Niidutaimed Marju Hanschmidt Kildu Põhikool Mis on niit? Elukooslus, kus Niidul kasvab palju kasvavad erinevaid taimeliike mitmeaastased Peamised taimed niidutaimed on Avatud maastik , kus kõrrelised ja on palju valgust ja liblikõielised tuulisem kui metsas Leidub ka palju kaunite õitega taimi Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on k...
maha niita.taime vars on rohkelt harunenud ja kogu taim on veidi punakas. Vaid harva leidub kuivemates kohtades kollakasrohelisi kamarasetaimi. Eriti tumepunased on kamarase ülemised lehed, milledest muide osa kuuluvad õite juurte. Ka õied ise on tumepunased. Samuti võib koheselt märgata taime korrapärasust: kamarase õied on pikkades ühekülgsetes kobarates ja lehed asetsevad varrel vastamisi. Aas-rebasesaba · Rebasesaba kasvab looduslikes kasvukohtades, kasvatatakse ka kultuurpõldudel.Aas- rebasesaba eelistab niiskemaid niitusid. Kuid peale niiskuse vajab see taim veel head mulda, kus oleks rikkalikult toitaineid. · Rebasesaba ilusaid õisikuid võime teeservadel ja niitudel kohata juba mai lõpus ja juuni alguses. Moodustabkorrapärase rullikujulise tähisõisiku.Õisik muutub tipu suunas aegamööda peenemaks. Harilik kastehein · Kasteheinadel on pähikud on üheõielised
Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist
Ta sobib loomadele nii haljassöödana kui ka silona ja kuiva heinana. Loomulikult on ta suurepäraseks toiduks ka paljudele metsloomadele. Timut kipub aga sageli ka ühe teise meie heinamaade taimega segamini minema. Selleks taimeks on rebasesaba.võib looduslikes kasvukohtades kohata vähemalt sama sagedasti kui põldtimutit. Eks ole kasvukoha järgi pandud ka nende kahe taime nimed: "aas-" ja "põld-". Mis neil siis vahet on? Kõige lihtsam on endale selgeks teha timuti ja rebasesaba õisiku erinevused. Timutil on see mõnevõrra jäigem. Peamised erinevused torkavad aga silma, kui timuti või rebasesaba pikk ruljas õisik kaarekujuliseks painutada. Timuti puhul paindub ta ühtlaselt kogu pikkuses, rebasesabal murduvad aga kaarest sälgud välja, samuti ilmuvad nähtavale pikad valged karvakesed, mis on iga üksiku lible tipul. Timuti puhul me erilisi karvakesi ei märka, sest nad on vaid umbes millimeetripikkused
Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahei...
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
Pealisheinad – luste ja päideroog ei sobi karjamaale, sest pikad ja lehm ei paista välja, sest neil pole peale niitmist palju lehti, toitaineid vaja juurtest , kurnab taime ära. Alushein- aasnurmikas, madalakasvuline Puhmikulised – kerahein, timut Võsundilised – Valge ristik on kahjulik muru umbrohi, sest see õitseb, mesilane, laps, ema minestab Mullastiku ja niiskusolud Põuakindlad – sammasjuurtega liigid, nõiahammas, kerahein Vastupidavad üleujutustele – roosa ristik, rebasesaba Ei sobi huumusevaesele leetunud mullale – lutsern, aasnurmikas Ei sobi soomullale – lutsrnn, kerahein Katteviljde taluvus Hästi – timut, roosa ristik, punane ristik Rahuldavalt – kerahein, nõiahammas Ei talu – valge ristik, aasnurmikas Võitlusvõime Tugev - Roog-aruhein, kerahein, timut Keskmine – rebasesaba, aasnurmikas Nõrk – valge ristik, valge kastehein
Luua Metsanduskool Maastikuehitus 14MEPK1 Digiherbaarium Koostaja: Andres Laanemaa Juhendaja: Maria Jürisson Luua 2016 SUVELILLED 1. Nimi: Longus rebasesaba Ladinakeelne nimetus: Amaranthus caudatus Sugukond: Amaranthus Interneti aadress: http://goo.gl/xQ05Jo 2. Nimi: Suur lõvilõug Ladinakeelne nimetus: Antirrhinum majus Sugukond: Scrophulariaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8e5pzt 3. Nimi: Mehhiko päsmaslill Ladinakeelne nimetus: Ageratum houstonianum Sugukond: Ageratum Interneti aadress: http://goo.gl/Inpsbq 4. Nimi: Alatiõitsev begoonia Ladinakeelne nimetus: Begonia semperflorens Sugukond: Begoniaceae
Hanerahu ehk Anerahu on 1,2 hektari suurune asustamata laid Vinameres Hiiumaast kagus. Saar asub Phalepa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevndisse. NIMI: Uuematel Nukogude-aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990ndate kaartidel kasutatakse nimevormi "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "?????????" vi "?????-????". Nhtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede jrgi. Saar sai nime ajal, kui ta oli veel krgveega mneti leujutatav. Vanematel kaartidel on Anerahuks ("???-????", "???????") nimetatud ka teist Hiiumaa laidu, Langekare. ASUKOHT: Hanerahu geograafilised koordinaadid on 58 45' N, 23 6' Ekoordinaadid:58 45' N, 23 6' E. Laid on phja-luna suunas piklik. Muhule on Hanerahu ligemal kui Hiiumaale: Tammiski nukist jb see 7,7 km phja poole, Salinmme poolsaarest aga 12,3 km kagusse. Teistest Hiiumaa...
84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L. Sgk: lõikheinalised (Cyperaceae) 97. lakktarn (Carex spicata) Huds. 98. sooalss (Eleocharis palustris) (Link) Schult. Samblad ja samblikud: Sgk: vildikulised (Aulacomniaceae)
Kopli kunsti gümnaasium 7. klass Mari Kisakõri NIIT Referaat Juhendaja E. Raamat Keila 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Niidu üldiseloomustus 4 2. Niidu taimestik 6 3. Looduslikud ja kultuurniidud 7 3.1. Looduslikud niidud 7 3.2. Kultuurniidud 7 4. Niidu loomastik 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud materjalid 10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud teemal ,,Niit". Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas ...
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja e...
tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes.
ühelt hektarilt. Haljasmass tuleks niita augusti lõpus või septembris. Kasutus aastatel tuleks taimik koristada siis kui see on kõige väärtuslikum. Koristada tuleks õitsemise eel, sest siis sisaldab põldhein kõige rohkem proteiini ja on vähem toorkiudu sisaldav. Kui põldhein niita enne õitsemist, siis see soodustab hädala kasvu ja taimede püsivust rohukamaras. Varajane punane ristik AAS REBASESABA Ohtetuluste on niidu tüübiline ei sobi karjamaale... Noores arengufaasis saab kesmise söödaväärtusega sööda.. ei kogu mulda toitaineid, toitainete rikas, ei külmu ära, Saak võib olla küll suur aga pidev niitmine vähendab saagikust.. . maa aluseid võsundeid hoidab pidev tugev juurevõrgustik.. AASNURMIKAS- võsundiline muru ja söödasort. Teise karjatamise ringi ajal on kõige suurem kogus rohtu. Sügise poole rohu kasv aeglustub. Hea
Muulastiku niiskusolud:
A: põuakindlad, lutsernid, nõiahammas, püsikluste, kerahein, aasnurmikas
B: <<<<
(Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1). Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku soolases osas ülekaalus värvirikka randastri - rand - õisluha kooslus, teisi liike esindavad rannikas, rand-teeleht, meri-nadahein, randkamaras. Rannaniitude iseloomulikumaid ja levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina, punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel taimekooslustest: Soomusalsi kooslus, Rand - sõlmheina kooslus, merihumuri - liiv- vareskaera kooslus, rand-ogamaltsa - liiv-merisinepi kooslus, hariliku soolarahu kooslus, lünktarna kooslus. Esinevad ka mõned suprasaliinse rannikuniidu kavukohatüübi kooslused nagu hirsstarna - hariliku tarna kooslus ja lubika - maokeele kooslus (Paal, 1997). Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina)
lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina)
ÕIETOLMUD Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes.
Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm.(1) Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
viljakusega, kõrreliste rohke vahelduv hindepunkte 25-35 4) kõrreliste rohke (Värska) 4.1karj.raiheina rohke 2-3 150-300 karjat.vahel. b) kasutatakse jäätmaid 4.2 timuti, h.aruheina, 4-5 150-300 niiteline, c) kui maapind vabaneb keraheina või aas- vahelduv maaparanduse alt rebasesaba rohke moodustub hõre rohustu. 3000- 4.3 ohtetu luste või 4-5 150-300 niiteline 4000 võrset ruutmeetri kohta. päideroo rohke Võimalus umbrohustumiseks. 5) hübriidlutserni 4-5 - niiteline rohke Keskmise kestvusega saab 1)pealiskõrreliste rajada aladele, mille rohke hindepunktid 40-60. Saab rajada 1.1 timuti, h.aruheina, 6-8 150-300** vahelduv
Rohtsed haljastustaimed Kevad eksam 2014 KÕRRELISED Harilik kalmus - calamus Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Luht-kastevars deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level Ainuroog hakonechloa macra Parasniiske kasvukoht Keskmine kuni 30cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik luga juncus effusus Vette või niiskesse kohta Click to edit Master text stylesKeskmine kuni 30cm Second ...
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
algsõlmest moodustub üleskäänduv maapealne võsu, mille maa-aluses osas tekib järgmine võrsumissõlm). * Erandliku säsika varrega on näiteks suhkruroog ja mais. * Kasutus: annavad suurema osa maakeral elavate inimeste toiduainetest kas jahu ja tangainetena, suhkruna või kaudselt loomasöödana. Kultiveeritakse riisi, nisu, maisi, otra, kaera ja rukist. Kõrrelisi on steppis rohumassis 80-90%. Meil 25-30%. Söödakõrrelisi tähtsuse järjekorras: orashein, aruhein, luste, nurmikas, rebasesaba, kastehein, kerahein jt. 40. SUGUKOND LÕIKHEINALISED: KONVERGENTS (on bioloogias erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine) * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi lõikheinalaadsed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond lõikheinalised). * Liike umbes 4000. Eestis 103 liiki. Enamik lõikheinalisi kuulub soojade maade taimkattesse,
Floora koosseis kultuurisuhte alusel: · Kultuuripagejad ehk hemerofoob inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein · Hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini ,,ükskõiksed". Nt randristik, verev kurereha · Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht · Antropofüüt püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist kodumaa Kaug-Idas
*Idanemisaeg vegetatsiooniperioodi jooksul Umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil Kogu vegetats. Eelistavad sügisel Sügisel ja Eelistavad kevadel Eelistavad jooksul varakevadel varasuvel Põld-litterhein Valge karikakar Põldkannike Põld-piimohakas Tähkjas Harilik nälghein Rukkilill Valge karikakar Põldohakas rebasesaba Põld-lõosilm Linnukapsas Harilik punand Põldsinep Kärnoblikas H. kassitapp H. rukkihein Kesalill H. nälghein H. punand (ka Pärsia mailane Teekummel Hapuoblikas sügisel) Valge hanemalts Kukemagun Raudnõges (ka suvel) Karvane (eelist kevadel) Roomav madar Pärsia mailane võõrkakar H
Floora koosseis kultuurisuhte alusel: Kultuuripagejad ehk hemerofoob – inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein Hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini „ükskõiksed“. Nt randristik, verev kurereha Apofüüdid – looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht Antropofüüt – püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid – inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist – kodumaa Kaug-Idas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
