toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele turvas- soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas mustmuld tekivad kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tüseda huumushorisondiga, viljakas. Punamuld tugevalt happeline, savimineraalide ja rauarikas, asub troopikas, kõrbemuld sooladerikas, kuiv, aluseline, tihe struktuurne mass, leetmuld keerulise ehitusega, vaene saviosakeste Muld on tähtis, sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Eriti tähtis osa on mullal globaalses süsinikuringes.
Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm;
7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid kultuurtaimi. SELGITA MÕISTED: mandriline ja mereline kliima, külmad ja soojad hoovused, mitmerindeline mets, murenemine, pruunmuld, leetmuld, leetumine, taiga, heletaiga, tumetaiga, igikelts, rohtla, preeria, stepp, pusta, pampa, mustmuld, erosioon, uhtorg, tolmutorm.
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
väliskuju muutub esialgu vähe. Korrosioon, leostumine, karstumine. Niiskes, palavas kliimas. Alaliik bioloogiline murenemine (nt vetika/samblike kinnituvad kivimi pinnale) Tundra- gleistumine(toimub külmunud mulla ülessulamisel veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides), turvastumine (Pideva liigniiskuse kaasnev ainete puudulik lagunemine). Turv/glei muldi leidub ka teistes liigniisketes vööndites. Okasmets- leetmuld(hallikas-valge) Lehtmets- pruunmuld Rohtla- mustmuld Kõrb/poolkõrb- kuivad,heledad mullad Troopika- puna-või kollamuld Erosioon- mullaosakesed paigutuvad maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Pindmised, viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooni põhjused- nt mullapinda suurte paduvihmade eest kaitsva taimkatte hävitamine, lageraie nõllav(pindmine kiht hakkab liikuma, mulla elustik muutub)
Läti Metsandus · Metsad katavad 2,7 miljonit hektarit ehk 42% riigi pindalast(64 tuhat km2). · Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III
rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas; 6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla; 7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid. Põhimõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, mulla veerežiim, muldade kamardumine.
ümbritsevatel <250mm soostumine madalad punakurk, luming, maismaa-aladel rohttaimed, tarn, lumikäkk ubaleht, mustikas 3. Okasmetsad põhjapoolkeral, S 10(20) 400-1000 leetmuld kuusk, mänd, Ondatrad, hunt, karu, jahindus, Põhja-Ameerikas ja T -10(-30) nulg, lehis, tsuuga jänes, rebane, ilves, kalandus ja Euraasias ebatsuuga ja põder, nugis, orav, puidutööstus,
Kontrolltöö 11.klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde A-Huumushorisont; E-Väljauhtehorisont; B-Sisseuhtehorisont; C-Lähtekivim; D-Aluskivim. 4
2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu. Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad. 2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused. Leetmuld on nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsa muld, millel puudub huumushorisont , must muld aga on tülseda huumushorisondiga viljakas muld, mis on tekkinud sooja ja kuiva kliimaga Mis loodusvöödndile on mustmuld tüüpiline? Parasvöötme rohtla Millisele kaardile märgitud kohale on mustmuld iseloomulik? Koht A 2.9. Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga Kliima, elustik, reljeef, aeg Selgitage lähtekivimi mõju mulla kujunemisele 1
ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST BIOSFÄÄRI MÕJU TAIMKATE – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD VIHMAMETSADE KÕRBE PUNAMULD HALLMULD LEHTMETSA OKASMETSA ROHTLA PRUUNMULD LEETMULD MUSTMULD INIMTEGEVUS MULDADE HÄVIMINE VEE-EROSIOON – 56% TUULE-EROSIOON – 28% KEEMILINE REOSTUS – 12% FÜÜSIKALINE DEGRADEERUMINE – 4% EROSIOON MILLISTES PIIRKONDADES ON MULLAD KÕIGE ROHKEM HÄVIMISOHUS? VEE-EROSIOON VEE-EROSIOONI TEGURID EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS SADEMED, LUMESULAMISVEED ABINÕUD MÄENÕLVAD MUUTA ASTMELISEKS,
Eesti asuvad leetmullad liivadel, taigavööndis võivad nad olla ka liivsavil. Tekke ja ehituse järgi jagatakse leetmullad primaarseks (põline huumushorisondita metsamuld), huumuslikuks (profiilis järgneb metsakõdule õhuke A-horisont) ja sekundaarseks (primaarse leetmulla ülesharimise või raiestike rohukamaraga kattumise järel uuesti metsakasvanud ala muld, mille profiilis on endise ja uue E-horisondi vahel A-horisont). Leetmuld Kõige rohkem esineb leetmuldi Lõuna-Eestis. Leetjad mullad Mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud mullad; savist vaesunud heledale E-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas B-horisont. Leetjad mullad on neutraalsed või happelised vaid profiili ülaosas, nad on alustega küllastunud, huumusesisaldusega 2,54%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamullad. Leostunud mullad
4) Muldade kivisus Mulla tüübid - 1) Paepealne muld Tume, õhuke, all paekivi 2) Rähkmuld katab paks moreenihorisont, palju huumust, toitaineid, teravaservalisi paemurendeid 3) Veerismuld Kividerohke muld, mis asetseb moreeni peal 4) Leetjasmuld puudub huumus, toitevaene kiht peal ning selle all toiteaineterikas kiht 5) Leetunud muld umbes sama vist 6) Leedemuld umbes sama vist 7) Gleistunud leedemuld umbes sama vist ( savikiht on ka seal) 8) kamar-leetmuld sama vist... 9) Gleimuld Sinakas/rohekas gleihorisont, mis koosneb toorhuumusest ning tavaliselt on see mult leetunud 10) Madalsoomuld Enamasti mänd, üle 30cm turbahorisont ning selle all on gleihorisont. I Mets 1) Nõmmemets ülekaalus on mänd, muld pigem viljatu(liivane muld), ning rindeid on Puhmad, samblad/samblikud ning puurinne 2) Laanemets Viljakam muld, puurinne, rohurinne, samblad/samblikud
1m Niiskus ja temp. aasta jooksul vahelduvad ja arenevad, sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. 2.8. Tooge viilja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepdhjused. Leetmuld Mustmuld 1. erinevus huumushorisont leetmuldades kas puudub või on see Kdduhorisont alla 5 cm Huumuse teke toimub happelises Huumushorisont
Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont; Soostunud muld: Eestis laialdase levikuga; Jagunevad madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; Neid iseloomustab 30 cm paksune turbahorisont mille all on gleihorisont.
T turvas: palju vett ja orgaanilist ainet B sisseuhtehorisont: sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Erinevad mullad troopiline kliimavööde sademeid pole, ülekaaluga Leetmuld temp.amplituud · Parasvöötme okasmetsad; väga suur, füs · sademed > aurumine; murenemine Vihmamets Soe, palju Läbiuhteline · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt
auramine ja sademete hulk tasakaalustatud. Auramise ülekaal- sademeid vähem kui auramist. Aktiivsed: kliima- murenemisprotsesse, sademed. Organismid taimkattetüüp, aineringe. Inimtegevus- väetab, mulla tallamine, kuivendamine, niisutamine, saastamine, erosioon. Maailma mullad- tundramullad- tundragleimuld, temp. Madal, sademeid palju, A, AT, igikelts, Liigniiske, gleistumine, turvastumine, kultuur puudub. Okasmetsad-leetmuld, jahe niiske, O,A,E,B,C,D, läbiuhteline veerez. Leostumine, leetumine, kultuur puudub. Sega-ja lehtmetsad pruunmuld, niiske, mereline, A,B,C,D,E, läbiuhteline, veerez.kaltsifikatsioon, viljakas muld. Rohtlad- mustmuld, kontinentaalne kliima, A, B, C, veerez. Tasakaalus, kamardumine, viljakas muld.kõrbete mullad- kuiv, poolkuiv, A,B,C, aurustumine, sooldumine, ei sobi. Troopika. Pruunmuld, kuum, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhtumine,sooldumine, ferralisatsioon, ei sobi
01.2016) Võrdlev analüüs Põllumajanduse analüüsis vaatlen ühte arengu ja arenenud riiki. Võrdlen kahe riigi eksporti, importi, SKP-d, põllumajanduse toodangut ühe inimese kohta, vilja kandvat maa-ala ja palju muud. Vaadeldes mõlema riigi põllumajanduse tootmist aastas, siis Brasiilial oli 27% ja UK oli 60%, mis on Suurbritannia kohta väga hea, arvestades riigi pindala. SKP oli Brasiilias 13,1% võrra suurem kui Suurbritannias. Suurbritannia pinnaks on leetmuld, mis tegelikult sobib rohkem puude istutamiseks kui erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, sest see on väga happeline muld. Samas Brasiilias on niiske pinnas, siis on seal suhteliselt halb kasvatada nisu või üldse teravilju, sellepärast imporditakse sinna nisu. Samas UK-s tuuakse villa, liha, metalli ning teed. Atlast vaadates märkasin seda, et Suurbritannial on suurem eksport ning sissevedu kui Brasiilial.
õhutemperatuur niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. kõrge: 25-28 kraadi. Niiskust ja soojust on aga juba ekvatoriaalne/lähisekvatoriaalne küllaldaselt selleks, et siin võiksid kliimavööde. kasvada suuremad puud.Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. muld väheviljakas leetmuld, kuna: väheviljakad ferraliitmullad- 1) sademed>auramine punase värvusega, tuleneb 2)vähe taimejäänused(puude okkad) rohkest raua- ja alumiiniumoksiidedest. Mullad sisaldavad vähe huumust, seetõttu on nad väheviljakad
bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt! Mõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine. Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem Ökosüsteem-isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest Aineringe-ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi
mikroorganismide ja näriliste rohkus- töötlevad mulda ja rikastavad orgaanilise ainega rohttaimede rohkus Vahe pruunmullad keemiline murenemine merel.metsad huumuserikkad Metsavöönd sademeid piisavalt, t. mitte Okasmetsad Leetmuld eriti soodne happelised huumusained ( okkad) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustuvaiks ühenditeks Lehtmetsad Pruunmullad Leetumine küllaltki suure viljakusega, sest kõduneb palju puulehti ( vähem happelised)
ploomipuu jaoks liiga karmid talved (min temperatuur võib ulatuda kuni -35/-37 kraadini). Püsiv lumekate 100-110 päeva, paksus 25-30 cm. Suved väga soojad. Ööpäeva keskmine õhutemperatuuri(üle +10) summa 1850-1950. Sademete hulk(üle +10) 300-380. Aktiivse taimekasvuperioodi algus 10.-12. mai, lõpp 19-21. september. Aktiivse taimekasvuperioodi kestus 130-135 päeva. Enamlevinud mullatüüp ja selle iseloomustus: Kamar-leetmuld. Huumushorisondi paksus ulatub 20-30 cm-ni, mulla reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,8-6,5 piirides). Lõimiselt on muld kerge või keskmine saviliiv või liivsavi. Reljeef on tasane, väikese kallakuga põhja suunas. Põhjavesi asub 1-3 m sügavusel. Leethorisont on vaene saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja enamikust toiteelementidest. Väljauhteline. Sisseuhtehorisont moreenil raskesti eristatav lähtekivimist, liivadel esinevad huumuse- ja roostelaigud
niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp
välja Valdav mullaprotsess Muldade läbiuhtumine Muldade sooldumine Kamardumine (leetumine), muldade leostumine Mõju mullaviljakusele Mullaviljakuse langus Mullaviljakus langeb Mullaviljakus tõuseb Leetmuld (okasmets) kõrbemullad Parasvöötme rohtlad loodusvöönd Kliima isel / mõju mulla Mulla Mulla Isel Sobivus tek veereziim paksus mullaprotsessid kultuuride viljelemiseks
keskkonnas/vesi liigub ülevalt alla jms (osaülesanne 70) Kuidas: Läbi mulla imbudes/ülevalt alla liikudes kannab vesi toitained väljauhtehorisondist sisseuhtehorisonti. Väljauhtehorisont vaesub toitainetest jms. (osaülesanne 71) Mis loodusvööndile on leetmuld tüüpiline? Õige vastus märkige X-ga. Sagedasemad eksimused: A. kõrb 19% pakkus leetmulda tüüpiliseks parasvöötme B. parasvöötme rohtla rohtlas ja 11% tundras. C. X parasvöötme okasmets D. tundra E. vahemereline põõsastik
Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks. Mulla loodusliku arengu tagajärjel kujuneb soostunud leetmuld ja soostunud kamarmuld aja jooksul soomullaks, soostunud mineraalmaa sooks. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Esmajoones soostuvad reljeefi madalamad alad, kuhu koguneb vesi. • Jääjärvetasandikel soodustab –viirsavi • Rannikul soodustab –rannavallid ja luited Mineraalmaa soostumist soodustavad veel: • Allikad-allikasood • Nõrgkivimoodustumine - mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht • Metsapõlengud • Kopratammid
takistamine), inimene (ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, muulide ja muude rajatiste rajamisega, suurte kivide sinnaviimise või äraviimisega). 9. Mullateke tegurid ja murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine mis tegurid mõjutavad ja kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld, mustmuld, leetmuld, pruunmuld. Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ning mineraalainerikkuse. Kliimast sõltub murenemisprotsessi kiirus ja iseloom, vee liikumine mullas, taimkatte kujunemine ning mullasisene bioloogiline aktiivsus. Murenemisprotsesside eriti olulised mõjutajad on temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord
Nt Rootsi, Saksamaa, Jaapan jt arenenud riigid. Rahvastikuprotsessid on pikaldased, kiireid muutusi ei toimu. Kõik maailma piirkonnad läbivad need etapid, mõnd etappi vahele jätta ei ole võimalik. Pilet 10. 1. Levinumad mullad. Nende kujunemine. Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad;
mände) ja soometsi e metsastunud soid (nt lodu). Kõdusoo on kuivendatud soo. Jääksoo on ärakasutatud turbasoo. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld ja edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese ja happelise vee puhul soostunud leetmuld ja edasisel soostumisel rabamuld. Lodu - toitainerohke pinnavee läbivooluga liigniiske ala. Kuivendatud lodumets kujuneb kõdusoovõi salukuusikuks. Turbasamblad - on valkjasrohelised, pruunikad või punakad, risoidideta, nende 2-50 cm kõrgune vars kasvab tipust ja kõduneb alumisest otsast. Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad. Eestis kasvab 36 liiki turbasamblaid; tavalisimad on
Vii kokku toodud selgitused õige mullatekkeprotsessiga. Miks esineb kuiva kliimaga aladel muldade sooldumist? 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld:
turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 67. Samblasoometsade üldiseloomustus. 68. Rohusoometsade üldiseloomustus. 69. Kõdusoometsade üldiseloomustus. 70. Iseloomusta pohla kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp
niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp
pidev gleihorisont. Gleistumine liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel moodustuvate ferroühendite (rauaühendite) reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pikaajalise liigniiskuse tingimustes tekivad gleimineraalid; ajutise liigniiskuse korral aga roostetäpid. Gleirendiina gleimullad, milledel on kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Gleistunud leetmuld happelised mullad, mis on kujunenud ajutise liigniiskuse tingimustes. Huumushorisont on selgelt väljakujunenud. Gleistunud leedemullad happelised liivmullad, mis on kujunenud ajutise liigniiskuse tingimustes. Huumushorisont pole selgelt väljakujunenud. Glükosiidid on ained, kus süsivesikud on liitunud teiste orgaaniliste ainetega, sageli annavad glükosiidid taimedele maitse ja aroomi. Ohtlikud on südameglükosiidid, mida leiame nt
annaabi.ee 
