tingitud haigus kõrgvererõhu tõbi) vere soone lõhkemine keedusool on säilitusaine ja maitseaine ja keemia tööstuse tooraine keedusoola saadakse soola kaevandustest Väävel Väävel on VI A rühma element ja asub kolmandas perioodis Ühendeis on väävli oksüdatsiooniaste peamiselt – II, IV või VI Looduses leidub väävlit nii ehedalt kui ka paljude ühendite koostises. Kõige enam leidub sulfiide(galeniit PbS, püriit FeS 2 ja sulfaate (kips CaSO4 * 2 H 2 O ). Väävel kuulub valkude koostisesse ja teda leidub ka kütustes (kivisüsi, põlevkivi) Oleneb tingimustest võib väävel esineda mitmete allotroopide kujul. Looduslik väävel koosneb rombilistest kristallidest. Kui väävel sulatada ja valada teise nõusse, tekivad nõu seinale nõelataolised kristallid seda väävli teisendit nimetatakse monokliinseks väävliks. Väävli kolmandaks allotroobiks on plastiline väävel. Kui valada sula väävel külma vette tekib
Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri
Fenoolid ja nendega seotud keskkonnaprobleemid Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega. Nende lihtsaim asendusrühmadeta esindaja on fenool. Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto-, meta- ja para-kresoolideks. Hüdroksüülrühmade arvu põhjal eristatakse ühe-, kahe- või mitmealuselisi fenoole. Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OH-rühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OH-rühmaga seotud happesus on reeglina alifaatsete alkoholide ja karboksüülhapete vahepealne. Prootoni (H+) eraldumisel OH-rühmast moodustub fenolaatioon, millele vastavad soolad on fenolaadid. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise ...
järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi järve reostusallikaks on põlevkivikaevandustest välja pumbatavad ülisuured veekogused, mis võivad pinnavett mõjutada oluliselt suurema veekaredusega, mineraalainete ja sulfaatide sisaldusega (Hein, 2008). Kaevandusvesi jõuab Peipsi järve Rannapungerja jõe kaudu. Teiste valgla jõgedega võrreldes on selle jõe vees 10-20 korda rohkem sulfaate ja kõrgem on ka orgaanilise aine sisaldus. Aastatel 1999-2005 on Rannapungerja jõkke juhitava kaevandusvee kogus ulatuslikult vaheldunud. Ärajuhitava vee hulk sõltub sademetest ja maa-ala suurusest, mida kaevandatakse. Viimastel aastatel on kaevandusvee heide kasvanud, sest sademete hulk on olnud üle pika aja üle keskmise. Aastas kantakse Peipsi järve keskmiselt 40 700 tonni sulfaate (Hein, 2008)
Seda läbib piir Euroopa ja Aasia vahel. Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega. Selle valgla maad on: Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Türgi, Iraan, Kasashstan, Venemaa, Türkmenistan. Kaspiasse suubuvad Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi jõgi ja ajuti Kuma jõgi. Vesi Kaspia meres Kaspia mere vesi sisaldab erinevalt ookeaniveest rohkelt sulfaate ja karbonaate. Vee temperatuur on suvel kuni 26°C, talvel lõunaosas 12°C. Põhjaosa jäätub paariks kuuks. Selle hoovused kulgevad enamasti vastupäeva, kuid madalas põhjaosas sõltub nende suund peamiselt tuulest ja jõgedest. Vesi on väga reostunud. Üheks põhjuseks võib nimetada jõed, mis toovad liiga palju heiteid Kaspia merre. Auramine ületab sademete hulga. Elustik ning majandustegevus
Pliivalget tehti plii ja äädika (etaanhape, CH3COOH) segamisel. Egiptuse sinine on kaltsiumvasksilikaat ning seda tehti vasemaagiga (näiteksmalahhiidiga) värvitud klaasist. Neid pigmente kasutati juba teisel aastatuhandel ekr Loodusliku päritoluga raudoksiidpigmendid on värvitööstuses enimkasutatavad värvilised pigmendid. Neid, välja arvatud kollast pigmenti, iseloomustab hea valgus-, vee-, leelise- ja kuumakindlus. Anorgaaniliste pigmentide hulgas on raskemetallide oksiide, sulfiide, sulfaate, karbonaate,kromaate, fosfaate ja silikaat e. Vähe on kompleksühendeid, millest põhilisteks on Preisi sinine ja smaragdroheline. Ainsad elemendid, mida puhtal kujul kasutatakse, on süsinik, kuld ja alumiinium. Orgaanilised pigmendid on reeglina vees ning orgaanilistes lahustites mittelahustuvad sünteetilised ained Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja
põhjavee kvalitatiivse üldseisundi võib lugeda heaks. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti põhjavee mahuks on hinnatud 2000 km3. Joogivett tehakse Eestis pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest. Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%. Kuna põhjavesi on väga aeglaselt taastuv loodusvara, siis on oluline, et õpiksime seda vastustustundlikult tarbima, et ka tulevased põlvkonnad saaksid sellest osa. Allikad:
Skulptuuride kaitsmine paatinaga Mõnikord kaitstakse pronksskulptuure sel viisil, et need kaetakse spetsiaalse kihiga, mis sisaldab vase oksiide ning hüdroksiidsooli. Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask (I)- ja vask(II)nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena.
VÄÄVEL - S (Pildiallikas http://www.ut.ee/BGGM/miner/vaavel4.jpg ) Leidumine Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. (Pildiallikas http://staff.ttu.ee/~mari/Is2/s222vulkaan.jpg ) Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) püriit galeniit Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium kinaver kips (Pildiallikad http://www.geocities.jp/senribb/jewels/Pyrite2.jpg , http://images.geo.web.ru/pubd/2001/05/15/0001159819/pics/galenite-09-45.jpg , http://upload.wikimedia
vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn happevihma koostisosad moodustudes vääveloksiidide reageerimisel veega. Need kutsuvad esile taimestiku kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise, pinnase ja muldade hapestumise, sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse. Kirjanduse andmeil on vihmavees sulfaate 1,03,8 mg/l, merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l. Seega ohustavad happevihmad otseselt inimeste joogivett ja sööki. Kui püütakse nn mürgises vees elanud kala ning inimene sööb selle ära, kogunevad toksilised jäätmed kehasse. Samuti põhjustavad happevihmad ka hingamisteedehaigusi nagu näiteks astma, bronhiit. Arvatakse, et happesademed mängivad rolli Alzhaimeri tõves, kuna sellised mürgised kemikaalid nagu elavhõbe ja alumiinium satuvad vihma tõttu mulda
positiivne oksüdatsiooniaste. · Kui väävli aatomid kasutavad keemilise sideme moodustamiseks vaid nelja 3p- alakihi elektroni, tekivad ühendid oksüdatsiooniastmes IV(nt SO2 ja sulfitid). Kõigi väliskihi elektronide kasutamisel tekivad ühendid oksüdatsiooniastmes VI (nt H2SO4 ja sulfaadid). · Leidumine: ei ole küll väga levinud, kuid on suhteliselt lihtne leida. Looduses leidub ühenditena kõige enam sulfiide (püriit FeS2, PbS jt) ja sulfaate (kips CaSO4 . 2H2O jt). Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipursetel, väävlit sisaldavate kütuste (kivisüsi, põlevkivi) põletamisel vm protsessidel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse. · Füüsikalised omadused: kollane kristalne aine, kergesti peenestatav, vees praktiliselt lahustumatu · Keemilised omadused: kuna on suhteliselt aktiivne mittemetall, siis võib
põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Kasutatakse ka paljude ainete kuivatamisel. Väävel põleb sinise leegiga. Väävel looduses Väävel on organismide elutegevuseks vajalik element. Taimed omastavad vees lahustunud väävliühendeid, peamiselt sulfaate juurtega mullast. Organismides toimuva valgusünteeso käigus sulfaadid redutseeruvad. Valkude lagunemisel soolebakterite tegevuse tulemusena tekivad uuesti sulfaadid. Elusorganismide jäänuste kõdunemisel tekib valkude lagunemisel H2S mis väävlibakterite toimel oksüdeerubväävelhappeks ja sulfaatideks. Väävli põlemis/plahvatusreaktsioon. Happevihmad Inimtegevuse tagajärjel on looduslik tasakaal natuke rikutud. Mitmete kütuste
a) mitmed paksud kestad b) väike veesisaldus (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetus d) pikk bioloogiline säilivus ning kõrge vastupidavus Spoore saab hävitada steriilimisega (mitte steriliseerimine). Saab leegis, kiirgustega, peamiselt rõhu all kõrgetel temperatuuridel. 3) Suhe hapnikku. Jagunevad: a) aeroobid- oksüdeerijana hapnik. Neid on oluliselt rohkem, tänu hapniku laiale levikule ja ainevahetuslikule efektiivsusele. b) anaeroobid- oksüdeerijana nitraate, sulfaate jne. On ka need, kes võivad elada mõlemates tingimustes. Kuid selline universaalsus on pigem negatiivne ja neid on kõige vähem. 4) Ainevahetus. Jagunevad a)Autotroofid- *fotosünteesijad ja kemosünteesijad b)Heterotroofid- *saproobid- surnud orgaanika * parasiidid- tõvestajad * kahjutud kaaslejad- sümbiondid 5) Eluprotsesside kiirus Bakterites toimuvad protsessid on ~10X kiiremad, kuna nende ehitus on võrdlemisi lihtne. 6) Kosmopoliitne e. ülemaailmne levik
a-s IV · Kõigi väliskihi elektronide kasutamisel tekivad ühendid o.a-s VI · Hapnik on levinuim keemiline element maakoores · Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka väga paljude üheditena mitmesuguste oksiidide ning ka paljude teiste ühenditena · Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente · Väävel ei ole küll väga levinud element, kuid teda on olnud loodusest suhteliselt lihtne saada · Ühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide ja sulfaate · Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eralduda vulkaanipursetel, väävlit sisaldavate kütuste põletamisel vm protsessides · Vääval on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisse · Väävlit leidub ka ehedal kujul, eriti vulkaanilistes piirkondades Hapnik lihtainena · Tavalise molekulaarse hapniku ehk dihapniku iseloomulikke füüsikalisi omadusi: lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; vees suhteliselt vähe lahustuv;
kasutamisel. Rapsiõli mootorikütusena Mootori suuremat kasutegurit keskmistel ja suurtel koormustel rapsiõlikütuse kasutamisel seletatakse rapsiõli suurema hapnikusisaldusega ja sellest tingitud täielikuma põlemisega. Rapsiõli (nagu ka biodiislikütuse) oluliseks erinevuseks naftast toodetud diislikütusest on tema väga väike väävlisisaldus (0.04–0.002%), seepärast ei teki mootori suurtel koormustel gaaside kõrgel temperatuuril silindris sulfaate. Biodiislikütus Biodiislikütus on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülesterite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetes või loomsetest õlidest. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli
Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist. Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8-9 (näiteks Ülemistes on pH 7,2-7,3). Rakud omastavad seda paremini. Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse. Eesti põhjarannikul on kohati probleemiks vee radioaktiivsus. Tehnoloogiad radionukliidide
Kordamisküsimused: VÄÄVEL 1.Väävli leidumine looduses, allotroopia (allotroobi nimi, aatomite kuju ja paiknemine, omadused erinevatel temperatuuridel Leidumine: Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS- galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Allotroopia-1)rombiline väävel- 2.Väävli füüsikalised omadused, väävli oksüdatsiooniastmed, oksüdatsiooniastmete arvutamine.
nitrifitseerijad, tselluloosi lagundajad, fenoolide lagundajad, jne.). Mikroobid on isepuhastusprotsessidega seotud kahest aspektist: · mikroobid etendavad olulist osa isepuhastumisel, lagundavad orgaanilist ainet lülitades seda aineringesse jne. · veekogu puhastub ka allohtoonsetest bakteritest (näiteks patogeenidest). 12. Selgita, kes on obligaatne e. range anaeroob, kes on fakultatiivne anaeroob? 1)Obligaatne anaeroob - Heterotroofsed bakterid, kes redutseerivad sulfaate. (s.t. neile on vastuvõetav vaid anaeroobne keskkond), H2S on neil anaeroobse hingamise lõpp-produkt. Obligaatsed anaeroobid on ka metanogeenid ja homoatsetogeenid; CO2 on elektronide lõppaktseptor. H2 on kõige levinum energia-allikas (elektronide doonor), mida need grupid kasutavad, produktideks on vastavalt (metanogeenide puhul) metaan ja (homoatsetogeenide puhul) äädikhape. 2)Fakultatiivne anaeroob- suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel.
Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed.
sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Päikesekiirgusest neeldub vees 92%. Veekogude pinnakiht on soojem kui sügavamad kihid. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18C. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures. *Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa.
· Tina oksüdatsioonikiht on valge värvusega. · Miks lagunes Callose kuju? · Raudkonstruktsioon avaldas kujule korrosiooni etendavat mõju. Läbi väikeste pragude sai vesi raudkonstruktsiooni peale ning tekkis korrosioon. Seetõttu ei püsinud pronkslehed enam konstruktsiooni küljes ning kukkusid küljest ära. Ajapikku hävines ka raudkonstruktsioon. · Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask(1)- ja vask (11) nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdroksükarbonaate? · Tööstuspiirkonnas või mere ääres, ei soovitata kasutada karbonaatiooni sisaldavaid paatinasi, kuna see võib kergesti asenduda sulfaatiooniga, mis tuleb õhust. Raua korrosioon · Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, mis tähendab ka roostel kõige suuremat majanduslikku kahjut. · Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. · Rooste on urbne ja poorne, ei nakku
auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine - Pinnatemperatuur (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur (4 kraadi) - Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal - Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral Soolsus - Keskmine soolsus 35 promilli - NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate - Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem - Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril - Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul - Läänemeri riimveeline (soolane ja mage vesi kihiti) - Soolsust mõjutab – mere vanus, ühendus ookeaniga, jõgede
kangeid lahuseid, nii et siin peab iga petaja ise proovimise teel leidma sobiva kontsentratsiooni. Mnel juhul hakkab uuritava lahuse krge kontsentratsioon segama analsi kiku. Niteks peaks olema tunduvalt viksem Pb+2-ioonide kontsentratsioon, sest V rhma sademest PbCl2 sademe vljapesemine vtab aega. Katioonide analsil tuleks kasutada analsitavate lahustena vastavaid nitraate. Kui pole vimalik kiki neid hankida, vib kasutada ka lahustuvaid kloriide vi sulfaate, kuid siis tuleb analsitava segu valmistamisel arvestada vimalike reaktsioonidega. Niteks vib kasutada Cr(NO3)3 asemel CrCl3, kuid siis ei tohi segus olla V rhma katioone, mis sadenevad kloriididena. Anioonide analsil tuleb kasutada analsitavate lahustena vastavaid naatriumisooli (vi kaaliumisooli). Nessleri reaktiivi lahus peab olema leelistatud KOH lisamisega. Na2Pb[Cu(NO2)6] lahus valmistatakse (CH3COO)2Pb , (CH3COO)2Cu ja NaNO2 lahuste segamisel, kusjuures viimast peab olema lehulgas.
Rakkude agregeerumine Kooselu aeroobsete bakteritega o Hapnik on toksiline: Hapnik oksüdeerib neid raku komponente mis on vajalikud redutseeritud kujul (ka radikaalid on tugevad oksüdeerijad) Paljud ensüümid on hapnikutundlikud o Eristatakse Ranged anaeroobid - 0 on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) Aerotolernatsed anaeroobid hapniku juures olekul ei hukku (piimhappebakterid, klostriidid) CO · Suures koguses vajalik autotroofsetele bakteritele Söötmetele kus kasvatatakse sutotroofe lisatakse NAHCO ja inkubeeritakse CO atmosfääris · Vajalik ka heterotroofidele, sest seda läheb vaja metabolismis karboksüülimisreaktsioonil
ühendite-akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 6. Halotroofse toitelisusega (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkestikloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm ja Ott, T., Kõiv, T. ,,Eesti väikejärvede eripära muutused" Järvevee segunemine Päike soojendab ainult järve ülakihte ning alumised kihid on jahedama temperatuuriga.
Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Neid leidub peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud Eesti järvedest. laialehine hundinui ahtalehine hundinui Halotroofne (soolatoiteline) veekogu Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. kare kaisel Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. VOOLUVEEKOGUD Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega
kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 1015 kraadi külmem kui Arktikas) SOOLSUS Merevee mineraalses koostises on enam kloriiderohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul SOOLSUS Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis
Värvikiht peaks nakkuma aluspinna külge võimalikult tugevasti. Seepärast tuleks teha kõik selleks, et aluspinna nakkevõimet parandada. Hoolikalt tehtud eeltöötlus on kogu värvimisprotsessi tähtsaim etapp. Värvi vastupidavusaeg hästi eeltöödeldud pinnal on mitu korda pikem, kui halvasti eeltöödeldud pinnal. Soolade eemaldamine Värvimata metallpindadel esineb roostetamist soodustavaid soolasid, nt. kloriide ja sulfaate. Need tekitavad nn. kohtkorrosiooni isegi siis, kui neid jääb värvi alla ka väga väikeste osakestena. Selline rooste eemaldab värvikihi pinnast ja lühendab märgatavalt värvi kaitsevõimet ja iga. Peale selle nõrgendavad aluspinnal olevad soolad värvi nakkumisvõimet. Selliste vees lahustuvate soolade eemaldamiseks kasutatakse vesipesu. Tavaliselt tehakse seda survepesumasinatega, parema tulemuse saamiseks kasutatakse lisaks ka harjamist. Pesemisel
Rakendatakse anaeroobse ja järgnevat aeroobset biopuhastusprotsessi. Viinavabriku puhul biotiikide süsteem, mis koosneb anaeroobsetest ja aeroobsetest biotiikidest. Väätiste tootmisest pärinev reovesi sisaldab suurtes kogustes taimetoitaineid. Selliste vete töötlemiseks võib rakendada järgnevat skeemi Kaevandusveed on tavaliselt happelised, mis on seotud püriidi bakteriaalse lagundamisega pH on alla 3, nad sisaldavad kuni 1000 mg/l Fe ning kuni 4000 mg/l sulfaate. Lubja lisamine toob kaasa ka raskmetallide sadenemise. Tselluloosi- ka paberitööstuses tekivad suured reovete hulgad. Reovete BHT on tavaliselt 100-300 mg/l Reovee eeltöötlemiseks kasutatakse koagulatsiooni lubjaga. Põhilisteks töötlemissõlmedeks on aga biotiigid. Farmaatsiatööstuse raskesti puhastatavad reoveed. Väga erineva koostisega ja seega ka erineva töötlusega. Nende vete puhul jääb BHT sageli vahemikku 1000-10000mg/l ning heljumi sisaldus - 10000-50000 mg/l.
Kloorivee oksüdeeruvad omadused on eelkõige tingitud atomaarse hapniku tekkest. Üks tuntuim hapnikku sisaldav klooriühend on kaaliumkloraat ehk KClO. Hapnik ja väävel Moodustavad ühendeid o.-a. II kuni VI. Negatiivses oksüdatsiooniastmes on nad metalliliste ja endast vähemaktiivsemate mittemetalliliste elementidega. Väävli aatomi raadius on suurem kui hapnikul, seetõttu loovutab ta elektrone kergemini. Väävliühenditest on looduses kõige rohkem sulfiide ja sulfaate. Eraldub vulkaanipurskel, kivisüsi, põlevkivi põlemisel. Hapnik: · Lõhnata, maitseta, värvuseta · Vees vähe lahustuv · Keemistemperatuur -183 C Molekulaarne hapnik on suhteliselt väheaktiivne, sest aatomitevaheline side molekulis on suhteliselt tugev. Kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik on tugevam oksüdeerija kui dihapnik, võib liituda ha dihapnikuga, muutudes osooniks. Osoon on terava
tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhj...
Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Kasutatakse ka paljude ainete kuivatamisel. Väävel põleb sinise leegiga. Väävel looduses Väävel on organismide elutegevuseks vajalik element. Taimed omastavad vees lahustunud väävliühendeid, peamiselt sulfaate juurtega mullast. Organismides toimuva valgusünteeso käigus sulfaadid redutseeruvad. Valkude lagunemisel soolebakterite tegevuse tulemusena tekivad uuesti sulfaadid. Elusorganismide jäänuste kõdunemisel tekib valkude lagunemisel H 2S mis väävlibakterite toimel oksüdeerubväävelhappeks ja sulfaatideks. Väävli põlemis/plahvatusreaktsioon. Happevihmad Inimtegevuse tagajärjel on looduslik tasakaal natuke rikutud. Mitmete kütuste põletamisel paiskub
Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist. Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8-9 (näiteks Ülemistes on pH 7,2-7,3). Rakud omastavad seda paremini. Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse.
3CO2 + 2S + H2O..3[CH2O] + moodustavad htse flogeneetilise rhma koos mittefototroofsete vvlibakteritega (Beggiatoa, Thiobacillus). Elupaika iseloomustavad: valguse olemasolu ja H2S, mis on enamasti prit lagunevast orgaanilisest ainest vi sulfaadi redutseerimist. Tekkinud vvel koguneb gloobulitena rakkudesse vi eraldatakse keskkonda. Oksdeeritud vvlihendite redutseerimine, dissimilatoorne sulfaadi redutseerimine (sulfaatne hingamine) SO42-, So .. H2S Protsessis osalevad sulfaate redutseerivad bakterid ja vvlit redutseerivad (organotroofsed) bakterid. Need bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina orgaaniliste hendite (vikese molekulmassiga org. happed, alkoholid, H2) oksdeerimisel anaeroobsetes tingimustes. Ranged anaeroobid, levinud veekogudes ja mullas. Sulfaate redutseerivad bakterid perekondadest Desulfomonas, Desulfovibrio, Desulfomaculum, Desulfobacter. Kasvavad laias pH ja soolsuse vahemikus. Vvlihendite redutseerimisel
VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal · Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. SOOLSUS · Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate KESKMINE SOOLSUS 35 PROMILLI · Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem · Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) 1) Läänemere soolsust vähendab kitsad Taani väinad. 2) Jõgede sissevool. 3) Sajab rohkem, kui aurustub. · Soolsust mõjutavad: sademete hulga ja auramise vahekord, jõgede suubumine, ühendus ookeaniga, mere vanus. HOOVUSED
Levinud metallid on ka (sisaldus %-des): Fe (4,65%), Ca (2,96%), Na(2,5%),K (2,5%), ülejäänud 85 elementi kokku alla 1% Looduses on elemendid peamiselt ühenditena. Lihtainetena: Au, Pt, Ag, Cu, S, C, õhu komponendid, He, Hg jmt. Hüdrosfäär 71% Maa pinnast (vedelas või tahkes olekus) Ookeanivees keskmiselt 3,5% lahustunud sooli (Läänemeres 0,2 … 1,6%, suurenedes Taani väinade suunas). Sooladest kõige rohkem halogeniide (85%, peam. Cl-), vähem sulfaate (11%) ja karbonaate (0,3%). Katioonidest leidub peam. Na+, Mg2+, K+, Ca2+ ja Sr2+, teisi alla 10 -5 %. Siseveekogude vees on 0,05% lahustunud sooli, peam. karbonaate (80% sooladest). Vees lahustunud O2 (N2 lahustub vähem) - oluliselt tähtis elusorganismidele. Biosfäär - elusorganismide toime sfäär (kogu hüdrosfäär, osa lito- ja atmosfäärist) Biosfääris kulgevad elementide ja liitainete ringlusprotsessid (tavaliselt eristatakse O, C, N, P ja H2O-ringet;
Spirillum - spiraal. Thermo - kuuma. Metanobacterium thermoautotrophicum - metaani moodustav soojust armastav autotroofne bakter. Phila - armastama. Ecto - hoiab väljaspool rakku.. Lacto - piim Bacillus - pulgakse Mega - suur Sfäär - kera Clostridium- kurikas Prekond thioploca (väävlipats) Halo - sool, fiil - armastama.. Pyrodiccium occultum. - oksüdeerib vesinikku ja redutseerib väävlit. Tõlkes tulevõrk. Desulfovibrio - de - redutseerib - sulfo - väävlit sisaldavaid sulfaate - vibrio - vibrioon. Rauda osküdeeriv bakter - leptothrix - thrix - niit. Stella - täheke. 6.Kui suur on bakter kui mikroskoobi suurendus on 1000x. Mida väiksem on rakk seda suurem on eripind. 7.Nimeta kümme ehituslikku ehk morfoloogilist tunnust mida kasut bakterite kirjeldamisel ja nimetamisel, süstematiseerimisel. Raku kuju Agregatsioon Jätkete olemasoli Kapsli olemasolu Raku suurus Gram järgi värvumine Klooniate morfoloogia Piilide ja viburite olemasolu
värvusega ühend. Väävel 1) Väävli leidumine looduses. 2) Väävli allotroopsed teisendid. 3) Väävli keemilised omadused (reageerimine metalli, vesiniku ja hapnikuga). 4) Iseloomustada divesiniksulfiidi (H2S) ja väävlioksiide (SO2, SO3). 1) Looduses leidub väävlit ehedalt ning ka paljude ühendite koostises, kõige enam sulfiide ja sulfaate. Samuti leidub teda kütustes (põlevkivi, kivisüsi). 2) Monokliinne väävel (nõelataoliste kristallidena, kui väävel sulatada) Plastiline väävel (veniva pruunika massina, kui sulanud väävel kallata külma vette) Rombiline väävel (kõige püsivam väävli teisend, ka monokliinne ja plastiline muutuvad seistes rombiliseks väävliks).
Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 29. Mikroobide levik mullas ja õhus Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige vähem pindmises kihis (päike kuumus jne). Kõige rohkem 10-20 cm sügavusel. Sügavamale minnes nende hulk väheneb. Ülemistes kohtades, kus palju org ainet
magneesiumi ioonid ning hüdrokarbonaadid. Soovitatavad vee töötlemise meetodid on järgmised: · ioonvahetus; · elektrodialüüs; · pöördosmoos; · hapetega neutraliseerimine; · reagentidega konditsioneerimine. Hüdrokarbonaatide neutraliseerimine väävel-, sool-, fosfor- ja piimhapetega on lihtsam võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis kutsub esile seadmete korrosiooni. 2. Sulfaadi või kaltsiumkloriidi lisamine veele- meetod mida kasutatakse meski ja õlle pH alandamiseks. 3. Reagentidega pehmendamise meetod- kasutatakse harva. Põhineb vees lahustunud
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
Mg sisaldus vees ületab reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Karedust põhjustavad katioonid, mis moodustavad seebiga lahustumatuid ühendeid. Ca ja Mg on peamised kareduse tekitajad siseveekogudes. Mööduv e. karbonaatne karedus ja püsiv karedus, mida põhjustavad kahevalentsete katioonide sulfaadid ja kloriidid. · Üldkaredust mõõdetakse kui Ca+Mg · Karedus aluselisus Sulfaadid Lähevad käiku, kui lõpeb hapnik. Sulfaate redutseerivad bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina org. ainete oksüdeerimisel anaer. Tingimustes. Mädamunahais. Kloriidsed veed levivad ariidses kliimas. Parasvöötmes ei ole domineerivad, v.a. mõnedes merelise tekkega järvedes. Kloriide leidub rohkesti olmereovees (inimkaasleja ioon) Kontsentratsioon Eesti pinnavetes mitmekordistus 1980-ndatel aastatel. Kloriidid mõjutavad organismide osmoregulatsiooni, kuid ainevahetuslik tarve nende järele on tühine ega muuda kloriidide sesoonset dünaamikat. N ja K
Leidub: peamiselt Kõrg-Eestis Iseloomulikud liigid: Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Osatähtsus: 36,4% uuritud järvedest Halotroofne (soolatoiteline) Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev rannalõugas (laguun). Toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Leidub: Mullutu ja Oesaare laht Iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Osatähtsus: 1,4% 13. Järvede taimestik: kaldaveetaimed, ujulehtedega taimed, veesisesed taimed, ja nende
lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide
akumuleerumise tagajärjel. Leidub: peamiselt Kõrg-Eestis Iseloomulikud liigid: Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid,räni-kardhein jt. Osatähtsus: 36,4% *Soolatoiteline (halotroofne)- Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev rannalõugas (laguun). Toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Leidub: Mullutu ja Oesaare laht Iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel,pilliroog. Osatähtsus: 1,4% Järvede liigitus tekke järgi: Voortevahelised järved -Pikad ja kitsad Paljud on soostunud kallastega ning kinni kasvamas. (Nt Soitsjärves ulatub mudakihi paksus ligi 15 m). N:Saadjärv, Pikkjärv Moreenküngaste lohkudes ja nõgude järved,-Enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad
Eestis vähem. Kruusa omadused paranevad, kui see purustada. 4. Vesi Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas. Ka merevett võib betoonis kasutada (va raudbetoon), kui soola sisaldus ei ole suurem kui 2%. Vees võib olla mitmeid betooni või sarruseid kahjustavaid ühendeid. Vett ei tohi betooni valmistamiseks kasutada kui see sisaldab suhkrut, väetisi, rasvu, happeid, sulfaate jms. 1.21 Raskebetooni füüsikalised omadused · Mahumass 1800-2500 kg/m3 · Poorsus 3-15% · Veeimavus 2-8% · Soojaerijuhtivus 1,4-1,8 W/m. oC Betoon kahaneb õhus kivistudes. Betooni korrosioonikindlus sõltub tsemendi ja täitematerjalide omadusest. Betoon liigitatakse küll tulekindlaks materjaliks, kuid juba 250 kraadi juures langeb tugevus umbes 25%. Arvestades sellega, et tulekahju korral võib toas lae all temperatuur tõusta üle
1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See sellest kõrgemal...
kinnitumist kudedele. b. Stimuleerib antikehade teket. c. Toodab ainevahetusprodukte d. Moodustub bakteristest. 2. Milles on tingitud Sveitsi juustu kibe maitse ja augud? a. Propionibacter shermani lisamisest b. Kuumutades eraldvad CO2 mullid 3. Millel põhineb hapukapsa ja hapukurkide saamine? a. Piimhappebakteritel 4. Millest on tingitud muda must värvus ja ebameeldiv lõhn? a. Anaeroobsete sulfaate redutseerivate bakterite tegevusest Bioloogia Page 33 Aine- ja energiavahetus 25. november 2009. a. 17:48 · Autotroofsed Organismid, kes kasuttavad oma elustagavuseks valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist ainet · Heterotroofsed Organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidud sisalduva org aine oksüdeerimisel
tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 27. Mikroobide levik mullas ja õhus. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige vähem pindmises kihis (päike kuumus jne). Kõige rohkem 10-20 cm sügavusel. Sügavamale minnes nende hulk väheneb. Ülemistes kohtades, kus palju org ainet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
