Temperatuur, sooslus, tihedus. Kihistumine. Ookeani ja atmosfääri tsirkulatsioon. Õppejõud Peeter Pall Vertikaalne temperatuuri käik vees. Maailmamere keskmine temperatuur on ~3,5°C. Termokliin veekiht, milles temperatuuri muutumine vertikaalsihis on suurim (võrreldes temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Joonis 1. Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2. Tihedus sõltub soolsusest ja temoeratuurist. Erineva temperatuuri ja soolsusega veed võivad olla sama tihedusega. Mida suurem on soolsus, seda madalamal temperatuuril vesi külmub. Magevesi on
Põhjavee kaitse: tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Tulvavesi -ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon Pooluste poole>>temp lang, soolsus poolustelt30>>lang, tihedus ekvaatori poole minnes väheneb
oblast . Veevahetus Läänemeres -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat, jõed, vee sisevoo põjamerest. -vesi jääb vähemaks kahel viisil , aurumine ja välja Põhjamerre -TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud st merevee temperatuur ja soolsus muutuvad sügavuse kasvades. -halokliin on hüppekiht , kus soolsus järsult kasvad(50-80M) sügavusel süvavee soolsuses. -Kuna merevee tihedus sõltub soolsusest on halokliin ka tiheduse hüppekihiks, halokliini
horisontaalse gradiendi ja see omakorda vee liikumise Golfi hoovus · Soojusallikaks Atlandi keskosa troopilised veed · Põhjaosas kõvasti soojem, kui ümbritsevad veed · PõhjaEuroopa kliima mahedam El Nino (Jumala laps) · Vaikse ookeani troopilises piirkonnas esinev ilmastikunähtuste kogum. · Iga 210 aasta tagant on veepinna temperatuur 5 ° soojem · Põhjustatud passaattuulte nõrgenemisest, mis kahandavad upwellingut ning selle tõttu on termokliin sügavamal. Mõjud · Tugevad troopilised vihmad Ameerika rannikul. · Põuad Brasiilias, Indoneesias, Lääne Aafrika ekvatoriaalpiirkonnas · Mussoonide aktiivsus kahaneb Kliima soojenemise mõjud · Golfi hoovuse kollaps · Sulav jää magestab PõhjaAtlandit (ka suurenenud sademete hulk) · Metaani vabanemine · Jääkristallidena ookeani põhjas (Arktilises kõige rohkem) · 55 miljonit a tagasi massiline väljasuremine (happevihmad) Reostumine Reostajad
Atlandi ookeani poole seda soolasemaks läheb, mõjutab soolsust väike aurumine, jõed mis kannavad merre magedat vett, saaremaal 6-7 promilli, narvas 3-4 promilli, liigi vaene isendite rikas, jäätumine -0,2-(-0,4), soojem haapsalus augusti kuu, vesi kihistub temp ja soolsuse alusel: pealt poolt alates 1)kerge, vähe soolane, soojuslikult kihistuv pindmine veekiht, 2) temperatuuri järsk muutuse kiht termokliin, 3) soolsuse järsk muutuse kiht halokliin, 4) raske, soolane, stabiilne alumine veekiht, 5) püsiv süvaveekiht, reostumist põhjustab: tihe transport, lämmastik ja fosfor ühendid, tihe asustus (rootsi, soome, venemaa, eesti, läti, leedu, poola, saksamaa, taani), areng 12 000 a tag Balti jääpaisjärv, 11 00 a tag Joldiameri, 10 000 a tag Antsülusjärv, 7000 a tag Litoriinameri, 4000 a tag Limneameri.
Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest. Charles Darwin oli esimene tõsiseltvõetav uurija; ta uuris rannikuala ning leidis väga palju uusi liike. 20.sajand pööratakse tähelepanu merepõhja struktuurile, liikide uurimisele. Kalauuringud -
Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases. mineraalvesi- vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. arteesia vesi surneline põhjavesi (Nõiakaev) soolsus Maailmamere kesk. soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus.
Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks-voolukiirus väiksem, küljeerosioon Maailmamere tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon
kihistumise muutusi aasta valtel- talvel on jarve temp uhtlaselt kulm ja veetsirkulatsiooni ei ole, kuid kevade saabumisel soojuskiirgus soojendab jarve ulemise kihi ning hakkab toimuma segunemine ja alumised kihid soojenevad samuti ules. Kui paikese poolt antav soojuskiirgus lakkab siis pealmine kiht jahtub ning tekib jarve ulemisse otsa kulm kiht vett,mis hakkab segunema(konvektsioon) alumise sooja veega ning tulemuseks on jalle uhtlaselt kulm vesi. · Selgitada moisteid epilimnion, termokliin ja hupolimnion- epilimnion-kihistunud veekogu (enamasti jarve) koige ulemine veekiht. Epilimnion on hupolimnioniga vorreldes soojem, enamasti korgema pH ja lahustunud O2 kontsentratsiooniga. Et epilimnion on veekogu koige pealmine kiht, on see tugevasti mojutatud tuulest ja sageli sellest tingitud turbulentsusest hupolimnion-kihistunud veekogu (enamasti jarve) koige alumine veekiht. Üldjuhul on see kiht koige kulmem suvel ja koige soojem talvel, mil veekogu voib katta jaa.
Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. · Konvektsioon energia ülekanne, kus on tegemist õhumasside vertikaalse liikumisega, mis tekib aluspinna erinevast soojenemisest tingitud õhurõhkude erinevusega. Sageli kasutatakse ka terminit termiline konvektsioon · Kui temperatuur kõrgusega tõuseb on tegemist inversiooniga Termokliin temp hüppekiht sügavates kihistunud veekogudes
või liustike kulutav kuhjav tegevus Hoovused: külmad hoovused- veet° hoovuses on madalam teda ümbritsevast veest. Soojad hoovused- veet° hoovuses on körgem teda ümbritsevast veest. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Maailmameri- 97,2%, Mandrijää ja jääliustikud 2,15%, pöhjavesi 0,62%. Hüpperkiht ehk termokliin- veekiht, kus vee temperatuur kiiresti kahaneb. Infrapuna-(soojus-)kiirgus 760nm- 1mm. Insolatsioon- päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid- Jõgede äravoolul on kindel aastarütm, mis oleneb asukohast. Näiteks kevadsuurveed suvine madalvesi jne. Reguleerimine on mõningal määral mõjutanud jõgesid, mida arenenum maa, seda rohkem mõjutab. Jõesäng ja seda iseloomustavad parameetrid- Voolusängi ristiprofiil
Vee segunemist mõjutab päikesekiirguse neeldumisest tingitud pinnakihi temperatuuri muutus, sama toimub ka temperatuuri langemisel. Kihistumine e stratifikatsioon veekogu (nt järve) vertikaalsihis esinevad erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihid. (soojuslik või soolsusest tingitud) Epilimnion / pealisvesi kõige ülemine veekiht. Soojem kui alumine kiht, tugevasti mõjutatud tuulest, gaasivahetus atmosfääriga. Metalimnion / termokliin / hüppekiht kiht, milles temperatuur muutub järsult (1-3 kraadi 1m kohta) Hüplimnion / alusvesi kihistunud veekogu kõige alumine veekiht (üldjuhul kõige külmem suvel ja kõige soojem talvel) 11. Järvede veebilanss Järv on veega täitunud maismaanõgu, seega on esmane tingimus järve tekkeks maismaanõo olemasolu ja teine vee sattumine ning püsima jäämine sellesse nõkku, st positiivne veebilanss. Soode, rabade hüdroloogia 12. Soode teke ja areng
Egeuse, Marmara) 4. Ääremeri on ookeanile avatud maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Norra meri ja Põhjameri. 5. Läänemere soolsus on madal (8-10 promilli). riimvesi tekib kuna enamus veest modustub jõdesest tulevast veest ning sammuti ka lumesula veest ja sp et taani väinadest ei tule piisavalt palju soolast vett juurde. 6. Liigivaene kuid isendirikas. 7. üleval pool vähem soolasem ja soe vesi, all pool soolasem ning püsivama temperatuuriga külmem vesi. termokliin(temp. järsu muutumise kiht) halokliin(soolsuse järsu muutumise kiht) 8. Põhja Eest ranniku alad 9. tugevad tuuled, mis omakorda võimendavad sademeid 10. Läänemeres onn väike veemass ja kehv veevahetus. 11.toiduahela näide 12. kauba ja inimeste vedu, kalandus, turism 13. poolsaared, lahed, saaderd, settekivimid, uute alade kerkimine 14. järsakrannad- Rannamõisa, Muuksa, Ontika, (purtse hiiemäe) lauskrannad-Vilsandi, vaika saar 15
augustis enamasti 19 kuni 20°C, eriti kuumade ilmadega kuni 26 - 28 °C.Kui sellega kaasneb kestev tuulevaikus ja tugev järvede õitsemine, võib järves ka kesksuvel tekkida öösiti hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul,jääminek toimub u. aprilli lõpul. Vee kihistumine seguneb 2x a, kevadel ja sügisel. Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas. Termokliin- ehk metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta. Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng): kuumad ilmad, taimhõljum paljuneb väga kiiresti. Järvede gaasireziim- Meie väikejärved on suhteliselt kehvadem hapnikutingimustega. Ohtralt
Atm. veeaur ............0,001 Jõed .....................0,0001 Vesikeskkonna üldprod on 9,5 x 10 astmes 9 tonni aastas. Selle C sisaldus on võrdne õhku paisatava CO2 hulgaga => fossiilkütuste põletamisel eralduv CO2 neeldub ookeanis. Toidu produktsioon vesikeskkonnas Esmase produktsiooni tarvitamine - Läänemeres ei saa sooplankton fütoplanktonile kohe pihta, toimub nädalane nihkumine. Selle aja jooksul langeb fütoplanktoni hulk. Upwellingu piirkondades tarvitatakse toit 100% Püsiv termokliin - produktsioon tagasihoidlik, ökonoomne ning tarvitatakse zooplanktoni poolt ära. Sellistes piirkondades on kõige suuremad kalasaagid. Avaookeanides on kalu vähe, sest seal elavad nano-ja pikoplanktonid. Seal elavad tuunid, kelle püüdmiseks kasutatakse palju energiat. Veesamba ökoloogia Orgaanilise aine tekkimine ja produktsiooni suurus.... Esmased produtsendid seovad kiirgusenergiat pigmentide abil CO2 + 2H2A CH2O + 2A +H2O Valgus ja pigmendid
kõrgem kui on Peruus. [12,14] Joonis 6. Vaikse ookeani tüüpiline seisund. (Allikas: Effects of ENSO in the Pacific. National Weather Service. http://oceanservice.noaa.gov/education/yos/resource/JetStream/tropics/enso_ patterns.htm) Vaikse ookeani lääneosas kuhjuva vee piirkonnas tekitavad passaadid 150 meetrilise paksusega sooja veekihi lääne osas, mis surub termokliini alla, samal ajal kui see tõuseb veepinnale idas. Pinnapealne 30 meetriline ida termokliin võimaldab tuultele tõmmata vett alt, mis on tavalselt palju toitainete rikkam kui pealisvee kiht. [12] 10 Samas kui Vaikse ookeani lõunaosas madalate ja kõrgete õhurõhkude alade mustrid muutuvad vastupidises suunas (õhurõhk Darwinis, Austraalias on kõrgem kui Tahitis), passaattuulte tugevus väheneb ( ja nende suund võib muutuda vastupidiseks). Selle tulemusena külma süvavee upwelling ja selle transportimine lääne suunas
Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine, suurem erisoojus Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides? 1) Külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse( külm front) Soe õhumass liigub külmema peale- soe front 2) Pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti ning külm õhk koguneb lohkudesse ja orgudesse Termokliin- vee temp väga kiiresti kahaneb Halokliin- kiht, kus toimub soolsuse järsk muutumine( suletud meres ja rannikualadel) Hoovus- merevee horisontaalne ja püsiva suuna ja kiirusega liikumine, põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsusest või temp erinevustest. Liikumist mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. TUULED SUUDAVAD VETT MÕJUTADA KUNI 100 MEETRI SÜGAVUSENI Soe hoovus- vee temp on kõrgem kui ümbritseva vee oma ( Ekvaatorist pooluste suunas)
kevadise soojenemise II faasiga. Suvine stratifikatsioon- pinnakihis on vesi soojem kui põhjas. Sügisene jahtumine- analoogiliselt vastupidine kevadisele soojenemisele – sügisene homotermia. Aastane tsükkel: jääperiood, kevadise soojenemise I faas, homotermia, kevadise soonemise II faas, suvine stratifikatsioon, sügisese jahtumise I faas, homotermia, sügisese jahtumise II faas, pöördstratifikatsioon. Järvede juures on oluline teada veel sellist mõistet nagu termokliin. Termokliin on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti alumisest jahedast veekihist. Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3°C iga meetri kohta. VEE LIIKUMINE Veeorganismidele on oluline vee liikumine järves. Vee liikumine järves ühtlustab vees lahustunud ainete sisaldust. Vee liikumisega läheb hapnik pinnakihtidest sügavamale ja järve põhjast tõusevad mineraalained üles. Nii saavad planktonvetikad neid kasutada
ka talvel on järvevesi kihistunud. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. vee kihistumine termokliin - e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. järvede gaasirežiim meie väikejärved on suhtelised kehvade hapnikutingimustega ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega
Vastavalt sellele on sisemeredes ja järvedes valdavad tsüklonaalsed hoovuste süsteemid. Püsiva ühesuunalise tuule korral kandub soe pinnavesi järve ühte otsa. Vastusena tekib kompensatsioonivool, mis kihistunud järves kulgeb piki termokliini ja kihistumata järves mööda põhja. Tuulehoovust koos talle vastassuunalise kompensatsioonivooluga nimetatakse Ekmani spiraaliks. Tuule suunas kaugemas kaldas veepind tõuseb, tuulealuses langeb. Vastupidise kalde saab termokliin, mida laskuvad sooja vee vood pidevalt erodeerivad (vt. joonis 16). Äravooluhoovused on tingitud tavaliselt veetasemete vahest järve sisse- ja väljavoolu vahel. Võrtsjärves veepinna kõrguse erinevus Väike- ja Suur-Emajõe suudmete vahel näiteks vaid 6 mm. Olenevalt jõe ja järvevee tiheduste vahest võib sissevool avalduda ülevooluna e. pinnavooluna, põhjavooluna või vahevooluna. Järvest välja voolab tavaliselt soe pinnavesi.
väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht Miks on Läänemeri väga reostunud? *Vetikad vohavad üleliigse fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu, vetikamassi lagundamiseks kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad.
Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist. Vee vertikaalne kihistumine temperatuuri, soolsuse jm näitajate järgi: · soe pinnakiht ja külm ülakiht, mida eraldab temperatuuri hüppekiht e termokliin; · ~40-60 m sügavusel asub soolsuse hüppekiht e halokliin, millest sügavamale jääb nn vana soolase vee kiht. Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu. Tingitud: · Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. (Mere vesikond on 1,7 milj. km2, kus elab ~70 milj. inimest.) õlireostus ~30-60 tuh. tonni/a atmosfäär maismaa õlileke laevadelt (30%) (40%) (30%)
glükoos ja hapnik Purpur- ja väävlibakterid - elavad mikroaerofiilses tsoonis, kus aeroobne ja anaeroobne tsoon kokku puutuvad. Kasutavad elektroni doonoriks H2S, H2 või orgaanilisi aineid. Anoksügeenne fotosüntees (hapnikuta tsoonis), Pigmendid: bakteriklorofüll, karotinoidid Elutsoonid hapniku kontsentratsiooni alusel - Aeroobne tsoon (hapniku kontsentratsioon on kõrge): pinnakile ehk neustaal, aeroobne veemass, hüppekiht ehk termokliin. Mikroaerofiilne tsoon (hapniku kontsentratsioon on madal): hüppekiht või muda pinnakiht. Anaeroobne tsoon (hapnik puudub): hüppekihi alumine osa, metalimnion, muda Bakterite roll veekogude aineringes - Bakterid osalevad kõigis peamistes aineringetes. Lisaks süsiniku- ja lämmastikuringele veel väävli, raua, mangaani jt. ringetes. Paljud protsessid toimuvad praktiliselt ainult bakterite vahendusel: nitrifitseerimine, denitrifitseerimine, H2S süntees ja
b)karstilised (põhjaveetekkelised) c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga. Sügavaim Rõuge Suurjärv 38 m, maailmas sügavam Baikal. 13 järve on meil sügavamad kui 25 m, 80% on alla 4m. Kihistunud järve pelagiaal: a)Epilimnion e. segunev kiht (kihistunud veekogu kõige pealmine kiht) b)Metalimnion e. hüppekiht e. termokliin (hapniku puhul oksükliin) c)Hüpolimnion e. segunemata kiht Bentaali jaotus järvedes: litoraal (kuni 1m), sublitoraal, profundaal. 3 Sood- taimedega täituvad tekkivad või kaduvad veekogud, milles toimub turba moodustumine. Võrdluseks- järvedes toimub mudastumine. Madalsood- toituvad põhjavetest, siirdesood, rabad (toituvad sademetest, taimedest suurema osa moodustab turbasammal). Veehoidlad EI OLE JÄRVED, vaid rikutud jõeosad
See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur kiiresti. Termokliin on piirkond kus temperatuur järsult langeb ja peale seda on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (4C). Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid Maailmamere moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%. Maailmamere põhja osad self e mandrilava
EKVATORIAALSED PROTSESSID Ookeani ekvatoriaalpiirkonna iseärasused: Passaattuultel on ekvaatori lähedal konvergents, kuid Ekmani transpordil divergents (Ekman pumping): ekvaatorist põhja pool on transport põhja suunas ning lõuna pool lõuna suunas. Seetõttu ekvaatoril esineb apvelling ning soe pinnakiht on õhukene. Vaikse tuule piirkonnas tekib veepinnal idasuunaline vastuhoovus. Idast puhuvate tuulte tõttu on ookeanide idakallastel veepind madalam ning ja termokliin veepinnale lähemal. Passaatide ajalised muutused mõjutavad apvellingut ja pinnakihi temperatuuri ning seeläbi kliimat. Ekvaatoril f = 0 ning geostroofika ei kehti <2.20, kuid potentsiaalse pööriselisuse jaoks võib võtta y f . Tekivad pinnaalune 3D vastuhoovus ja ekvaatori poolt “haaratud” Kelvini ja Rossby lained . Ekvatoriaalne pinnaalune vastuhoovus Veepinna idasuunaline vastuhoovus (Equatorial Countercurrent) tekib passaattuulte
väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht Miks on Läänemeri väga reostunud? *Vetikad vohavad üleliigse fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu, vetikamassi lagundamiseks kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad.
NB! Molaarse kontsentratsiooni puhul on tegemist aine hulgaga lahusti mahus, viimaste suhe aga muutub erinevate temperatuuride puhul. Molaalne kontsentratsioon – suhe - mass-massis - on aga igal temperatuuril samane.! Hapniku kontsentratsioon on veekihis reeglina suurim pinnakihi läheduses – parem kontakt atmosfääriga ja intensiivseim fotosüntees. Hapniku kontsentratsioon on reeglina väikseim hüppekihi (püknokliini) all, olgu siis selleks termokliin, halokliin või kemokliin – 150 – 1500 m sügavusel. Põhjuseks – ülemistest veekihtidest laskuva orgaanika aeroobne lagunemine – hapnik lihtsalt tarbitakse ära.! Sügavamad kihid on reeglina hapnikurikkamad – tavaliselt vete konvenktsiooni tulemusel – põhjus pooluste läheduses toimub külmema hapnikurikka vee sukeldumine hoovustena soojemate veemasside alla mis levib kogu Maailmaookeanis ehk arktilised mered (seal kus vesi jahtub – m!
Ladoga (Venemaa) Onega (Venemaa) (Neljandal kohal: Peipsi (Eesti/Venemaa)) Läänemerd mõjutavad: - intensiivne tööstus - põllumajandus - metsandus (põhjamaad) - kalandus - suur antropogeenne koormus Vee seisundi hindamise parameetrid: Soolsus (tavaliselt merekeskkonna soolsus on 3,5 kuni 35 (g/kg)) Soolsus suureneb sügavusega. (Läänemere soolsus ulatub 20-30 promilli ainult Taaniväinade piirkonnas ning Bosnia lahes ei ületa 2-4 .) Temperatuur (Stratifikatsioon: Termokliin (thermocline) temperatuuri gradient 20 m ning 70 m vahel. Termoklinist ülespoole on pinnavesi (surface water) ning allapoole põhjavesi (deep water)) Hapniku sisaldus (Hapniku sisaldus sõltub temperatuurist. Pinnavetes on tavaliselt hapniku 7 kuni 9 ml liitri kohta. Sügavamalt kui 140 m hapniku ei ole üldse - redokskliin (redoxcline). Redokskliinist allapoole keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tagajärjel tekib vesiniksulfiid (H2S)) PÕHILINE Läänemere keskonnaprobleemid:
Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist. Vee vertikaalne kihistumine temperatuuri, soolsuse jm näitajate järgi: · soe pinnakiht ja külm ülakiht, mida eraldab temperatuuri hüppekiht e termokliin; · ~40-60 m sügavusel asub soolsuse hüppekiht e halokliin, millest sügavamale jääb nn vana soolase vee kiht. Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu. Tingitud: · Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. (Mere vesikond on 1,7 milj. km2, kus elab ~70 milj. inimest.) õlireostus ~30-60 tuh. tonni/a atmosfäär maismaa õlileke laevadelt (30%) (40%) (30%)
-veetemperatuur on kogu sügavuses ühtlane (tuule tekitatud lainetus aitab kaasa) Pruuniveelised järved -pind soojeneb suvel tugevamini (nt. Nohipalu, Mustjärv) Väikesed ja sügavad järved -vesi kihistub samuti temperatuuri järgi -kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 25-30 kraadini, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 kraadi. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Termokliin e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. Järvetüübid Oligotroofne – vähetoiteline -toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike -läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev
2. pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti (kiirgab soojust), külm õhk koguneb lohkudesse, orgudesse. Vee kihistumine maailmameres: maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti temperatuuri hüppekiht e. termokliin – kiht, kus vee temperatuur kahaneb väga kiiresti. Termokliinist sügavamal on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (ümber +4 °C) vees lahustunud hapnikusisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees ning pidev õhuvahetus atmosfääriga (difusioon, lainetus). Maailmamere põhjas on lahustunud hapniku sisaldus madalam analoogselt temperatuurile võib vee kihistumist põhjustada ka soolsuse erinevused
2. Keskkonnategurite vertikaalsed gradiendid veekogus Valgusgradient: lemist veekihti, kus valgustatus on suurem kui 1% pinnalelangevast, nimetatakse eufootiliseks kihiks. Selles veekihis toimub fotosntees. Temperatuurigradient: jrvedes tekib vee soojenemisel kihistumine-epilimnion, mis on lemine lbisegunenud veekiht ja hpolimnion, madalama temperatuuriga segunemisele mitteallutatud veekiht. Epilimnioni ja hpolimnioni eraldab temperatuuri hppekiht e termokliin. Sarnane vertikaalne temperatuurigradient on ka meredes. Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim. ftoplanktoniks (ka taimne hljum), loomset (algloomad, keriloomad, vhilaadsed) zooplanktoniks, avaveebaktereid - bakterplanktoniks.
Suhteliselt noor meri (ca 10 000 aastat). Läänemere on suletud, piiratud veevahetus ookeaniga (vesi uueneb ca 25 aastaga). Riimveeline, ruumala veidi üle 20 000 km3; sissevool jõgedest ca 470 km3 aastas. Valgala tunduvalt suurem kui mere pindala. Liigendatud kaldajoon ja topograafia; varieeruv põhja ehitus; suhteliselt madal meri (keskmine sügavus 52 m, maksimaalne sügavus 459 m). Tugev vertikaalne kihistatus (halokliin 60-70 m ja termokliin suvel 10-20 m sügavusel). Suhteliselt külm; talvel esineb jää. Üks olulisemaid Läänemere keskkonnaprobleeme on eutrofeerumine. Selge märk selle kohta on eelmisel sajandil toimunud vee läbipaistvuse oluline vähenemine. Samas on palju eutrofeerumisega seotud küsimusi vastuseta miks ei ole rakendatud meetmed siiani olulist efekti andnud; mis osa on nn sisemisel toitainete koormusel; kas Läänemere ökosüsteemis on juba toimunud reziiminihe; missugune merekeskkonna seisund
annaabi.ee 
