KULTUURROHUMAA D Koostasid: Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panfilova Rauno Kaldma Kultuurrohumaad on tekkinud külvamise tagajärjel.Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Seal kasvatatakse monokultuure (lutsern, paari heinaseemne segu, ristik, timut). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RISTIK TIMUT LUTSERN Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Click to edit Master text styles a)kultuurniidud (seal Second level ...
Kultuurrohumaa Koostasid: Jargo Pütsep Gelvin Palk Andreas Mänd Kultuurrohumaa Kultuurrohumaad on need rohumaad, mis on pealtparandamise või uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ja annab rohkelt väärtuslikku loomasööta. Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Kultuurrohumaad jaotatakse seal toimuva tegevuse järgi. a)kultuurniidud (sealt tehakse heina) Tänapäeval külvab inimene niitudele just neid taimi, mis sobivad loomade söötmiseks kõige paremini.
Suurimad põllumassiivid paiknevad parasvöötmete metsa, stepi aladel ( must muld) lähisekvatoriaalse kliimaga savanni aladel Põllumaa osatähtsus maailmas :Kõige rohkem põllumaad on aasias 33% aga ühe inimese kohta kõige vähem . Põllumaa osatähtsus on kõige suurem euroopas ja kõige väiksem Okeaanias ja Austraalias. Kõige vähem on põllumaad ühe inimese kohta Norras. Aafrikas on põllumaad alla 5% Looduslikud ja kultuurrohumaad: Kultuurrohumaad inimese poolt loodud rohumaad, külvab , väetab ja kobestab oma maad ise. Hollandis asub 40% riigi territooriumist allpool mere pinda.
paljude parkide ja hekkide tõttu väga metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja-Inglismaal ja Sotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Seepärast ongi tekkinud tavaline Suurbritannia taimestik: madalikel laiuvadki põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel aga nõmmed ja rabad. Suurbritannias on koguni alasid, kus ehitamine on osaliselt või täielikult keelatud. Need on suurlinnu ümbritsevad haljasvööndid, looduskaitsealad ja rahvuspargid.
Kultuurrohumaa (pikaajaline) Anti Samsonov Robin Mõttus Otto Abel Mihkel Treufeldt Definitsioon · Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev · Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad Loomad Sead Lambad Veised Loomad Kitsed Hobused Mutt Loomad Uruhiir Vihmauss Putukad Heinaritsikas Mesilane Putukad Pääsusaba Lepatriinu Lehetäi Linnud Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana Taimed Ohakas Tulikas Naistepuna Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel · Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid masinaid · Mõõdukalt väetama · Valida kõrgem niidutera Tagajärjed tingimuste mitte täitmisel · Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigiva...
on inimeste arv suurenenud 2) Põllumajanduse osatähtsus maailmamajanduses on vähenenud, sest tehnoloogia on arenenud 3. Kuidas jaotatakse põllumajanduslikku maad kasutuse seisukohalt? Tooge näide 2+2p PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES Kodus: 1. Miks on maakeral tekkinud toiduprobleem? 5p. 1) Maakeral on toit ebavõrdselt jaotatud Põhjariikides on toitu rohkem, sest nad toodavad seda, Lõunariikides on toitu vähe, sest suur rahvaarv ja toit eksporditakse Põhjariikidesse
Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada ni...
Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Kasutatud allikad: http://www.vm.ee/?q=node/10379, http://koolielu.ee/waramu/view/1-55864f9f-5c87-4fd0-94a5- c9975c234024, http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=14&ved=0CH8QFjAN&url=htt p%3A%2F%2Fgeo1.weebly.com%2Fuploads
Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse. Tihedam on asustus Utrechti provintsis ning Põhja- ja Lõuna Hollandis. Hõredam asustus on ida osas. Loodusvarad Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Majandusharud Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt.Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin.Maagaasi toodetakse Groningenis. Maagaasi varult (2400 mrd. kuupmeetrit) on Holland
-1 Jõhvi Gümnaasium Uurimustöö : " Holland " Õpetaja : Ene Sokman Õpilane : Villu Mikk 10a Jõhvi 2008 Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi. Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed : Holland asub Euraasia mandril, Euraasia laamal, Loode- Euroopas ning põhjas ja läänes Ümbritseb riiki Põhjameri. Tema naaberriikideks on Saksamaa ja Belgia, teisel pool merd aga Inglismaa. 27% rannikualast asub ...
Tüübid: liigirikkad, liigivaesed ja allikalised. 3. Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt märjad. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. 2 4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad. 5. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 6. Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad. 7. Puisniidud Puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses
1. Põllumajandusliku maa jagunemine. Haritav maa, mida kasutatakse põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks. Selle alla kuuluvad põllumaad, mitmeaastased istandikud, oliivipuusalud, viinamäed ja kultuurrohumaad. Looduslik rohumaa, s.o loodusliku rohukamaraga maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. Inimesed karjatavad nendel loomi või teevad haljassööta. 2. Põllumajandust mõjutavad tegurid. Looduslikud tegurid, millest sõltub vegetatsiooni- ehk taimekasvuperioodi kestus. Päikesekiirguse, soojuse ja niiskuse hulk. Majanduslikud ja majanduspoliitilised tegurid, mis väljendub inimeste nõudluses ja ostujõus. Väikese ostujõuga riikides peavad põllumehed
ha. ehk 1/10 kogu maismaast) põllud, puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud jms ROHUMAA 21%- (3,2 mld ha ehk 1/5 kogu maismaast) hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed ROHUMAAD Looduslikud rohumaad säilinud on kasukoha mullastik, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar Niidud, luhad, toitainevaesed stepi -, poolkõrbe ja savannikarjamaad Kultuurrohumaad - kujundatakse rohukamar vastavalt otstarbele (väetamine, maaparandus jne) - Kultuurniit, -karjamaa, muru Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides 60 51 50 47 41 39
väetisainete ärakandumist ka pindmise äravooluga Seoseisa haritava maa ajutise või pikaaialise Looduslik rohumaa- inimene ei ole seotud selle tekkimisega käsutusest väljalangemisega Eestis, kerkib kohati esiplaanile rohumaa uudne roll mulla viljelusväärtuse Kultuurrohumaad- need on inimese poolt külvatud säilitajana Kultuurrohumaad on paremad kui looduslikud, sest ise rajades võid valida seemnesegudess selliseid liike, 2) Rohumaaviljeluse areng ja perspektiivid Eestis mida loomad paremini söövad. Eesti geograafiline asend ja sellest tulenev ilmastik, nagu küllaldased sademed taimekasvuperioodil ja Rohukamara tüübi nimetuses kajastuvad liigid, mis on rohumaa koosluses ülekaalus. Rohukamar =
kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides.(1,3) 1.2 Kliima Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35
äärmises kaguosas. Riigi ida-ja lõunaosas on maapind kõrgem, tasane või kergelt lainjas. Hollandile kuuluvad mõned saared Kariibi meres. Põhjamere rannikul laiuvad tohutu kõrged luitevallid. Põhjas asuvad Lääne-Friisi saared. Amsterdamist lõuna poole jääv Zuiderzee on kunagine merelaht, millest on hiljem kujunenud järv. 4. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 5. Asub ohutus kohas laama keskel. 6. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (650-700 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi
omadest palju niiskemad. Ehkki novembris on sadu tõenäolisem, kui märtsis ja aprillis, siis ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust. Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Sotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved nägemisulatus väheneda mõne meetrini. Üldiselt on kliima muutlik ja prognoositav aastaaegade põhjal. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja- Inglismaal ja Sotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Maavarade poolest on hästi esindatud kivisüsi, nafta, maagaas, petrooleum, tina, lubjakivi, raud, sool, savi, kriit, kips, plii, räni, kuid on vaid piiratud mineraalide varud.
NÕUDMISED EKSAMIL KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD 1. Liigid (16) koos ladinakeelsete nimedega; Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja pruunid konnad grupiti, õigete proportsioonidega pildil osata vahet teha (roheliste ja pruunide) grupi sees kes on suurem, kes väiksem; Kärnkonnad Ha...
piirkonda. Soostuvad niidud on üleminekukooslused aruniitude ja soorohumaade vahel. Eristatakse rohketoitelisi (liigirikkaid) ja vähetoitelisi (liigivaeseid) soostuvaid rohumaid. Taimestikus esineb ohtralt tarnu ja sootaimi. Tavalised on harilik tarn, hirsstarn, luht- kastevars, tedremaran, angervaks, peetrileht jne. V Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed. Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Mahajäetud pealtparandatud või kultuurrohumaade eristamine arurohumaadest tugineb taimkattele ja kasutusajaloole. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaade taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist
mullad kaljud soostunud, soostunud soostunud turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood, madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks
Looduslikud tegurid Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Õllumajanduslikult saab kasutada 1/3 maismaa pindalast. Kasutuse seisukohalt jaguneb see: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks (1/3) · Rohumaa (2/3) Et kultuurtaimed kasvaks, tuleb tegeleda mulla harimisega (mulla tehniline töötlemine). Põllumaa osatähtsus on suurem Euroopas ja kõige väiksem Austaalias ja Okeaaanias3. On looduslikud ja kultuurrohumaad. Looduslikel rohumaadel on säilinud kasvukoha mullastiku, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar. Siia 2 Vaata lisa 2 3 Vaata lisa 3 kuulub niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe-, savannikarjamaad. Kultuurrohumaal (kultuurniit, -karjamaa, muru) kujundatatakse rohukamar vastavalt otstarbele. Looduslikest teguritest mõjutavad põllumajandust: · Agroklimaatilised näitajad. Avaldavad mõju põllumajanduse
Soostuvad niidud on ülemikukooslused aruniitude ja soorohumaade vahel. Eristatakse rohketoitelisi (liigirikkaid) ja vähetoitelisi (liigivaeseid) soostuvaid rohumaid. Taimestikus esineb ohtralt tarnu ja sootaimi. Tavalised on harilik tarn, hirsstarn, luht-kastevars, tedremaran, angervaks, peetrileht jne. V Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed. Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Mahajäetud pealtparandatud või kultuurrohumaade eristamine arurohumaadest tugineb taimkattele ja kasutusajaloole. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaade taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine.
ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein ,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Majandus Holland on kõrge arengutasemega tööstus-põllumaa. Tähtsamad majandusharud on energiamajandus , põllumajandus ja tööstus. Energiamajandus Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi,
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................................................8 Metsandus...........................................................................................
Varem pumbati vett tuulikutega, praegu käitavad 5 kuivendusseadmeid elektri- ja diiselmootorid. Tuulikud on aga siiani püsti ilmestades tasast ning üksluist maastikku. Tuulik on kujunenud ka üheks Hollandi sümboliks. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. ARENGUTASE Hollandi HDI on 0,953. See on suhteliselt kõrge näit. Seda tõestab ka see, et inimarengu indeksi järgi on nad maailmas 9. kohal. Majanduskasv 2007. aastal 2.8%. Inflatsioon 1.2%
kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 4.Arengutase Keskmine eluiga: 79,43 aastat SKT: 367,107 mln. eurot IAI: 0,938 ( 5 kohal maailmas ) Holland kuulub oma arengutasemelt kõrge arenguga riikide hulka. 5.Rahvusvahelised organisatsioonid kuhu holland kuulub: Euroopa Liit Euroopa Nõukogu
MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED, 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ, 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS- OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7%
reostuskaitstusega ning seal puudub reaalne põhjavee reostamisoht loomakasvatusest pärinevate reoainetega. Nitraaditundliku ala piires arvestati mõju hindamisel põhjaveele ka pinnakatte paksust. Pinnaveekaitse puhul hinnati eelkõige farmide paiknemist pinnaveekogude suhtes. Maakasutusteguri arvesse võtmisel hinnati esmajoones farmide seost lähiümbruse põllumajandusmaa kasutamisega. Näiteks veisefarmide puhul on oluline söödabaasi olemasolu, peamiselt kultuurrohumaad. Rohumaade aktiivne kasutamine soodustab põllumajandusmaastiku kõlvikulist mitmekesisust, mis on omakorda oluline maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks või taastamiseks. Sõnniku kasutamine farmide lähikonnas eeldab väetamiseks sobivate põldude olemasolu. Haisu ja lõhna puhul arvestati farmi kaugust elamualadest ning ajaloolistest arhitektuuri- ja kultuuriobjektidest. Kõige halvemaid tagajärgi võib põhjustada nõukogude perioodil ehitatud farmide taaskasutusse võtmine Sadukülas
piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi soostunud rohumaid. Soorohumaad - turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. Üleujutatavad rohumaad - jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Rannaniidud - mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all. Suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Rannaniitude varasem pindala oli ligikaudu 27 000 ha, suurim oli nende osatähtsus
veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi.Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad 3.Üleujutatavad rohumaad: jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) 4.Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 5.Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). 6.Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn,
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 12.R klass SUURBRITANNIA geograafia uurimus Hindaja: Kadri Marksoo Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE......................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS 4 2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA 7 2.1.Ajaloost 7 2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suht...
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Suurbritannia taimestik on soojalembe, kuna tingimused taimekasvuks on paranenud sooja Golfi hoovusega tulevate sademete ja soojuse tõttu. Isegi kõige kuumematel päevadel pole taimedel rohke vee tõttu põuda karta. Pealegi on ka lühikesi ja veerohkeid (mägi) ojasid palju. Lehtmetsa alustaimestik on aga samuti liigirikas. (10) 16 Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. (10) Suurbritannias kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja mitmeid tsitrusvilju. Suurbritannia on maailma üks majandus- ja kaubanduskeskuseid. Mis on arenenud tööstuse ja rohkete sidemetega turumajandusumaa ja -piirkond. Tööstussektoris
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalo...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
(bentaali). Mere pelagiaali elustiku ehk pelagose moodustavad järgmised organismide rühmitused: planktonehk hõljum, nekton ehk ujum, neuston ehk pindkileorganismid ja pleuston[1]. Bentaali elustiku ehk bentose moodustavad aga füto- ja zoobentos. Poollooduslikud kooslused- Kultuurkooslus- igasugune inimtekkeline biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos), (pargid ja puisniidud, kultuurrohumaad ja rannaniidud jne) 127. Ülevaade aladele iseloomulikest keskkonnatingimustest ja nendega kohastunud taime- ja loomaliikidest. METS- Eesti metsad on suhteliselt eriilmelised, kuna meie aluspõhjas paljanduvad nii liiva- kui ka lubjakivid ning nad tekkisid ka küllaltki hilja, kuna jää taandus Eesti aladelt alles ~10 000 aastat tagasi. Eesti metsad jaotatakse kümneks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
