Kaks vihmaussi liibuvad mõneks ajaks kõhtmise osaga teineteise vastu ja kattuvad limakihiga. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon, kuhu ta muneb oma munad. 25.Vihmaussid kobestavad mulda, parandavad mulla viljakust. 26.Elavad mageveekogudes. Väikesed selgrootud neelab, suurema saagi vihmaussid või konnakullesed aga tükeldab lõugadega. 27.Elavad peamiselt meres. Toituvad peamiselt vetikatest või mudast. 28.Hulkharjasussid hingavad lõpustega, väheharjasussid aga naha kaudu. Hulkharjasussid toituvad vetikatest või mudast, väheharjasussid toituvad aga taimejäänustest ja muust orgaanilisest ainest. Hulkharjasussid suudavad ujuda, väheharjasussid suudavad aga ainult keha kokku tõmmates edasi liikuda. 29.Väheharjasussid elavad mullas kui maapeal, kaanid aga mageveekogudes. Väheharjasussidel puudub pea, kaanil on aga suu ja selgmisel küljel täppsilmad.
hk Mollusca (limused) kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid) hk Nematomorpha hk Tardigrada hk Onychophora (küüsikloomad) (jõhvussid) (loimurid) hk Arthropoda (lülijalgsed)
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest
Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Valgusküllasuse säilimine Palumetsa koosluse püsimiseks ei ole mõistlik korraldada lageraiet, sest endine liigiline kooslus ei pruugi taastuda
b.iii. Pruunkaru b.iv. Valgejänes b.v. Kaelushiir b.vi. Rebane b.vii. Siil b.viii. Musträhn b.ix. Rästik c. Putukad c.i. Männikärsakas c.ii. Männivaablane c.iii. Tigu c.iv. Nälkjas c.v. Ämblikud c.vi. Seeneuss d. Mullaelustik d.i. Seened d.ii. Bakterid d.iii. Väheharjasussid 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? a. Klimaatilised tingimused a.i. Parasvööde ja taiga ääreala b. Mullastik b.i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i. Liivane muld juhib vee kiiresti sügavamatesse kihtidesse d. Toitainete sisaldus d.i
kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ;
kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ;
sigimiselundkona. Lahksuguline loom. Parasiituss omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja Jäämere ja India ookeani saared. Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased.
2. Keriloomad - kõige väiksemad - arvukaim keriloom Keratella cochlearis - domineerivad arvukuselt 3. Aerjalgsed - kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult - arvukuselt moodustavad 2-3% 2.5 Põhjaloomastik · Ligi 500 liiki · Vormirohkeimad rühmad: - Chironomidae (111 liiki) - Mollusca (83 liiki) - Oligochaeta (59 liiki) 1. Surusääsklased e hironomiidid liigirikkaim 2. Väheharjasussid ohtraim loomarühm 3. Väikesed limused nii biomassilt kui arvukuselt alla hironomiididele ja väheharjasussidele · Kaanid ,,muude" põhjaloomade seas kaalukaim rühm (12 leitud liigist oli arvukaim pisikaan) 2.6 Kalad · Peipsi kalafauna liigirikas · 37 kalaliiki · Turul nõutavamad: - koha - ahven · Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale: - latikas - särg - ahven · Kaitse all 6 liiki (Harjust, tõugjat ja säga ei tohi püüda!) 2
närviketist Suu ja neel ümbritsetud kidadega Kas tõeline tsöloom või pseudotsöloom? Selle üle vaieldakse, kuid hilisemad uuringud (Shapeero, 1961) on välja toonud, et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte Eluviis, toitumine Mere- ja bentose eluviisiga Esinevad vastsestaadiumid Kiskjad Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui
Parasiituss – omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Loe rõngusside lühikirjaldust siit. Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja – Jäämere ja India ookeani saared. Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik.
Kindlat sigimisperioodi vihmaussidel pole. Kookoneid tehakse siis, kui muld on parajalt niiske ja mitte liiga külm, rohkem kevadel, vähem sügisel. Enamik vihmausse süüakse ära esimestel elunädalatel. Kellel õnnestub vanemaks elada, see saab mõne kuu pärast või hiljemalt järgmisel aastal suguküpseks ning hakkab ise sigima. Kui on õnne, elavad suuremad vihmaussid mitu aastat. SUGULASED Vihmaussid kuuluvad klassi Oligochaeta - väheharjasussid, võrreldes hulkharjasussidega (Polychaeta) on neil harjaseid üldjuhul vähem ja hõredamalt. Kui palju väheharjasusse kokku on, ei tea päris täpselt keegi. Üle kolme tuhande liigi kindlasti, võibolla et koguni neli-viis tuhat liiki. Enamik väheharjasusse elab mullas. Vaid kolmandik sellesse klassi kuuluvatest loomadest eelistab elupaigana veekogusid, enamasti mageveelisi. Vihmaussi lülistunud keha igal lülil on neli paari harjaseid, mis enamasti paiknevad kella
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
kus areneb uus solge. Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased:
olevatel esemetel ja veetaimedel Võrtsjärves on enim uuritud vaid makrozoobentost loomi, kelle pikkus on üle 1 2 mm, sest neid saab ka palja silmaga näha Submikroskoopiliste, väikseimate hulkraksete loomade (meiobentose) ja üherakuliste põhja zooprotistide (mikrozoobentose) kohta andmed puuduvad PÕHJALOOMASTIK Domineerivad põhiliselt eutroofsetele järvedele iseloomulikud rühmad: surusääsklased ehk hironomiidid ja väheharjasussid ehk oligoheedid. Põhjaloomade üldine arvukus on aga oluliselt vähenenud. Surusääsklased on Võrtsjärve põhjaloomastikus liigirikkaim. Nende vorme on järves eristatud umbes 150. Surusääsklaste vastsed ja nukud moodustavad arvuliselt üle poole Võrtsjärve makrozoobentosest Väheharjasusse on järves ligikaudu 54 liiki Limuseid on Võrtsjärvest registreeritud kokku 70 liiki, neist 34 liiki on teod ja 36 karbid. Tigudest on järves kõige laiemalt
Eesti loomastik Allikas: Vikipeedia Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigiva...
Third level Fourth level Fift Selgrootud Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust kaitsva Berni konventsiooni eriti ohustatud liikide nimekirja. Click to edit Master text styles Second level
RÕNGUSSID Britmarii Rõngussid on keerulisema ehitusega kui lameussid ja ümarussid. Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi ...
PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid CL kidavaglad CL konuvaglad 9 PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda LEVIK: vabalt elavad vormid ja parasiidid LIIKIDE ARV: 5000 (1960a) EHITUSE ERIPÄRAD: - keha lehtjas/ paeljas
Teine osa ümarusse elab parasiitidena taimedes. Tuntumad on kiduussid. Kolmas osa on kohastunud enama parasiitidena loomades. Peale solkme vüib elada palju teisi parasiitseid ümerusse inimeses.Nt naaskelsaba kes elab tagasooles. (ebameeldiv kihelus pärakus). Kiskjates võib elada keeritsuss. Võib isegi lõppeda inimese surmaga kui se sinna satub. 3) Rõngussid Rõngussid on keerulisema ehitsega kui lame ja ümarussid. Enamik elab veekogudes või mullas. Jaotatakse : 1) väheharjasussid tuntuim esindaja on vihmauss.Pikk , lüliline ,mõlemast otsast ahenev keha. Umbes 15 cm pikkune keha kus on 180 lüli (kuni).Eesmises osas on paksenenud osa vöö. Tal pole pead. Pole nähtavaid jätkeid. Kareduse põhjuseks on väiksed harjased. Aga neid on vähe. Keha katab rakukihist koosneb epiteel mille all on lihased. Kokku need moodustavad nahklihasmõigu mis on nende toeseks. Erinevaid lihaeid kokku tõmmates saab ta liikuda ja muuta kuju
(Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses. 25. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. 27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad. 28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi. 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 35
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke parema...
pilliroog jt. Paese põhjaga lõigus Jägala joast alamal kasvab soontaimi väga vähe, sest puuduvad sobivad paigad juurdumiseks. Jõe paest põhja vooderdavad peaaegu lausalise vaibana vetikad (katvus 90%). Põhjaloomastik. Põhjaloomastiku liigirikkus, hulk ja koosseis erineb jõeosades suuresti. Leidub rohkesti haruldasi liike. Erinevates jõeosades on levinud liikideks näiteks kirpvähiline, karp, surusääsklase vastsed, ühepäevikulise vastsed, kihulase vastsed, väheharjasussid, ehmestiivaliste vastsed. Kalastik. Kirjanduses on olnud andmeid 14 kalaliigi – jõesilmu, lõhe, meriforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, lepamaimu, roosärje, linaski, viidika, vimma, kogre ja ahvena leidumise kohta Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe
algselt paariline tänk; neid ühendavad pikutised närvitüved. Paarilised tängud ja tüved ("nöörredel") enamasti ühtseks kõhtmiseks närviketiks kokku kasvanud. Tsöloom on vesiskelett, millele toetuvad lihased kulgemisel. Ühtlasi ka ringevedelik, lisaks soontes voolavale verele. Värvita, võib sisaldada rakke tsölomotsüüte. Tähtsamad rühmad: klass hulkharjasussid (Polychaeta), klass pisiharjasussid (Aphanoneura), Klass vööussid (Clitellata) (alamklassid: väheharjasussid ja kaanid). 29. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt Ehitus: Igal kerelülil kummalgi pool jäsend ehk parapood, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas sageli jätkeid, silmi jm. meeleelundeid. Eluviis: Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad; mõned kinnitunult torudes. Mitmesuguseid toitumisviise. On ka parasiite. On suguta sigimist (pungumine, paratoomia, sh. epitookia). Sugurakud lastakse enamasti otse vette.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks .....................................................................................
Endokriinne süsteem selgrootutel •Ainuõõsed: (hüdra) rakud eritavad aineid, mis osalevad reproduktsioonil, kasvul ja regenereerumisel •Lameussid: Aine, mis osaleb regeneratsioonil, esinevad ka hormoonid, mis osalevad osmootsel ja ioonsel regulatsioonil, aga samuti paljunemisel •Ümarussid:Paljud parasiidid, esineb neuroendokriinne eritussüsteem (ganglion peapiirkonnas), mille abil kohanevad perioodiliselt muutuva keskkonnaga •Rõngussid: Hulk-, väheharjasussid ja kaanid omavad juba keerukamat ajusüsteemi, suhteliselt hästi arenenud tsirkulatsioonisüsteem ja ka aju sisaldab suhteliselt palju neurosekretoorseid neuroneid. 13. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgroogsetel) Hormoonid eritatakse vereringesse ja sealt kantakse toimekohtadesse. Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad. Endokriinsüsteemi funktsioonideks on nii looma normaalse kasvu,
Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. 6. Milleks on vihmaussidel vöö, piki- ja ringlihased? Riik: Loomad Hõimkond: Rõngussid Klass: Vöösed Alamklass: Väheharjasussid Selts: Haplotaxida Sugukond: Vihmauslased Perekond: Vihmauss Eestis 13 liiki. Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) 7. Mis juhtuks, kui vihmausside arvukus väheneks või see liik Eestist üldse kaoks?
Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused. Kiirevoolulistes jõgedes pole eriti planktonit. Meres on rikkalikum bioota (floora ja fauna) kui magevees. Fütoplanktonit on nii meres kui magevees. Meredes on palju vetikaid, mis kinnituvad risoidide abil, kuid mererohud kinnituvad juurtega. Magevee fauna koosneb: 1)loomad, kes asusid elama maismaalt 2) loomad, kes asusid elama otse merest Lameussid, väheharjasussid, kalad, karploomad, koorikloomad asusid elama otse merest. Õistaimed ja putukad (+ kopsteod) läbisid vahepealse maismaa etapi ja seejärel suundusid magevette. Magevee kooslusele on iseloomulikud putukad, nt sääsk, kes muneb vette (sääsevastsed ehk hironamiidide? vastsed). Okasnahksed on jäänud merekoosluse loomadeks. Rõngasussid (anneliidid) jagunevad 2te rühma: 1)harjasussid ehk polüheedid - nendel on nõrk osmoregulatsioon; marjad koetakse vette
Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolukiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. Mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
murumunalaadsed eoslavaseened kandseened (Lycoperdales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) Samaeostomeae karikloomad (Scyphozoa) ainuõõssed (Cnidaria, alamhõimkond kõrveraksed (Medusozoa) Haplotaxida vöösed (Clitellata, rõngasussid (Annelida) alamklass väheharjasussid (Oligochaeta) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca) tippsilmalised kõhtjalgsed ehk teod limused (Mollusca) (Stylommatophora) (Gastropoda) tippsilmalised kõhtjalgsed ehk teod limused (Mollusca) (Stylommatophora) (Gastropoda), ülemsugukond
ümbritsetud suuava. Keraskärsseid on kahte liiki: lõpussaba keraskärslane ja ja harilik silinder kärslane. Hulkharjasussid: Paljudest rõngakujulistest lülidest koosnevad rõngasusside hõimkonnas tüüpilisteks esindajateks merepõhjas on hulkharjaussid. . Nemde kerelülid on on varustatudenamasti külgmiste liikuvate jätketega ja harjaskimpudega. Väheharjaussid: Rõngasusside teise suure hõimkonna moodustavad väheharjasussid. Nende esindajas on üldiselt magevee- ja pinnaseelanikud. Riimvee -ja mereveevorme leidub ainult üksikuid. Kaanid: Kaanid moodustavad rõngasusside kolmanda klassi, mis on Läänemeres esintatud erandlikult magveevormidega. Kärssussid: Kärssussid kuuluvad tüüpiliste mereelanike hulka, kellest ainult vähesed liigid võivad esineda riim ja magevees. Kärssussi keha katavad ripsmed. Meritupp: Meritupp on vastsetena pelaagilised, täiskasvanuina paiksed bentlised mereloomade hõimkonda
6. Klass: Peajalgsed (Cephalopoda) 7.6.1. Alamklass: Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts: Laevukeselised (Nautilida) 7.6.2. Alamklass: (Coleoidea) 7.6.2.1. Ülemselts: Kümnehaarmelised (Decapodiformes) 7.6.2.2. Ülemselts: Kaheksahaarmelised (Octopodiformes) 8. Hõimkond: Rõngussid ehk anneliidid (Annelida) 8.1. Klass: Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) 8.2. Klass: Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) 8.3. Klass: Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) 8.4. Klass: kidavaglad (Echiuroidea) 9. Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) 9.1. Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Skorpionilised (Scorpiones) Selts: Nugilestalised (Parasitiformes) Selts: Ämblikulised (Aranei)* 9.2. Klass: Hulkjalgsed (Myriapoda) Selts: Sadajalgsed (Chilopoda)
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloo...
pindmine lõigustumine esialgu jaguneb sügoodi tuum melanogaster) Blastulate tüübid (tuua näiteid). 1.Tsöloblastula ehk õõnesblastula: ühe- või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl. Konn, meritäht, merisiilik. 2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid, rõngussid, molluskid, putukad. 3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid, mantelloomad. 4.Blastotsüst: imetajatel (toimub rakkude divergents, õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk. Linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid. 6.Periblastula ehk ümbrisblastula: blastotsööl puudub, on asendunud rebuga. Enamik putukaid. Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
tavaline harjasliimukas Nereis diversicolor. Üks liik püütud ka mageveest. Neid on veidi uurinud professor Arvi Järvekülg Liikide arv: 10 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Klass: Vöösed Clitellata Tavaliselt mõnekümne sentimeetri pikkused lülilise kehaga ussid. Kehal vähesed harjased või need puuduvad. Epidermis palju limanäärmeid. Keha eesmises kolmandikus paikneb eriti limanäärmete rikas piirkond vöö. Hermafrodiidid, sigimiselundite arv liigiti erinev. Alamklass: Väheharjasussid Oligochaeta Keha igal segmendil 8 paarikaupa paiknevat harjast. Elavad substraadis, mullas (vihmaussid) või veekogude põhjasetetes (mudatuplased). Gonaadid paarilised enamasti mõni paar, mis asuvad eespool vööd. Munad munetakse kookonisse, kus järglaste areng on otsene e moondeta. Esindajad: harilik valgeliimukas Enchytraeus albidus, harilik vihmauss Lumbricus terrestris, harilik mullauss Allolobophora caliginosa, mudatuplane Tubifex tubifex. Liikide arv: 136
Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused: 1. luuline toes, selgroog 2. tugev lihaskond, mis kinnitub luudele 3. närvisüsteem (peaaju, seljaaju), selgmisel küljel 4
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
Areng otsene. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 32. Hulkharjasussid- on suguta sigimist (pungumine, paratoomia), sugurakud lastakse otse vette, Trohhofoor. Vööussid suguelundid vaid vähestes, kindlates lülides. Kehaseinal vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised, munemisel eritab vöö kookoni, millest uss tagurpidi väljub, jättes kookonisse mune ja partneri seemet. Seeme säilitatakse seemnehoidlas. Areng otsene. 33. Väheharjasussid - harjased 4 kimbuna alates II lülist või puuduvad, tsöloom, parafüleetiline rühm( neist põlvnevad kaanid). Kehaseina epiteeli paksend-vöö. Kaanid Paarituvad, munevad kookonisse. Suguavad paaritud. Neil puuduvad harjased ning kehalülisid pole väljaspoolt näha. Kaanidele on iseloomulik iminapp 34. Loomariigi suurimaid hõimkondi, 50 000 liiki. Enamasti meres, palju ka magevees, maal.Limane kehapind, paaritu lihaseline jalg. Lubjast ja sarcainest koda, mida vooderdab ja
100. Rõngusside ( Annelida ) erinevaid elupaiku ja eluvorme. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaaja mageveevormid) või trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Hulkharjasussidenamik mereliigid. Hulkharjasusse on tuhandeid liike, peamiselt merepõhjas, nii vabalt liikuvaid kui kinnitunuid. ujuvad, põhjas roomavad, urus elavad (ja sekundaarselt kiirja sümmeetriaga, mõnedi koguni lubitoru eritavad). Väheharjasussid Elavad substraadis, mullas (vihmaussidhakkasid lagunevaid taimejäänuseid süües noid mullaks töötlema, parapoodid kadusid, aga harjased jäid ) või veekogude põhjasetetel (mudatuplased). Kaanid (Hirudinea) on väheharjasussidest tekkinud, kuid kohastunud röövtoidule, teisi loomi neelates või nonde verd imedes. Neil pole harjaseid, aga on eesja tagaotsas iminapp. Vees ja maismaal 101. Mis on ühist kõigil lülijalgseil ( Arthropoda )?
probleemiks. Vähi viirusi ei ole uuritud · Astacus astacus'e batsilliformset viirust on leitud kõigist seni maailmas uuritud (5 tk) vähi asurkondadest · Mõju vähipopulatsioonidele tõsiselt uurimata Väliskestal elavad loomad e. epibiondid · Ei ole haigustekitajad ega parasiidid · Arvukalt esinedes võivad olla häirivad · Arvukas esinemine näitab üldiselt vee toitainetesisalduse liigset suurenemist (reostumist, ületoitelisust) · Imiussid, väheharjasussid jmt. lõpustel · Vähikaanid (Branchiobdellidae) vähi koorikul ja lõpuskoopas. Mõned võivad imeda vähi verd (fakultatiivsed parasiidid) Vähkide massilise suremise avastamise korral on Eestis vaja informeerida maakonna keskkonnateenistust. Veel elavaid, kuid ilmselt haigeid vähke võib fikseerida piirituses (viinas) ja anda Keskkonnateenistuse kaudu üle näiteks Põllumajandusülikooli kalakasvatuse osakonna teadlastele. Tähtis on tähele panna ja saatekirjas ära märkida
Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolu kiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt.
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
