teljekoormus alla 5t, loomade liikumise piiramine märgadel aladel ja rehvirõhk väiksem ja topeltrehvid. Üleujutused- Maalihked- Ehitudegradatsioon- maa katmine. Viljaka mulla kadu ehituse, rajatiste alla. Maa vähenemine põllumajanduslikuks otstarbeks. Vähendamine/vältimine. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus: Eesti muldade leviku üldised seaduspärasused; erinevate muldade osatähtsus Eesti muldkattes; erinevate mullarühmade omavaheline seotus, kasvukohatüübid. - Paepealsed mullad Kh Tunnused: paas kõrgemal kui 30 cm, mullakoh võrdlemisi õhuke, kuni 30 cm, kuid huumus- ja toitainete rikkad.Need mullad on väga põuakartlikud. Tekib: kujunenud pae murendil või paasi katvatel setetel. Levib põhja.eestis lavamaa paekalda läheduses.
Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik
Raba - spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunud oligotroofse turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases. Sõltuvalt raba tekkeviisist ja arenguastmest võib Eesti rabad jagada kolme peamisse kasvukohatüüpi: nõmmrabad siirderabad kõrgrabad. Need raba kasvukohatüübid erinevad üksteisest pindmise turbakihi iseloomu poolest, kuid taimkatte järgi võivad olla raskesti eristatavad. Nõmmraba kasvukohatüüp levib tasastel madalatel või nõgusatel aladel. Tekkinud korduvate metsapõlemiste tagajärjel. Siirderaba kasvukohatüüp on siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud. Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad. Kõrgraba
SISUKORD 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13
Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik+reljeef, metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik +reljeef+ puistu. Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. E. Lõhmuse koostatud metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid paigutatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise suhtes. Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused
Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne. Enamasti gleistunud leetjad või leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 cm. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Esinevad nii segapuistud kui kuusikud. Levinud laialehised lehtpuuliigid. Sobib kõvalehtpuude (tamm, saar) kasvatamiseks. Bon. Ia-I (harva II).
Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused
Go mulda tuleb vajadusel kuivendada ning lubjata. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leostunud mullal (Kog) metsakasvukohatüübiks on naadi, kus võiks kasvada kased ning kuused. Sobib segametsa kasvatamiseks. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) metsakasvukohatüübiks on sinilille mis sobib hästi kuusikuks, männikuks või kaasikuks. Leostunud gleimulla (Go) metsakasvukohatüübiks on osja, sõnajala või angervaksa. Nendel kasvukohatüübid sobiks hästi kas kaasikuks, sanglepikuks, männikuks (kuivendatud kohtades ka kuusikuks). 5 Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga.
metsakuivendusprojektide alusel, mis nägid ette veereziimi reguleerimist, metsateede ja hüdrotehniliste rajatiste ehitamist, puistute kuivendusjärgset majandamist ja muud. · Põllumajanduslik melioratsioon · Metsa rekreatiivne melioratsioon · Metsamelioratsioon - hüdromelioratsioon - keemiline melioratsioon - tehniline melioratsioon Metsaparanduse objektid - kasvukohatingimuste parandamist vajavad alad erinevatel muldadel: · soomullad: mds, ss, rb kasvukohatüübid · mineraalmullad - liigniisked mineraalmullad: os, tr, an, tr-an, sn, kr, kr-ms, sj kasvukohatüübid - toitainetevaesed kuivad mullad: sm, kn, ph kasvukohatüübid - kamar-karbonaatmullad: ll, kl, lu kasvukohatüübid · tehnogeensed mullad - karjäärid, puistangud 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik Kuivendusviisi all mõistetakse abinõusid ja võtteid, mille abil liigniiskus kuivendatavalt maalt kõrvaldatakse. Kuivendusviisid jagunevad: 1) hüdromelioratiivseteks ja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused.
ümarlehine uibuleht, mis on mustika ja jänesekapsa kõdusoole omane taim. Laiguti esineb ka soomadar, mis on madalsoo ja lodu tüübi taim ning soo-osi, mis on angervaksa, osja ja lodu kasvukohatüübi taim. Taimestiku põhjal pole võimalik anda hinnangut kasvukohatüübi kohta. Kuna tegemist on soomullaga (turbakiht üle 30 cm), saab välistada arumetsa kasvukohatüübid. Proovialal puudub täielikult puhmarinne, see võimaldab välistada samblasoo kasvukohatüübid. Ala ei ole üleujutatav, ei esine mättaid ega sügavamaid lohke, kus vesi pikemat aega püsiks. Septembri alguses tehtud kaeve sai 125 cm sügav, kahe nädala jooksul jäi kaeve täiesti kuivaks. Seega võib välistada lodu kasvukohatüübi. Võimalik kasvukohatüüp oleks kõdusoo. Kaevest võetud proovid (40 ja 80 cm sügavuselt) olid kuivad, vesi eraldus turba pigistamisel väga raskelt. Turvas oli kogu horisondi ulatuses
sadestumise tõttu. TAIMKATE Eesti kuulub Parasvöötme segametsa loodusvööndisse. Eesti liigirikka taimestiku tegurid: 1) Mullatiku mitmekesisus 2) Kliima üleminekuline iseloom (mereliselt mandrilisele/erinevad niiskusastmed) 3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad 2) Soometsad niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised.
Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on
Harilik Mänd Jaa nus Juhani Juhendaja: Kaia Hiie 1.Puuliigi bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2.Puidu omadused 3.Kasvatamiseks võimalikud kasvukohatüübid ja mullad 4.Metsauuendamisviisi valik 5.maapinna ettevalmistamine 6.Külvi ja istutusviisi valik 7.Metsa kultuuri vastuvõtmine 8.Metsakultuuri hooldamine 9.Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje 10.Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö
Enamasti IV- V bon puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib bon ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade klassis on 7 tüübirühma (jaotamise aluseks on mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim), soometsade klassis 3 tüübirühma (jaotamise aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi). Erinevad kasvukohatüübid on paigutatud Lõhmuse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile. 1. Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon). Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt) Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm. Puistud –
näivleetumine Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või kahekihiline lähtekivim 3. Pinna kogunemiskohas peab olema org. ainet, mida hapendada 4. Lühiajaline veega küllastatus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib hele horisont. A-Baf-Bt-C 2. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: (Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus) Paepealsed mullad (Kh)- paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas, või niisugusel paasi katval murendmatejalil, mille kiht on õhek kui 30cm.Põhjavesi lähedal. N vähem kui 1%. Taimkattes palju liblikõielisi. Valdavalt liivsasi lõimisega. pH 5-7, vertikaalselt diferentseeritud. Haritavatel 6-8. Mikroelementide rikkad. Sobivat metsamullaks. Põhjavesi lähedal. Haritava maana 25-35 hp. Esinevad Ida-Virus, Harju ja L-Virus
Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. 1.3.3. Raba - spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunud oligotroofse turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases. Sõltuvalt raba tekkeviisist ja arenguastmest võib Eesti rabad jagada kolme peamisse kasvukohatüüpi: • nõmmrabad • siirderabad • kõrgrabad. Need raba kasvukohatüübid erinevad üksteisest pindmise turbakihi iseloomu poolest, kuid taimkatte järgi võivad olla raskesti eristatavad. 1.3.3.A. Nõmmraba kasvukohatüüp - levib tasastel madalatel või nõgusatel aladel. Tekkinud korduvate metsapõlemiste tagajärjel. 1.3.3.B. Siirderaba kasvukohatüüp - siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud. 1.3.3.C. Kõrgrabad - oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad
Karula Rahvuspark Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis, täpsemalt Valga- ja Võrumaa piiril, Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude ku...
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...
J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks. Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa- alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme
Tartu Kivilinna Gümnaasium 6.d klass Merili Kann NÕMMEMETSAD JA SALUMETSAD Referaat Juhendaja:Gerle Konsap Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 2. NÕMMEMETSAD...................................................................................................... 4 2.1 Elutingimused nõmmemetsas................................................................................ ...
pöörama rohumaade kaitsele? Geobotaaniline uurimine algas 19. sajandi II poolel. Enne II maailmasõda ilmus palju rohumaaviljeluse käsiraamatuid, uuriti rohumaade saagikuse suurendamise võimalusi, niitude kultuuristamist. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega: Pork, Krall, Kull jt. Rohumaade kasvukohatüübid 1. Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. 2. Soostunud rohumaad paiknevad pidevalt niisketel toorhuumuslikel või turbahorisondiga (30 cm) muldadel. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed ja allikalised. 3. Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt märjad. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. 2 4
Seega seisab metsaomanik (kasvataja) sageli dilemma ees: kas puhtpuistu või segapuistu? Eraldi küsimuseks on puuliikide valik puistus. Võrreldes sega- ja puhtpuistute kasvatamist on mõlemal omad eelised ja puudused. 25 Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav hall- lepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab. Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel. Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised:
tamm - Quercus robur haljastuses. Harilik saar - Fraxinus Tamme perekond on väga liigirikas, teatakse 450- excelsior 500 erinevat tammeliiki. Kõrge puu 25-35 m. eesti kõige kõrgem saar Harilik vaher Acer platanoides 6. Metsa kasvukohatüübid kasvab Ida-Virumaal Mäetaguse pargis ja I kõrgusjärgu puu, soodsates tingimustes kasvab Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, 30 m kõrge. Tüvi sirge, väikese koondega, kuni 30 m. Kõrgeim vaher kasvab struktuuri, produktiivsuse ja muude hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, teadaolevalt Loodi-Püstimäel ja on 33m omaduste poolest ning see mitmekesisus
jugapuu, luuderohi, metsviljapuud; · roheke tüve- ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine; · metsistunud taluaiad, põlispuud, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid tähistavad vanad puud ja põõsad; · ebatavalise kasvuvormiga vanad puud: mitmetüvelised, kõverad, lookas, suurte paranevate looduslike kahjustustega nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud. Metsa kasvukohatüübid: nimetamine, eristamine, klassifitseerimine. · Klasse kaks: arumetsad (mineraalmuldadel) ja soometsad (turvasmuldadel). · Rühmad: kannavad enamasti traditsioonilisi nimetusi, mis viitab puistu koosseisule või maastikule. 4 · Kasvukohatüübid: arumetsi tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigiga, soometsade puhul kasutatakse vastavaid sootüübi nimetusi.
Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel. I Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid O kõduhorisont T - turbahorisont (üle 10 cm) A (A1) huumushoris II Väljauhte e. eluviaalhorisondid El (A2; EL; E; Ael) lessiveerunud, Ea (E; El) leethorisont, Egl (A2, Aelg, Elg) näivleetunud III Sisseuhte e
See teeb metsauuendamismahu ja kultiveerimismaterjali vajaduse prognoosimise pikemaks perioodiks 11 keeruliseks ja ebatäpseks. Metsakultuuride ebapiisava rajamise ja kasutuseta põllumaade metsastamata jätmise tõttu on Eesti metsaressursi hulgas üle 177 000 hektari hall-lepikuid. 69% hall-lepa enamusega puistutest kasvab laane- ja salumetsades, kus on kõige produktiivsemad (jänesekapsa, sinilille, naadi ja sõnajala) kasvukohatüübid. Neid alasid on hoopis otstarbekam kasutada majanduslikult ja ökoloogiliselt väärtuslikumate, eelkõige kuuse ja laialehiste puuliikide kasvatamiseks. Eestis on 213 registreeritud kultiveerimismaterjali tootjat. Aastane metsaistutusmaterjali toodang on 1518 miljonit taime, millest suletud juurekavaga taimed 2009. aastal moodustasid 52%. Suurim taimekasvataja RMK kasvatab metsaistutusmaterjali eelkõige riigimetsade uuendamise eesmärgil
Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt poolt põhjavee sügavuse ning mulla niiskusesisalduse järgi ja kolmandaks silmas pidades ühtlasi mulla lähtekivimi karbonaatsuse astet, saame Eesti metsakasvukohatüüpide ökoloogilis-fütotsönoloogilise skeemi. Sellel on märgitud need kasvukohatüübid, mida tasub kuivendada, mida väetada ja mida om metsakultuuride rajamise eel kasulik ribadena või üleni sügavalt künda. VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad.
Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust, lehtsammaldest. Toituvad põhjaveest ja üleujutusveest. Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all. 13,8% kogu maafondist, 7,8 protsenti haritavast maast, 55 protsenti Eesti soodest. Enamasti rohumaade all, kuna muld ei kanna 6 üleujutuste ajal ilma taimestikuta, eriti hästilagunenud turba puhul. Kasvukohatüübid: metsad madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine. Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%. Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest
Niidutüpoloogia aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia soopaigad, soopaigased ja soostikud. Soo kasvukohad. Metsatüpoloogia kaasaegse versiooni arendaja Erich Lõhmus. Keskkonnatingimused (mulla pH, niiskusgradient, üldistatud pinnase viljakus) määravad metsa kasvukohatüübid, kus domineeriv puuliik määrab ära metsatüübi (kooslusetüübi). 35. Selgitage ökosüsteemi muutuste ajaskaalat · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes
Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline - Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) - Terrigeenne - Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised - Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo Siirdesoo - rohu- siirdesoo - õõtsik siirdesoo - siirdesoomets Raba - nõmmraba - mättaraba - peenar- älvesraba - laukaraba - rabamets Eestis on sood jaotatud “Eesti soode valdkondadeks” • I Lääne-Eesti väikeste madalsoode valdkond
Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline •Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) •Terrigeenne Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo Siirdesoo - rohu- siirdesoo - õõtsik siirdesoo - siirdesoomets Raba - nõmmraba - mättaraba - peenar- älvesraba - laukaraba - rabamets Eestis on sood jaotatud “Eesti soode valdkondadeks” 8tk. 7.2. Soode mitmekesisuse erinevad aspektid, seda kujundavad tegurid. 3 olulist tunnust: eriline veereziim, sootaimkate, sootaimede jäänused ei lagune.
7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelisedpuudused? Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised:
Poollooduslike rohumaade aktiivne kaitse riiklikul tasandil on suhteliselt uus, Eesti iseseisvumisega kaasnev nähtus, isegi kui üksikuid niite arvati kaitsealade hulka juba varem. Esimesed niitude hoolduslepingud talunikega sõlmiti Matsalu looduskaitsealal 1994. a. Alates 2001. a. on niitude kaitsekorraldus ühildatud Euroopa Liidu määrustega. 2001-2006 on Keskkonnaministeerium toetanud poollooduslike niitude hooldamist ja taastamist (küll peamiselt kaitsealadel). Rohumaade kasvukohatüübid: nimetus, abiootilised ja botaanilised eripärad, peamised taimeliigid, majanduslik kasutamine (traditsiooniline ja nüüdisajal), levik Eestis, kaitse. Põhjalikumalt ranna-, lammi-, loo- ja puisniitude eripärad. Arurohumaad - paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood. Ligikaudselt
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – al...
Kasvukoht (laiemas kontekstis ka elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Rohumaade kasvukohatüübid 1.Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood . Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi
(Test 3 küsimused) a) Eesti metsavaesem maakond on Tartumaa b) Soomes omadatakse kõige rohkem Eesti metsamaad c) Viimase 20.aasta jooksul on vähemalt poole võrra kasvanud: Haab, Sanglepp, Hall Lepp pindala. d) Kõige metsasem maakond on Hiiumaa e) Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala. f) Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa g) Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%. 3. Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsade keskkonnatingimused, taimkate (rinnete kaupa). Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas) Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn, põdrasamblik).
5 suuresti, jagatakse metsakorralduse käigus see metsatüüp kolmeks osatüübiks. (3-e osatüüpi). The typical bilberry subtype occurs on gleyed ordinary podzolic soils or podzolic soils containing humus, with a degree of podzolization from moderate to high and with a litter horizon 5....12 centimetres thick. The soil water lies 0,5....1,5 metres deep. Tüüpilised mustika kasvukohatüübid esinevad tavaliselt gleistunud, leetunud muldadel või leedemuldadel, mis sisaldavad huumust, leetumisaste võib olla keskmisest kõrgeni ja kõduhorisont on 5...12 sentimeetrit tüse. Mulla põhjavesi ulatub 0,5...1,5 meetri sügavuseni. The pine forest dominate but there are also secondary birch and aspen forests. Enamuses on männimets, kuid esineb ka teisejärgulisi kase- ja haavametsi. Their productivity corresponds to the quality classes II.....III. The degree of stocing
Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. A1 horisont tüse, huumuserikas. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas, ka kuusikuid. Enamasti segapuistud, Ia-II boniteediga. Alustaimestikule on iseloomulik puhmarinde puudumine ja spetsiifiliste alusmetsataimede esinemine. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi kasvukohatüüp (nd) Asub tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, kühmudel, künnistel, harvem orunõlvadel. Lähtekivim karbonaatne liivsavi-, saviliiv- või tüse rähkmoreen, harvem karbonaadivaene moreen. Põhjavesi asub tavaliselt 1-2 m sügavusel, ulatudes reljeefi madalamatel osadel ka perioodiliselt kõrgemale, niiskustingimused taimede kasvuks head. Muldadest domineerivad gleistunud leostunud mullad (KOg) ja gleistunud leetjad
Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ...
keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 41. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 42. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse. Mitmendik teadaolevatest leiupaikadest peaksid olema kaitstud kaitseala ja püsielupaigana? I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all.
keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 40. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 41. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse. Mitmendik teadaolevatest leiupaikadest peaksid olema kaitstud kaitseala ja püsielupaigana? I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all.
keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 41. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 42. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse. Mitmendik teadaolevatest leiupaikadest peaksid olema kaitstud kaitseala ja püsielupaigana? I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all.
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...
Mille poolest erinevad sürjametsad laanemetsadest? 5. SALUMETSADE TÜÜBIRÜHM Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, karbonaatsel lähtekivimil tekkinud soodsa veereiimiga muldadel. Alustaimestikule on iseloomulik puhmaste puudumine ja mulla- viljakuse suhtes väga nõudlike nn. salutaimede (seljarohi, naat, metspipar, kopsurohi jt.) esinemine. Puurindes lehtpuud (sealhulgas kõvad liigid) ja kuusk. Eesti metsadest moodustavad salumetsad 9%. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. 5.1. NAADI KASVUKOHATÜÜP (Nd) Reljeef: lainjad moreenitasandikud ja voored, harvem oruveerud; mikroreljeef tasane või veidi kühmuline. Muld: mulla lähtekivimiks on karbonaatne kollakashall või punakaspruun moreen. Domineerivad metsale soodsa niiskusreiimiga gleistunud leostunud- Kog, gleistunud leetjad KIg, LkIg ning näivleetunud mullad, harvem esineb gleistunud keskmise sügavusega rähkseid rendsiinasid
haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi: P-vorm – männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Just mullast, selle viljakusest ja niiskusrežiimist oleneb metsa liigiline koosseis, tagavara ja kasvukiirus, samuti juurestiku iseloom, vastupidavus tuultele ning saadava puidu omadused. Selleks, et oleks lihtsam erinevate mullaomadustega metsaosade vahel vahet teha, on välja mõeldud kasvukohatüüpide süsteem. Metsa kasvukohatüüp on ühesuguste kasvukohatingimustega metsamaa kogum, mis erineb teistest mulla, veerežiimi ja alustaimestiku poolest. Kasvukohatüübid nimetatakse mõne eriti iseloomuliku taime järgi, mis selles kasvukohatüübis kasvab, näiteks sinilille kasvukohatüüp, mustika kasvukohatüüp, kanarbiku kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp. Kui mullale, veerežiimile ja alustaimestikule lisaks vaadata ka enamuspuuliiki, mis seal kasvab, saame metsatüübi, näiteks sinilillekuusik, mustikamännik, kanarbikumännik, naadikaasik. Sarnaseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
