ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha. Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või -peenar. Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika, talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail. Jõhvikate hooldamine ei ole raske kui oled peenra rajamisel järginud talle vajalikke kasvutingimusi. Jõhvikas vajab palju valgust ja ei talu kuivust ja kevadist päikest. Kuival suvel tuleb teda kindlasti kasta, soovitavalt vihma- või tiigiveega. Väetamisega tuleb olla
Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek Õnnelik Õnnelike Ideid ehk Kuu, luu, tee, maa, soo, suu, öö ideesid Portree, trikoo, turnee, filee, kupee Õpikuid Raport, rekord, juubel, eskimo, raadio,
alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardinier Kinkima donner / regaler Lõhn odeur Peenar lit Punane rouge, roux Lillekimp - bouquet Lilla lilias/violet Kollane jaune Valge blanc Roheline vert Ilu - beau
*kui asetame maapinnale tüki kilet või peenravaipa, oleme tõkestanud pinnavee liikumise osmoosi ja difusiooni abil turbakuhja. Samal ajal saab liigne vihmavesi valguda üsna vabalt kiletükilt üle äärte minema. Juurte ummuksissejäämise oht liigse vee tõttu praktiliselt puudub. *augu kaevamine on oluliselt töömahukam, kui hunniku moodustamine. Meetodi põhipuuduseks on asjaolu, et kujunduslikult ei pruugi kuhi ehk teisisõnu kõrgendatud peenar alati sobida - ta paistab liialt silma. Püüdes teda siduda ümbritsevaga, oleme eneselegi märkamatult üle läinud 'augumeetodile' koos kõigi tema puudustega. Ääriseta kuhi valgub laiali Lihtsaim lahendus on turbakuhi sedavõrd laiali lükata, et moodustuks kõrgendatud peenar. Enamasti jätab selline variant siiski lõpetamata mulje ja ka peenar kipub aegapidi laiali vajuma. Seega peame turbahunniku millagagi ääristama. Turbapätsid
Seminar 4 R.N. Coudenhove Kalergi ,,Totaalne Riik Totaalne inimene" Kas kõikvõimas riik või vaba inimene? 1. Inimene ja riik Peenar - Öeldakse, et peenar õitseb, lõhnab, närbub. Tegelikult teevad seda lilled, sest lilled elavad. Sama on riigi ja tema kodanikega. Hoone Riik on hoone, milles elavad riigikodanikud. See hoone on ehitatud korraldustest ja seadustest, traditsioonidest ja sümbolitest. Ta peab püsivalt seisma nind teda peab pidevalt korras hoidma, et ta oleks elamõiskõlblik nii kaasaegsetele kui ka tulevastele elanikele. Auto/Masin Kasulik ja ohtlik. Seni kuni inimene suudab seda valitseda, suurendab see
Kevadine krookus (Crocus vernus) on Eestis hästi tuntud ja peamiselt kasvatatav krookuseliik. Gladiool Gladiool ehk kuremõõk on ühepoolsete tähkjate või kobarjate õisikute ja mõõkjate lehtedega mugulsibultaimede perekond võhumõõgaliste sugukonnast. Hüatsint Hüatsindid on talvekülmadele võrdlemisi vastupidavad, kuid et meie talved on tihti lumevaesed, on siiski soovitatav peenar kinni katta. Laugud Õisikud sobivad suurepäraselt kuivatamiseks ja kasutamiseks lillekompositsioonides. Esinduslik hübriidne laugusort ´Purple Sensation´ Püvililled Püvililled on väga dekoratiivsed. Eesti aedades on enam levinud harilik püvilill, mida kutsutakse ka keisrikrooniks. Kuldne linnupiim Kuldne linnupiim on Lõuna-Aafrikast pärit sibultaim, millel on
Mina ratsutan alati läbi Kinga tänava, kus töötab palju kingseppi. Seal on alati palju rahvast, sest inimesed soovivad oma jalanõusid parandada. Kõik ametimehed töötavad ja elavad ühes majas. Elumajad ehitatakse puust või kivist. Kuna majad on omavahel ühenduses, levib tulekahju kiiresti kõrvalmajja. Majad on tavaliselt 2 korruselised ning ülemisele korrusele minnakse redeliga. Kui maalapi suurus võimaldab, tehakse maja taha ka peenar. Vahel kohtan ma linnas pidalitõbiseid, kelle tunnen ära näo ees kantava riide järgi. Turuplatsil asub ka kõige esinduslikum hoone ehk raekoda, kus käib koos linnanõukogu ehk raad. Sinna kuuluvad tavaliselt rikkamad kaupmehed. Nende otsustada on kõik linnas toimuvad asjad. Linnas on ka palju kirikuid, mils jäävad teele. Mõnda on näha juba kaugelt, sest kirikutornid on sageli pikad. Pärast pikka teekonda jõuangi linna südamesse ehk turule ning saan oma
Elektrit kasutame palju, sest korteris on palju tehnikat (pesumasin, külmkapp, külmuti, trummelkuivati). Meil on kaks telerit, õhtul lülitame ja kõikidel on telefonid, neid on vaja laadida. Iga pühapäev kodus on suurpuhastus, kus me kasutame palju kodukeemiat ja puhastusvahendeid. Pesu me peseme peaaegu iga päev, sest me elame kuuekesi. Aga, kui vaadata tagaküljest, me aitame emale õues koristama. Korjame prügi, mahalangenud lehti kokku rehitseme, lilli kasvatame (emal on väike peenar). Minu jaoks on oluline oma igapäevaste tegevuste juures keskkonda säästa, sellepärast et ma kahjustan kui uudisel näen, kuidas piinlevad loomad ja meie keskkond. Me oleme selle eest süüdi. On vaja oma vaateid muutma ja päästma loodust. Mind kurvastavad ja ärritavad inimesed, kes läheb telkima ja jätab metsas prahta hunnik. Nad ei mõtle selle peale, et tuleb metsloom sööb plastmassi või vigastab enda. Aga rõõmustavad inimesed, kes hoolitsevad ja kaitsevad loodust.
vahe reas - 15-20 cm. Ridade vahe sõltub istandiku mikrokliimast mitte küllaldase tuuldumise ja kõrge niiskuse korral ridadevahet suurendatakse. Istutustihedus reas sõltub sordist. Suurekasvulised sordid istutatakse harvemalt, väiksekasvulised - tihedamalt. Ridade suund on põhjast lõunasse. Kui põhjavesi on lähedal ja on vee seisma jäämise oht, mis põhjustab juurte kahjustusi ja taime hukkumist, siis istutatakse maasikad peenardesse. Peenar tehakse 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja sellele paigutatakse 2 rida taimi. Peenra äärest esimese reani jäetakse 20 cm, ridade vahele 40 cm ja taimede vahele reas 15-20 cm. Kileviljelusel tuleb moodustada 10-15 cm kõrgune peenar, et vältida sellele jäävat seisvat vett. Istutusaugud tuleks teha ristikujulised. · Istutada on parem sombuse, vihmase ilmaga, palavate ilmade korral on parem istutada varahommikul või õhtul. Istutamiseks tehakse käega juurte pikkusest sügavam auk
Peep ütles:"Noh poisid! Mis te siis laias maailmas kah nägite?" Poisid jutustasid isale pikad jutud sellest, kuidas on elu väljaspool koduseinasid mujalmaailmas. Peale tundidepikkusi jutuajamisi küsis lõpuks Isa:" Kas te siis leidsite selle lille, mis on sellel pildil?" Mõlemad poisid aga noogutasid eitavalt pealt ja küsisid, et kus siis ikkagi on see imeline lill. Peep sügas habet, tõusis püsti ning ütles poistele:" Tulge!" Poisid läksid isa kaasas maja taha, kus oli terve peenar selliseid lilli. Poistel läksid imestusest silmad suureks ja Peep hakkas nende nägusid nähest naerma nii kõvasti, et kukkus pikali ja naeris maas 15 minutit vähemalt. Püstitõustes ja naermise lõpetadest ütles Peep:" Enda nina all olevat ongi kõige raskem märgata ja mul on väga hea meel, et sain kaks laiskvorsti maailma avastama."
kasvufaasis. Seemned koguvad endasse vett aeglaselt tänu eeterlike õlide sisaldusele.Muide nende pärast omavad seemned iseloomulikku lõhna, lõhna puudumine näitab, et seemned ei ole külvikõlbulikud. Peenarde valmistamine: porgand eelistab viljakaid neutraalseid muldi kuid kasvab ka hästi kergelt aluseliste l või kergelt happelistel muldadel. Pikkade ja ühtlaste juurikate saamiseks on vaja ette valmistada kõrge peenar, sügavkünd,hästi kobestatud (mitte jäme, tükkis, ilma kivideta, kruusata) pärast kergelt tihendada. Parem on peenar teha sügisel valmis, et muld paremini soojeneks aga kevadel kaevata ümber. Ei tohi anda värsket sõnnikut enne külvi. Häid tulemusi annab väheviljakate muldade puhul kompost ja taime jäänused, mis viiakse 1-1,5 labidalaba sügavusele sügisel. Porgand on eriti nõudlik kaaliumi ja kaltsiumi suhtes. Ligikaudne norm on
juunis või juulis. Krundi maa-ala planeerimine Aed on kujundatud nii, et selle hooldamiseks ei kulu palju aega ja, et aed poleks mitte ainult ilus vaid, et sellest oleks kasu. Kuna krunt on suhteliselt uus seega ei ole seal vanu taimi mida kasutada uues haljastuses. Krunt on jagatud neljaks. 1) eesaed 2) majandusõu 3) tarbeaed 4) tagaaed Eesaed Tänavast eraldab eesaed hekk. Eesaias on kasutatud muru mis eraldab peenraid, teid ja lastemänguväljakut. Esimene peenar asub kohe sissesõidu juures, et ka maja esisel oleks mida vaadata. Vasakul pool teerada on istutatud 4 iluõunapuud mille taga on 2 lillepeenart. Maja vasakul küljel akna vaatest on lastemänguväljak mille taga on rajatud vabakujuline kontpuudest piirde, et mänguväljak oleks naabriteest rohkem varjatud ja , et poleks nii suurt tuult. Lehtpõõsad Harilik kikkapuu `Canned Gold`6tk Siberi kontpuu `Aurea` 8tk Võsund kontpuu `Kelseyi dwarf` 3tk Siberi kontpuu `Sibirica` 9tk 5 Viljapuud
rändama Britanniasse ja läänegoodid laiendasid oma valdusid Lõuna.Prantsusmaal. Pärast 476aastat lakkas Lääne-Rooma riik olemast. Ida-Rooma riik aga säilis kuni aastani 1453. Eestis kutsutaks kaekmise rauaaja esimeset poolt (u450-600) rahvasterännuajaks. Seda 200aastat, mis järgnes sellele preioodile(u600-800) on viimasel ajal hakkatud kutsuma eelvikingiteajaks. Hakkas arenema maakasutussüsteem. Selle tulemusena võeti kasutusele ribapõllud. Üks ribapõllu peenar, mida on uuritud Lääne-Virumaal Võhmas, ongi peenrakivide alt saadus söe abil dateeritud 7-8 sajandiga. Kui varem arenes põllumajandus rannikupiirkondades tunduvalt kiiremini, siis rooma rauaajast hakkas Eesti rannikupiirkonna ja sisemaa asustuskeskuste areng astuma üht sammu eht arenema võrtselt. Väga tähtsal kohal olid linnused, mida hakati keskmise rauaaja alguses Eesti aladele ehitama. Eesti esimesed ringvall-linnused, mis olid sel ajal väga haruldased, rajati Lääne-
kohta poolsoojasse kasvuhoonesse. Järk-järgult harjutatakse neid välisõhuga ja istutstakse suvel avamaale peenardele. Juurepistikud võib juunis-juulis panna ka avamaale. Selleks pannakse 10...15cm pikkused jämedad juurelõigud huumusrikka mullaga peenrasse ning kaetakse umbes 5cm paksuselt mullaga. Pealt multšitakse, et muld püsiks niiske. Kuival ajal kastetakse mõõdukalt. Esimesed lehed ilmuvad tavaliselt sügiseks, vahel ka järgmisel vegetatsiooniperioodil. Talveks kaetakse peenar kuuseokste või puulehtedega. Rennvõrsik Ühe aastased võrsed painutatakse kogupikkuses mõne sentimeetri sügavusele mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. Kui pungadest on tulnud uued tõusmed, mullatakse kuni tipupungani. Seda toimingut korratakse 2-3 korda kuni mullakuhik on 20-25 cm kõrgune. Nii paljundatakse kuslapuu-, enela- ja sõstraliike. Üks võrse võib anda 5-8 istikut. Ringvõrsik
F. Fröbel pani aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ning koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine). Tema metoodikas oli oluline koht loodusel. Igal lapsel oli lasteaias oma peenar, kuna taime kasvatamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele. - Millised sarnasused ja erinevused on Eesti esimese lastehoiu ja kaasaja lasteaia tegevuses? Lastehoiu ja kaasaja lasteaia saransused: 1)Väikelaste Hoiuasutusse võeti 2-7- aastaseid lapsi, kes käisid seal aasta ringi
õpetamise metoodika. I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega). KUUP, KERA SILINDER- 3 esimest andi (annid). 1840 esimene lasteaed! Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: o täiuslikkuse printsiip; o isetegemine; o mäng; o usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Lasteaed peab pakkuma lapsele maailma tutvumist lihtsal viisil- läbi mängu.
(aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/sse, hamba/sse); 0 (kätte, jõkke, tulle, metsa); 5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?) -s (metsa/s); 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?) -st (toa/st); 7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?) -le (ema/le); -lle (su/lle); 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus
4:Kõnnitee 5:Eraldusriba 6:Jalgrattatee 7:Ohutusriba(rentsliriba) 8:Sõidurada Maantee elemendid Maantee ristprofiili võib koosneda erinevatest elementidest ja nende koosseis,arv ning mõõtmed sõltuvad maantee tehnilisest klassist Võimalikud maantee ristprofiili elemendid on esitatud joonisel Igas konkreetses ristprofiilis võib igat elementi olla üks või enam või see võib ka puududa Kokku on neid elemente 20 Maantee elemendid 1:sõidutee 2:sõidurajad 3:Teepeenar 4:kindlustatud peenar 5:tugipeenar 6:peatusriba 7:ääreriba 8:haljasriba 9:Eraldusriba 10:mulde nõlv 11:süvendi nõlv 12:küvett 13:Linne 14:mäekraav 15:Berm 16:Piiririba 17:Kergliiklustee 18:Maantee laius 19:teemaa 20:maantee kaitsevöönd
Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead Valge peakapsas, punane Liigniiskus paha Palju niiskust Katteloor külma ja aurustumine Hilised august, September
loodusnähtuste imiteerimist (vihmavars,käristi) jne) koolipäeva alustatakse ja lõpetatakse üheskoos musitseerides. Materjalid, mida kasutatakse mängimiseks,õppimiseks, kui ka ruumi kujundamiseks ja loomiseks, on looduslikud ja inimsõbralikud .Tähtis on ka see, et asjadega poleks liialdatud vähem asju, rohkem fantaasiat. Lapsel tekib soov, vajadus ja võimalus ise areneda. Koolil on oma aed, igal klassil oma peenar, kuhu saab omal valikul istutada maitsetaimi, aedvilju või lilli. samuti on olemas rahuruum, mis on klaasseinaga vaatega merele, rahrumis on lamavas asendis toolid, kasutada saab kõrvaklappe, kust on võimalik valikuliselt kuulata linnuhääli, merekohinat või muid rahustavaid helisi. Õpimeetodid. Loomingulisi ja intellektuaalseid õppeaineid püütakse õpetada tasakaalustatult. Eriti oluline on lapse isiksusega arvestamine. Õppeprogrammid on koostatud vastavalt
kaetakse pärast istutamist männikooremultshiga. Kõik taimed turbaaias vajavad hoolsat kastmist. Väetamisega tuleb turbaaias olla ettevaatlik - parem vähem kui rohkem. Kuid rododendroni-, erika- ja kanarbiku sordid vajavad rikkalikuks õitsemiseks väetamist. Väetame neid müügil oleva spetsiaalse rododendronite väetisega. Marjapõõsaid väetame saaki suurendavate väetistega. Väetada võiks kolm korda mai, juuni ja juuli alguses. Hooldus ! Turbapätsid peavad olema alati niisked,peenar ei tohi kunagi ära kuivada. Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste päikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust
vähe, kuid nii kaldal kui ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2007). 3. Liigid looduskaitsealal Meenikunno looduskaitseala on liigiliselt väga mitmekesine. Leidub palju selgroogseid, selgrootuid ja taimi. Lisaks tavapärastele liikidele, pohlad, mustikad, seened, jõhvikad, leidub looduskaitsealalt ka kaitsealuseid liike. Rabast leidub mitmeid kaitsekategooria esindajaid. Esimene neist on rüüt (PLUVIALIS APRICARIA) elutseb Eestis lagerabadel. Pesitseb lagedatel peenar-älves-rabadel. Pesa rajab turbasamblamättale madala puhmastaimestiku varju süvendatud lohku (Renno, 1993). Liigi käekäiku mõjutavad looduslikud tegurid. Sookurg (GRUS GRUS) on Eestis üldlevinud haudelind, kes eelistab pesitsemiseks inimestest vähekülastatavaid lagedailmelisi madal- ja siirdesoid ning älverabasid. Pesa rajab lamedale mättale, keset tümapinnaselist rabaosa, madalsool hõreda pilliroo või põõsarindega aladele (Renno, 1993). Suurkoovitaja
sampinjoni mütseel kasvab substraadist läbi kõige kiiremini 25C juures. Üldjoontes on mütseeli substraadist läbikasvamise ajal kasulik hoida CO2 tase võimalikult kõrge. See kiirendab seeneniidistiku kasvu tunduvalt. Mütseeli läbikasvamine kompostist võtab aega ca 2 nädalat. Seejärel peavad komposti pinnal näha olema valkjad üksteisega kokkupuutuvad seeneniidistiku ringid ja kui mütseel on katnud 90% subst.pinnast siis kaetakse peenar õhukese turbakihiga ja algab seenesügis. Nüüd on õige langetada ruumi temp 10 -20 kraadini ja vähendada CO2 taset poole võrra. Niiskuse hoidmiseks tuleb piserdada vett ( tugev kastmine kahjustab seeneniidistikku ). Mütseeli kattekihist läbikasvamine võtab aega 10-12 päeva. VILJUMINE Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub
Sampinjoni mütseel kasvab substraadist läbi kõige kiiremini 25C juures. Üldjoontes on mütseeli substraadist läbikasvamise ajal kasulik hoida CO2 tase võimalikult kõrge. See kiirendab seeneniidistiku kasvu tunduvalt. Mütseeli läbikasvamine kompostist võtab aega ca 2 nädalat. Seejärel peavad komposti pinnal näha olema valkjad üksteisega kokkupuutuvad seeneniidistiku ringid ja kui mütseel on katnud 90% subst. Pinnast, siis kaetakse peenar õhukese turbakihiga ja algab seenesügis. Nüüd on õige langetada ruumi temp. 10-20 kraadini ja vähendada CO2 taset poole võrra. Niiskuse hoidmiseks tuleb piserdada vett (tugev kastmine kahjustab seeneniidistikku). Mütseeli kattekihist läbikasvamine võtab aega 10-12 päeva. Viljumine Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub
....................................................................................................................10 Kasutatud allikad.......................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Piiumetsa raba kuulub Kesk-Eesti väikesoode hulka. Suhteliselt väikesel rabal on esindatud kõik tähtsamad sootüübid alustades puis-peenar-älve-laukarabast ja lõpetades madalsoometsaga, esindatud on ka puhmaraba. Leidub ka endist turbavõtuala rabamännikus ja puhmarabas ning kraavitatud piirkondi. Kaitseala eesmärk on kaitsta soomaastikku kui tervikut, erinevate sootüüpide elustikku ning veevarusid. Kaitseaala piirid on sätitud nii, et kaitsta kogu rabakompleksi ning tagada metsise mängualade kaitse rabaga külgnevatel aladel. 3 Kaitseala üldine kirjeldus
Nt Asva puhul piiras asulat muldvall, mille peale oli laotud paekivist tara ning selle peale omakorda puidust tara. Muldvallist seespool asusid palkehitised. Kindlustatud alade teke seostub varanduse (mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud olid 20x20m lapid, mida piiras kolme kuni nelja meetri laiune paekivist peenar. Hariti neid põlde adraga, tegemist oli künnipõllundusega. Kasvatati eeskätt otra ja nisu. Kolmandad kinnismuistised on kivikirstkalmed. Tegemist on maapealsete laipmatustega. Laoti kividest ring ja selle keskele asetati kirst, kuhu oli maetud üks laip. Ringi sisse peakirstu kõrvale maeti veel laipu. Ringi peale laoti kividest kiht. Arvatakse, et keskele oli maetud pere tähtsaim isik, tema kõrvale teised pereliikmed. Oletatakse, et sellist matmisviisi kasutati ühiskonna
sepp müürida 3-6 tellist. Sellise tulemuseni jõutakse vaid töövahendite ja tarvikute suhtes õigeid võtteid kasutades ning asjatuid liigutusi vältides. Ka mört peab olema omadustelt sobiv. (Müüritööd, 2001) 2.3. Telliste ladumise töövõtted Tänapäeval kasutakse telliste ladumisel peamiselt järgmisi töövõtteid: nihkladumine ühes mördi lõikamisega, kelluladumine ja poolnihkladumine. Nihkladumisel tehakse esmalt seinale plastsest mördist peenar, jättes peenra serva välispinnast 1...1,5cm kaugusele. Nihkladumisel ühe tellise haaval võtab müürsepp tellise ja, hoides seda kaldu, kuhjab tema servaga osa seinale laotud mördist tellise ette, nihutades tellise ühtlasi sängituskohale ja surudes üleskuhjatud mördi vastu varempaigaldatud tellist. Niiviisi täitub ka püstvuuk tellise paigaldamisel mördiga. Lõplikult paigaldatakse tellis käega kergelt surudes, nii et tellise kõrgus vastaks suundnööri kõrgusele
426.Sediment- sete 427.Seed- seeme, külvama 428.Self-contained room- omaette, kinnine ruum 429.Severe storms suured tormid 430.Shrub- põõsas 431.Shrubbery põõsastik 432.Silt - muda 433.Slope- kallak 434.Soil muld 435.Sovereign- vürst, valitseja, ülim, suverään 436.Specimen- eksemplar, näidis, ilutaim 437.Staircase- trepp 438.Stormwater- sademevee 439.stream- jõgi, oja 440.Suburb-eeslinn 441.Sunken beds- veealune peenar 442.Surroundings- ümbrus, keskkond 443.Swampy- soine T 444.Tapestry of colour- värvide lai valik 445.Teahouse teemaja 446.Terrace-terrass, ridamaja 447.Terrain maastik 448.The focal point- keskne punkt, fookus 449.The main entrance- peasissepääs 450.The range of plants- lillede leviala/piirkond/hulk 451.To create an effect of distance looma kauguse effekti 452.To create an element of surprise ülaltusmomendi loomine 453
Otsin vaagnat omastavas musta sõstra, mitmuse osastavas Vaest, vaeste, veist, veiste musti sõstraid (mitte ,,mustsõstraid"). Ostsin teemanti, teemante, päike sätab Ainsuse nimetavas on punane sõstar, teemantidel omastavas punase sõstra, mitmuse Purjede all, purjedes, nägin kauguses osastavas punaseid sõstraid. valelevaid purjesid Sõna peenar ainsuse osastavas on peenart, -im> ei saagi hallim>kõige hallim mitte ,,peenrat", mitmuse omastavas Kõige visam peenarde, mitmuse alaleütlevas peenardele. Kõige tõmmum Hea-parem-kõige parem või parim Palju-enam või rohkem-kõige enam, enim või kõige rohkem
ülepuistamine ning taimede väetamine · Metsloomakahjustused neid võib tõrjuda nt. verejahu baasil tehtud leotistega, nende hulka kuulub ka Plantskydd. Metsloomad ei söö nartsisse, liiliaid ja lauke. · Nematoodid elavad mullas ja kahjustavad mullas paiknevaid taimeosasid aitab külvikorra rakendus ja peiulillede kasvatus · Närilised niitke muru ja kasvatage püvililli. Abiks tulevad ka kassid ja rebased · Porgandi-lehekirp ja porgandikärbes peenar peab paiknema valgusrikkas ja tuultele avatud kasvukohas. Aitab ka katteloori kasutus. Porgandi naabriteks valida sibul, tomat, redis, juurpetersell. Taimedele raputada puutuhka, maapinnale laotada soolikarohulehti, kaneeli, nuusktubakat. Aitab ka nõgesevesi. · Sibulakärbes vastsed parasiteerivad sibulal. Soovitav kasvatada porgandi naabruses ning kasta nõgeseleotisega 16
Neid oli vaja teha, et lapsed harjuks tööga ja õpiks tööd tegema. Aastas tuli teha 40 tundi, kes ei teinud, jäi suvetööle. Tuli pesta kooli seinu, aidata asju liimida, kappe koristada. Loodusõpetuse klassis tuli ka akvaariumi puhastada. Õpetajad olid mõnikord hädas, et mida lastele teha anda. Nad pidid nuputama ja otsima lastele tööd, sest kõik oli juba ära tehtud. Suvel tuli üle reedeti kooliaias tööd teha. Nelja peale oli üks suur peenar. Kaks õpilast käisid ühel reedel, teised kaks õpilast teisel reedel. See oli kohustuslik ning õpetajal oli tabel, kuhu ta ülesse märkis, kes on käinud kooliaias tööd tegemas ja kes mitte. Kes suvel kooliaias töötamas ei käinud, pidi ÜKT tunde kooliaastas rohkem tegema. Tuli astuda pioneeriks ja kommunistlikuks nooreks. Kärdlas toimus komsomoli vastuvõtmine, kus tuli lugeda peast tõotus umbes sellise sisuga, et tõotad olla Eesti NSV-le ja oma seltsimeestele truu
Too näiteid. Omatüved enamasti 2silbilised. Omatüved – tüved, mis esinevad üksnes sugulaskeeltes ja millele pole leitud laenuallikaid. Eesti keeles rühmitatakse omatüvesid selle järgi, millistes sugulaskeeltes neile vasteid on. Nt tüved, millel on vasteid ugri keeltes, moodustavad soome-ugri tüvevarakihi. Veel on tüvesid lms-permi, lms-volga, soome-volga jt keelte vastetega. Omatüved moodustavad u 47–60% sõnadest (jalg, käsi, ilm, söö-, näge-, mine-, kõne, peenar, kahisema, sõna). Omatüvedel ei ole omasõnadega sarnaselt võõrapäraseid struktuurijooni. Omatüved kuuluvad meie igapäevasõnavarasse. 14. Kirjelda eesti keele laentüvede häälikult struktuuri (nt soome, vene ja inglise laenude näitel). Mis iseloomustab laentüvede eesti keelde integreerumist (mugandumist)? Soovitas Pedaja artiklit Oma Keelest + Pedaja makatööd. Mari Musta doktoritööst lk 489, 557–588.
taskuarvuti kasutamise kohta. Lisaks ka tutvustatud ringjoone pikkuse tähist C. Õpikus kasutatakse ligikaudset väärtust 3, 14. C = Ringjoone pikkus on võrdne arvu diameetri korrutisega. C = - Kuna ringjoone diameeter on raadiusest kaks korda pikem, st d = 2r, võime valemit kirjutada ka nii. S = 2 - Ringi pindala on võrdne arvu ja raadiuse ruudu korrutisega. 3.2.1. Näiteülesanded Ringikujulise lillepeenra diameeter on 5 m. See peenar on vaja ümbritseda murumätta ribaga. Kui pikk peab see riba olema? Et seda ülesannet lahendada, on vaja osata arvutada ringjoone pikkust ehk ringi ümbermõõtu. Seda oleks võimalik teha otsese mõõtmisega, näiteks välisirkli abil. Saadud tulemus ei ole aga kuigi täpne, sest nii me mõõdame mitte ringjoone, vaid murdjoone pikkust. Ringjoone pikkuse arvutamiseks vajaliku eeskirja saamiseks teeme ühe katse. Võtame mingi ümmarguse eseme, näiteks konservipurgi
Sellise niiskusega tera ei idane. Idanemise alustamiseks peab tera vee sisaldus olema vähemalt 37%. Leotamise eesmärk on tõsta niiskuse sisaldus teras idanemiseks ja linnastamiseks sobivaima niiskuseni 43- 45%. 6. Linnaste kasvatamise tehnikad Kasvatuse seadmete järgi jagatakse linnaste kasvatused: Kastkasvatus või põrandal kasvatamine Saladin-tüüpi kastkasvatus kogu kasti pikkuses on ühesugune vanusega kasvav linnas Liikuv peenar kastis on erineva kasvatuse vanustega linnas see on poolperioodiliselt toimuv linnase kasvatus (Rakvere Linnasetehas) Lausmanni süsteem liikuv peenar (Soomes) Trumlis kasvatamine (metallmahukas, pinna mahukas, kallis kasvatusseade) Kast- trummel (Rakvere Linnasetehas) Sõeltorudega trummel Tornkasvatus Trumlis kasvatamine Kogu trumlit ja selle sisu pööratakse Homogeenne linnase kvaliteet
reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine). Tema metoodikas oli oluline koht loodusel. Igal lapsel oli lasteaias oma peenar, kuna taime kasvatamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele. M. Montessori õpinud inseneriks ja arstiks (esimene naissoost arst). Algselt tegeles puuetega lastega. Koostas oma teooria lapse arengust, filosoofiline alus lapse ja õppimise olemuse kohta. Juhtlause: ,,Aita mind, et saaksin seda ise teha
on kõvadus, mida mõõdetakse survetesteriga. 3. aedmaasika kasvatustehnoloogiad Maasikas vajab avarat, päikesepaistelist kasvukohta. Viljelemiseks sobivad kõige paremini toitaineterikkad, keskmise raskusega, nõrgalt happelised või neutraalsed liivsavi- või saviliivmullad (pH 5,56,0). Happelist mulda tuleks lubjata. Maasikaistandiku iga võiks meie oludes olla 4-5 aastat. Lõuna-Eestis tuleks viljeleda rohkem varaseid ja Põhja-Eestis hiliseid sorte. Lihtsam, kuid kulukam on katta peenar musta maasikakile või peenravaibaga. Peenravaip on küll kallim, kuid laseb see-eest läbi vett ja õhku, samuti on takistatud tütartaimede juurdumine, mis oluliselt lihtsustab maasikapeenra korrashoidu. Kilemults kiirendab kevadel taimede arengut ja soodustab varajasema saagi saamist. Taasviljuvad maasikasordid õitsevad suvel kaks korda ja annavad marju pidevalt kuni tugevamate öökülmadeni. III 1)Avatud ja suletud veesüsteemi eelised ja puudused: Avatud veesüsteemi eelised:
Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo Siirdesoo - rohu- siirdesoo - õõtsik siirdesoo - siirdesoomets Raba - nõmmraba - mättaraba - peenar- älvesraba - laukaraba - rabamets Eestis on sood jaotatud “Eesti soode valdkondadeks” • I Lääne-Eesti väikeste madalsoode valdkond • II Lääne – Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkond • III Edela – Eesti suurrabade valdkond • IV Kesk – Eesti väikerabade valdkond • V Põhja - Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode valdkond • VI Põhja - Eesti Kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond
kui liikumine, kuup kui paigalseis, silinder ühendab kuupi ja kera) 3.-6. Mänguvahendid risttahukad, prismad 2) Tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine) Fröbeli metoodikas oli oluline koht loodusel, ta koostas loodus filosoofilise ökoloogilise programmi eelkooliealistele lastele. Oluline oli sisemise ja välise kooskõla. Fröbeli lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Fröbel hakkas koolitama ka lasteaednikke, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lastevanematele. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks vanuses 3-6, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega. M. Montessori (1870 1952) pedagoogika
sihtide sirguses ja tõusude sujuvuses. Sõjateede peateede laius oli 16 jalga mullete kalle nõlvakalle oli 45° h 1,2..1,8m orgudes 3,7m Sõjateedele rajati ka peenrad, et kolonnid pikaks ei veniks ja saaks laiemalt käia. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede külgedele kraavid millede vallipeale rajati ka jalgtee. Vihmavesi juhiti sillutiselt ära kallete ja kanalitega. Peenra laius oli ½ teest Sõiduteed eraldas peenrast äärekivi ja vahel oli ka peenar kividega kaetud. Kasutati ka ära loodust, mis hoidis teid korras, nimelt päike mis sulata lume jää, seega püüti ehitada mäe päikeselisemale küljele. Logistiliselt ja tasuvuse seisukohalt kasutati tee paiknemise asukoha ehitusmaterjale peamiselt siiski lubja- ja ränikivi, tardunud laavat, liiva, savi, ja kriiti. Esialgne munakivitee asendati oma ebapüsivuse tõttu. Rooma teede konstr. eemaldati huumus ja mineraalne pinnas tihendati, sinna laoti 1-2 kihti lapikuid kive, sellele
4,9 0,04 351,3 1,7 0,01 294,2 0,0 0,00 340,4 0,0 0,00 302,7 0,0 0,00 295,4 5,0 0,04 352,1 6,6 0,05 382,7 130,8 1,08 10473,5 kasvupinnase paksus Lähteandmed Kate-B Peenar-b hmuld 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11 7 0,5 0,11
7.6. Maantee parameetrite tabel Maant Projektkiir Sõidura Sõidut Peenra laius, sellest Eraldusriba vähim Katte Maant ee us, km/h ja laius ee laius, sellest laius, ee klass ja arv, laius, kog kindlusta tugipeen kogu ääreri haljasri m laius, m m u, tud ar, m ,m ba, m ba, m m m peenar, m Kiirtee 140 3,75 2×7,50 3,50 3,00 0,50 13,5 2×1,00 11,50 2×11, 35,50 4 või 6 0 50 I 120 3,75 2×7,50 3,00 2,50 0,50 5,00 2×0,75 3,50 2×10, 26,00 4 või 6 75
inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub
on 2,5m. Kui konkreetne olukord seda nõuab tuleb erandina rakendada madalamat kõrgusgabariiti, kuid selle rakendamise vajadus tuleb põhjendada ja kooskõlastada nagu erandliku projekteerimise lähtetaseme rakendamise puhul vajalik. Laevatataval jõel tuleb tagada laevatuse nõuetele vastav sillaalune gabariit. 92. Pole vastust?! 93. Nimeta ristprofiili elemndid: sõidutee, sõidurada, teepeenar, kindlustatud peenar, tugipeenar, peatusriba, ääreriba, eraldusriba, manatee laius, küvett Eraldusribade ülesanded: · Sõidusuundade eraldamine · Samasuunaliste sõiduradade eraldamine · Ritprofiili erinevate elementide eraldamine · Nende alla võib paigaldada tehnovõrke · Neil võib paikneda mürakaitsesein
Maant Projektkiir Sõidura Sõidut Peenra laius, sellest Eraldusriba vähim Katte Maant ee us, km/h ja laius ee laius, sellest laius, ee klass ja arv, laius, kog kindlusta tugipeen kogu ääreri haljasri m laius, m m u, m tud ar, m ,m ba, m ba, m m peenar, m Kiirtee 140 3,75 2×7,50 3,50 3,00 0,50 13,5 2×1,00 11,50 2×11, 35,50 4 või 6 0 50 I 120 3,75 2×7,50 3,00 2,50 0,50 5,00 2×0,75 3,50 2×10, 26,00 4 või 6 75
teisaldamiseks. Lattraua ülemine serv ja ümarraud peavad olema täiesti sirged. Sablooni kasutakse mördikihi tasandamiseks peamiselt puhasvuukmüüritisel, sest tasandatud mördikiht on ühtlase paksusega ja ulatub täpselt seina välispinnani. 7.3.3 Telliste ladumise töövõtted. Tänapäeval kasutakse telliste ladumisel peamiselt järgmisi töövõtteid: nihkladumine ühes mördi lõikamisega, kelluladumine ja poolnihkladumine. Nihkladumisel tehakse esmalt seinale plastsest mördist peenar, jättes peenra serva välispinnast 1...1,5cm kaugusele. Nihkladumisel ühe tellise haaval võtab müürsepp tellise ja, hoides seda kaldu, kuhjab tema servaga osa seinale laotud mördist tellise ette, nihutades tellise ühtlasi sängituskohale ja surudes üleskuhjatud mördi vastu varempaigaldatud tellist. Niiviisi täitub ka püstvuuk tellise paigaldamisel mördiga. Lõplikult paigaldatakse tellis käega kergelt surudes, nii et tellise kõrgus vastaks suundnööri kõrgusele
5) külvamisel ei tohi esineda vahelejätte ega ülekülvi, tekkinud tühikud tuleb kohe täis külvata; 6) seemendatud põllu pind peab olema tasane. 30. Külvikute liigitus. Seemnekülvikud liigitatakse mitmete tunnuste alusel järgmiselt: · otstarbe järgi: universaalsed e üldotstarbelised, eriotstarbelised ja põimkülvikud e · mitmeoperatsioonilised; · külviviisi järgi: tavalised reaskülvikud, kitsarealised, lint-, ribas-, punktiir-, peenar-, · pesiti- ja lauskülvikud; · haakimisviisi järgi: ripp-(ees-, kesk-, külg-, taga-) ja poolrippkülvikud; · peamise külviorgani (külviseadme) tüübi järgi: mehaanilised ja pneumokülvikud; · raami kujunduse järgi: üksik-, liit- ja sektsioonkülvikud; · seemendi tüübi järgi: ketas- ja sahkseemenditega külvikud. 31. Reaskülvikute ehitus ja tööorganid (kas on vaja organite täpseidkirjeldus).
Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo Siirdesoo - rohu- siirdesoo - õõtsik siirdesoo - siirdesoomets Raba - nõmmraba - mättaraba - peenar- älvesraba - laukaraba - rabamets Eestis on sood jaotatud “Eesti soode valdkondadeks” 8tk. 7.2. Soode mitmekesisuse erinevad aspektid, seda kujundavad tegurid. 3 olulist tunnust: eriline veereziim, sootaimkate, sootaimede jäänused ei lagune. •Eriline veereziim – vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab – liigniiskus •Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid •Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata - turbana
kalad: Neli hobust, ühed ohjad (veski); Üks hani, neli nina (padi); Üks kala, kaks hända (põll); inimesed: Üits Sass, sada jalga (äke); Üks sant ja sada mantelt (kapsapea); muud: Üks kott, kolm suud (püksid); Üks meri, kolm saart (kolm suurt püha aastas) C. Täisparallelistlikke vorme C1. "Eri asju" märkivate atributiivtuumade rinnastusi: Puumaa, nahkpõld, raudseeme (villakraasid); Must mulk, punane pulk (porgand); Oru oinas, laane lammas (hunt ja karu); Pikk peenar, pehme hain (lammas); Nebu neljanurgaline, kabu kahejakuline (kaev). C2. Objektituumade parallelistlikke liiteid: Ago võtmõ kaotas, päiv löüd (kaste). C3. Parallelistlikke lokatiivstampe C3a1. `X all, Y peal' (või vastupidine jrk.): Ait all, look peal (pada); Kana all, muna pääl (õunapuu); Liha all, luu peal (vähk); Särk all, liha peal (küünal). C3a2. `X all, Y peal + veel midagi': Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse (viiul); All kili-kolinad,
annaabi.ee 
