Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp. , õhu, vee ja organismide toimel. Murenemise liigid: füüsikaline murenemine e rebenemine teguriteks on temp kõikumine, vee külmumine ja sulamine, taimede elutegevus(jahe ja kuiv piirkond nt kõrb). Keemiline murenemine e porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduho...
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid kultuurtaimi. SELGITA MÕISTED: mandriline ja mereline kliima, külmad ja soojad hoovused, mitmerindeline mets, murenemine, pruunmuld, leetmuld, leetumine, taiga, heletaiga, tumetaiga, igikelts, rohtla, preeria, stepp, pusta, pampa, mustmuld, erosioon, uhtorg, tolmutorm.
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim- peenem pindmised murenenud kivim Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Sõltub kivimite mineraalsest koostisest, mullavee omadustest, murenemise ajast. Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed · Reljeef · Kliima · Aeg · Organismid · Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotaks...
Läti Metsandus · Metsad katavad 2,7 miljonit hektarit ehk 42% riigi pindalast(64 tuhat km2). · Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III
rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas; 6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla; 7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid. Põhimõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, mulla veerežiim, muldade kamardumine.
ümbritsevatel <250mm soostumine madalad punakurk, luming, maismaa-aladel rohttaimed, tarn, lumikäkk ubaleht, mustikas 3. Okasmetsad põhjapoolkeral, S 10(20) 400-1000 leetmuld kuusk, mänd, Ondatrad, hunt, karu, jahindus, Põhja-Ameerikas ja T -10(-30) nulg, lehis, tsuuga jänes, rebane, ilves, kalandus ja Euraasias ebatsuuga ja põder, nugis, orav, puidutööstus,
Kontrolltöö 11.klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde A-Huumushorisont; E-Väljauhtehorisont; B-Sisseuhtehorisont; C-Lähtekivim; D-Aluskivim. 4
BIOSFÄÄR 2.1 Millist tüüpi murenemine on ülekaalus kõrbetes? Füüsikaline murenemine, sest kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur 2.2. otsustage, kas väide on t6ene v6i viäär. pdhjendage oma otsust. Tõene/väär vihmametsas on ülekaalus keemiline murenemine- see on tõene, sest niiske ja kuum kliima soodustab keemilist murenemist 2.3. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mõju keemilisele murenemisele. Temperatuuri mõju- Keemiline murenemine on intensiivsem soojas ja niiskes kliimas, sest kõrgete temperatuuridega on keemilised protsessid intensiivsemad. Sademete hulga mõju- sademed mõjutavad mulla taimestikku ja mullaelustikku 2'4 Millised järgmistest viädetest iseloomustavad füüsikalist murenemist ehk rabenemist? Kaks tõest väidet tähistage X-ga. Ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi. X ulatuslikud ööpävased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi. Protsessi ...
ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST BIOSFÄÄRI MÕJU TAIMKATE – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD VIHMAMETSADE KÕRBE PUNAMULD HALLMULD LEHTMETSA OKASMETSA ROHTLA PRUUNMULD LEETMULD MUSTMULD INIMTEGEVUS MULDADE HÄVIMINE VEE-EROSIOON – 56% TUULE-EROSIOON – 28% KEEMILINE REOSTUS – 12% FÜÜSIKALINE DEGRADEERUMINE – 4% EROSIOON MILLISTES PIIRKONDADES ON MULLAD KÕIGE ROHKEM HÄVIMISOHUS? VEE-EROSIOON VEE-EROSIOONI TEGURID EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS SADEMED, LUMESULAMISVEED ABINÕUD MÄENÕLVAD MUUTA ASTMELISEKS,
Eesti asuvad leetmullad liivadel, taigavööndis võivad nad olla ka liivsavil. Tekke ja ehituse järgi jagatakse leetmullad primaarseks (põline huumushorisondita metsamuld), huumuslikuks (profiilis järgneb metsakõdule õhuke A-horisont) ja sekundaarseks (primaarse leetmulla ülesharimise või raiestike rohukamaraga kattumise järel uuesti metsakasvanud ala muld, mille profiilis on endise ja uue E-horisondi vahel A-horisont). Leetmuld Kõige rohkem esineb leetmuldi Lõuna-Eestis. Leetjad mullad Mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud mullad; savist vaesunud heledale E-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas B-horisont. Leetjad mullad on neutraalsed või happelised vaid profiili ülaosas, nad on alustega küllastunud, huumusesisaldusega 2,54%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamullad. Leostunud mullad
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Ve...
1m Niiskus ja temp. aasta jooksul vahelduvad ja arenevad, sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. 2.8. Tooge viilja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepdhjused. Leetmuld Mustmuld 1. erinevus huumushorisont leetmuldades kas puudub või on see Kdduhorisont alla 5 cm Huumuse teke toimub happelises Huumushorisont
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehor...
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim...
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
01.2016) Võrdlev analüüs Põllumajanduse analüüsis vaatlen ühte arengu ja arenenud riiki. Võrdlen kahe riigi eksporti, importi, SKP-d, põllumajanduse toodangut ühe inimese kohta, vilja kandvat maa-ala ja palju muud. Vaadeldes mõlema riigi põllumajanduse tootmist aastas, siis Brasiilial oli 27% ja UK oli 60%, mis on Suurbritannia kohta väga hea, arvestades riigi pindala. SKP oli Brasiilias 13,1% võrra suurem kui Suurbritannias. Suurbritannia pinnaks on leetmuld, mis tegelikult sobib rohkem puude istutamiseks kui erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, sest see on väga happeline muld. Samas Brasiilias on niiske pinnas, siis on seal suhteliselt halb kasvatada nisu või üldse teravilju, sellepärast imporditakse sinna nisu. Samas UK-s tuuakse villa, liha, metalli ning teed. Atlast vaadates märkasin seda, et Suurbritannial on suurem eksport ning sissevedu kui Brasiilial.
õhutemperatuur niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. kõrge: 25-28 kraadi. Niiskust ja soojust on aga juba ekvatoriaalne/lähisekvatoriaalne küllaldaselt selleks, et siin võiksid kliimavööde. kasvada suuremad puud.Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. muld väheviljakas leetmuld, kuna: väheviljakad ferraliitmullad- 1) sademed>auramine punase värvusega, tuleneb 2)vähe taimejäänused(puude okkad) rohkest raua- ja alumiiniumoksiidedest. Mullad sisaldavad vähe huumust, seetõttu on nad väheviljakad
bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt! Mõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine. Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem Ökosüsteem-isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest Aineringe-ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi
mikroorganismide ja näriliste rohkus- töötlevad mulda ja rikastavad orgaanilise ainega rohttaimede rohkus Vahe pruunmullad keemiline murenemine merel.metsad huumuserikkad Metsavöönd sademeid piisavalt, t. mitte Okasmetsad Leetmuld eriti soodne happelised huumusained ( okkad) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustuvaiks ühenditeks Lehtmetsad Pruunmullad Leetumine küllaltki suure viljakusega, sest kõduneb palju puulehti ( vähem happelised)
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) ...
niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp
välja Valdav mullaprotsess Muldade läbiuhtumine Muldade sooldumine Kamardumine (leetumine), muldade leostumine Mõju mullaviljakusele Mullaviljakuse langus Mullaviljakus langeb Mullaviljakus tõuseb Leetmuld (okasmets) kõrbemullad Parasvöötme rohtlad loodusvöönd Kliima isel / mõju mulla Mulla Mulla Isel Sobivus tek veereziim paksus mullaprotsessid kultuuride viljelemiseks
keskkonnas/vesi liigub ülevalt alla jms (osaülesanne 70) Kuidas: Läbi mulla imbudes/ülevalt alla liikudes kannab vesi toitained väljauhtehorisondist sisseuhtehorisonti. Väljauhtehorisont vaesub toitainetest jms. (osaülesanne 71) Mis loodusvööndile on leetmuld tüüpiline? Õige vastus märkige X-ga. Sagedasemad eksimused: A. kõrb 19% pakkus leetmulda tüüpiliseks parasvöötme B. parasvöötme rohtla rohtlas ja 11% tundras. C. X parasvöötme okasmets D. tundra E. vahemereline põõsastik
Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks. Mulla loodusliku arengu tagajärjel kujuneb soostunud leetmuld ja soostunud kamarmuld aja jooksul soomullaks, soostunud mineraalmaa sooks. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Esmajoones soostuvad reljeefi madalamad alad, kuhu koguneb vesi. • Jääjärvetasandikel soodustab –viirsavi • Rannikul soodustab –rannavallid ja luited Mineraalmaa soostumist soodustavad veel: • Allikad-allikasood • Nõrgkivimoodustumine - mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht • Metsapõlengud • Kopratammid
takistamine), inimene (ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, muulide ja muude rajatiste rajamisega, suurte kivide sinnaviimise või äraviimisega). 9. Mullateke tegurid ja murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine mis tegurid mõjutavad ja kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld, mustmuld, leetmuld, pruunmuld. Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ning mineraalainerikkuse. Kliimast sõltub murenemisprotsessi kiirus ja iseloom, vee liikumine mullas, taimkatte kujunemine ning mullasisene bioloogiline aktiivsus. Murenemisprotsesside eriti olulised mõjutajad on temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
mände) ja soometsi e metsastunud soid (nt lodu). Kõdusoo on kuivendatud soo. Jääksoo on ärakasutatud turbasoo. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld ja edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese ja happelise vee puhul soostunud leetmuld ja edasisel soostumisel rabamuld. Lodu - toitainerohke pinnavee läbivooluga liigniiske ala. Kuivendatud lodumets kujuneb kõdusoovõi salukuusikuks. Turbasamblad - on valkjasrohelised, pruunikad või punakad, risoidideta, nende 2-50 cm kõrgune vars kasvab tipust ja kõduneb alumisest otsast. Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad. Eestis kasvab 36 liiki turbasamblaid; tavalisimad on
Vii kokku toodud selgitused õige mullatekkeprotsessiga. Miks esineb kuiva kliimaga aladel muldade sooldumist? 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld:
turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 67. Samblasoometsade üldiseloomustus. 68. Rohusoometsade üldiseloomustus. 69. Kõdusoometsade üldiseloomustus. 70. Iseloomusta pohla kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp
niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp
pidev gleihorisont. Gleistumine liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel moodustuvate ferroühendite (rauaühendite) reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pikaajalise liigniiskuse tingimustes tekivad gleimineraalid; ajutise liigniiskuse korral aga roostetäpid. Gleirendiina gleimullad, milledel on kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Gleistunud leetmuld happelised mullad, mis on kujunenud ajutise liigniiskuse tingimustes. Huumushorisont on selgelt väljakujunenud. Gleistunud leedemullad happelised liivmullad, mis on kujunenud ajutise liigniiskuse tingimustes. Huumushorisont pole selgelt väljakujunenud. Glükosiidid on ained, kus süsivesikud on liitunud teiste orgaaniliste ainetega, sageli annavad glükosiidid taimedele maitse ja aroomi. Ohtlikud on südameglükosiidid, mida leiame nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
