palju varjepaiku ja vahelesegamiseta kasvanud kuival mullal kasvades mitmekesist toitu. metsi nim. tungivad juured sügavale, Elukoosluse moodustavad Loodusmetsadeks. aga niiskes laiuvad maapinna ühesuguses elupaigas Selleiseid metsi, kus puud on lähedal. Männid võivad elada elavad organismid. istutatud ja mida pidevalt kuni 400 aastaseks ja Elukoosluses elavad liigid hooldatakse nim. kasvada 40m kõrguseks. on omavahel seotud. Majandusmetsadeks. Kõige Nõmmemänikud kasvavad Üksteisest toituvad rikkamad metsad on kõige kuivemal ja organismid moodustavad põlismetsad- need on toitainevaesemal pinnasel. toiduahela. sellised looduslikud metsad, Peamise taimed on
putukatele ja teistele selgrootutele ning kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel ja lihasööjatel midagi süüa ning sellepärast on ka neid palju. 6. Pärast koitu on loomad liikvel ja õhk värske. Keskpäevakuumuses poevad loomad liikumatult varju ning õhtupoolikul muutub temperatuur taas talutavaks ja loomad lähevad liikvele. 7. Troopilises savannis võime silmata ühtaegu kümneid ulukiliike ehk rohkem kui mistahes muus maakera elukoosluses, sest tegu on avamaastikuga. 8. Aastamiljonite jooksul on rohusööjad kohastunud oma toidulauda äärmiselt säästvalt kasutama. Nad söövad eri kõrgustel ja liiguvad laialt ringi, vastavalt taimede kasvamisele. Kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt, elevant kahemeetristelt põõsastelt, sebrad ja antiloobid saavad kõhu täis rohust. 9. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi ja tänu sellele, et savannides sajab palju, ongi savann väga liigirohke.
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas ·
muutmisega Metsasaadustest on kõige olulisem materjal puit Puit on peamine looduslik allikas paberi tootmisel, oluline kütte- ja energiaallikas, keemiatööstuse tooraine Metsal on mitmekülgseid väärtusi, ta on oluline jahinduse seisukohalt, inimestele puhkamiseks, samuti keskkonnakaitse, Mets kultuuri ja teaduse jaoks Metsa tuleb kaitsta, sest seal elab rohkem haruldasi taime- ja loomaliike kui mis tahes teises elukoosluses Kasutatud allikad Loodusõpetuse õpik 6. klassile 2. osa, Kaljula, Sirje; Relve, Hendrik, Tallin 2005, lk 47- 85 http://www.slideshare.net/laurigtx/6kl-mets http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://deq.mt.gov/ClimateChange/NaturalResources/Forestry/ forestProfiles.mcpx http://et.wikipedia.org/wiki/Rohttaimed http://et.wikipedia.org/wiki/Kanada_kuusk http://www.klint.envir.ee/klint/eng/7.html http://flickrhivemind
parasiidid või poolparasiidid. 4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud, samuti majaseen On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse seenerühmadesse. Seenerakud ei moodusta kudesid erinevalt teiste organismide puhul sarnase ehituse ja talitusega rakkude kogumikud seda teevad. Seened paljunevad eoste abil . Seened omavad elukoosluses väga suurt rolli. Koos bakteritega on nad peamised surnud organismide lagundajaid. Seentel on osa ka inimese elus. Toiduainetetööstuses kasutatakse pärmseent kondiitritoodete valmistamisel, lahja alkoholi kääritamisel jpm., samuti kasutatakse seeni toiduks. Kuna aga paljud seened kasutavad elutegevuseks ka elusorganisme, põhjustavad nad ka hulgaliselt seenhaigusi (küüne- ja jalaseen jpm) Hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised
Üldiselt paistab kasside nurrumine samasugusena kui lõvide oma, ainult et lõvide hääl tundub paari oktavi võrra madalamana. Teejuhi juttu järgi murdis emalõvi, kel on pojad, öösel antiloobi, ning nüüd peaks seda alles seedima. Lõvi, kes oli juba söönud, tõusis püsti ning siis ütles giid, et ta läks kolmanda lõvipoja otsima. · Põhjuseks, miks võime troopilises savanniavaruses silmata korraga kümneid ulukiliike, rohkem kui mistahes muus maakera elukoosluses seisneb selles, et tegu on avamaastikuga. Näiteks troopiliste vihmametsade piirkondades on elustiku mitmekesisus ligikaudu sama mis savanniski, aga seal on suletud maastik ning seetõttu loomad ei paistagi välja, kuna nad on roheluse varjus nö peidus. Kui seda elustiku oleks võimalik ka korraga näha, märgaksime, et suurimetajate arv samal pindalal troopilistes vihmametsades on ikkagi väiksem kui savannis. Sealsed loomad kasutavad väga
pärandkultuuriobjektid." 5 Neid alapunkte laiendab Hendrik Relve veelgi: "Metsakooslus on koduks kümnetele puu- ja põõsaliikidele, sadadele muudele taimeliikidele ja tuhandetele putukaliikidele. Siit võib leida enamiku Eesti sambliku- ja samblaliikidest. Kõigist meie linnuliikidest on metsadega seotud ligi pooled, imetajaliikidest aga 2/3. Paljudele haruldastele olenditele on mets viimane elupaik. Siin elab rohkem ohustatud taime- ja loomaliike kui mis tahes teises elukoosluses Eestis. Metsas leiab elupaiga 2/3 kõigist meie ohustatud liikidest. Metsa ökoloogilistest väärtustest on vahest tähtsaim see, et ta on meie peamine elukooslus, mis tagab loodusliku tasakaalu. Mets on vastukaaluks laienevatele linna- ja tööstusmaastikele. Mets on peamine süsihappegaasi siduv ja hapnikku tootev maismaakooslus. Ta piirab õhu kaudu leviva saaste levikut. Seega puhastab mets õhku. Kuid mets kaitseb ka veekogusid reostamise eest ja aitab säilitada muldi.
Teise näita saab tuua, kui rääkida limustest ja rohevetikatest. Limused eritavad oma elutegevuse käigus süsihappegaasi, mida kasutavad rohevetikad, et toota hapniku ja ise seejuures elus püsida, hapniku tarbivad limused ja teised organismid ja nii ongi kasu saanud mõlemad organismid. Parasitism: Parasitismi puhul elavad rohevetikad karpide kodadel, selleks, et seal paljuneda, kuid karbid ise ei saa sellest otsest kasu. Kisklus: Antud järve elukoosluses on kisklus flamingo ja tema niiöelda toidu vahel. Flamingo püüab limuseid ja vähilaadseid kätte saada, aga nemad peituvad ja võitlevad iga hinna eest. Samuti on kisklus niiluse ahvena ning kirevahvenlaste vahel, kus ahven tuleb võitjaks. Konkurents: Koos astuvad konkurentsi flamingo ja Niiluse ahven, kes mõlemad söövad pisemaid kalu. Konkurents ilmneb selles, et Victoria järves elab vähe pisikesi kalu ning ahven ja flamingo konkureerivad oma kõhutäie üle.
Üldiselt organismide biomass väheneb kõrgematel tasemetel. Igale järgmisele troofilisele tasemele kandub edasi umbes 1/10 eelmise taseme organismide massist. Ühikuks kasutatakse g/m2.. Produktiivsuspüramiid Kolmas ja parim võimalus võrrelda eri troofiliste tasemete organismide produktiivsust organismide massi juurdekasvu ajaühikus (g/m 2 aastas). Produktiivsus väheneb alati ülemistel astetel. 18. Ökoniss. Millal tekib konkurents? Ökoniss Näitab liigi rolli elukoosluses ja võtab kokku ökoloogilised amplituudid kõigi keskkonna tegurite suhtes. Konkurents tekib siis kui kahe liigi ökonissid hakkavad kattuma ja tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Näiteks samas metsas võivad elada karvasjalg- ja kodukakk. Mõlemad asustavad puuõõnsusi, peavad öösiti jahti hiirtele ja väikestele lindudele. Kodukakk on pisut suurem ja saab jagu ka suurematest loomadest. Mõlemate vastasteks on rebane, inimene ja suuremad kakud. (kakad trololol) 19
KOKKUVÕTE Läänemeres võib kogu koosluse jagada kolme piirkonna ranna, vaba vee ja põhja vahel. Igas piirkonnas on oma elustik, oma toiduahelad. Meres on üldiselt tähtsaks tootjaks vetikad, tarbjaks selgrootud, lagundajaks bakterid. Teisalt on Läänemere elukooslus omanäoline. Läänemere elustik erineb järvedest ja isegi Atlandi Ookenist, kui Läänemerele kõige lähemal asuvast maailmamerest. Määravaks teguriks Läänemere elukoosluses on soolsus. See on tugevasti suurem, kui mõnes magevee kogus, aga paljuski madalam kui maailmameres. Säärane veekogu , mida mäletatavasti nimetati riimveekoguks, on elamiskõlbmatu enamikule magevee ja ookeani elustikule. Näiteks kümnetest Eesti magevete teoliikidest on Läänemeres levinumaid ainult 2. Ligi 200-st Atlandi ookeani põhjaosa karbiliigist leidub Läänemeres vaid kümmekond. Erinevates läänemere osades on ookeani ja magevee elustiku liikide vahekord erinev.
soode teke alanud madalamatel reljeefiosadel esamajoones seal, kus aluspõhja ja pinnakatte veeläbitavus on väike ja vee äravool peeagu puudub. Alati on soode teke seotud niiskuslembese taimkatega, mille surnud osadest moodustub liigniiskuse ja õhu takistatud juurdepääsu tingimustes turvas. Peamised turbamoodustajad turbasamblad, nad on adifikaatorid s.o liigid, mis tugevasti keskkonda mõjutades määravad taimekoosluse struktuuri. 2) SOODE ARENEMISKÄIK; TURBALIIGID JA LASUNDID igas elukoosluses toimub alaline muutumine, liikumine ja arenemine. Ühe teguri muutumine, soos näiteks turbalasundi pidev paksenemine, põhjustab ka teiste tegurite, mulla veerezhiimi, taimkatte, mulla loomastiku, mikrokliima muutumist. Seoses turba pideva tekkimisega pakseneb iga aastaga turbalasund ja ajapikku langeb mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld
* tal on oma taimkate (sõltuvalt veerežiimist ja vee kvaliteedist ning soo vanusest) * tal on oma loomastik (sõltuvalt suurusest ja taimestikust, kas “püsielukad”, toitujad, läbirändajad, poegijad/pesitsejad…) * tal on oma ümbritsevad kooslused ja maastikud (metsad, niidud, teised sood, luited/mäenõlvad, veekogud…) 7.3. Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soos saavad elada vaid vähesed putukad (vähe taimi toiduks). Soo elukoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed). Palju jääaja jäänukeid, taimedest. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo Tarnad, kõrrelised, pilliroog, villpead, madalsoosamblad (sh turbasamblad), sõnajalgtaimed, sarikalised, pajud, porss, kased, mänd, kuusk, jms (kokku üle 300 liigi) Siirdesoo Tarnad, pilliroog, villpead, jõhvikas, turbasamblad, ubaleht, pajud, porss, kased, mänd, jms Raba
2) Toitumissuhete kaudu. TOOTJAD TARBIJAD LAGUNDAJAD Taimed toodavad Tarbivad tootjate Seened ja bakterid aitavad orgaanilisi ühendeid poolt toodetut. lagundada surnud organisme Toiduahelad ja toiduahelate võrgustik Organismide rida, milles iga järgmine liige toitub eelmisest, nimetatakse toiduahelaks. Toiduahelad on elukoosluses omavahel seotud ja moodustavad toiduahelate võrgustiku e toiduvõrgustiku. 53 Toiduahelate esimene organism on alati taim. Taimedest toituvad taimtoidulised loomad, nendest omakorda loomtoidulised loomad. Surnud organisme lagundavad lagundajad. ASULAD JA NENDE ELUKOOSLUSED Eestis on 15 maakonda ja rohkem kui 200 valda, 42 linna.
liigirikkad - leidub elupaiku nii metsa- kui ka niidutaimedele Kultuurniidud inimese kujundatud taimestik kasutatakse masinaid vähe taimeliike kasutatakse heina- ja karjamaadena liigne väetamine muudab liigivaesemaks SOOD- Soo on omapärane kasvukeskkond, kus suurem osa taimi elada ei suuda (liiga niiske, vähe hapnikku, turvas on väga happeline). Soos saavad elada vaid vähesed putukad (vähe taimi toiduks). Soo elukoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed). Linnuliikidest nt sookurg, teder, rukkirääk, rohukurvits jne. Arusisalik, rohukonn, kärnkonn, ämblikud, kiilid, sääsed, ujurid, süüa käivad otsimas ka suuremad loomad nt metskits, põder. Soode ääres elab rästik, kaljukotkas, rabapüü. Soosaartel mäger, rebane, hunt. Karu kui ta käib marju söömas. Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri
annaabi.ee 
