ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu ning kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Neljandaks toimusid muutused ka usuelus. Tekkisid ordud ja naisklooster. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Alguse sai laipmatus ja ristiusk, kirikutes olid preestrid ja jutlusi viidi läbi ladina keeles ning algas ka reformatsioon. Viiendaks muutus ka kultuur. Tekkisid uued sõnad, ärksamad eestlased said mungakloostritesse õppima minna, haudadele hakati panema kiviriste ja hakati tegema
3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak)
Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited.
Hansameeste tugipunktideks mitmed eesti linnad Osadel linnadel laokohaõigus, mt, et kaupmees pidi enne sihtpunkti minekut kaubad ümber laadima Tähtsaim eksportkaup Liivimaal teravili, mida vahetati soola vastu Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid Ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitertlased, osalesid Liivimaa misjoneerimisel Rajasid kloostrid, nende ümber põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid Usuelu allakäik, kuna tsitertlased said vasallide annetuste tõttu suurmaavaldajateks Kerjusmungaordud, hea kontakt talupoegadega, avatud linnlastele Dominiiklased, fransisklased jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kloostris avarad kirikud. Dominiiklased nõudsid liikmelt kohaliku keele oskamist, tähtsustasid haridust Tsitertlaste ridades vaid aadlikud Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste rolle, kuna lesestunud naisele võis olla see ainus
Vara. Tartu osa-ala objektid asuvad Tähtvere ja Kambja vallas ja on mõeldud valdavalt linnalähedaseks puhkuseks. Elva piirkonna objekte majandab ja arendab koostöölepingu alusel Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus. Saare-Vara osa-ala objektid asuvad Saare, Pala, Vara ja Alatskivi vallas ning ala sobib iseäranis hästi nädalalõpupuhkuseks. Eriti kaunid on Tartu-Jõgeva puhkeala eriilmelised veekogud jõed, järved, kalatiigid, paisjärved ja kevadeti üleujutatavad alad, mitmekülgne maastik, erinevate kasvukohatüüpidega metsamassiivid ning ka soostunud alad. Mõlemal osa-alal on matka-ja jalgrattarajad ning lõkke-ja puhkekohad. Alates 2008.aastast lisandus RMK majandada olevale puhkealale üks Kesk-Eesti turismimagneteid Elistvere loomapark, mis pakub võimalust lähemalt tutvuda metsloomade elu-oluga ning mille ümbrusest avanevad imelised vaated Vooremaa kaunile maastikule
järele. Kohalikel on palju mälestusi mitmete heakorrastuses kaasahaaratud metsatukkade korrastamisest ning sinna ka pinkide panemisest. Maaparandajate tegevusi kinnitab isegi maantee äärde pandud mälestuskivi maaparandajate suurte tegude auks. Lisaks oli Vanemuise suvila all Mõra jõele juba kaevatud pisike tiigike ujumiseks. 1.2.2. Hüpotees nr. 2 Kurepalu paisjärv loodi Tartu Riikliku Metsamajandi kalamajandi (nüüdne Haaslava kalamajand) tarvis, sest loodud kalatiigid hakkasid kannatama veepuuduse all, hakkasid tühjaks jääma ja need saaks vajadusel toidet. Järv kujunes veereservuaariks ning samas saaks reguleerida kalamajandi veetaset. 1.2.3. Hüpotees nr. 3 Lähedal olev Aardla polder on otseselt seotud järvede loomisega, et sinna vett koguda. 5 1.3. Analüüs Iga esitatud hüpoteesi kinnitamiseks on mitmeid fakte. Ometi kõigepealt sõelusin välja hüpoteesi nr. 3
väiksemaid jumalusi ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristilikud pühakud, kellele ilmselt kanti üle muinasusundi jumaluste omadusi. Katoliiklikus usus oodati pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjailt. Liivimaa nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Keskajal Liivimaal mitu vaimulikku ordut. Eesti mungad rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Eraldatud ning kindlustatud. Nende ümber põllud, heina-ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete kohaselt pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Õige pea kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungakloostritel maavaldusi ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Keskaegses ühiskonnas olid naised üldiselt isa või abikaasa eestkoste all
· mitmeid puhkerajatisi ühendav 5 km pikkune Ilmatsalu-Käreverelinnutee matkarada, mis algab Ilmatsalu paisjärve juurest ja kulgeb mööda Ilmatsalu jõe kallast, metsasihte ja teid kuni Kärevere maanteesillani. Rajale jäävad mitmed rajatised - 6 m kõrgune linnuvaatlustorn, lõkkekohad ja 25 m pikkune kaarsild. Linnutee pakub külastajatele üllatusi aastaringselt. Tartumaal kuuluvad just Ilmatsalu kalatiigid koos lähiümbrusega linnuhuviliste seas enimkülastatud linnupaikade hulka (kohatud on üle 200 linnuliigi). · Tenno telkimisalal on 2 lõkkekohta ja süvendatud tiigid. Telkimisalalt saavad alguse ka Ilmatsalu (8 km) ja Tüki (7 km) rattarajad, mis kulgevad mööda
autonoomse toiteallikana, sisuliselt hoolduvaba. Geotermaaleneria Geotermaalenergia on maasisene soojus. Jaotatakse kaheks: Kõrgtemperatuuriline näiteks Islandil kasutatakse elektri tootmiseks peamiselt 90C+ ja USAs temperatuuriga 150C+. Madalatemperatuuriline alla 90C geotermaalenergia. Eestis rakendatakse geotermaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil. Geotermaalenergiat kasutab maailmas 70 riiki. Otsene kasutamine soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate küte, tööstustes. Soojusenergia suurimaks puuduseks on see, et seda pole mõtet 30 km kaugemale transportida. Elektrienergiat saab aga transportida suurte kauguste taha. Elektrit saab kasutada väga mitmekülgselt, seepärast muudetakse geotermaalenergia eelkõige elektrienergiaks. Kasutatakse eritüüpi geotermaalelektrijaamasid. Peamised GTE suurimad tootjad on USA, Filipiinid, Indoneesia. Islandil annab GTE suurema osa elektrienergiast. Biomass ja biogaas
värviküllane ja suurim avaturg, mis meelitab hulgaliselt inimesi. CaselaRivière Noire piirkonnas asuv looduspark laiub üle 25 hektari ning seal elab üle 140 erineva linnuliigi viielt kontinendilt. Pargi kuulsaimaks linnuks võib pidada Mauritiuse roosat tuvi, mis on üks haruldasemaid linnuliike maailmas. Lisaks lindudele on pargis veel kalatiigid, tiigrid, kilpkonnad, ahvid, põdrad ja orhideed. Black River Gorges on metsaga kaetud piirkond Mauritiuse loodeosas. 1994. aastal kuulutati see rahvuspargiks, et kaitsta saare metsa - saarel on puutumatuna säilinud vaid vähem kui üks protsent algsetest metsaaladest. Black River Gorges rahvuspark on suurim looduskaitseala saarel
·veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett (sh nt heitvett reoveepuhastist); ·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; ·veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; ·kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms. Vesiehitiste liigitus ·Asukoha järgi: jõe-, järve- või mereehitised ·Otstarbe järgi: maaparandus- või veemajandusehitistega (Maaparandusehitised kanalid, kraavid, truubid, düükrid jms; veemajanduslikud, mis rajatakse vee kogumiseks, võtmiseks, edasijuhtimiseks, kasutamiseks või mõõtmiseks) ·Ajalise kestvuse järgi: vesiehitised alatisteks ja ajutisteks. Alatisi jagatakse põhi- ja abiehitisteks
Kloostrid olid tähtsad usu, haridus ja kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju. Paljud kloostrid omandasid järjest suuremaid maavaldusi. Enamasti rajatigi kloostrid maale ja nendelevik viis ristiusu ka talupegadeni. Kloostrid olid iseseisvad majandusüksused, mis varustasid oma elanikke kõige eluks vajalikuga. Klostrite juurde kuulusid põllu ja arjamaad, käsi ja pagaritöökojad, veski, kalatiigid. Kloostrid mängisid suurt rolli uute põlluharimisviiside ja tehnikate edendamisel. Aegamööda loodi kloostrielu korraldavaid reegleid. Püha Benedictuse reegel- nõudis kloostrielanikelt kuulekust, vaesust ja karskust. Keskajal toimus olulisim kirikureform 11-12 sajandi vahetusel. Selle algatajaks oli paavst Gregorius 7 ,kelle eesmärk oli suurendada
piirivalvekordonid, sõjaväerajatised); - Iseseisvusaeg (1918-1940) (asunduskülad ja talud endistel mõisamaadel; sooasundused; osalt uuendatud teedevõrk; kuivenduskraavid, õgvendatud jõed, allalastud järved; uued koolimajad, kooliaiad); - Nõukogude periood (1940-1991) (majandikeskused ja majandite tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised; karjäärid, freesturbaväljad, aherainemäed; tööstuslinnad ja asulad; puhkekülad, aianduskrundi- ja suvilapiirkonnad). Nimeta neid konkreetseid silmaga nähtavaid jälgi ja kirjelda/põhjenda lühidalt (pead teadma tausta, oskama seostada neid teatud perioodi ja tegevustega, asustuse arenguga vähemalt enamust neist, mida on loengutes käsitletud) . 3
3) Aed oli täisistutatud boskette, väike salu või ilupõõstastik rajati kujundustelgi arvestades. 4.) Villa ette või nõlva jalamile peateljel istutati lilled ja madal pukspuuhekk. Näited: Villa Medici, Villa d'Este, Villa Lanite. Itaalia aed: reeglipäraselt sümmeetriline: terasside ja treppidega, parterid/lillepeenrad, madalamad hekid, hekid, skulptuurid, pingid. Vabakujuline aed jahipargina: varemed (loomulikud,kunstlikud), kalatiigid, linnumajad, loomaaed. 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm). Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618. Arh. G.della Porta, C. Maderno, G. Fontana. Isola Bella lossiansambel koos barokaiaga Milaano piiskopi C
linnadest välja. Kuna linnas on väga palju hästiseeduvat inimtoitu, on väga levinud toiduparasiidid: putukatest prussakad, vaaraosipelgad, närilistest koduhiir ja rändrott. Varesed, tuvid, koduloomad, tihased. Hiired, rotid Taimed – korvõielised, ristõielised, mitme aastased õuetaimed jne 6. Agroökosüsteemid. - ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides. Karjamaad, kalatiigid.. loodud inimesepoolt saagi saamiseks. Agroökosüsteemide hulka kuuluvad nii tasakaaluliselt majandatavad pärismaise elustikuga pärandkooslused (heinamaad, metsad, veekogud) kui ka intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud ja aiad, introdutseeritud või aretatud koduloomadega karjamaad ja veekogud (näiteks kalatiigid). 6.1. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. – vähe orgaanilist ainet jõuab laguahelani
Ohvardamine leidis aset esmajoones pühade ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti neljapäeva. Ohverdamisel ehk andide toomisel püüti säilitada heatahtlikkust. Andideks olid piim, liha, veri, vill, veri vahel ka inimesed. *ordud ja kloostrid koos ristiusuga jõudid liivimaale tsistertslased. Eestis rajasid mingad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsalt elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslased ehitasid siinmail esimesed vesiveskid. Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungakloostrid kelle kloostrid pidid paiknema linnades:dominiiklased ja frantsisklased. Erinevalt tsistertslastest püüdlesid nad suuremale avarusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud et linnarahvas
teenijatemaja kohal ja puust valitsejamaja valitsejamaja kohal (või ka vastupidi), siis kuhu jäi kivist 19 ait? 1700ndate lõpu nimistus kivist aita aga enam ei mainita, on aga kivist aiamaja (aednikumaja?). *** Kui nüüd pargiservalt leitud paksu müüri juurde tagasi tulla, siis tornelamu asukohana oleks see väga kohane tsistertslaste jaoks - kohe kõrval on veerohked allikad ja kalatiigid, koht ise asub mäenõlval ehituse jaoks piisavalt kõrgel ja kuival kohal. Allikas, mida tänapäevastel kaartidel näidatakse voolavat välja tõllakuuri juurdeehituse läänemüüri alt, saab alguse hoopiski selle juurdeehituse seest. Veel mõni aastakümme tagasi jäi allikas tol ajal ait-keldrina kasutusel olnud hoone põranda alla. Kolga mõisa hooneid põhjalikult uurinud Lembit Odres pööras suurt tähelepanu hästi töödeldud kividele, pidades neid munkade käsitööks
ehitada ja rahvas ristida siis järgneva sajandi poliitiline ebastabiilsus andis saavutustele tagasilöögi. 15.nda sajandi reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale, nimelt rõhutati emakeelse jutluse tähtsust ja nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. Ordud, kloostrid-koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitsertslased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu, osalesid nad just aktiivselt Liivima misjoneerimisel. Kloostrite ümber laiusid põllud, heinamaad ja kalatiigid, sest mungad pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi põlluharimisviis või käsitööoskus. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased (on religioosne ordu katoliku kirikus) jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased (Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmeid) jäid Viljandisse, Tartusse ja Rakverre
.. 1999). KEISER NERO JA LUCULLUSE PARGID. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke. Keiser Nero lasi peale suurt tulekahju Rooma linnas rajada suure pargi (ca 40 ha) 65. a. Suur tiik asus seal, kus praegu on Colosseumi varemed, ehitused parki laiali pillutatud, aasade ja puudesalude keskel. Seal oli ka nii mets- kui koduloomi. Loomad ja linnud olid tähtsad muidugi ka kulinaaria seisukohast. Luculluse villa juures Baiae's olid suured kalatiigid nii mageda kui mereveega. Lucullus, nn rändav maaomanik, oli üldse üks esimesi roomlasi, kes hakkas rajama suuri iluaedu Roomas ja mujal, võttes eeskuju sellest, mida nägi oma rännakutel hellenistlikus Aleksandrias. Teised jõukad roomlased tema järel. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
