kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede liigirikkust.
MEIE TALVISED LINNUD NING LINNUTOIDUMAJA MEISTERDAMINE Kristjan Kull , Mart Somelar SisseJuhatus Linnud Eestis Linnud jagunevad kahte liiki: paiga- ja rändlinnud. Paigalinnud on harkas, nurmkana või puukoristaja Talvel võib kohata umbes 150 linnuliiki, kuid koduaias jääb see arv umbes 40 liigini. Talvitavate lindude loendused võimaldavad saada ülevaate populatsioonide seisundist ja suurusest. Toitumine Toitumise poolest jagunevad linnud nii sega- kui ka loomtoiduliseks. Segatoidulised linnud söövad näiteks pungi, vilju, seemneid või teri. Röövlinnud söövad näiteks teisi linde, närilisi. Täiskasvanud linnud söövad 2-6 korda päevas. Lindudele võib toiduks pakkuda pekitükke, kaerahelbeid või pähkleid. Lindudele sobilikud majad Väike lind ei tunne end suures majas mugavalt ja ka suur lind ei saa väikses majas pesitseda. Lindude pesakastide ehitamiseks on olemas soovitusliku...
Linnumaja Valmistamine Priit Pahla Saaremaa Ühisgümnaasium, 9B klass Ülevaade - Loovtöö eesmärgiks oli linnumaja valmistamine. Linnumaju on mitut sorti, kuid enim levinud on nö. klassikaline linnumaja. On teistsuguse kuju ja ehitusega linnumaju teistele linnuliikidele, samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. SISSEJUHATUS Linnumaja on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks. Pesakaste kasutavad enamasti mets- või kodustatud linnud. Pesakastides võivad samuti elada imetajad, näiteks oravad ja nahkhiired. Pesakastis on linnupojad paremini kaitstud. Pesakasti ühes seinas asub tüüpiliselt ümar avaus, kust linnud saavad väljuda ja hiljem kasti tagasi lennata. Ava suurus määrab ära selle, kes pesakasti elama asub. Väiksematesse pesakastidesse tulevad käblikud, pöialpoisid ja teised väiksemad linnud, kuid pesakaste on o...
52) mudatilder Tringa glareola; 53) veetallaja Phalaropus lobatus; 54) jõgitiir Sterna hirundo; 55) randtiir Sterna paradisaea; 56) väiketiir Sterna albifrons; 57) mustviires Chlidonias niger; 58) õõnetuvi Columba oenas; 59) lumekakk Nyctea scandiaca; 60) vöötkakk Surnia ulula; 61) värbkakk Glaucidium passerinum; 62) kodukakk Strix aluco; 63) händkakk Strix uralensis; 64) öösorr Caprimulgus europaeus; 65) vaenukägu Upupa epops; 66) väänkael Jynx torquilla; 67) hallpea-rähn Picus canus; 68) musträhn Dryocopus martius; 69) tamme-kirjurähn Dendrocopos medius; 70) väike-kirjurähn Dendrocopos minor; 71) nõmmelõoke Lullula arborea; 72) kaldapääsuke Riparia riparia; 73) suitsupääsuke Hirundo rustica; 74) hänilane Motacilla flava; 75) kuldhänilane Motacilla citreola; 76) vesipapp Cinclus cinclus; 77) hoburästas Turdus viscivorus; 78) vööt-põõsalind Sylvia nisoria;
Maja peremees sisemõõdud sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast Soo-, põhja- ja tutt-tihane, 9x9 22-25 3 5 2-3m must-kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m Kõige enam levinud on nö. klassikaline pesakast (vt. joonis). On ka hulk teistsuguse kuju ja ehitusega pesakaste teistele linnuliikidele (nt
paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse
). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas. Iseloomulikud taimeliigid: madal-mustjuur, harilik härghein, naat, maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk. Imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael. 4) Eutroofne (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt.
Sipelgad ja nende liigirikkus Referaat Sisukord: SISUKORD:.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 ÜLDKIRJELDUS....................................................................................................................................................3 SIPELGATE LIIKE ERINEVATES PAIKKONDADES...................................................................................3 TAKSONOOMIA....................................................................................................................................................4 OHUSTATUD LIIGID................................................................................................
Paljud lendavad ka Lõuna-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Seal talvitub näiteks meie sookurgi, röövlinde, tikutajaid, värvulisi jt. Mõned võivad lennata ka Musta mere poole. Kõiki neid linnuliike nimetatakse lähiränduriteks. Ülejäänud on kaugrändurid, kellest enamik läheb Aafrikasse teisele poole Sahara kõrbe. Neist tuntuimad on suitsupääsuke, valge-toonekurg, kägu ja ööbik, kuid sinna lendavad ka kahlajad, kalakotkas, rukkirääk, väänkael, piiritaja, öösorr, põõsalinnud, kärbsenäpid, peoleo jpt. Indias või Kagu-Aasias talvitub ainult viis linnuliiki: väike-käosulane, aed-roolind, nõlva-lehelind, väikekärbsenäpp ja karmiinleevike. Randtiir veedab enamiku talvest aga hoopis Antarktika vetes või isegi Austraalias. Kõrvukräts. Peoleo. Luitsnokk-part. 6 Paljudel liikidel lendavad mõned isendid Aafrikasse, teised jäävad Vahemere ümbrusesse või hoopis Lääne-Euroopasse. Veelgi segasemaks teeb pildi Eesti
Tumedalt tükitud loomaliikide kohta on vaja täita tabel Loomade häälitsused ja laul Kõrv loodusesse. 2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. (http://www.loodusheli.ee/) Liik Selts Häälitsuse/laulu kirjeldus Välimus - iseloomulikud Kooslus, kus elab tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool...
Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised – enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur- kirjurähn, väike-kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind 16 Selts värvulised – Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N. kaljukukes, ida-türanntikat), lüürasabalised (N. lüürasaba) ja laululised (N.
Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised N. öösorr Selts pikatiivalised väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur-kirjurähn, väike- kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind Selts värvulised Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N. kaljukukes, ida- türanntikat), lüürasabalised (N. lüürasaba) ja laululised (N. lõolased, vareslased, tihaslased, rästaslased, kuldnoklased, vintlased, varblased, lehtlalindlased, põõsalindlased, västriklased, kangurlindlased jt) 16.3.9
rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas. Iseloomulikud taimeliigid: madal-mustjuur, harilik härghein, naat, maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk. Imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael,. Pärisaruniitude hulka kuuluvad puisniidud ja puiskarjamaad. Palurohumaad: Tekkinud palumetsadest –sekundaarsed. Toitainetevaesed happelise reaktsiooniga liivmullad. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Kasutatud karjamaadena. Hõre puu-ja põõsarinne: mänd, kask, kadakas. Liigivaesed, peamiselt kõrrelised. 6 taimekooslust. Tedremaran, võnkvars, punane aruhein, lõhnav maarjahein, põld-piihein, koerakannike, harilik tarn, käbihein.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
