; · Globaalsed probleemid tegemist on saasteainete niisuguse mõjuga, mis avaldub kogu maakera ulatuses. Globaalprobleemid Globaalne soojenemine ehk kasvuhooneefekt . Kasvuhoonegaasidest on tähtsamad: süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid ja freoonid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad Maalt tagasi atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumist, mis viibki atmosfääri täiendavale soojenemisele . Õhutemperatuuri tõus tingib : · Jääliustike järk-jargulise sulamise ja ookeanipinna tõusu; · Muutusi sademete koguses, aurumises ja mulla niiskuses; · Muutusi tormi- ja tuulevööndites; Sellega kaasnebhulk sotsiaalseid probleeme: rahvasteränne, poliitiline ebakindlus, parasiitahaiguste levimine pooluste suunas. Kasvuhoonegaasid satuvad põhiliselt õhku fossiilsete kütuste põletamisel aga ka prügimägedelt, karjakasvatusest, riisikasvatusest, energeetika tööstusest...
Kaheksateistkümnenda sajandi teine pool oli seejuures keskeltläbi soojem kui kogu üheksateistkümnes sajand. Osalt tähendab praegune kliima soojenemine taastumist "väikesest jääajast". Soe kliima, nn Rooma soe periood, valitses ka meie ajaarvamise alguspunkti paiku haripunktiga kusagil 100. aasta ümbruses ning jahe vahemikus 500900. Tõotavalt alanud jääajajärgsele soojenemisele järgnes küll suurem tagasilöök hilisdrüüases (Younger Dryas) 10000 kuni 10400 aasta eest, mil keskmine temperatuur langes PõhjaAtlandi ümbruses paari kraadi võrra. Pärast seda alanud holotseenis polnud ükski muutumine aga nii suur ega nii kiire, et ta tsivilisatsiooni arengu oleks proovile pannud. Aga enne viimati mainitud rahulikku aega oli ju jääaeg, veel enne seda jäävaheaeg, siis jälle jääaeg jne. Kriidi ajastu kasvuhoonest jääaegade külmkambrisse...
Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% KÜTUSED. Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Kuid nafta pole neil lõputu ressurss. Nafta hind on võrreldes aastaga 1996 kolmekordistunud. Samuti aitab fossiilsete kütuste kasutamine kaasa kliima soojenemisele , mis on kõige tõsisem keskkonnaoht. METALLURGIA. Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas. Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust....
See on inimtegevuse ilmne tagajärg. Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit. Nende hulka kuulub näiteks metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka prügimägedelt ja biopuhastitest. Lisanduvad veel (lennukite heitgaasidest pärinev) dilämmastikoksiid, veeaur jt. Kõige enam koondavat aga soojust kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Ülemaailmsele soojenemisele aitab suuresti kaasa ka troopiliste vihmametsade ja Siberi metsamassiivide hävitamine, sest taimkatte vähenemine tähendab ka süsihappegaasi sidumise vähenemist taimede poolt. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, võib arvata, et niisuguste muutuste tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik...
CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. ( http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Viimasel ajal on täheldatud kasvuhoonegaaside osakaalu tõusu Maa atmosfääris. See võib viia aga Maakera üleüldisele soojenemisele ja tõsisele kliimamuutusele, mis inimese seisukohalt võttes ei oleks soovitatavad. Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi...
Kui Eesti Nõukogude Liidu võimu alt pääses, siis kasvas märgatavalt inimeste ostujõud. Paljud neist soetasid omale auto, et oleks lihtsam linnas tööl käia. Kahekümne esimeseks sajandiks on autode tootmine ja kokku ostmine suurenenud nii palju, et ühe auto asemel pere kohta on nüüd kaks või kolm autot kasutusel. Sellega seoses on kasvuhoonegaaside õhku paiskumine vältimatu ning see aitab jõudsasti kaasa kliima soojenemisele . Kliimasoojenemine on tingitud kasvuhooneefektist: soojus, mis päikeselt Maale kiirgub, ei saa tänu kasvuhoonegaasidele enam atmosfääri tagasi ja nii kliima koguaeg soojenebki. Kliimasoojenemine ei ole ainult Eesti mure, see hõlmab kogu maailma, kuid ka siin võib seda märgata. Meil siin ei ole enam külmasid ja lumerohkeid tavesid ega suvesid, mis oleks soojad. Terve aasta vältel on kui üks ja sama aastaaeg - vihmane sügis....
mineraliseerumise, * inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Nähtavad muutused praegu: liustike sulamine. Jääliustike liikumine on rohkem kui kahekordistunud viimas kahekümne aasta jooksul. loomade ja taimede elulised harjumused ja kohastumused muutuvad. Ligi 300 liiki loomi ja taimi on tänu kliima soojenemisele liikunud poolustele lähemale. tormid ja looduskatastroofid muutuvad järjest võimsamaks. 4 ja 5 palliste tormide arv on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud. ja tulevikus: Kliima soojenemise kätte suremise arv kahekordistub järgneva 25 aasta jooksul- 300 000 inimest aastas. Maailmamere tase tõuseb u 4 meetrit, kuna liustikud sulavad Gröönimaal ja Antarktikas. Selle tagajärjeks on suureulatuslikud üleujutused, mis laastab suuri maa-alasid....
See on inimtegevuse ilmne tagajärg. Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit. Nende hulka kuulub näiteks metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka prügimägedelt ja biopuhastitest. Lisanduvad veel (lennukite heitgaasidest pärinev) dilämmastikoksiid, veeaur jt. Kõige enam koondavat aga soojust kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Ülemaailmsele soojenemisele aitab suuresti kaasa ka troopiliste vihmametsade ja Siberi metsamassiivide hävitamine, sest taimkatte vähenemine tähendab ka süsihappegaasi sidumise vähenemist taimede poolt. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, võib arvata, et niisuguste muutuste tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik...
Tihti kuuleme meediast kliima soojenemise kohta. See on kujunenud ülemaailmseks probleemiks. Üle maailma on teadlased koos käinud, et arutada globaalse soojenemise põhjuseid ja mõjusid, ning on püüdnud vastu võtta määrusi, mis hoiaksid ära olukorra edasise halvenemise. Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele ? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse,...
Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Õhumüra summutamiseks kasutatakse ka ripplage, mis tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae...
Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Kuid nafta pole neil lõputu ressurss. Nafta hind on võrreldes aastaga 1996 kolmekordistunud. Samuti aitab fossiilsete kütuste kasutamine kaasa kliima soojenemisele , mis on kõige tõsisem keskkonnaoht. Põllumajandus. MAIN NATURAL RESOURCES (world rank 2002) : - Oats (6) - Zinc (13) - Wood (11) - Silver (13) - Barley (20) - Lead (14) - Copper (21)...
Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada? Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal ,,Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?" Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki ju...
Need on tulnud tugevatest tormidest ja globaalsest soojenemisest. Sellepärast ehitati Thamesi jõele suur tamm, mis peaks Londonit järgmiste üleujutuste eest kaitsma. Arvatakse, et kõige suurem üleujutuste tekitaja on globaalne soojenemine. Täna globaalsele soojenemisele, sulavad jäämäed üles ja veetase hakkab tõusma. Enne globaalset soojenemist olid teadlased välja arvutanud, et veetase tõuseb 0,22m sajandis. Hetkel arvatakse, et veetase tõuseb juba 0,31m sajandis. Kui veetase tõuseb nii kiiresti, on üleujutused kerged tulema ja siis ei aita enam ükski tamm. Oma osa on ka tormidel, aga nende osakaal ei ole nii suur, sest torme ei esine seal kuigi tihti. Üleujutuste tagajärjed võivad olla kohutavad. Tugevamates üleujutustes saavad kõige rohkem kannatada kindlasti ehitised. Paljud pered kaotavad oma...
Mageda vee puhul loetakse elutegevuse alguseks 4ºC. Vertikaalne sirkulatsioon kevadise soojenemise I faas, kestab kuni kogu vesi on ~4ºC tekib termiliselt homogeenne keskkond homotermia. Kui segunemine peatub, on tegemist kevadise soojenemise II faasiga. Suvine stratifikatsioon- pinnakihis on vesi soojem kui põhjas. Sügisene jahtumine- analoogiliselt vastupidine kevadisele soojenemisele sügisene homotermia. Aastane tsükkel: · jääperiood · kevadise soojenemise I faas · homotermia · kevadise soonemise II faas · suvine stratifikatsioon · sügisese jahtumise I faas · homotermia · sügisese jahtumise II faas · pöördstratifikatsioon Järvede klassifikatsioon 0 keskmiselt; - vähe; + palju Tüüp Mineraalained Biogeenid Orgaaniline aine...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Kuivendatud siirdesoode asemele kasvavad aga metsad. Rabadest võetakse ära turvas ja ajapikku metsastuvad needki alad. Eesti turbavarud vähenevad pidevalt, kuna kasutatakse tunduvalt rohkem, kui juurde tekib. Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Turba kasv on aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele . Soode pindala väheneb aluselise reaktsiooniga õhusaaste tulemusena see mõjub eriti halvasti turbasammaldele kasvule. (http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm) Soode kaitse Soode kaitse on prioriteetne kogu Euroopa kontekstis. Soode kaitse põhitingimuseks on väljakujunenud veereziimi säilitamine. Miks peab soid kaitsma - sood on puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaana, elupaigad paljudele taime- ja loomaliikidele. Eestis on looduskaitse all 15 % soodest...
Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Jahutussüsteemi osad: radiaator, ülesurveventiil, lõdvikud e. voolikud, termostaat, veepump, ventilaator ja ventilaatoririhm. · Radiaator radiaatori abil toimub soojuse edasiandmine välisõhku, seega on radiaator soojusvaheti. Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust (jahutuselement) ja kinnitusdetailidest. · Termostaat termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel. · Ventilaator ventilaatori ülesandeks on tekitada õhuvool, jahutamaks radiaatori jahutuselemendi torudes voolavat jahutusvedelikku....
Inimesed teavad, et nende tegevuse tagajärjel tekivad mitmesugused gaasid, mistõttu tekivad meie planeedi atmosfääri ümbritsevasse osoonikihti augud ja tekkival soojusel pole võimalik avakosmosesse vabaneda ning jääb maale. Enamik inimesi ei tunnista, et looduskatastroofide sagenemisel ja purustuste suurenemisel on seos kliima soojenemisega. Nimelt on Ameerika Ühendriikide teadlased tõestanud, et inimesed on kaasa aidanud kliima soojenemisele kasvuhooneefekti toimel ja seetõttu on merevete temperatuur tõusnud, mis annab orkaanidele üha enam jõudu. Sealhulgas kasvab samuti orkaanide arv, näiteks viimaste aastatega on nende arv suurenenud nii, et neile on olnu vaja vastavalt süsteemile uued nimed panna. Meediaski kajastatakse probleemi pidevalt ja katsetatakse erinevaid lähenemismeetodeid. Kõige mõjukamad on tõenäoliselt mängufilmid. Filmimaailmas kujutatakse eriefektide abil...
Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele annaks see ainult hoogu juurde. "Parim tee vesiniku tootmiseks?" ; Siim Sepp; Äripäev; 10.09.2007 IMT Power tõestas, et vesiniku kütusena kasutamine on äärmisel ebaefektiivne. Maailma Loodusefondi jaoks koostatud raportis märgib Gary Kendall, keemik, et vesinikuringes on tegu tohutute kadudegaalates vesiniku kokkupressimisest kuni kütuselementide madala efektiivsuseni. Ainult 24 protsenti vesiniku tootmiseks kulutatud energiast läheb autokütusena...
6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...