põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni. Meremuda
Tema koosseisus on lahustumatud (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused). Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, foolhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Järvemudasid on püütud kasutusele võtta väetisainena põllumajanduses, kuid paraku on seegi rakendusvaldkond üsna piiratud, sest sapropeeli toiteainetesisaldus on üsna madal ja tema kasutamine tuleks kõne alla üksnes kompostiva lisandina väetisesegudes
Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas PÕLEVKIVI Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kasutatakse ligi 80% energeetikas ja 20% keemiatööstuses. PÕLEVKIVI Eesti Põhiline osa Eesti energiast toodetakse soojuselektrijaam Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
V: a) Rakvere, Aseri, Toolse, Tsitre b) Kaevandamise korral seondub põhjavee ulatusliku reostuse ja põhjavee taseme alanemisega Panvivere kõgustikul. 9) Millest on tekkinud lubjakivi? Milleks kasutatav? V: a) Üks võimalus lubjakivi moodustamiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. b) Kasutatakse tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks jne 10) Milleks kasutatakse savi, turvast, mere ja järvemuda? V: Savi kasutatakse näiteks tsemenditööstuses. Turvast kasutatakse näiteks aianduses. Mere ja järvemuda kasutatakse meditsiinis, väetisena, loomatoidu lisandite tootmiseks. 11) Nimeta mineraalvee leiukohti ja kasutusalasid. V: Eestis tähtsamad leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Kasutada saab ravi eesmärgil, joogiks jm. 12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi. V: 1) Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318m
Perametsa © Maris Rattas 2002 3 Meremuda: Haapsalu, Käina, Mullutu- Mullutu-Suurlaht Järvemuda: Ermistu, Värska Arumetsa Järvelubi: Vajangu/ Vajangu/Varangu 4
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
Eesti Maavarad Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogil...
(Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit ...
rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ükskõik milline nende ainetega muda. Ravimuda veesisaldus peab olema üle 37%) sellel peab olema sobiv tihedus ja nihketugevus, piisav soojusmahtuvus, raskmetallide normikohane sisaldus ning ei tohi esineda patogeenseid baktereid. Ka Eestis kasutatakse ravimuda haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud meretekkelist mineraalset Haapsalu ja Kassari ravimuda ning Värska järvemuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Ravimuda mõjub organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Tekivad muutused närvi- ja südame-vereringesüsteemis, nahas, vere koostises, ainevahetusprotsessides. Mudaprotseduuride mõjul sageneb haigetel pulss, protseduuri algul ka hingamine, paraneb vereringe. Ravikuuri algul võib kergelt ägeneda krooniline haigusprotsess, sest ainevahetus aktiviseerub.
aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi. Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humusooli. Värska ravimuda- Värska lahes asuvad küllaldased ravimuda varud. Mudal on kõrge diraudtrioksiidi sisaldus. Hinnatavaks teeb selle muda just kõrge väävelvesiniku sisaldus, vähene liiva ja taimeosade sisaldus ning hea tihendatus ja soojusjuhtivus. Värska muda iseloomustab lagunemata taimeosade ja peene liiva vähesus. Värska järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed Hiiumaa ravimuda-Hiiumaal, Käina lahes paikneb 11 hektaril ravimudalasund.Muda kuulub merelise päritoluga settemudade hulka. Lahes leidub 2 tüüpi ravimuda-mustjashalli ja kollakashalli. Raviomadused ja toime on mõlemal mudatüübil sarnased. Käina lahe ravimuda toimemehhanism põhineb antimikroobsel toimel, bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldusel ja
vahele ning seda nimetatakse saarkõrgustikuks. Sood on kujunenud jääajast. Kuna jääjärvede alla kandus peeneteralist liiva ja savi, mis peavad hästi vett. Siis tänu sellele kujuneski nõgudesse sood. Peipsi ja Võrtsjärve madalikud on kujunenud jääjärvede kadumisel. Meie pinnamoodi ja -vorme on mõjutanud enamasti ikka jääaeg. (viide 4) 8. Maavarad- nende teke ja kasutamine Tartu kaardilehe piires esinevad vaid pinnakatte maavarad, nt järvelubi, järvemuda, turvas, liiv, kruus, savi ja mineraalvett. Nendest kõige enam kaevandatakse ja kasutatakse turvast, mille varud ulatuvad üle 113 miljoni tonni. Turvas on hinnaline loodusvara, mida kasutakse kütte-, alus- aiandus- ja väetisturba tootmiseks. Turvast võib kasutada ka ravivahendina, samuti keemiatööstuse tooraine, näiteks vahade, peitsi, aga samuti isolatsiooniplaatide valmistamiseks. Tartumaal paiknevad soomassiivid kuuluvad Vooremaa alla ning Otepää kõrgustiku soovaldkonda.
Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse, Rakvere maardla. Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi. Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse KirdeEestis) Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär. Eesti on soostunud st. töhtsaim maavara turvas. / Kirde Eestis Orul, LEestis Lavassaares, LõunaEestis Sanglas. (väetamine, alusturvas, küte) Mere, järvemuda ravimuda (Väinamere äärsetes lahtedes + Liivi laht, Pihkva järv) toodetakse, kasutatakse Haapsalu ja Saaremaal MullutuSuurlahe meremuda.
valleys; 7 - direction of the ice movement; 8 - direction of the meltwater flow; 9 - rivers. Olulisus: Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. ~ ammendunud: Hiiu-, Pärnu-, peagi ammendumas: Järva- ja Lääne- ja Viljandimaa Valgamaa Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Fig. 106. Distribution of nitrates in groundwater to a depth of 30...100 m from the ground in 1990: 1-4 - concentration of nitrates in groundwater, mg/l: 1 - <4; 2 - 4...20; 3 - 20...45; 4 - >45; 5 - boundary of the county. Compiled by L. Savitskaja.
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
Tõenäoliselt on liivaalad looduskaitseala edela- ja kaguosas kujunenud jääjõgede deltadena taanduva jää serva lähedal. 3 Foto 1. Rüsijää Limnoloogia all. U. Rootsmaa foto Kunagine Jää-Võrtsjärv jääserva ees ja Ürg-Võrtsjärv hilisjääaja lõpul (ligikaudu 12 600 10 200 aastat tagasi) toitusid jääsulamisvee sissevoolust. Nende põhja settisid algul peamiselt viirsavid ja hiljem peeneteralised liivad ja aleuriidid, mida leidub paljudes kohtades kihiti järvelubja ja järvemuda ning soosetete all. Pärast mandrijää taandumist alanud neotektooniline maakerge muutis suurema osa kunagisest veekogust maismaaks, vee alla jäi vaid selle lõunaosa Suur-Võrtsjärv, mille rannajoon oli loodeosas praegusest umbes 45 m kõrgemal ning ühtis ligikaudu nüüdse Võrtsjärve madaliku piiriga. Veepinna järkjärgulisel alanemisel kujunes suure nõo piires mitu n.-ö. vahepealset järve. Neid kohti tähistavad nüüd Põltsamaa, Laeva, Sangla ja Umbusi soo.
Peipsi järve kooslus Jaanika Vichterpal 11.b Sissejuhatus Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvata...
Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand. Foto 1: Tamme paljand 3 Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Toitumine Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks
Peipsi vett ei vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suurimad on Vellikaja ja Suur-Emajõgi. Väljavool toimub Narva jõe kaudu, mis algab kirdenurgast Vasknarva küla juures. Peipsi järve vesi vahetub umbes iga kahe aasta tagant. Maavaradest võib nimetada liiva ja järvemuda. Kogu Peipsi nõo piires leidub mineraalvett. Selle tuntuim leiukoht on Värska. Oma suurusega mõjutab järv mõistagi kohalikku kliimat. Sügisel püsivad ilmad keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem. Järve elukoosluse kujunemist mõjutab oluliselt taime toitainete sisaldus järves. Enamikus Eesti järvedes on toitaineid palju, see tähendab need on rohketoitelised. Peipsis, kui avaras ja tugeva lainetusega hiigeljärves ei ole eriti rohket taimestikku
klibu, liiv), eoolilised e tuuletekkel (levinud Läänemere vanadel ja nüüdisrandadel, peipsi põhjarannikul, keskmise ja peeneteralised päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad, paksus taval 5-10 m, max 20-25 m rannametsa luited kõpu ps), limnilised e järvetekkel (levinud järvede nõgudes ja kallastel, vanadel järvetasandikel võrtsijärvest põhjapool ja peipsist läänes, soodes jrvede kinnikasvamise tulemusena turba all, järvemuda, -lubi), alluviaalsed e jõetekkel (levinud jõeorgudes, paksus taval 2-6 m, suur-emaj 10 m, võhandu 13 m, mitmesugus jõesetted), delluviaalsed e ajutise vooluvee tekkel (uhtesetted künka jalamil), gravitatsioonilised e raskusjõutekkel (rusukalded), biogeensed e elutekkel (turvas), tehnogeensed e inimetekkel (aheraine puistangud). Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja kruus, mere- ja järvemuda jne.
· Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit · Graniit - viimistlus- ja ehituskivi · Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv · Kruus - ehituskruus · Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi III. Maagid · Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore · Fosforiit - ei kasutata · Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad · Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda · Meremuda - ravimuda · Järvelubi - söödalisand · Turvas - alusturvas · Majandusharud Eesti on arenenud majandusega riik. Pärast NSV liidu kokkuvarisemist toimunud majandusreformid muutsid Eesti üheks kiiremini arenevaks Ida-Euroopa riigiks ning kujundasid oluliselt ümber tööhõive ja väliskaubanduse. Varem toimus kaubavahetus peamiselt NSV Liidu liiduvabariikidega (1991. aastal 95%), 1990. aastate algul võeti
kanal, mis kulges Veerenni (sic!) tänavani ning seejärel Harju väravani, kus moodustas 1,5 km pikkuse linnamüüriäärse vallikraavi kuni mereni Kalasadamas. Kanal ehitati algselt lahtisena, hiljem kaeti. Rajatud kanalist toideti linna salvkaevusid ja sajandite jooksul rajatud veetorustikku. Kanal suleti 1883. aastal, kui linna veevarustussüsteem oli ühendatud Ülemiste järvega torustiku abil. Järve vesi jõudis linlasteni ehedal looduslikul kujul, aegajalt koos järvemuda ja vees olevate pisemate eluslisanditega. Linnarahva survel hakkas linnavalitsus otsima võimalusi veepuhastusjaama ehitamiseks. Ja 15. juulil 1924 sõlmiti sellekohane leping inglise firmaga W. Paterson Engineering Co Ltd. Pidulik nurgakivipanek toimus 10. septembril 1925. Lepingu järgi pidi veepuhastusjaam käiku minema 1. juulil 1927, kuid ehitusvigade parandamine võttis lisaaega peaaegu viis kuud. Jaam läks maksma 88 750 naelsterlingit. 29
luuakse tahtmatult elupaiku mitmetele liikidele kellest mõned on ohustatud (juttselg kärnkonn) f. Turvas Enamasti sõjaeelsetel aastatel loodud väikesed turbakarjäärid looduslikku mitmekesisust ei häiri, veekogudeta soodes on need pigem looduslikku mitmekesisust soodustavad, eeskätt lindudele ja kahepaiksetele. Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad . g. Muda Mere ja järvemuda on loodusvara, mida kasutatakse meditsiinis ja rekreatsioonis, väetiste, looma- ja linnusööda valmistamisel. Järvemuda kasutatakse ravimudana üksnes Värska sanatooriumis. Meremudadest on kõige enam kasutust leidnud Haapsalu, Kuressaare ja Käina lahe muda. Järvemuda varu ületab meremuda varu u. kümnekordselt. 22.Kliima mõju rekreatsioonile
Väetised- ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetamisega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandatakse mulla füüsikalisi,füüsikalis-keemilisi ja biol.omadusi. Orgaanilised väetised- koosnevad orgaanilisest ainest ja on looduslikku päritoluga mineraalsed väetised- toiteelemendid esinevad nendes mineraalsete ainetena lihtväetised- üks esmajärguline makroelement või üks mikroelement kompleksväetised-kaks esmasj makroel või ka üks esmaj makroel ja üks mikroel liitväetised- ühes väetise molekulis kaks esmaj makroel kombineeritud väetised- ühes kraanulis erinevad väetised väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi...
Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid. Olulisus: Tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Kivimiline koostis: Purdsetted, settekivimid, tard- ja moondekivimid ja nende alajaotused. Maavarad: Aluspõhja kivimitest: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi. Pinnakatte setetest: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Eestis levinumad pinnakatte setted on: moreen, jääjärve ja jääjõe setted, turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Balti jääjärve setted: Kujunesid Balti mere nõos (savi, viirsavi, aleuriit, liiv). Jõelised setted: Kujunesid Lõuna-Eesti ürgorgude (Piusa, Väike-Emajõgi) terrassidel viimase jäätumise sulavete
Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Haanja vallas asuvad järvemuda (roheline) leiukohad (Kavadi järv, Vaskna järv ja Külajärv, Preeksa järv ja Murati järv), mis seni pole kasutamist leidnud. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf Suur munamägi Absoluutselt kõrguselt kilomeetreid taeva poole kummuvaid mäestikke leidub igal mandril. Nende mäestike koosseisus on omakorda tohutul hulgal mägesid, millest igaühe suhteline kõrgus võib olla sadu meetreid ja rohkemgi
14.Pilliroo ja sapropeeli varud Eestis. Järvemuda e. sapropeel on magedaveelises veekogus kuhjunud kolloidse struktuuriga sete, mis sisaldab terrigeense ja biokeemilise päritoluga karbonaatset materjali ning mille kuivainest vähemalt 15% moodustab orgaaniline aine. Mudavaru on arvele võetud 121 järves, nendest tarbevaruga 6 (Maardu, Ülemiste, Harku, Kahala, Suurlaht ja Värska laht), reservvaruga 113 ja prognoosvaruga 10 leiukohta. . Eesti järvedes ja soodes on järvemuda näol ladestunud suur orgaanilise tooraine varu, mida on võimalik kasutada põllumajanduse, meditsiini, keemiatööstuse ja teiste majandusharude tarbeks. Loomasöödaks kõlbab praktiliselt kõigi reostumata järvede muda, vaid järvelubjaga muda pole sobilik. Peab silmas pidama ka seda järvemuda kasutamisel, et nende eemaldamine on tuntuim veekogude taastamise võte, mis noorendab veekogu eemaldades sealt liigsed toitesoolade varud. Pilliroo ressursid. suhteliselt hästi uuritud taim
kaasnev mültumine sagenes umbes 6500 aastat tagasi. Ulatuslik soode teke võis Eestis toimuda umbes 5500 kuni 4000 aastat tagasi. Soode arv ja pindala on kasvanud aastasadadega. Praegu moodustavad sood ja rabad umbes viiendiku Eesti pindalast. Kõige 4 rohkem leidub meil soid, mis on alguse saanud kunagistest järvedest, mida oli pärast jääaega rohkesti. Üheaegselt järvemuda settimisega asustasid veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed. Järved hakkasid kinni kasvama ja neist hakkasid kujunema sood. Sood tekivad seal, kus vesi ei valgu pinnaselt ära. Soos on pinnas hapnikuvaene ja veega küllastunud. Seetõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata. Sellest moodustub surnud taime osadest turvas, mis koosneb poolkõdunenud taimedest, peamiselt turbasamblast. Turbasammal kasvab igal aastal ühe sentimeetri võrra kõrgemaks ja alumine osa muutub
Rõngu Keskkool Võrtsjärve veetaseme muutustest Koostaja: Jüri Väljaots 9.a klass Juhendaja: Õp. Merike Luik Rõngu 2009 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Ma elasin Võrtsjärve ääres. Eelmisel suvel langes veetase järves palju. Ujuma minekuks tuli kõndida hulk maad madalas vees enne kui vesi rinnuni ulatus. Kohati jäid isegi paadid põhja kinni ja mootorpaatide mootoreid ummistasid sõidu ajal vetikad. Ma otsustasin täpsemalt uurida, kui suures ulatuses Võrtsjärve veetase kõigub, missugust mõju see avaldab kaladele, kuidas saaks veetaset hoida ühtlasel tasemel ning veel huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes. 3 Võrtsjärve ...
konkureerima teiste bakterite poolt tarbiva lämmastiku pärast. Põhu lagundamise kiirendamiseks ja saagi võimaliku vähenemise ärahoidmiseks tuleks iga tonni põhu kohta mulda viia 5-10 kg N. Kõige parem on põhule lisada 1 ha kohta 100 kg ammooniumnitraati. Sellega saab põld ~35-35 kg N. Põhku võib kasutada ka lämmastiku kinnihoidmiseks. Selleks küntakse põhk mulda, kus ta seob endaga lämmastikku (immobilisatstioon). SAPROPEEL JA MEREADRU VÄETISENA SAPROPEEL Sapropeel e. järvemuda on mageveejärvede põhja ladestunud loomsete ja taimsete organismide jäänustest bakterite kaasabil moodustunud sültjas aine. Selle varud on Eestis väga suured - 1,2 miljardit tonni. Sapropeel on hea väärtuslik orgaaniline väetis, kuid seda on raske kätte saada, mistõttu saab seda kasutada suhteliselt paikselt. MEREADRU Merelt kaldale uhatud põisadru (Fucus vesikulosus) on kasutusel väikesaartel. Adru laguneb rannas kiiresti, mille tagajärjel on suured taimetoiteelementide, eriti
5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61
5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61
Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.4 Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maavaradest on märkimisväärne 3 järvemuda maardlat (Kavadi järv, Vaskna järv ja Plaani Külajärv), mis seni pole kasutamist leidnud. Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Olemasolevaid kruusa- ja liivavarusid ei saa kasutusele võtta kaitsealade tõttu (Haanja looduspark). allkas: Maa-ameti geoportaal http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.5 Põhjavesi
Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Järv on oma kaldaala, kuid ka vaatelisusega mõjutanud siinse ajaloolise asustuse kujunemist ning kujundab maastikku tänaseni (Arold 2008). Voortevahelised piklikud nõod moodustavad kohati lausa vööndeid. Holotseeni alguses on neid arvukalt järvi, mis aga nüüdseks on enamasti muutunud madalsoodeks. Järved on säilinud peamiselt kõrgete komeetvoortega voorestiku keskosas. Nii järvede kui ka soode põhjas leidub hulganisti järvemuda ja lupja. Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977). Kõige põhjapoolseim neist on Kivijärv, õõtsikuliste kallaste ja rohke taimestikuga hobuserauakujuline jäänuk varasemast u 500 ha-lisest järvest. Kõige sügavam ja suurem on Saadjärv ning kõige lõunapoolsem Vasula järv. Vooluvetest läbib Vooremaa loodeosa, sealhulgas Jõgeva linna, Pedja jõgi (122 km)
[] Aastane sademete hulk on soostikus keskmiselt 650mm (sellest külmal perioodil langeb ¼ ning soojal ¾). Võrreldes Lääne Eestiga on suveperioodil rohkem sademeid, kuid sügisel oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. [] Antud soostiku turvas asub peamiselt liival ja saviliival, Ratva järvest kagus on aga turba all 65ha ulatuses järvemuda. Muraka soostiku turbakihi keskmine paksus on 1,34m ja varu 0,86miljonit m3. Kuuse-kase segametsaga madalsood paiknevad soostiku põhjaosas, männi- kase segametsaga siirdesoosid leidub Ratva raba põhjaosas. Üldse on soostiku pindala 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha'l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. [], [] Muraka raba
liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis. Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel. Dustroofses faasis on raba keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks. Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine. Üheaegselt järvemuda settimisega asustavad veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed, mille surnud osadest mood turbakiht. Madalaveelistes ja lamedakaldalistes järvedes toimub kinnikasvamine tavaliselt kogu kaldavööndil järve põhjast pinna poole, sügavatel ja järskude kallastega järvedel algab aga kinnikasvamine õõtsikuna tavaliselt järve tuulevaiksemal kaldal ja veepinnalt põhja poole. Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritevale mineraalmaale
Raskeratasadra otsa rakendadi kas kaks härga või hobust. Ees oli kaks ratast, mis seda raskust vähendas väheke. Kõrgkeskajal võeti tööloomana kasutusele hobune härja asemel. Tuli kasutusele kolmeväljasüsteem. Loodusrent hakkas asenduma raharendiga. Talupojal oli võimalik oma toodangut linnas turustada. Jääb esile jõukamate talupoegade esile tõus. Katku pärast jäeti kasutamata halvemad põllumaad. Paremaid põllumaid hakati väetama rohkem. Maa kvaliteeti parandati järvemuda ja adruga. Üha rohkem hakati kasvatama Lääne-Euroopas lina ja tööstuslikku kanepit. Meresõidu kasvu tõttu hakati üha rohkem kasvatama lina ja kanepit(kõis ja purjed). Peale selle levis ka aiandus, eeskätt kloostrites. Kloostritest levis ka aiandus mujale. Maaomanike omavoli vähenes, koormised pandi kirja, teoorjus kadus. Väheneb maaomaniku kohtuvõim talupoja üle, kuna kohtuvõim läheb üle riigile. Küsimused: 1) Riigi arenguetapid, mis erinevad on?
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. 2. Idaranniku paikkond (96 km²) on eelmisest veidi mitmekesisema maastikuga ala. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23 ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 3. Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: - idakirdes on Kolga-Jaani voorestik - lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik
mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm 3. liiv purdsete valdava terajämedusega 0,06-2 mm 4. möll liiva ja savi vahepealne sete 5. savi pinnas, mille setteosakesed on läbimõõduga alla 0,002mm 6. moreen liustikust väljasulanud sete, mida iseloomustab terajämeduse suur varieeruvus 7. muda pinnaseliik, millel on suur (üle 6%) orgaaniliste ainete sisaldus, jaotatakse liivmuda, möllmuda, savimuda ja tekke põhjal järvemuda ja turbamuda 8. turvas orgaanilise aine sisaldus üle 60%, tekkekoha järgi eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast 9. tehispinnas inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas, kultuurkiht, heitmed, aherainekogumid, looduslikkust materjalist koosnevat täitepinnast loetakse looduslikuks pinnaseks Head ehitusaluse pinnased on kalju, paerähk, kruus, jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas
ja voolavusarv Pinnase olekut iseloomustav jaotus IL järgi on toodud tabelis 9.7 9. Loetlege eripinnaseid ja kirjeldage nende omadusi. Muda- pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles toimuvad mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni järgi eristatakse: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda. Järvemuda ehk sapropeel (jütja) mageveelises veekogus kuhjunud kohev kolloidse struktuuriga peeneteraline sete, mis sisaldab peale järve elustiku jäänuste terrigeenset materjali ja biokeemilise tekkega karbonaatset materjali. Orgaanilis aine sisaldus on tavaliselt üle 15%. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente.
Liustikujõelised setted veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid
Ülejäänud eesti lubjakivi pole väga hea ehituses kasutamiseks. Dolomiit Rabakivi intrusiivid Kvaternaari setted: liiv, kruus. Paiknemine sõltub liustike taandumise dünaamikast. Kruus lõuna-eestis, liiv põhja-eestis. Turvas eesti soostumus on 22,3%, turbavarusid kokku 2,37mrd t. Savi esinevad kvaternaari viirsavi setted. Samuti ka devoni savi, mis on palju kvaliteesem, kuid mida täna ei kaevandata. Meremuda haapsalu, käina, kuressaare. Lihtsam kätte saada ja kasutda kui järvemuda. 23
tulevikus. Eestis kasutatavad maavarad on seotud pealiskorra kivimite ja pinnakattega. Peamine maavarade kaevandamise ala on välja kujunenud Kirde-Eestis. Seal leidub energiamajandusele ja keemiatööstusele sobivat põlevkivi. Olulised on ka tööstuses ja ehituses vajatavad looduslikud ehitusmaterjalid lubjakivi, dolomiit ehk dolokivi, liiv, savi jt. Tähtsamad maavarad on veel fosforiit, graniit, mere- ja järvemuda, mineraalvesi jt. Oluline ekspordiartikkel on aiandusturvas. Eesti tähtsaim maavara on kukersiitpõlevkivi. See on settekivim, mis koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest. Nimetus kukersiit tuleb kunagise Kukruse küla ja mõisa järgi, mille lähistel 1916. aastal kaevandamist alustati. Põlevkivi on tekkinud Ordoviitsiumi ajastul enam kui 450 miljoni aasta eest soojemapoolses madalmeres. Sealt on põlevkivisse jäänud ka mitmeid kivistunud eluvorme
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasaka...
semidüstroofsetes järvedes on hea hapnikureziim. Valgejärv (Kurtnas) · düstroofne e. huumusetoiteline kkt.- punakaspruuni happelise veega 19 järved. Tavaliselt väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained neis peaaegu puuduvad, seetõttu on nad ka väga elustikuvaesed. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Veekogu põhja moodustab enamasti järvemuda (düü). Rabajärved või rabade läheduses asuvad järved. · eutroofne e. rohketoiteline kkt.- mineraal- ja orgaanilist ainet palju, palju planktonvetikaid, sellest tulenevalt üheks iseloomulikuks tunnuseks vee õitsemine. 20 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
