kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede liigirikkust.
läbimõõt cm Sootihane 9 x 9 2225 3 Põhjatihane 9 x 9 2225 3 Tutttihane 9 x 9 2225 3 Mustkärbsenäpp 9 x 9 2225 3 Rasvatihane 12 x 12 2228 34,5 Sinitihane 12 x 12 2228 34,5 Väänkael 12 x 12 2228 34,5 Puukoristaja 12 x 12 2228 34,5 Aedlepalind 12 x 12 2228 34,5 Kuldnokk 14 x 14 2835 5 Kakud 25 x 25 6065 1012
Kasti Lennuava Lennuava kaugus Kasti kõrgus Maja peremees sisemõõdu sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast d Soo-, põhja- ja tutt- tihane, must- 9x9 22-25 3 5 2-3m kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m Linnumaja valmistamiseks läks vaja: 1) Lauda mille paksus on 20-25mm 2) Saagi 3) Kurve 4) Akudrelli 5) Puuri, tikksaagi Töö käik: 1) Esiteks lõikasin välja põhja ja katuse 2) Lõikasin välja seinad
52) mudatilder Tringa glareola; 53) veetallaja Phalaropus lobatus; 54) jõgitiir Sterna hirundo; 55) randtiir Sterna paradisaea; 56) väiketiir Sterna albifrons; 57) mustviires Chlidonias niger; 58) õõnetuvi Columba oenas; 59) lumekakk Nyctea scandiaca; 60) vöötkakk Surnia ulula; 61) värbkakk Glaucidium passerinum; 62) kodukakk Strix aluco; 63) händkakk Strix uralensis; 64) öösorr Caprimulgus europaeus; 65) vaenukägu Upupa epops; 66) väänkael Jynx torquilla; 67) hallpea-rähn Picus canus; 68) musträhn Dryocopus martius; 69) tamme-kirjurähn Dendrocopos medius; 70) väike-kirjurähn Dendrocopos minor; 71) nõmmelõoke Lullula arborea; 72) kaldapääsuke Riparia riparia; 73) suitsupääsuke Hirundo rustica; 74) hänilane Motacilla flava; 75) kuldhänilane Motacilla citreola; 76) vesipapp Cinclus cinclus; 77) hoburästas Turdus viscivorus; 78) vööt-põõsalind Sylvia nisoria;
Maja peremees sisemõõdud sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast Soo-, põhja- ja tutt-tihane, 9x9 22-25 3 5 2-3m must-kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m Kõige enam levinud on nö. klassikaline pesakast (vt. joonis). On ka hulk teistsuguse kuju ja ehitusega pesakaste teistele linnuliikidele (nt
paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse
). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas. Iseloomulikud taimeliigid: madal-mustjuur, harilik härghein, naat, maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk. Imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael. 4) Eutroofne (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt.
piisavalt kahjurikindlad. [7] Kaitse loomariigi esindajate kahjustava tegevuse vastu Võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga on metsloomade kahjustused märksa väiksemad. Imetajatest on kõige ohtlikumad metssead, kes otsivad sealt toitu ja kasutavad pesasid ka magamiskohtasdena. Harvemini rikuvad pesi ka mägrad, rebased karud jt. Lindudest on siplegate peamiseks vaenlaseks rähnlased(roherähn, kirjurähnid, väänkael). Loomade poolt tehtud kahjustusi saab vältida järgmiste abinõudega: 1.Pesade kohale asetatakse plastik või traatvõrgust kaitsetelgid, mis takistavad loomade juurdepääsu pesani. Võrk ei tohi olla liiga tihe, et see segab pesa mikrokliimat- pesad võivad hallitama minna. 2.Pesakuhil kaetakse kuuseokstega. See metoodika töötab samal põhimõttel, kui võrktelgikagi, kuid on käepärasem, see eest võib tuua kaasa kahjulike mõjusid pesakuhila mikrokliima ja õhuvahetusele. 3
Paljud lendavad ka Lõuna-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Seal talvitub näiteks meie sookurgi, röövlinde, tikutajaid, värvulisi jt. Mõned võivad lennata ka Musta mere poole. Kõiki neid linnuliike nimetatakse lähiränduriteks. Ülejäänud on kaugrändurid, kellest enamik läheb Aafrikasse teisele poole Sahara kõrbe. Neist tuntuimad on suitsupääsuke, valge-toonekurg, kägu ja ööbik, kuid sinna lendavad ka kahlajad, kalakotkas, rukkirääk, väänkael, piiritaja, öösorr, põõsalinnud, kärbsenäpid, peoleo jpt. Indias või Kagu-Aasias talvitub ainult viis linnuliiki: väike-käosulane, aed-roolind, nõlva-lehelind, väikekärbsenäpp ja karmiinleevike. Randtiir veedab enamiku talvest aga hoopis Antarktika vetes või isegi Austraalias. Kõrvukräts. Peoleo. Luitsnokk-part. 6 Paljudel liikidel lendavad mõned isendid Aafrikasse, teised jäävad Vahemere ümbrusesse või hoopis Lääne-Euroopasse. Veelgi segasemaks teeb pildi Eesti
kõik must. Noorlindudel on metsade keskosadeni kiirusulestik punane ja sabaalune välja. roosa. Suur-kirjurähni saba on *Suur-kirjurähn teravatipuline ning väga jäik. Väänkael Händkakk Karvasjalg-kakk Kassikakk Kakulised Kassikakul on eriline hääl ja laul mis Täiskasvanud kassikaku ülapool on Kassikakke võib kostab klassikalise uhuuna kirju. Ruugel, kollakal või harvem trehvata rabamännikutes valkjal taustal on tumepruun piki-, ja avaramates
Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised – enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur- kirjurähn, väike-kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind 16 Selts värvulised – Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N. kaljukukes, ida-türanntikat), lüürasabalised (N. lüürasaba) ja laululised (N.
Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised N. öösorr Selts pikatiivalised väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur-kirjurähn, väike- kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind Selts värvulised Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N. kaljukukes, ida- türanntikat), lüürasabalised (N. lüürasaba) ja laululised (N. lõolased, vareslased, tihaslased, rästaslased, kuldnoklased, vintlased, varblased, lehtlalindlased, põõsalindlased, västriklased, kangurlindlased jt) 16.3.9
rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas. Iseloomulikud taimeliigid: madal-mustjuur, harilik härghein, naat, maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk. Imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael,. Pärisaruniitude hulka kuuluvad puisniidud ja puiskarjamaad. Palurohumaad: Tekkinud palumetsadest –sekundaarsed. Toitainetevaesed happelise reaktsiooniga liivmullad. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Kasutatud karjamaadena. Hõre puu-ja põõsarinne: mänd, kask, kadakas. Liigivaesed, peamiselt kõrrelised. 6 taimekooslust. Tedremaran, võnkvars, punane aruhein, lõhnav maarjahein, põld-piihein, koerakannike, harilik tarn, käbihein.
annaabi.ee 
