Kooslust ohustab pajuvõsa pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik Haruldased liblikaliigid, kiilid Paljude lindude toidukoht Palju putukaid (1964.a. nt. Leiti ainuüksi 138 ämblikuliiki) Paljude imetajate toidukoht Niidutäpik Argyronome laodice Suur-kuldtiib Lycaena dispar Täname!
20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 ;Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste . Mullaprofiili ehitus ja kihisemine .;Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Merglit ja kriiti kasutati lupjamiseks 2000 aastat tagasi. XVI - XVII sajandil kasutati Lääne-Euroopas lubiväetisi, kuid siis ei teatud selle toimemehhanismi ja lubiväetisi vaadeldi kui sõnniku asendajat. XIX sajandil hakati lubiväetisi teadlikult kasutama mulla happesuse neutraliseerimiseks. 1814
Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, voi on neid varem polluna kasutatud aladel. Palurohumaid leidub korgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Vordlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Eristatakse kuiva ja niiske paluniidu kasvukohatuüüpi. (jusshein) II Lammirohumaad Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kusüleujutuson väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikudon lubikas, lamba-aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. Märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi-ja lammi- gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas
põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki: 1) looduslik mullaviljakus see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus inimene ei ole mingil moel sattunud aineringesse. Selle loodusliku mulla viljakuse avaldumine võib olla: a) potensiaalne e kvalitatiivne see seisneb mulla omadustes, reziimides jne
Tõeline aktiivne mulla happesus saadakse siiski teada kui me mulla happesust mõõdame destilleeritud vee suspensioonis. Me võime pH-d mõõta pH- meetriga, kuid me mõõdame pH-d sageli välja universaalindikaatoriga. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime all me mõistame mulla võimet vastu panna ükskõik, millise teguri poolt esile kutsutud reaksioonimuutustele. Järsud reaktsioonimuutused mullas võivad põhjustada elusorganismidele negatiivset mõju. Puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on neelamismahutavus. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes
piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Luhtade taimestik Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: • lamba-aruhein • luikas • jusshein Liigivaesed kuivad lammiaruniidud • lamba-aruhein • värvmadar • keskmine värihein Kuivad aasad • luht-kastevars • punane aruhein • aas-rebasesaba • harilik aruhein Märjad aasad • Seaohakas • Angervaks • soo-kurereha • mätastarn Suurkõrreliste lammirohumaad • luht-kastevars • lünktarn • päideroog Luhtade loomastik Selgrootud • ehmestiivaline • ämblik
Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. 3.3. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Taimestik – isel ntks lamba-aruhein, lubikas, jusshein, värvmadar, seaohakas, angervaks, mätastarn, lünktarn, hirsstarn. Loomastik. Selgrootud: sääsk, ämblik, ehmsetiivaline, kiil. Kalad ja kahepaiksed: haug, säinas, harilik kärnkonn, rabakonn. Imetajad: põder, metskits, rebane, kährik. Linnud: kiivitaja, mudatilder, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp. Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, lubikas, jusshein. Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein.
huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet). Maksimaalne aastase sette hulk on kuni 7 cm. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks: Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. 3 Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi- gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. Soostunud ja soo-lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel
4-7 kg/ha P2O5 jne. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks: a) Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. 9 Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba- aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. b) Märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi-gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. c) Soostuvad lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus
Vees kannata külma aga valmis ei jõua saada. Kalavürts eelkõige. Heintaimed Liblikõielised(looduslikud) tähtsad on sest on valgurikkad. Valgurikkad taimedpeavad end kaitsma,seega on minigl määral mürgised ja kibedad. Seega karioomad nied hea meelega ei söö. Kuivatatuna on päris ok. Looduslikud kõrrelised enam vähem täitsa söödavad. Ka nende seal on umbrohtusid luht kastevars kare kõva ja keele lõikaja. On taimi, mis ei talu niitmist sinihelmikas, kastikud, jusshein. Head kõrrelised on nurmikad, aruheinad, kerahein, timut. Murunurmikas tagab esimese aasta muru. Hea murutaim on hea karjala taim. Pilliroog, toorest peast tehtud maitseb päris hästi loomadele. Pilroog ei talu niitmist ja ära söömist,ennast kaitseb vanade kõrte rägastikuga nii loomade kui konkurentide eest. Lõikheinalised eelkõige kevadel ja varasuvel, sügise poole liiga puitunud. Tupp villpea on üpris arvestatav söödataim. Mõõkrohi kohe kindlasti ei kõlba süüa.
Maksimaalne aastase sette hulk on kuni 7 cm, enamasti siiski 0,5-2,5 cm. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks. 1. Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-aruhein, nõmm- liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. 2. Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi-gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. 3. Soostunud ja soo-lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht- kastevars ja päideroog koos tarnadega
Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet). Maksimaalne aastase sette hulk on kuni 7 cm, enamasti siiski 0,5-2,5 cm. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks: a) Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar; b) Märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammigleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine- sügisene üleujutus; c) Soostuvad lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus
PH optimum (joonis tahvlile) • Suurem osa taimi vajab oma kasvuks nõrgalt happelist kuni neutraalset mulla happesust (pH 5,5 – 7). Selleks et mulda saada sobiva happesusega tuleb seda neutraliseerida. Muldade neutraliseerimiseks sobivad paekivi jahu, dolomiidi jahu, klinkri tolm, põlevkivi tuhk, puu tuhk. HAPPELINE MULD (pH alla 5,5) Põldrõigas, põld-nälghein, põld-kaderohi, väikeoblikas jusshein, maarjahein, jänestarn, tähttarn, karusammal ja/või põldkannike NEUTRAALNE MULD (pH 5,5 – 7,5) Põldsinep, põld-kukekannus, kollane karikakar ja humallutsern ALUSELINE MULD (lubjarikas muld, pH üle7,5) Lubikas, angerpist, varretu ohakas, seakapsas. Mineraalainete transport mullas • Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks:
keskkonnasõbraliku kasutamise esmane tingimus Lubjatarbe määramise meetodid: Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste Mullaprofiili ehitus ja kihisemine Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Lubiväetiste toime seisneb temas sisalduva kaltsiumi võimes tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinikku. Sobivad sellised, mis sisaldavad CaO-d või CaCO3. Ei sobi CaCl2 ja CaSO4, kuna vähendavad potentsiaalset happesust, kuid suurendavad aktiivset happesust.
või sügavale ulatuvate juurtega kultuurtaimed lutsern, mesikas, raps jne). Esineb aga veel valge karikakar, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega ja kui mullaanalüüs seda kinnitab, siis on tarvilik muldade lupjamine. Indikaatortaimedena saame kasutada järgmisi umbrohuliike: Umbrohud happelistel muldadel: nälghein, põld-kaderohi, väike oblikas, kassiristik, jusshein. Umbrohud, mis eelistavad nõrgalt happelist mulda: põldrõigas, valge karikakar, põldkannike. Umbrohud, mis eelistavad nõrgalt happelist või neutraalset mulda: teekummel, harilik punand, põld- piimohakas, tuulekaer, harilik rukkihein, paljas võõrkakar. Umbrohud neutraalsetel ja aluselistel muldadel: koerputk, põld-kukekannus, põldsinep, kollane karikakar, humallutsern, harilik tõlkjas, valge mesikas, sirplutsern. Happesuse suhtes ükskõiksed: h
1. Aktiivse happesuse (pH) alusel, milline määratakse kas vesileotisest või kaaliumkloriidileotisest. On küllaltki levinud viis happesuse määramiseks. Lupjamist vajavad mullad, mille pHKCl mõõdetakse ≤ 5,5. 2. Indikaatortaimede järgi otsustamine, kas muld on happeline või mitte. Happesuse indikaatoriteks (st osutavad happelisele mullale) • põllul on väike oblikas, põldrõigas, põldkannike, põldnälghein jt. • rohumaal on jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. Aluselisuse indikaatoriteks (st osutavad lubjarikkale mullale) • põllul on põldsinep, põldkukekannus, humallutsern, kollane karikakar jt • rohumaal on lubikas, angerpist, vesihaljas tarn, raudtarn jt. Ligikaudselt saab muldade lupjamisvajadust ja lubjatarvet määrata ka universaalindikaatori abil, mida on mugav kasutada välitingimustes. Kiirem viis mulla lubjatarbe määramiseks on aga
alati suurem H5,6, seeg anäitab kogu potensiaalset happesust. H8,2 järgi arvutatakse välja lubjatarvet, et likvideerida happesust. Mulla happesus on teatud taimedele väga oluline. Taimed on kohastunud teatud keskkonnatingimustele. Indikaatortaimed on kohastunud kindlale pH-le. Näiteks rabas kasvab huulhein, seega on keskkond happeline. Põldrõigas, põldkannike, nälghein (näitab ka, et põld on üli toitainete vaene), põld-kaderohi näitavad , et põldu on vaja lubjata. Jusshein on kõige tüüpilisem happesuse indikaatortaim Lõuna-Eestis. Ainult väga lubjarikkal pinnasel kasvab lubikas. Ka põldsinep on lubjarikka mulla indikaator. MULLA NEELAMISMAHUTAVUS JA KÜLLASTUSASTE Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T, mis
Generatiiv võrse - kui kõrrel on õisik, kõrs ja kõrrelehed , see on võimeline andma seemet. Eristatakse 3 võrsumise tüüpi. Vaata lehe pealt mis ta andis.:) 1. võsundiline - 2. hõreda kuhmikuline see on selline kus külgpung kasvab läbi maaluse lehe ja suundub kaarjalt mulla pinnale. Tekivad hõredad puhmad. Selle tüübiga on põld-timut, kerahein, harilik aruhein, kõrge raikaerik, 1.a raihein, ja karjamaa raihein. 3. Tiheda puhmikuline jusshein, luhtkstevars, punane aruhein ja lamba-aruhein. 70) Liblikõieliste heintaaimede võrsete kasv ja areng Öiblikõieliste taimede arenemised. Esmalt areneb idujuur ja siis iduvars koos idupungaga. Kõikkidel liblikõielistel on 2 idulehte. 4-6 päeva möödudes ilmub mulla pinnale ristikutel 2 õmarat iduehte, lutsernil ja idakitsehernel 2 ovaalset idulehte. Iga 7-10 päeva möödaudes hakkavad arrenema pärislehed mis on ristikutel ja lutsernil kolmetised, idakitsehernel paaritu sulgsed
), rohurinne liigirikkam, kuid domineerivad madalakasvulised liigid (leseleht, härghein, laanelill, lillakas, kattekold, jänesekapsas jt.). Kerge lõimise tõttu läbiuhutavad, mis vähendab nende toita. sis. Veelgi ning halvendab huumuse kvaliteeti. Ajutine liigniiskus takistab org. aine lagunemist. Rohumaad: niisked nõmmerohumaad (jusshein, karusammal; kanarbik, võnkvars).. Lkg põllumaana vajab korralikku kuivendamist, vaja lubjata, vajavad pidevat ja täpset väetamist. Orgaaniline aine koguneb maapinnale. Kamardumine puudub või on väga nõrk. Huumuskatte tüüp niiske moor või niiske moder-moor. Metsakõdu org. aine varu 3242 t
jmt taim. Nõmmeniite leidub peamiselt läänesaartel ning Põhja-, Loode- ja Kagu- Eestis. Paluniidud paiknevad kõrgematel tasandikel, lamedatel kühmudel ja künnistel leetunud, gleistunud leetunud või näivleetunud saviliiv- ja liivsavimuldadel. Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvemini laanemetsadest, neid on ka endistel põllumaadel. Kooslused on suhteliselt liigivaesed, tüüpilised liigid on võnk- kastevars, harilik kastehein, punane ja lamba-aruhein ning jusshein. Paluniite leidub suhteliselt väikeste laikudena Kagu-Eesti lavamaal ja Kesk-Eesti tasandikul, mujal vähe. Sürjaniidud on omased madalatele karbonaadirikastele moreenkühmudele, künnistele, kuplitele ja oosidele. Nad on kujunenud sürjametsadest või kuivematest salumetsadest. Muldadest on tüüpilised keskmised või tüsedad rendsiinad, samuti kerge lõimisega leostunud või leetjad mullad. Lisaks mulla omadustele olenevad nii
annaabi.ee 
