvööde (v.a. pampa). ‱ 4 aastaaega. ‱ Talv: suht kĂŒlm -5°C 
+5°C ‱ Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vĂ€he ‱ Sajab: 200-400 mm, kevadel. Probleemid: tolmutormid, tulekahjud, erosioon- uhtorud Kaitse: metsaribade istutamine Taimkate ‱ Taimed puhkavad kĂŒlmal talvel ja kuival, kuumal suv...

Geograafia - Keskkool
5 allalaadimist
7
docx

Rohtlad parasvöötmes, kliima, mullad ja taimed

tund Parasvöötme rohtlad : asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad, taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus...

Geograafia - Keskkool
8 allalaadimist
2
doc

Loodusvööndide tabel

LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. JÀÀvöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, si...

Geograafia - PÔhikool
16 allalaadimist
4
doc

Mis on muld, selle tÀhtsus, mulla tekke tegurid

Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmĂ”jul. Muld, mis on ĂŒlevalt poolt avatud sademetele ja Ă”hule ja altpoolt kivimitele, on avatud sĂŒsteem. ÖkosĂŒsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab Ă”hust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kĂ”rbestumistĂ”rje konventsioon, mille eesmĂ€rk on kaitsta mulda ja vett kogu maail...

Geograafia - Keskkool
156 allalaadimist
8
odt

Loodusvööndid

JÄRJEST: JÀÀ- ja kĂŒlmakĂ”rbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lĂ€hispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lĂ€histroopiline PoolkĂ”rbed ja kĂ”rbed parasvööde, lĂ€histroopiline, troopiline LĂ€histroopilised loodusvööndid lĂ€histroopiline savannid ja lĂ€hisekvatoriaalsed metsad lĂ€hisekvatoriaaln...

Geograafia - PÔhikool
26 allalaadimist
2
sxw

Loodusvööndid

Asuvad polaarvöötmes. Maakera pĂ”hja- ja lĂ”unapoolust ĂŒmbritsevad alad on kaetud sĂ€ravvalge jÀÀ ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja pĂŒsiva jÀÀkatte all olevaid alasid nimetatakse jÀÀ- ja kĂŒlmakĂ”rbedeks. Kliima on vĂ€ga karm ja Ă”hutempeatuur suuremal osal alast on aasta lĂ€bi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpĂ€eva j...

Geograafia - PÔhikool
30 allalaadimist
20
odp

Loodusvööndid

12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste vĂ€lisjĂ”udude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse vĂ”ib kuuluda mitu er...

Geograafia - PÔhikool
67 allalaadimist
5
doc

Rohtlad-kliima-taimestik

geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe lĂ€bi tutvustav osa loodusvööndite kohta. TĂ€ida lĂŒngad, vasta kĂŒsimustele. Vali vasakult ROHTLAD . Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lĂ€histroopilistele rohumaadele. 1. Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused. a) kliima enamasti parasniiske b) sademeid 300 ­ 600 mm/a ja suved on pĂ”uased c) taimekasvup...

Geograafia - PÔhikool
14 allalaadimist
2
doc

PedosfÀÀri kokkuvÔtvad mÔisted

MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lÀhtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakÔdu *MullalÔimis e meh. koostis nÀitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, t...

Geograafia - Keskkool
5 allalaadimist
10
doc

Kliimavöötmad

Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on pĂ”hikliimavööde pĂ”hja- ja lĂ”unapoolkeral, kus aasta lĂ€bi valitseb parasvöötme Ă”humass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga kĂŒlm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sĂŒgis ja talv. Sademete hulk jÀÀb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sĂ”lt...

Geograafia - PÔhikool
10 allalaadimist
2
doc

Loodusvööndid

JÀÀ- ja kĂŒlmakĂ”rbed a) Artika ­ pĂ”hjapoolusel, polaarvööde, mullastik on kĂŒlmunud ning taimestik on vĂ€ga kidur vĂ”i puudub ĂŒldse. Loomadest nt. JÀÀkaru inimtegevus(pĂ”llumajandus) on vĂ€hene probleemideks on liiga kĂŒlm Ă”hutemperatuur. b) Antartika ­ lĂ”unapoolusel, polaarvööde, mullastik on kĂŒlmunud, taimed taval...

Geograafia - PÔhikool
116 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !