Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, huumusprotsendi (~2) ja A horisondi tüseduse alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%
kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad. Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 60(70) cm sügavuselt. Kog sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus ning suur veemahutavus ja hea füüsikalis-keemilised omadused. Miinusteks sellel mullal on vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, peene- ja väikekivisuse kohatine esinemine, põhjavesi kohati halvasti kaitstud. Gleistunud leetjas muld KI(g) KI(g) muld kihiseb 60(50) 100 cm ulatuses. Väga produktiivne muld ja sobib kõigile põllukultuuridele. Sellel mullal sobib eriti hästi kasvatada nisu, kera, põldheina ja kartulit. Mulla peamine miinus on see, et kohati
d) Liiva peensusmoodul FM: FM=Ai/100 (7) FM liiva peensusmoodul Ai Kogujääk sõelal i [%] Liiva sõelkõver esitati koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks lisas 1. Tabelis 8.4.1.1. on toodud terastikuline koostise määramise tulemused. 7.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolomeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. Andmed toodud tabelis 8.5.1. 4 8
5. Fosfor allikad, liikumine, muutumine, fosforiga väetamine 6. Kaalium liikumine, muutumine, kaaliumiga väetamine 7. Ca, Mg, S- vajadus ja mõju taimele 8. Tähtsamate mikroelementide(B, Cu)mõju taimedele 9. Taimede juurtoitumine(selgitus) 10.Taimede juureväline toitumine (selgitus) 11.Muldade huumuse- ja lämmastikusisaldus 12.Muldade fosfori- ja kaaliumusisaldus Muldade toitainetega varustus · Huumusesisaldus - Alla 2% - viljakus langeb (orgaanilise C sisaldus alla 1,5%) · Huumus - Parandab mulla omadusi - Taimetoitainete sisaldus Huumusesisaldus tõstavad: · õige viljavaheldus · orgaaniline väetis · nõuetekohane mullaharimine LÄMMASTIKUSISALDUS · mida kõrgem huumusesisaldus, seda rohkem N · nitraatlämmastik(NO3) · liikuvaim · ammooniumlämmastik(NH4) · püsivaim · fosforisisaldus
Ao,s: 69,5Yo 1 3,3 + 19,3 +40,8 + 69,5 + 92.5 + 99 = 92,50 =3,3440 ^y3,35Yo Ao.2s 10tr/o Asl25 = 99 o/o Katsetulemused on toodud tabelis g.5. 7.6. Huumusesisalduse miiliramine Huumusesisaldus miiiiratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust tuni ZOO ml jooneni. Teise mensuuri koos liivaga puistatakse mulda ja lehti jms, et oleks piltlik, milline on tumedam lahus. Mensuure loksutatakse energiliselt ja jiietakse 24 tunniks seisma. Seej?irel hinnatakse lahuse vzirvust, v6rreldes seda etalonviirviga (konjaki pruun)
-Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). -Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 14. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. · alla 1,5 % väga madal · 1,5...2,5% madal · 2,5...3,5% keskmine ·3,5....5% kõrge · üle 5% väga kõrge -Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. -Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused.
Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam
kuhjumine. Pruunika värvuse tõttu sellel horisondil, on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või Bwt horisont on tavaliselt järgneva horisondi – C-horisondi(lähtekivimi) lõimisest raskema lõimisega. Lähtekivimiks võivad olla erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, punakaspruun, kollakashall, kollakaspruun) või ka väiksemal määral luistikujõesetted (liivad, kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis
• Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istutamist • Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad maasikareapoolsesse külge Maasikastandus kilemultšiga • Eestis on levinumad musta kilemultš ja põhumultš • Kilega multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub
Kahkjad (näivleetunud) mullad LP Välja kujunenud klassikalisel kahekihilisel lähtekivimil l...sl/ls, sl/s. - tavaliselt karbonaadivaene, võib kihiseda 1 m sügavamal - profiilis ajutiselt ülavett, Fe3+ taandub Fe2+, osalisest tagasihapendumisest roosteplekiline. Laialt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlvamaal 43%, Tartumaal36%, Valgamaal 30%) 376000 ha e. 9,5% Eesti maafondist haritavaid maid 229000 ha e. 21,3% haritavatest maadest - huumusesisaldus madal (põldudel <2%). Mullaprofiil ajutiste liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud Egl horisont, tekkinud lessiveerum. + ülagleistumisest, osal Baf horisont A all, osal puudub Baf horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, nn. "keetelised" mullad, mida õhem ülemine kiht seda probleemsema veereziimiga. Wakt.0-75 ...2000 t/ha, vajavad sügavkobestamist Muldade boniteet 40-50 hindepunkti e. VI hindeklass
60%. Saksamaal korraldatud katsetes suurenes fooniga võrreldes 50 aastaga mulla süsinikuvaru mineraalväetisi kasutades 10% võrra, sõnnikut kasutades 30% võrra ja neid koos kasutades oli C varu suurenemine 40%. Süsinikusisalduse muutus mullas sõltub selle algsest sisaldusest ja klimaatilistest tingimustest. Mulda ladestuva orgaanilise süsiniku kogus sõltub kasvatatavast kultuurist ja orgaanilise väetise kogusest ning liigist. Mulla huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3%! Seega Lõuna-Eesti mullad on huumusvaesed. Muldade huumusesisaldus sõltub mulla liigist ja selle veereziimist Sama kehtib ka muldade süsinikusisalduse kohta, sõltub see mulla liigist ja selle veereziimist, sest huumuses on 58%C Sõnniku humifikatsioonikoefitsient on seda suurem, mida kuivainerikkam on sõnnik. Taimejäänuste humifikatsioon sõltub taimeliigist Väetamata mullal on huumusbilanss negatiivne! ·Väetiste mõju esimesel aastal otsemõju
Kasvatamiseks kohasemad on tugevama ja sügavamale ulatuva juurestikuga kultuurid nagu lutsern ja mesikas või suhteliselt ökonoomsemad vee kasutajad oder ja rukis. Rühvelkultuurile ja kartulile nad eriti ei sobi, sest mehhaniseeritud koristamine on raskendatud. Kasutussobivuselt universaalsemad on keskmise sügavusega ja sügavad rähkmullad. Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgemõhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana
....................................................... 16 5.3.1Levik ja osatähtsus................................................................................. 17 5.4Vaatluse all olevate muldade võrdlus...........................................................18 5.5Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus.....................................19 6.Muldade agronoomilised omadused..................................................................21 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus.................................................................21 6.1.1Leetjad mullad....................................................................................... 21 6.1.1Nõrgalt erodeeritud rähkmullad.............................................................22 6.1.2Rähksed gleimullad................................................................................ 24 7.Uuritud muldade kasutamine ja kaitse.........................................................
Metsakõdu koosneb õukesest varisekihist ja selle all vahetult mineraalse mulla pinnal asuvast defriitse iseloomuga pooleldi lagunenud O2-horisondist. Leetjate muldade huumushorisondi huumusvaru suurus oleneb paljuski lähtekivimist ja lõimisest. Kui kollakashalli liivsavimoreenil kujunenud leetja saviliivmulla huumushorisondi huumusvaru on põldudel umbes 90 Mg ha-1 siis leetja liivsavi-põllumulla huumusvaru on ligikaudu 100 Mg ha-1. Punakaspruunil tunduvalt madalamal 75-80 Mg ha-1. Huumusesisaldus nimetatud muldade huumushorisondis on vastavalt 2,7, 2,9, ja 2,1% Huumushorisondile järgnevas eluviaalses horisondid (E) on huumusesisaldus 0,4-0,7%. Bt-horisondi on huumusesisaldus samal tasemel väljauhtehorisondi omega või isegi ületab seda [2 lk 32]. 3.3 Leetjate muldade bioloogiline aktiivsus Leetjate muldade mullaelustiku tegevusest ja juurestikust hõlvatud kith on suhteliselt tüse tänu mulla strukutuursusest tingitud heale õhustatusele ning rikkalikust peenesisaldusest
karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsete gleimuldade huumuskate on pikaajaliselt liigniiske, mistõttu on see toorhuumuslik või turvastunud. (Raimo Kõlli, 2012). Lisaks sügavkaevetele, kaevati kaheksa poolkaevet igasse ilmakaarde 4 meetri kaugusele, et koguda andmeid huumuskihi kohta veidi laiemalt pinnalt. Rohumaa poolkaevete huumuskihi tüsedus varieerus 38cm kuni 44cm. Kuna huumushorisont on nii tüse, sobiks see tüseduse poolest kõige kasvatamiseks. Tabel 1. Poolkaevete tüsedused ja huumusesisaldus. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Tüsedus 40 38 44 42 41 40 39 43 Hu% 3 4 3-4 4 3-4 3-4 4 3 Kaevete tüseduste vahe oli 6cm kõige tüsedama ja kõige õhema vahel. Antud mulla huumusesisaldused erinevused jäid 3% kuni 4% vahele. Kõige suuremad huumusesisaldused jäid lääne ning loode suunas. Sealne pinnas oli hästi kergelt
arvutamisega. Selleks kaaluti kõigepealt muld koos karbiga ning hiljem mullaproovi karp tühjalt. Edasis valati kogu proov uhmri kaussi ning proov uhmerdati peeneteks osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest. Edasise etapina määrati samast proovist mulla pH, lõimis ja huumusesisaldus. Mulla pH-d määrati kahel viisil- pH meetriga ja universaalse indikaatoriga. pH meetriga happesuse määramiseks kaaluti 5 g mulda ning juurde lisati 12,5 ml 1M KCl, proovi segati pulga abil ning jäeti umbes veerand tunniks seisma. Pärast veerand tunni möödumist segati veel proov läbi ning asuti mõõtma happesust pH meetri abil. pH-d universaalse indikaatoriga määrati nõnda, et võeti väike kogus mulda ning peale valati
.. + ai Ai - Kogujääk sõelal i [%] ai - osajääk sõelal i [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga (9) Valem 8: Li = 100 Ai Li - Läbind sõela i [%] Ai - Kogujääk sõelal i [%] d) Liiva peenusmoodul FM valemiga (10) Valem 9: FM = Ai / 100 % FM Liiva peenusmoodul Ai Kogujääk sõelal i [%] 3.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolomeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis
Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: AM''', sügav lammi madalsoomuld, t_3100 Sügavkaeve nr. 4 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.98" N ; 26° 40' 47.43" E , 50,5 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill. Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Mulla kirjeldus: mulla struktuursus on hea. Huumusesisaldus 3-3,5%. Aumistes kihtides esinev koresus neutraliseerib mulda. Keemine alates 35 cm. A- huumushorisont. 0-30(35) cm. Lõimis: liivsavi 1s 1, ls1. Happesus: 6,8 pH. Esineb kive- v01 Bw- metamorfne sisseuhtehorisont. 30-75 cm. . Lõimis: liivsavi 1, ls1. Happesus: 6,8 pH Esineb savistumist. k°3 - tugevasti koreseline. C- lähtekivim. 75- cm. Lõimis: liivsavi 2, ls3 . Happesus: 6,5 pH. Mullatüüp: Ko, leostunud muld
5 Läbinud liiva sõeltes (Li) %-des sõelal i: Li=100- A i Valem 4.6 Peenusmoodul FM: Ai i FM = Valem 4.7 100 3 4.4. Liiva huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvus võrreldes etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlbulik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine
kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 20. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Huumusesisalduse hindamise skaala huumushorisondis: alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5...3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. 21. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused:
· Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). · Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Skaala alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge, optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused- · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade
keskmise lõimisega muld. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Haljasväetiseks on liblikõielised kultuurid. Loomakasvatus talus puudub. 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Roose talu põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ning keskmise lõimisega. Aastane sademete hulk on umbes 600-650 mm. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Mulla boniteet on 45-52 hindepunkti. P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine . Muldade huumusesisaldus on 2-2,1 %. Tabel nr 1 Põllu Vee- P- K- Kultuur Pindala Huumus Muld Lõimis Boniteet nr. reziim tarve tarve P-2 K-3 1 Ristik 2 ha 2,1 % LP Sl, ls1 52 Parasniiske
· Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). · Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Skaala alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge, optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused- · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu %), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade
Põldudel on 3,2ha kahkjat mulda(LP)-huumus 3,0 ja 9,7ha leostunud mulda(Ko)-huumus 3,0. Muldade Ph on neutraalne või nõrgalt happeline ja seetõttu ei vaja need lupjamist. Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks, on suhteliselt kõrge huumusesisaldus, harimiskindel ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral - põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida
õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Kuivendamine maa kuivendamise tõttu muutub märjemate muldade künnihorisondi huumusseisund sarnaseks temast kuivemate muldade omaga, kusjuures mullaliigi tunnused alusmullas säilivad 7 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas.
muldkattes; erinevate mullarühmade omavaheline seotus, kasvukohatüübid. - Paepealsed mullad Kh Tunnused: paas kõrgemal kui 30 cm, mullakoh võrdlemisi õhuke, kuni 30 cm, kuid huumus- ja toitainete rikkad.Need mullad on väga põuakartlikud. Tekib: kujunenud pae murendil või paasi katvatel setetel. Levib põhja.eestis lavamaa paekalda läheduses. Füüsikalised/keemilised omadused: valdavalt ls, sl ja l. Keskmiselt vastupidava struktuuriga. OVD väike, neutraalne reaktsioon. Huumusesisaldus kõrge (5...15%). N vähem kui 1%. pH 5- 7, vertikaalselt diferentseerunud. Bioloogiline aktiivsus: lagunemine on tänu neutraalsusele bakteriaalne ja toimub intensiivselt niisketel ja soojadel perioodidel. Suvel bioloogiline aktiivsus langeb. Kasvukohatüübid: leesikaloomännik, kuusikud ja kaasikud, loometsad. Sobivus põllu-metsamaana: põllumaaks ei sobi, sest isegi tüsedama huusmushorisondi korral on nende viljakus madal. Aga see eest sobivad metsamaaks ja loodusliku rohumaana.
põllu kuju iseloomustus Põllumassiiv on suhteliselt piklik ning kandilise kujuga, asub Rahinge järve lähedal, tee ääres. Ümberringi on samuti põllumaad ning mõningad elamuhooned. Terve põld on kaetud keskmiselt raudkiviveerisega ja kivisusega (kivide suurus 20-40cm). Põllul esineb viis erinevat liiki mulda: 1) Gleistunud leetjas mulla (KIg) lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen. Põlluks haritud gleistunud leetjate muldade huumusesisaldus on u 2,9-3,2%. Arvestataval määral on huumust ka mullaprofiili alumistes osades. Profiili võib koguneda ka ülavett. Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. [2] 2) Gleistumistunnustega näivleetunud muld (LP(g)) perioodilist ülavett ei esine, kuna on kuivendatud aga vajab ka lupjamist.
Fifth level Mullastik Maailma viljakamad mullad(Rohtlates s.h ka Pampas) Rohtlas levivad eelkõige mustmullad mullad, mis rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid. Mustjasmulla huumushorisont võib ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid. Huumuskiht paks (kuni 2 m). Soodne mõju ka rohketel mullabakteritel ja selgrootutel. Taimetik Kevadel, kui lumi muutub sulamisveeks ja sajab hoovihma, hakkavad arenema ja õitsema rohttaimed. Kuna suvi on kuum ja vett vähe, peavad taimed paari kuu jooksul valmima. Selliseid taimi nimetatakse efemeerideks. Pampa kliima on sobiv kuivalembeliste tihedapuhmikuliste kõrreliste kasvuks.
Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud, kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad. Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks metsa-pruunmullad iseloomulikud eluviaalsetete rohkus, selle tulemusena vähenevad aluspõhjavarud ja mullakihi paksus. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. Kindlasti ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna 70 % pinnast on kaetud mägedega, kus on pinnas liiga erosiooniohtlik ja kivine, mullad väheviljakad.
Põllumajandus materiaalse tootmise haru, mis kasutades maad toodav toiduaineid ja mitmesugyseid tööstus tooraineid. Põllumajandus jaguneb taimepõllumajanduseks ja loomapõllumajanduseks. ( kaubatootmis- ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Agroklimaatilised näitajad iseloomustavad, kui palju saavad taimed päiksekiirgust ja
Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Leetjas muld(KI). KI muld keeb 60 – 90 cm ulatuses. KI peamine miinus on see et seda on raske harida. Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks. Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60
põhjaveest või seiskuvast pinnaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse mõjul. Gleistunud leetjad mullad on kasutusel kultuurrohumaadena või kuivendatud põlluna. Mullal on head ringimused suhteliselt huumusrikka, kuid veidi toorhuumusliku endogeense epipedoni tekkimiseks, seda tänu lähtekivimi karbonaadirikkusele, ajutisele liigniiskusele ja mineraalsele mitmekesisusele. Põlluks haritud gleistunud leetjate muldade huumusesisaldus on 2,9-3,2%. Gleistunud leetjate muldade bioloogilist aktiivsust piiravad kevadeti ja sügiseti mullas valitsevad anaeroobsed tingimused ja mõõdukas happesus, mis mõlemad pärsivad bakteriaalset lagunemist. Gleistunud leetjate muldade aktiivveemahtuvus on 75 cm tüseduse kihi kohta saviliiv- ja liivsavilõimisel 140-160 mm. Põllumuldade pH on 5,8-6,1. Need mullad on kevadeti ja sügiseti umbes 1-2 nädlat liigniisked, kas pealevalguvasst pinnaveest
Lisaks seal pole taimestikku. 5. Kontinentaalses kliimad, kus aastane sademete hulk on tasakalus aurumisega tekivad tüseda huumushorisondiga viljakaimad mustmullad. Muld on rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid.Seega võib mustjasmulla huumushorisont ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. Sealsel maapinnal kasvatatakse ohtralt põllutaimi, mille hulgas võime kohata nii nisu, maisi, päevalille kui ka mitmesuguseid söödakultuure. Inimeste ning valdava enamuse taime- ja loomaliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhuookeani põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse jahtumise ja liigse kuumenemise eest ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude, kasvõi eluskudesid kahjustava lühilainelise kiirguse eest
Näiteks lämmastiku (N) puudusel lehed on kahvaturohelised, hiljem kolletuvad, varred ja võrsed peened, kasv aeglustub või seiskub. Lämmastikuliia puhul on taim tumeroheline, üleloomulikult lopsakas, vajub maha, õitseb vähe. 28. Millise künnisügavusega muldadel köögiviljad tahavad hästi kasvada? Köögiviljad kasvavad hästi 30 cm künnisügavusega muldadel. 29. Mis on mullaviljakuse tähtis näitaja? Huumusesisaldus. 30. Millistel turvasmuldadel on võimalik köögivilju kasvatada? Sellistel, kus põhjavesi on vähemalt 60...80 cm sügavusel. 31. Nimetada köögivilju, mis sobivad kergetele muldadele! Kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. 32. Nimetada köögivilju, mis sobivad rasketele muldadele! Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini?
gleistumine ka lasuvustihedust (Penu, 2005). 1 6. Muldade agronoomilised omadused 6.1 Gleistunud pruunmullad Rohumaal ja põllumaal tehtud kaevetes on gleistunud leetjas muld (KIg). Huumuseringis oli huumusehorisondi tüsedus suhteliselt sarnane jäädes vahemikus 23-26 cm (tabel 1 ja 3). Rohumaal varasematel aegadel on kasvatanud vilja ja põllumaad kasutatakse stabiilselt vilajpõlluna. Huumusesisaldus on keskmine 3%. Rohumaal mulla Ph nõrgalt happeline (5,8-5,9), mis on taimekasvatuseks hea. Põllumaal mulla Ph rohkem neutraalne (6,8-6,9), mis on enamikule põllumajanduslikele kultuuridele on soodsaim mulla reaktsioon. Korese sisaldus on väike, mis lihtsustab mullaharimist. Põllumaa boniteet on keskmisest kõrgem jäädes 57 hp ja rohumaa boniteet jääb vahemikus 51-54 hp. Gleistunud pruunmullad on kõrge produktiivsusega
Ka ilveseid on valgejänese seisukohast "liiga palju". Hetkeseisul võiks valgejäneseid Eestis olla umbes 10 000 ja 12 000 vahel. 1994. a. ametliku statistika põhjal oli vabariigis valgejäneseid 24 000, paarkümmend aastat tagasi aga 43 000. Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik Põhja-Euroopas on probleemiks turba kaevandamine. Turvast kasutatakse koduloomade allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja isolatsioonimaterjalina ja kütusena. Rabasid hävitab ka inimtegevusel toimuv õhusaaste, mis saastab õhku, nt tööstusettevõtted rabadeläheduses. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Raba · http://www
3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm. Jäägid kaalutakse ja arvutatakse kruusaterade hulk(4…8) liivas osajääk valemiga . Läbi 4mm sõelaläinud liiv kaalutakse 200g ja sõelutakse sõeladega, mille avad on 4;2;1;0,5;0,25;0,125mm. Jäägid sõeltel kaalutakse. Osajäägid arvutatakse valemiga nr. 5 ja kogujääk valemiga nr.6 ning läbinud osa valemiga nr. 7. Liiva peensusmoodul arvutatakse valemiga nr. 8. 4.5 Huumusesisaldus määratakse värvuse järgi. 130ml liiva puistatakse 250ml mensuuri ning sellele valatakse peale 3% NaOH lahust kuni mensuuri 200ml jooneni. Seejärel lahus segatakse ja jäetakse 24 h seisma. Kui lahus pole etanooli värvi siis liiv sobib betoonis kasutamiseks. Valem 1 ρoL = m1−m V ∗1000 , [ ] kg m 3 m-proovi mass [g] m1
2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi (III–Vklass). Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Gleistunud leetjad mullad - väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse Tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate Muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused:-Kohatine toitainete puudus Leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk.
mulla orgaanilise aine pakutavad ‘'hüved'' bioloogilised: energia allikas (C), toiteelemendid(N,P,S) füüsikalised: struktuursus, veehoiuvõime, soojusrežiim keemilised: pH puhverdus, neelamismahutavus, saasteainete sidumine 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Orgaanilise aine juurdeviimine mulda-sõnnik, haljasväetised, kompostid, mullaharimise minimmeerimisega, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, kuivendus 16. Eesti muldade huumusesisaldus. parasniiskestes tingimsutes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5-3,5% gleistunud mullas 0,5-1% võrra suurem 17. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Megafauna nt:vihmaussid, makrofauna nt: sajajalged, tuhatjalgsed, kakandilised, mesofauna nt: lestad ja hooghännalised, mikrofauna nt: ainuraksed, mikrofloora nt: bakterid, seened, vetikad Mullaelustiku olulisemad funktsioonid: • Mulla struktuuri säilitamine
Nendes piirkondades on eeldused suuremad heintaimede kasvatamiseks, kuid nõudlike rühvelkultuuride saagikus jääb madalaks ja ebastabiilseks. Erakordselt suured on erinevused muldade huumusesisalduses. Kõige huumusvaesemad on mullad Põlva, Valga ja Võru maakonnas. . Põlvamaal on ligikaudu 70% uuritud muldadest huumusvaesed, kus huumuse sisaldus on 2% piires või alla selle. Suhteliselt kõrgem on muldade huumusesisaldus Harju-, Lääne- ja Pärnumaal ( joonis 5 ).Eesti kogu haritavast maast on madala huumusesisaldusega muldi 18% ja keskmise huumusesisaldusega muldi on ligikaudu 32%. Muldi, kus künnikihi huumusesisaldus on 3 - 5% on kogu haritavast maast 26% ja üle 5%-lise huumusesisaldusega muldi on 14%. Joonis 4. Meetrise mullaprofiili keskmine aktiivveemahutavus millimeetrites. Figure 4. Mean available water capacity ( mm ) in a one - metre soil layer.
sõelumissaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad a) osajääk valemi (4) järgi b) kogujääk valemiga 5. Ai = a4 +.......+ai [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga 6. Li = 100 - Ai [%] d) liiva peensusmoodul FM valemiga 7. FM = (A4,0 + A2,0 + A1,0 + A0,5 + A0,25 + A0,125)/100 A4,0 + A2,0 + A1,0 + A0,5 + A0,25 + A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel [%] 4.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 5. Katsetulemused 5.1 Puistetiheduse määramine 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] Tabel nr 1 puistetiheduse määramine
4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 13 Huumusesisaldus mullas ja selle reguleerimise võimalused Huumusesisalduse hindamise skaala huumushorisondis: alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5...3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn
3. Palju allikaid on Pandivere kõrgustiku jalamil. Sealne aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, mistõttu imbub sademetena maha langenud vesi kergesti maa sisse ning vooluveekogusid maapinnale peaaegu ei. Aluspõhja imbunud sademetevesi jõuab aga uuesti maapinnani kõrgustiku jalamil, kuhu seetõttu moodustub rohkelt allikaid. Soode ökoloogiline tähtsus: Paljudele loomadele elupaigaks, kooliõpilastele radade loomine, et saaks paremini aimu, 5. Aeg ajaga suureneb mulla huumusesisaldus Organismid organismid tarvitavad mulla toitainet ja see muld muutub toitainevaesekaks 6. 105-40=65 (m) 65m/137km=0,47(m/km) Jõe langus on väga väike, seega voolukiirus on väike. Jõgi kulutab peamiselt jõe a no Põlsamaa jõgi. Keskjooksul on tasane ala, jõgi algab kõrgustikult ja suue on umbes 40m kõrgusel. Paepealne muld Leetunud muld Madalsoomullad Õhuke Õhem Õhuke
6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 21. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Huumusesisalduse hindamise skaala huumushorisondis: 2,5...3,5% keskmine alla 1,5% väga madal 3,5...5% kõrge 1,5...2,5% madal üle 5% väga kõrge Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5...3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. 22. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused.
Mulda on hästi hoitud ja huumusbilanss läbi aastate positiivne.Põllumaade harimiseks renditakse mõningaid masinaid juurde. Lehmi on talus 80, nende sõnnikut kasutan põldudel ning vajadusel ostan naabertalust sõnnikut juurde. 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Leevaku talu põldudel on valdavalt kerged-ja keskmised liivsavimullad. Leetjate muldade huumusesisaldus on 2,4-2,8 %. Üldlämmastiku sisaldus on huumushorisondis 0,14-0,16%. Reaktsioon haritavatel muldadel ülemistes horisontides taimekasvatamiseks sobiv- pH KCl 5,8-6,1. Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus. 4
sisseuhtehorisont; C- mulla lähtekivim) Muldade omadused Põllumassiiv on korrapärase kujuga, kui mõningais kohtades on sopistusi. Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil probleeme pole, kuid lessiveerumise suurenemisel väheneb mitmete mikroelementide sisaldus. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Leetjad mullad on viljakad, selle tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leetjate muldade miinusteks on: kohatine toitainete puudus ; leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad; kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud (Penu. 2006). Leostunud mullad on saviliiv- liivsavimullad, millel on hea looduslik drenaaž. Kihisemine
`Elinor` Aretati 1928 a. Tugev põõsas. Lehed kergelt kurrulised, meenutavad toominga lehti. Õied violetjasroosad, lihtsad ja väga lõhnavad. ´Hunting Tower` Keskmiselt kõrge püstjas põõsas. Lehed suured, ümarelliptilised, kurrulised. Õied kreemikasvalged, lihtsad. `Saugeana` Laiuv peente kaarduvate okstega põõsas. Lehed väikesed. Õied punakasvioletsed. SIRELI KASVUNÕUDED MULD. Sirel vajab huumusrikast piisavalt niisketkivist kobedat mulda. Huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3-4 %. Sobivaimad on liiv-, savi- ja saviliivmullad. Liivmuldi tuleb hoolikalt harida ning anda tugev orgaaniline väetis. Samuti vajab hoolikalt harimist raske savimuld, mille veeläbilaskvus ja aeatsioon on puudulik. Mulla ettevalmistamisel on soovitav kasutada kõdunenud laudasõnnikut. Samuti saab mulla struktuuri parandada ja huumusesisaldust suurendada madalsooturba lisamisega. Liiv- ja turvasmullas on sobiv
vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; · Turvastumine -- turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: · mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); · karbonaatsete muldade laialdane levik;
vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; • Turvastumine — turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: • mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); • karbonaatsete muldade laialdane levik;
5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem) 6) bioloogilisest aktiivsusest 7) kasvatatavast kultuurist (väikesejuureline kultuur orgaanikat vähem ja muld tihe) 8) mulla veesisaldusest (rohkem vett, hõredam) Tasakaaluline lasuvustihedus igal mulla on oma iseloomulik lasuvutihedus milleni muld on võimeline loodulikes tingimustes tihenema Korrelatsioonianalüüs näitas, et kobestusjärgne lasuvustihedus on seda madalam, mida kõrgem on mulla huumusesisaldus, mida rohkem on üle 1 mm läbimõõduga mullaagregaate ja füüsikalise savi sisaldus. Mida madalam on lasuvustihedus, seda vähem peaks mulda harima! Muldade tihenemine on positiivses korrelatsioonis avaldatud mehhaanilise survega ja mullaomadustest niiskussisaldusega. Mulla tihenemise mõju mullale: 1) lühiajalised mõjud otseselt seotud lasuvustihedusega ja künnikihiga, isereguleeruv
annaabi.ee 
