rabapinnal älvest, kui pinnavee äravool on seiskunud. Lauka kaldad on järsuservalised ja põhi turbamudane. Sügavus võib ulatuda 4-5 meetrini, enamasti siiski ca 2m. Laukasaared on lainete kulutava tegevuse mõjul ümmargused või ovaalsed. Lähestikku asetsevad käärulised laukad on väga iseloomulikud suurtele rabadele. Laugasjärv - enamasti ümmarguse kujuga huumustoiteline turbamudapõhjaga soojärv, mis on tekkinud raba arengu hilises järgus suurema veekogu kinni kasvades või väiksemate rabaveekogude - laugaste - liitudes. Soo tekketüübid: •Mültumine e. terrestrialisatsioon - veekogu kinnikasvamine •Soostumine e. paludifikatsioon - maismaa (mets, niit) soostumine Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi). Intensiivsem maismaa soostumise algas umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnev mültumine sagenes umbes 6500
471 206 Skapars Kristaps Läti 03:28:59 M21 1005 2622 Skinkis Martins Läti 03:55:52 M21 32 21 Smolins Ervins Läti 02:50:33 M21 403 374 Soblis Robertas Leedu 03:24:48 M21 963 682 Solovjov Maido Harju 03:54:42 M21 633 634 Soo Hannes Tallinn 03:37:38 M21 271 549 Soodla Kristjan Tallinn 03:16:36 M21 981 1529 Soojärv Andres Tallinn 03:55:17 M21 562 640 Soome Raul Võru 03:34:14 M21 1437 1731 Soone Eero Tallinn 04:17:09 M21 467 856 Soosaar Cardo Tartu 03:28:48 M21 1605 1799 Soosaar Marti Tartu 04:26:07 M21 673 2409 Spalvins Intars Läti 03:39:47 M21 1478 1532 Speek Jüri Harju 04:19:16 M21 834 2796 Steinberg Tauno Tallinn 03:47:59 M21
annaabi.ee 
