Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna 32. Keskkool Töö pealkiri: Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule Kuu ja aasta Lehekülgede arv 10 Oktoober, 2010 Töö autor :Britmarii Kroon Juhendaja:Krista Kiisler -2- SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. MURULAUK ............................................................................................................................ 5 1.1 Päritolu ........................................................................................................................ 5 1.2 Kasutamine .................................................................................................................. 5 1.3 Välimus ............................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10C Kert Allikvee Sibulköögiviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke
...................................................................................... 3 1. MAITSETAIMED........................................................................................................... 5 1.1 Till..............................................................................................................................5 1.2 Petersell......................................................................................................................5 1.3 Murulauk...................................................................................................................6 1.4 Basiilik....................................................................................................................... 6 1.5 Meliss.........................................................................................................................7 1.6 Tüümian...........................................................................................
Valge või roosakas lilla Säilitada jahedas, kuivas ja õhurikkas kohas Halva lõhna saab ära peterselli, toorekartuli ja kohvioaga Hinnatud ravim rahvameditsiinis Roheline sibul Süüakse varre osa Sisaldab rohkelt C-vitamiini Säilitatakse jahedas, kaetud kilega Porrulauk Leidub palju mikroelemente: raud, vask, räni, molübdeen, kaalium jne Vitamiine on rohkem tumedates lehtedes Sobib paljude toitude kõrvale- köögivili, liha, mereannid, pasta, juust jne... Murulauk Murulauk sisaldab palju vitamiine Oma tugeva maitse tõttu sobib suurepäraselt pea kõikidele toitudele Suppide ja kastmete puhul on soovitus murulauk lisada alles toidu serveerimisel Murulauk võimaldab toidu maitsestamisel piirata keedusoola hulka KAPSAD Sisaldavad rohkelt kiudaineid ... mineraalaineid ( oluline K,Ca) ... vitamiine On kergesti omastatavad, seega sobib vegetaarlastele Annavad vähe kaloreid Liigitatakse peaga ja peata Säilitatakse jahedas
Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Ürt pärineb Vahemeremaadelt. Looduslikult levinud Venemaa keskvööndis ja Lääne-Euroopas. Maitseainena kasutatakse värskeid lehti salatite-, suppide, liha ja köögiviljatoidude valmistamisel, sageli ka maitseäädikates ning võileiva kattena. Lehed on
Too näiteid. Banaani-riisipuding,Riisi-kookospiima creme brulee ,Riisi- puuviljavaht 8. Leia põnev retsept, kus on kasutatud riisi. Lisa viide kasutatud kirjandusele Metsiku riisi supp kalaga Koostis Koostis- ja maitseained 2 tk Sibul 1 tk väike varsseller 1.5 l Kalapuljong (keedetud 1.5 puljongikuubikust) 2 klaasi Metsik riis (keedetud) 1 tl kurkum 250 g kuumsuitsulõhe sool, valge pipar 1 sl Murulauk (hakitud) Haki sibul ja seller ning lõika lõhe kuubikuteks. Prae potipõhjas kuumutatud oliiviõlis sibulat ja varssellerit 2–3 minutit. Vala peale puljong ja keeda umbes 5 minutit. Lisa riis ja kurkum ning lase korraks keema. Lisa lõhe ning maitsesta supp soola ja pipraga. Keeda veel 3–4 minutit. Kõige lõpus lisa peeneks hakitud murulauk.
Tuntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 100g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja sinihallitusjuust ja murulauk viinamarjad sinihallitusjuust ja sigur ehk sinihallitusjuust ja varsseller endiiv sinihallitusjuust ja kreeka pähklid
osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks
Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv Kurk
KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? jalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. unane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. JUUSTUTALDRIKU PÕHITÕDE uustuvalikus peaks olema igast tüübist üks juust, kokku mitte vähem kui neli ja mitte rohkem kui kuus erinevat juustu. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja viinamarjad sinihallitusjuust ja murulauk sinihallitusjuust ja varsseller sinihallitusjuust ja sigur ehk endiiv sinihallitusjuust ja kreeka pähklid
4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolens 32.Spargel asparagus officinalis 33.Söögipeet beta vulgaris 34
KÖÖGIVILJATOIDUD - tükeldus olgu ühtlane - sobiva suurusega - toit ei tohi olla üle valminud - ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest.
Kook-en kaka Magus saiake-en bulle Tort-en tårta Hernesupp-ärtsoppa Siirup-sirap Hot dog-varm korv,grill korv Puder-gröt Jäätis-glass Müsli-en müsli Maisihelbed-en corn-flakes/ en flingor Riis-ett ris Pasta- en pasta, makaroner Joogid Kohvi- ett kaffe Tee-ett te Vesi-en vatten kakao ( choklad limonaad-en läsk õlu-en öl mahl-en juice morss-en saft vein-en vin tume vein-rött vin hele-vitt vin Köögi,aed-viljad-grönsaker Tomat-en tomat Kurk-en gurka Sibul-en lök Murulauk-en purjolök Kartul-en potatis Porgand-en mörot, Salat-en salad Herned-ärter Frukt och bär-marjad Kirsid-ett Körsbär Maasikas-en jordgubbe Pirn-ett päron Õun-ett äpple Apelsin-en apelsin
Kartulirosett: kg 0,000 0,000 0,000 0,00 k 30 kartul kg 0,179 0,125 0,357 0,250 0,00 k 0 või kg 0,010 0,010 0,020 0,020 0,00 k 0 vahukoor l 0,025 0,025 0,050 0,050 0,00 k 20 murulauk kg 0,003 0,003 0,006 0,005 0,00 k 24 punane paprika kg 0,013 0,010 0,026 0,020 0,00 k Salat: kg 0,000 0,000 0,000 0,00 k 5 põld-võõrkapsas kg 0,053 0,050 0,105 0,100 0,00 k
0 kanapuljongipulber kg 0,002 0,002 0,004 0,004 4,80 0,01 0 toiduõli kg 0,010 0,010 0,020 0,020 1,98 0,02 Kartulilisand: 30 kartul kg 0,143 0,100 0,286 0,200 0,65 0,09 24 punane paprika kg 0,013 0,010 0,026 0,020 1,73 0,02 20 murulauk kg 0,001 0,001 0,003 0,002 4,75 0,01 72 muna (kollane) tk/kg 0,500 0,008 1,000 0,015 0,07 0,04 0 või kg 0,005 0,005 0,010 0,010 6,15 0,03 20 lehtpetersell kg 0,001 0,001 0,003 0,002 3,50 0,00 Maitseained:
garneerimiseks. Värvi saab lisada lehtpeediga, mille lehti võib kasutada näiteks suppide valmistamisel. Eriti dekoratiivne on käharalehine lehtpetersell. Vürtsbasiilikul on erineva lehesuuruse ja -värviga sorte, mis on samuti dekoratiivsed. Lõhna ja maitse järgi eristatakse sidrun-basiilikut, laim-basiilikut, nelk-basiilikut ning kaneel-basiilikut. Mitmeaastastest taimedest on dekoratiivsed näiteks aedsalvei, tähklavendel, harilik pune, liivatee (tüümian), harilik iisop ja murulauk. Huvitava välimusega on aedruut, mis pakub aias toredat vaheldust oma hallikasroheliste lehtede ja rohekaskollaste õitega. Külvamine Aedtilli ja lehtpeterselli seemneid võib Katrin Uurmani sõnul külvata ühele peenrale hajusalt või ridadena juba maikuus. Hiljem võib harvendamisega nendest liikidest kujundada rühmad. Harvendamist vajab eelkõige petersell, aedtill võib jääda tihedalt või mõnesentimeetriste vahedega.
kindlasti mainima tema rikkalikku mikroelementide sisaldust. Soolaheeringas on samuti arvestatavalt joodi, fluori, seleeni, rauda, tsinki ja vaske. Retseptid: eelroog Heeringas wasabi ja seesamiga kahele Kogus Koostis- ja maitseained 150 g Heeringafilee 1 tk hapukas õun 1 dl Hapukoor 2 tl wasabi- ja seesamimaitseaine Murulauk 1. Puista maitseainesegu hapukoore hulka ja vahusta seejärel hapukoor. 2. Koori õun ja lõika õhukesteks viiludeks. 3. Haki murulauk. 4. Lõika heeringafileest ribad ja lisa õunte juurde. 5. Vala peale kaste, hakitud murulauk ja sega omavahel kõik läbi. 6. Lase maitsestuda ja serveeri kas kartuli või leivaga. Marineeritud heeringas Osta 1 kg heeringaid (umbes 3 tk), puhastada ja lõigata tükkideks. Heeringarulle on üldiselt
jahud ja küpsetuspulber ning sõelu muna-keefirisegu hulka. Lisa porgand, köömned ning sega kõik läbi. Vala tainas kohe keeksivormi ja küpseta 3040 minutit või kuni karask on pealt kuldne ja vormi küljest lahti lööb. Kalla karask vormist välja ning lase enne lahtilõikamist poole tunni jagu taheneda. Karask maitseb hea tavalise võiga, kuid proovi ka ürdivõid. Selleks lisa pehmele võile meelepäraseid ürte (till, petersell, murulauk) ja pisut soola. Sega hoolega läbi ja vajuta küpsetuspaberi vahel poole sentimeetri paksuseks ühtlaseks kihiks. Paki kokku ja tõsta külmikusse tahenema. Tahkest massist lõika piparkoogivormidega kenad kujundid. Võid rullida pehme või ka lihtsalt küpsetuspaberisse ja pärast tahenemist sellest ühtlased seibid lõigata.
MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN KÖÖGIVILJAD JAOTUVAD K A S V U A JA JÄ R G I
SPARGEL Gerda Liit KP-16 Kuressaare Ametikool MIS ON SPARGEL? Harilik aspar (köögiviljana spargel ning toalillena asparaagus) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. KUS SPARGLIT KASUTATAKSE? Hariliku aspari söödav osa on noor võrse ehk küünis. Harunenud vars enam söögiks ei kõlba. Peamine tarbimishooaeg kestab märtsist juuni lõpuni. Toiduks sobivad noored võrsed. Söögiks sobivate sparglite jaotus: lilla (mõne allika järgi violetne) spargel roheline spargel valge spargel Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral. Köögiviljana kasvatatakse Eestis harva, tihedamini ilutaimena. Süüakse paarkümmet sparglisorti kolmesajast. TOITEVÄÄRTUS Spargel on rikas valkude, mineraalainetest raua, seleeni, kaaliumi, naatriumi ja fosfori poolest. Äsjakorjatud roheline spargel on valgest sparglist vitamiinirikkam. Sparglis on foolhapet; vees lah...
Karulauk ja rohulauk on levinud Viikingite veeteede ääres. Kartul toodi euroopasse alles16. sajand ilutaimene. Eestis levis kartul 19. sajandil peale suurt Iirimaa nälga. Kõrvits, kurk, tomat (ameerika, india)- laialdane kasvatamine 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses 2. Maitseainetena - sibul, rohulauk, murulauk, karulauk, 3. Loomasöödaks 4. NB! ¹ Mürgised - Mürkputk- veekogude ääres tavaline taim. - Täpiline surmaputk - vars on punaste täppidega ja haiseb hiire kuse järgi - Käoking - sinine, 25 a tagasi tartu bioloogid - Sõrmkübar - südamehaigetele äärmiselt ohtlik
- eeterlikke õlisid (annavad erilise lõhna ja maitse). Kuivatatud seemned sisaldavad palju kaaliumi ja kaltsiumi. 6. Rabarberi kasutusvõimalused. - kulinaarias,- kondiitritööstuses, - veinitööstuses. Rabarberivartest valmistatakse:- kisselli,- kompotti,- keedist,- zeleed, - sukaadi,- marmelaadi,- pudinguid,- kastmeid,- veini,- kalja jm. · Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. 7. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul küüslauk porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on:- talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 8. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad maailmas: - Hiina, - India, - USA, - Pakistan, - Türgi, - Egiptus, - Venemaa, - Brasiilia, - Jaapan. Euroopas suuremad sibulatootjad: - Hispaania, - Madalmaad, - Poola, - Itaalia. 9. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus.
Tallinna Polütehnikum Referaat Soojendus Markus Murulauk MM-16 Tallinn 2016 Sissejuhatus Soojendust on vaja, et vältida vigastusi ja ettevalmistada lihased ning liigesed treeninguga kaasnevale pingutusele. Soojendus kiirendab ainevahetust, mis aitab lihastel paremini kohaneda järgneva intensiivse harjutusega. Lihastesse transporditava hapniku hulk suureneb ja soojad liigesed liiguvad takistusvabamalt ning väheneb pinge kõõlustele. Soojendus konserveerib süsivesikud ja suurendab rasvhapete kasutamist energeetilisel eesmärgil.
süsivesikutesisaldusega toidud, planeerida oma menüü nädalaks ette, toitu ostes valida puhtad ja värsked tooted ja süües valida väiksemad nõud Dieedi esimene faas Kestab 2 nädalat või 1 kuu ja on kõige rangem Süsivesikuid kuni 20 grammi päevas, et organism läheks kiiresti ketoosi seisundisse. Lubatud söögid: kala, liha (eriti lahjemat liha, linnuliha), koorikloomad, juust, idu, ruccola, hiina kapsas, seller, murulauk, kurk, redis, jääsalat, seened, petersell, paprika, rooma salat Keelatud: leib, sai, pastaroad, enamik juurvilju, riis, kartul, küpsised, küpsetised, piim, suhkur, kohvi, tee, alkohol. Ketoos I etapi eesmärgiks on saavutada ketoos, millega kaasneb rasva põletamine. Energiaks kasutatakse rasv suhkru asemel. Kaal alaneb järsult Kui organismi ei tule piisavalt suhkrut ja glükogeen kasutatakse ära, siis hakkab
Sügavkülmutamine Sügavkülmutamine on kiire ja lihtne toiduainete säilitamise viis Et külmutamine on parim viis liha või kala säilitamiseks, teab igaüks. Kuid külmutada võib veel paljusid muidki toiduaineid ja roogi. Erandiks on toores lehtsalat, tomat, sibul, küüslauk, murulauk, redis, rõigas ja kartul. Ka majonees, salatikastmed, keedetud munavalge, glasuuriga tordid ning beseeküpsised ei sobi külmutamiseks. Toiduainete ettevalmistamine sügavkülmutamiseks Köögiviljad - Tuleb kõigepealt puhastada ja pesta ning seejärel blaneerida, et hävineksid pinnafermendid, mis võivad toiduaine maitset ja aroomi halvendada. Selleks aseta köögiviljad sõelal kõigepealt 2-5 minutiks keeva vette ja siis jäävette, et katkestada käärimisprotsess.
juurdumise faasis Õhuniiskust vajavad kõige enam kapsas ja kurk. Köögiviljade paljundamine · Generatiivne paljundamine · Vegetatiivne paljundamine · Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju. Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient Suurem. · Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...) Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk. Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt. Paljundatakse siis kui nii säilivad paremini taime morfoloogilised tunnused nt. rabarber saadakse suuremat ja varasemat saaki Nt. sibul, või taim ei anna seemneid nt. mädarõigas. · Sibulate abil · Juurikate ja puhmikute jagamise teel · Juure ja varre pistikutega Külviaeg · Sõltub kevade saabumisel ja mullastikust
Seal kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Looniit on rikas ka haruldaste putukate poolest. Loopealsetel kõige sagedamini esinev puittaim on kadakas, kuid seal leidub ka arukaske, mändi sarapuud, pihlakat, pooppuud, türnpuud, kibuvitsa, põõsasmaranit jt. Hiiumaal esineb ka väga haruldasi hõredaid lookaasikuid, kus kased on kõverad, jändrikud ja pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid
(kohupiim, sidruni (kartul, (läätsed, punane kastmega, mahl mahl, pruun suhkur, peekoniviilud, sibul, rukola, (kartul, peet, muna, toortatrajahu) oliiviõli, või); soolalõhe, porgand, küüslauk, murulaugusalat seesamiõli) tüümian) (murulauk, Kaste(hakitud maitsestamata basiiliku-, mündi-, jogurt, redis, õun) petersellilehed, GLU HOMMIKUSÖÖK LÕUNA ÕHTUOODE ÕHTUSÖÖK TEE oliiviõli) NIVA BA MEN
Põhilisand: Pikateraline riis kg 0,070 0,070 0,140 0,140 Vesi l 0,040 0,040 0,060 0,060 Või(82%) kg 0,005 0,005 0,010 0,010 Lehtpetersell, värske pott/kg 1,000 0,001 2,000 0,002 Murulauk, värske pott/kg 1,000 0,001 2,000 0,002 Must pipar kg 0,000 0,000 0,000 0,000 Peensool 0,000 0,000 0,000 0,000 0,117 0,214 Lisand:
alustada välimistest liikudes söögikäikude haaval sissepoole nuga ei kasutata kahvliga tükeldatava söömiseks lehtsalatit ei lõigata, keeratakse rulli Mida pakkuda saksa külalistele? Eelroog suitsukana salat (suitsukana, õun, juurseller, mandlid, petersell hapukoore- majoneesikastmega) Supp murusupp (naadi, nurmenuku, võilille, hapuoblika ja nõgese lehed ning murulauk liha või köögiviljapuljongis) Pearoog ahjus küpsetatud kamaraga searibi keedukartulitega Magustoit muraka-kitsejuustu pirukas Joogid maasikatega maitsestatud vesi, ,,Viru valge", õlu,,Saku kuld", õunavein Kasutatud kirjandus ja allikmaterjalid · Ajakirjade Kirjastus AS http://www.toidutare.ee/termin.php?id=623 [online] http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=346&Lang=EST[online] http://www.gosee.de/images/content/s_f_warsteiner1_f4bcb50b.jpg [online] http://www.stbarbara
elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaazi taha aia nurka on istutatud 5 kaske. Okaspuud Harilik Elupuu `Smargad` 11tk Harilik Elupuu `Danka Aurea` 5tk Lehtpuud Harilik Arukask 5tk Lilled Hosta `Paul's Glory` 7tk Südajas aktiniidia 10 tk Tarbeaed Asub krundil põhjaosas kus kasvavad õunapuud, kirsipuud, ploomid, mustsõstrad, punasõstrad, vaarikad, maasikad, mustikas, kartul, redis, porgand, lehtsalat, jääsalat, basiilik, sibul, murulauk, till. Puuviljad Punalehine kirsipuu 3tk Ploom `Julius` 2tk Õunapuu `Valge klaarõun` 2tk Marjad Mustsõstar `Intercontinental` 2tk Punasõstar `Viksnes` 2tk Mustikas `Northblue` 9 tk Maasikas `Kent` 34 tk Vaarikas `Glen ampel` 40tk Köögiviljad ja maitsetaimed Kartul `Anti` Redis `Saksa` Porgand `Imperator` 7 Lehtsalat `Mamma mia` Jääsalat ` Regina dei Giacci` Basiilik `Karlik` Harilik sibul Till `Alligaator` Murulauk `Prazska` Tagaaed
Kalaliha kuumutatakse keemiseni, eemaldatakse vaht, lisatakse vürtsid ja maitseained ning keedetakse tasasel keemisel, kuni kalaliha on pehme. Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse. Kalaleem kurnatakse, lisatakse ettevalmistatud zelatiin, kuni see sulab. Kalasüldil lastakse jahedad tarduda. 10.Milliste lisanditega serveeritakse soolakalu? Lisandiks sobib või, mugulsibul, sibul- ja murulauk, sidruniviilud, praetud saiaviilud. 11.Kuidas valmistatakse marineeritud kalasuupisteid? Marineeritakse värskeid, keedetud või praetud kalu, samuti soolakalu. Kala laotakse happekindlasse nõusse või klaaspurki, iga kihi vahele tõstetakse jahtunud marinaadkaste. Marinaad peab ulatuma paar sentimeetrit üle kalade. Kalu hoitakse marinaadis 1-2 päeva. 12.Millistest suupistetest koostatakse kalavaagen? Nt : kalapalle, räimepihve, heeringat, kilu, konserveeritud kalasaadusi, suitsukalu 13
* 1 dl piima * 2 sl nisujahu * 1 sl võid tükikestena * 2 sl riivjuustu * 2 sl hakitud tilli * 3 sl hakitud murulauku * soola * valget pipart · Eemalda kalalt soomused, roogi ja loputa see. Jäta pea alles. * Sega jahu, riivsai, sool ja pipar ning keera kalad selles segus. Lase veidi aega seista. * Tee kaste. Lase puljong keema. Sega kastme piim ja jahu. Klopi see keevasse puljongisse. * Keeda kastet 5 minutit. Lisa võitükikesed ja juust vähehaaval kastmele. * Lisa till ja murulauk. Maitsesta kaste soola ja pipraga. * Prae kalad võis mõlemalt poolt täiesti küpseks ja kenasti pruuniks. Kala on küps, kui uimed tulevad kergesti lahti. ** Serveeri koos kalaga keedetud kartuleid, salatit ja kastet.
muna tk/kg 0,020 0,020 0,200 0,200 0,090 0,002 vahukoor (35%) l 0,100 0,100 1,000 1,000 3,200 0,320 küüslauk kg 0,008 22 0,006 0,080 0,060 2,490 0,020 mesi kg 0,005 0,005 0,050 0,050 7,470 0,037 murulauk 0,000 0,000 0,000 0,000 sool 0,000 0,000 0,000 0,000 valge pipar 0,000 0,000 0,000 0,000 muskaat 0,000 0,000 0,000 0,000
Majonees 80% kg 0,025 0,025 0,250 0,250 1,649 0,041 Sool 0,000 0,000 0,000 Must pipar 0,000 0,000 0,000 Kange Põltsamaa sinep kg 0,004 0,040 0,000 4,800 0,019 KAUNISTAMISEKS Muna kg 0,065 0,065 0,140 0,140 0,084 0,005 Murulauk kg 0,005 0,005 0,050 0,050 8,300 0,042 Till värske kg 0,005 0,005 0,050 0,050 6,475 0,032 Kokku: 0,352 0,312 2,610 Omahind 0,615 Hind km- ga: 0,739 Valmistamine 1
aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1 balsamico (palsamiäädikas) l 12,64 balt-format kg 3,69 banaan kg 1,18 basiilik potis tk 1,18
· Sojajuust · Lina- · Kõrvitsa- · Ananassi · Ingver · Aaloe · Soja- seemneõli seemned · Aprikoosi · Küüslauk · Ingver kohupiim · Oliiviõli · Maapähkel · Greibi · Miso · Kibuvits · Tofu · Maapähkli · Kirsi · Murulauk · Kummelit · Sojapiim või · Ploomi · Odra- eesoodust · Porgandi linnased avadLutse · Selleri · Sinep rn
Tai KAS TEADSID? O n s üs ive s ikute s is a ld us e lt ko lm a s to id ua ine m a a ilm a s MANIOKK KÖÖGIVILJAD Köögiviljad ehk aedviljad on taimed, mille osi kasutatakse söögiks. Köögiviljad jaotuvad: Juurviljad (näiteks: porgand, peet, redis) Lehtköögiviljad (näiteks: lehtkapsas, till, spinat) Viliköögiviljad (näiteks: tomat, kurk, kabatsokk) Õisköögiviljad (näiteks: brokkoli, lillkapsas, artisokk) Sibulköögiviljad (näiteks: sibul, murulauk, küüslauk) TOMAT (Solanum lycopersicum) Päritolumaa LõunaAmeerika Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased Kasvab parasvöötmes ja ekvatoriaalses kliimavöötmes On valgusnõudlik ja soojanõudlik Optimaalne kasvutemperatuur 2024 kraadi Vajab ideaalseks kasvamiseks niisket mulda ja kuiva õhku SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Hiina US A T ürg i Ind ia Eg ip tus KAS TEADSID? Ee s tis tunti to m a tit ve e l 2 0
Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul (hõbesibul), salottsibul (pesasibul), pärlsibul, porru (lauk), roheline sibul (kevadsibul), talisibul, murulauk 1.4. Lehtköögiviljad Nt: lehtsalat, käharaservaline lehtsalat, peasalat (võisalat), jääsalat, Ameerika jääsalat, punane käharsalat (lollo rosso), roheline käharsalat, tammelehesalat, rukola (põld-võõrkapsas), rooma salat (kos-salat), põldkännak (lambasalat), lehtpeet (mangold), salatkress (vesikress), 5. Maitseköögiviljad 6. Dessertköögiviljad (varsköögiviljad) Nt: spargel (harilik aspar), artisokk, rabarber 7. Vili köögiviljad Tomat:
.................... 6 lk Minu kodused meetodid................................................... 7 lk Kasutatud kirjandus.......................................................... 8 lk Mis on sügavkülmutamine? Sügavkülmutamine on kiire ja lihtne toiduainete säilitamise viis Et külmutamine on parim viis liha või kala säilitamiseks, teab igaüks. Kuid külmutada võib veel paljusid muidki toiduaineid ja roogi. Erandiks on toores lehtsalat, tomat, sibul, küüslauk, murulauk, redis, rõigas ja kartul. Ka majonees, salatikastmed, keedetud munavalge, glasuuriga tordid ning beseeküpsised ei sobi külmutamiseks. Kui soovid säilitada marja (ka köögivilja) maitset, koostist, välimust ja toiteväärtust, siis külmuta see. Külmutamise ajal vesi jäätub ja mikroobide tegevus lakkab. Mida madalam on säilitustemperatuur, seda parem on see säilimise seisukohalt. Liiga pika säilitamise puhul võivad ensüümid rikneda, samuti ei talu rasvased
ürdile. Tooreste ürtide maitse on mahedam kui kuivatatutel. Ürte peaks lisama toiduvalmistamise lõpus. Pikem kuumtöötlemine sobib rosmariinile, tüümianile, salveile, loorberilehele. Kasutatavamad ürdid: till, iisop, basiilik, kurgirohi, loorberileht, petersell, koriander, piparmünt, sidrunirohi, sidrunmeliss, oregano e. pune, majoraan, rosmariin, köömen, salvei, estragon, tüümian, murulauk, kasutatavamad vürtsid: aniis, tähtaniis, kadakamari, ingver, kaneel, cajun, kardemon, kurkum, köömen, nelk, pipar, vürts e piment e nelkpipar e vürtspipar, safran jne. Vürtsid on... Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede: Seemnetest (nelk, safran) Koorest (kaneel) Risoomist (ingver) Tuntuimad vürtsid Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas On olemas ka ingverijuurt
20 Porgand 0,020 0,016 0,040 0,032 3,31 kr 0,07 kr hernes(külmutatud) 0,015 0,015 0,030 0,030 27,63 kr 0,41 kr mais (külmutatud) 0,015 0,015 0,030 0,030 24,09 kr 0,36 kr juust(mascarpone) kg 0,030 0,030 0,060 0,060 170,11 kr 5,10 kr murulauk kg 0,005 0,005 0,010 0,010 59,76 kr 0,30 kr piim kg 0,010 0,010 0,020 0,020 7,13 kr 0,07 kr 28,5000 või kg 0,005 0,005 0,010 0,010 kr 0,14 kr Kokku: 0,400 0,330 0,800 0,660 26,96 kr
b kerget kodusõnnik, tomat, kapsas, Talisibul lauguline püsik külma kompost maitseained hästi kuivendatud külmakin toitaine rikas Murulauk lauguline püsik del muld keskmise raskusega liivsavimuld ei liilailiste külmakin nõrgalt sugukoda 60x15-
Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km²
Süüa tuleb just ravitoimega puuvilju ja marju: õunu, pirne, kirsse, maasikaid, ploome, vaarikaid, musti sõstraid, astelpajumarju, jõhvikaid, pohli, mustikaid. Igapäevatoidusse peavad kuuluma kiudaine-, mineraal- ja vitamiinirikkad täisteraviljatooted: riis, kaer, mais, rukis, tatar, hirss. Köögiviljadest tuleb valida: kõrvits, suvikõrvitsad, kurk, aedoad, herned, kapsas (kõik liigid), kartul, porgand, peet, aedrõigas, küüslauk, sibul, porru, rohelised sibulapealsed ja murulauk, petersell või seller. Eriti head on juurviljamahlad: porgandi-, kartuli-, peedi-, kapsa- ja naerimahl. Kõige kasulikum on neid juua lahjendatult veega 1 kl õhtul enne magamaminekut. Juua võib ka segamahlu, parim on porgandi- ja kartulimahlasegu. Valida söögiks üksnes linnu-, vasika-, metskitse-, rasvata lamba- ja loomaliha ning mõõdukas koguses. Olulised on rasvasisaldusega kalad: lõhe, stauriid, skumbria, heeringas, sardiin, räim.
maitsenüansi. Riis, tavaline pikateraline riis, on maitsestatud lisaks värskele petersellile ka võiga, mis annab riisile mahlakuse jameeldiva pehme maitse. Köögivilja lisand on aga midagi tänapäevast: mee ja balsamicoga kuumutatud sibula ja porgandi julienned, mis on maitsestatud tüümianiga. Lisandi magusus sobib ideaalselt ülejäänud maitsetega. Kõige tipuks on serveeritud pearoog koorese sinepi kastmega, mida muudab värvikamaks tükeldatud murulauk seal sees. Magustoidule annab nime kama. Kama on sügavate juurdtega eesti toit. Mina kasutan kamajahu vahu valmistamisel, mida serveerin astelpaju kastme ja tumedast sokolaadist valmistatud kaunistusega. Astelpaju tasakaalustab maitsed ja annab toidule värvi. Magustoidus on küll kasutatud toitvaid piimatooteid kui ka kamajahu, mis sisaldab endas kasulike kiudaineid. Kõikide toitude kõrvale pakun tavalist vett. Oma kliente teenindan ise
PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) SUGUKOND: laugulised (Alliaceae) PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum) SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) SUGUKOND: loalised (Juncaceae) PEREKOND: luga (Juncus) harilik luga (Juncus effusus) keraluga (Juncus conglomeratus) SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) jäneskastik (Calamagrostis epigeios) PEREKOND: rukis (Secale)
VÄRSKED KÖÖGIVILJAD Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk · kaunviljad hernes, uba, soja · teraköögivili mais, idu MUGULVILJAD kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas
- zeleed, - sukaadi, - marmelaadi, - pudinguid, - kastmeid, - veini, - kalja jm. Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. Rabarberi kasutamine toiduks mõjutab seedetegevust (normaliseerib 24. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul - küüslauk - porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) 25. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad: Hiina, India, USA, Pakistan, Türgi, Egiptus, Venemaa, Brasiilia, Jaapan. Euroopas : Hispaania, Madalmaad, Poola, Itaalia. 26. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse: - kibedateks, - poolkibedateks, - magusateks.
annaabi.ee 
