Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik. Nende juured on niiskes mullas. Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp. Kaldaveetaimed Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees. Seal kasvavad : hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus. Ujulehtedega taimed Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad
● Nende juured on niiskes mullas ● Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid ● Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp ● Pildil kollane võhumõõk Kaldaveetaimed ● Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees ● Seal kasvavad: hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus ● Pildil on hundinui Ujulehtedega taimed ● Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal ● Ujulehtedega taimed on nt: valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled, roosa vesiroos ● Pildil on roosa vesiroos Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. ● Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. ● Põhjataimed näiteks: vesikatk, vesikuusk ja penikeel.
Kollane võhumõõk : http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1450.jpg Hundinui : http://3.bp.blogspot.com/_aBCthU1IBA8/RXMEnLfFB1I/AAAAAAAAA AU/zTBnmeHdXQA/s1600/hundinui.jpg Vesiroos : http://farm1.static.flickr.com/77/179196881_4b3e8cf43e.jpg? v=0 Rohevetikas: http://www.treasuresofthesea.org.nz/uploads/images/154_image_main.jpg Ujulehtedega taimed Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. 6 Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad
ja lainetus taimi rohkem. Seal kasvavad vastu veepinda liibuvate ujulehtedega taimed, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp) ning taimi, kes vabalt veepinnal ujuvad (lemmel). Sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust, kasvavad ainult veesisesed taimed. Nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Taimeliike on Eesti järves suhteliselt palju. Kaldaveetaimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvekaisel, ahtaleheline hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton
Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik. Sageli on neil risoomid, millega nad edukalt paljunevad. Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need teistesse veekogudesse rändavad. Taimeliike on Eesti järves suhteliselt palju. Kaldaveetaimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvekaisel, ahtaleheline hundinui, kõõ1usleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton
annaabi.ee 
