*BIOSFÄÄR: maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. *ÖKOLOOGIA: teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. *ÖKOLOOGID: uurivad ökoloogilisi tegureid, organismide mõju avaldavaid keskkonna tegureid. *FOTOSÜNTEES: sünteesivad taimed nii endale kui ka teistele organismidele vajalikku glükoosi. Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. *Abiootilised tegurid: on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest) *Biootilised tegurid: on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid) *Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PROD...
soodsaim temp. ja 37c juures sest see on inimese keha temp. 21.)Vee desinfitseerimine füüsikalisel meetodil tuli, keev vesi, aur, uv-kiirus 22.) Vee desinfitseerimine keemilisel meetodil kasutatakse keemilisi ühendeid (vesilahustena) 23.) Vee biotsünoosi mitmekesisuse (protroofid, autotroofid, heterotroofid) Vee biotsünoosi mitmekesisus prototroofid muudavad amorg. anorgeemiliseks, autotroofid amorg. orgaaniliseks (+ O2) ja heterotroofid tekitavad CO2-te 24.) Plankton, Benton, nekton Plankton - ehk hõljum. Kõik väiksemad organismid kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid puuduvad või nõrgalt arenenud. Fütoplankton-taimne, Zooplankton-loomne Bentos- on veekogu põhjas elavad organismid (rohevetikad) Nekton- ujum. koosneb hästi liikuvatest org. nt. kalad 25.) Veekogu valgustatud osa elustik produtsendid- fotosünt. org. ainet P ja N abil fütoplankton põhjataimed 26.) Veekogu põhja elustik (valgustamata osa) -redutsendid lag. org
vahetub ajas vaid iseendaga. -) Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. -) Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. -) Limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. -) Miinimumseadus järgi piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. -) Nekton ujum ehk veel liikuv aktiivne loom. -) Populatsioon ehk asurkond on ühe liigi kogum teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. -) Stenofaag liik, kes on toidu suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenohaliin liik, kes on soolsuse suhtes kitsa ökoloogilise emplituudiga. -) Stenoterm liik, kes on temperatuuri suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenotoop kitsa ökoloogilise amplituudiga liik.
millised parafüleetilised. 84. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus. 85. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi neljajalgsuseks kalade seas. 86. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis sellest palju pole, kuid mõtelge ise välja!). 87. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest. 88. Zooplankton, nekton, neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest. 89. Zooplanktoni kolm tähtsat süstemaatilist rühma Eesti järvedes, nende lühike võrdlus, näiteid. 90. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid. 91. Bentos, nekton ja nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest. 92. Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni) tähtsamaid erinevusi. 93. Läänemere ja tema loomastiku omapära võrreldes ookeani ja sisevetega. 94
Populatsiooni tihedus-isendite arv teatud maa-alal. Sõltub söögi hulgast, kliimast, asukohast ja vaenlaste olemasolust.Populatsiooni leviku tüüp-isendite asumine ruumis üksteise suhtes 1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lam...
1 Sügavus. Polüheetide e. hulkharjasusside, okasnahksete ja vähkide liikide arv on abüssaalis alla 1% sellest, mis litoraalis. Ookeani 140000 loomaliigist esineb 5-6 km sügavusel 600-700, 8 km sügavusel 120 liiki. Soolsus. Enamik liike on STENOHALIINSED, eriti vastsed. Liiga madala soolasisalduse korral on mereloomade mõõtmed väiksemad (nt. jõesuudmetes), see-eest magevee teod on riimvees väiksemad. Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad, kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria). Siirdekalad: lõhilasd ja tuuralised. Poolsiirdekalad: vobla, latikas, sasaan, siiad. Imetajad: vaalalised, loivalised (morsad, hülged). Peajalgsed: kalmaarid. Vooluvete nekton- kalad, vähid, imetajad, kohalikud ja siirdekalad. Mere zoobentos
1. Tunnused, mida arvestab Braun-Blanquet' koguhinnangu skaala taimkatte kirjeldamisel. a) katvus, b) arvukus 2. Mis on suktsessioonid? Muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. 3. Lisa info juurde sobiv vaste a) Hõljuvad veepinnal, elavad kahes oleluskeskkonnas korraga. – pleuston, b) Kolmes oleluskeskkonnas elavate organismide rühm. – nümfeiidid, c) Ujuvad loomad. – nekton, d) Põhjaelustik, kes elavad kahes oleluskeskkonnas korraga. – bentos 4. Sobita mõiste kirjeldusega. a) Sellise eluvormiga taimede osatähtsus on kõige suurem segametsas. - hemikrüptofüüt, b) Toitainete omastamine seene vahendusel. – mükotrofism, c) Putukas, kes külastab paljude taimeliikide õisi. – polütroopne, d) Osaline nugimine, nagu nt mailaselistel, härgheintel ja robirohtudel. – poolparasitism,
· Troopilised vihmametsad. VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2)
nagu karpvähid, rullikulised, keriloomad, ümarussid jne., aga ka makrobentose loomade noored, alles pisikesed isendid. Samuti planktonisse kuuluvad loomad, näiteks sõudikulised, kui nad ajutiselt põhjas viibivad. Vahel võetakse piiriks loomade teatud pikkus, näiteks üks millimeeter, või sõela tihedus, millest meiobentose loomad peaksid läbi mahtuma. 90. Nektobentos - põhjaloomad, kes ujuvad ka põhja lähedal vees. Bentos on veekogude põhjas elavad organismid, põhjaelustik. Nekton ehk ujum on suuremad veeorganismid, kes suudavad vee aktiivselt liikuda ja läbida pikki vahemaid. Nektobentos: müsiidid , lõpusjalg. Nekton: kalad Bentos: meritähed, merikarbid 91. Meri kui elupaikade kogum on sisevetest võrratult suurem, vanem ja püsivam. Enamus loomade hõimkondi ja veeloomade liike ongi merelised. Mered segunevad hoovuste mõjul enamasti põhjani, seepärast on nad ka põhjani asustatud. Sügavamal on loomi hõredamalt,
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid takistusi kui õhus. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb. Näiteks vesikirbule mõjub hõõrdetegur tugevamini, kuna ta on väike. Viskoossust ( hoo ja vee suhet) arvutatakse REYNHOLSI arvu abil. Elusorganismid vesikeskkonnas Eristatakse kolme kooslust: 1)avamere belaagiline - plankton (hõljum) ja nekton (ujuv) Plankton on liikumisvõimetute ja väheliikuvate organismide kogum. Nekton on avameres aktiivselt ujuvate organismide kogum, kes suudavad ületada ka lainetused. 2)põhjakooslus - põhjasetete sees või peal elavad organismid (bentilised) 3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused
Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool tavaliselt kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad, esinevad kalad. Jõgede elustik on liigiliselt mitmekesine, mida põhjustab biotoopide suur mitmekesisus. Eluvormidest rikkalik plankton, bentos ja nekton, vähem perifüütonit; neuston puudub peaaegu täielikult. Plankton kantakse jõkke seisvast veekogust. Sattudes uutesse tingimustesse muutub selle koostis: osa seisva vee liikidest sureb kohe, teine osa suudab kohaneda uute tingimustega: seega jõgedele spetsiifilisi vorme ei ole, kuigi teatud iseärasused on. Koosluse kujunemisel on oluline liikide erinev vastupanuvõime ärakandmisele vooluveega, mistõttu vooluvee plankton
vaesunud. -) Düseutroofsed ehk segatoitelised madal, mudane, rikas elustik. Viimane eluetapp järvel. Siis kasvab kinni sooks. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks. Tänapäeval on see tõsine keskkonnakaitse probleem vette sattuvate väetiste, lämmastiku ja fosforirikaste reovete tõttu. * Vee-elustik koosneb kolmest ökoloogilisest rühmast. -) Plankton fütoplankton, zooplankton. Järvedes rohkem. -) Bentos põhjaelustik. Järvedes rohkem. -) Nekton ujum ehk vees liikuvad aktiivsed loomad. Jões rohkem. * Meri on kõige liigirikkam. Evolutsioon on põhjuseks. * Veekogude isepuhastumisvõime reoained vees muutuvad järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Isepuhastumisvõime kehtib veel siis, kui 1 kilo tahket ruutmeetri vee kohta. Läänemeri * Läänemeri riimveeline veekogu. Soolsus 2 kuni 20 promilli. Maailmameres on soolsus 35 promilli
· sademeid : 250-2000 mm/a · ekvaatoril 2, kaugemal 1 vihmaperiood · metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid · punamullad · sesoonsed sademed sesoonne produktsioon- sesoonne karjatamiskoormus - sesoonne turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30
vertikaalse kihistuse ja liikumisega, seega ka hägususe ja läbipaistvusega. Temast sõltub pöördvõrdeliselt vee viskoossus, sellest omakorda vetikate settimise kiirus või püsimine veekihis. t mõjutab orgaanilise aine mineralisatsiooni kiirust, seega ka biogeenide taastumise kiirust veekogus. Füüsikalised faktorid on peamine tegur sesoonse ja ööpäevase dünaamika kujunemisel. Ökotoobid veekogus - Pelagiaal e avavesi. Elustik: plankton e. hõljum ja nekton, mis koosneb kaladest Litoraal kaldavöönd suurtaimede kasvualal, taimestikuta kaldal tinglik: sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Eesti järvedes ulatub 3-5 m sügavuseni. Jõgedes ripaal. Bentaal veekogu põhi, kus elab bentos e põhjaelustik enamuses põhjasette pinnal, aga osalt ka sette sees. Fütobentos: mikrofütobentos mikrovetikad lahtiselt sette pinnal, makrofütobentos makrovetikad kinnitunult põhjale või esemetele
Fütoplanktoni toiteväärtus on suhteliselt madal, eriti ränivetikatel (suurem osa liiv), aga on siiski võimeline ära toitma zooplanktonit, kuna on kiire paljunemisega. Maismaataimedel on biomass aga püsivalt kõrge, biomassi ja produktiooni suhe on alati väiksem kui 1, kuna puitunud ehk surnud osa on nii palju. Fütoplanktonit kaitsevad väike mõõde, arvukus ja kiire kasvukiirus. Ujum ehk nekton Ujum ehk nekton on avavees elavate loomade kogum. On väga nobe liikuja. Tüüpilisemad esindajad on kalad, samas kuuluvad sinna ka röövtoidulised selgrootud (kalmaarid). Osa teadlasi paigutavad sinna ka meredes ja järvedes sukelduvad linnud. Suurimad on vaalad, hülged. Tippkiskjad. Tavaliselt aeglase kasvuga kuid pikaealised. Kalad elavad umbes 5-10 aastat. Kilu näiteks (kuulmeeluujärgi vaadatakse) kuni 21 aastat.
86. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest Pelagiaal- avavesi; bentaal- põhjavesi; bentos- põhjaloomastik. Näited: (plankton) keriloom (Brachionus mülleri), vesikirbuline (Daphnia longispina), aerjalgne, sõudikuline (Cyclops strenuus). Bentos: Chironomus plumosus , Potamothrix moldaviensis , Euglesa sp., Hydracarina , Caenis horaria , Limnephilus sp. , Gmelinoides fasciatus . 87. Zooplankton, nekton, neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest Zooplankton on pelagiaali vees hõljuvad väikeloomad. Nekton- suuremad ja aktiivselt ujuvad pelagiaali väikeloomad; näited: pms-lt kalad, aga ka konnad, vesilikud jt. Neuston- veepinnal tegutsevad loomad; näited: pms-lt putukad, nt kukrikud ja liuskurlased. 88. Zooplanktoni põhilised süstemaatilised rühmad Eesti järvedes, nende lühike võrdlus, näiteid
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
teatud tingimustes elamiseks 3.1. Pelaagos - avaveeosa asustavad organismid. 3.2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid, fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), bakterplankton - avaveebakterid. Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit moodustavad sestoni. 3.3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad) 3.4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 3.5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 3.6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed) Biotoobid veekogus. Biotoobid jagunevad: 4.1. Pelagiaal e. avaveeosa. 4.2. Bentaal e. veekogu põhi ja selle veekiht. 4.3. Neustaal e. vee ja õhu piirpind.
temperatuurigradient on ka meredes. Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim. ftoplanktoniks (ka taimne hljum), loomset (algloomad, keriloomad, vhilaadsed) zooplanktoniks, avaveebaktereid - bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud OA. Autohtoonne OA - veekogus toodetud OA. Lahustunud orgaaniline aine (LOA, ingl. DOC vi DOM). Kergesti lagundatav LOA (aminohapped, ssivesikud, polsahhariidid) satub vette nii autotroofide kui heterotroofide elutegevuse tulemusel. Suurem osa LOA-st esineb raskestilagundatavate krgmolekulaarste polmeeridena. Vees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
