Vedelikuga täidetud kehaõõs. Erituselnuditeks on kaks torukujulist neeru. 19.Kui muna satub saastunud toiduga soolde siis väljub sellest vastne. Elades kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. Kui täiskasvanud vastne jõuab soolde siis seal areneb temast uus solge. 20.Kiduussid, naaskelsaba, keeritsuss. 21.Ennem söömist käed tuleb ära pesta, ennem toidu söömist tuleb olla kindel, et loom pole nakatunud ja tuleb liha ilusti läbi praadida või keeta. 22.Väheharjasussid, hulkharjasussid ja kaanid. 23.Välimus piklik, lüliline, mõlemast otsast ahanev keha. Eesmises kolmandikus paksenenud osa e. vöö, pea puudub, igal lülil on harjased(silmaga pole näha). Ehitus keha katab epiteel, palju limanäärmeid, naha all on piki ja ristilihased, lihased moodustavad nahklihasmõigu e. kehaseina. See on ka teoseks. Nahklihasmõigu sees on kehaõõs, seal asuvad siseelundid. 24.Liitsuguline, ise ennast ei vijasta
hk Mollusca (limused) kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid) hk Nematomorpha hk Tardigrada hk Onychophora (küüsikloomad) (jõhvussid) (loimurid) hk Arthropoda (lülijalgsed)
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest
Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Valgusküllasuse säilimine Palumetsa koosluse püsimiseks ei ole mõistlik korraldada lageraiet, sest endine liigiline kooslus ei pruugi taastuda
b.iii. Pruunkaru b.iv. Valgejänes b.v. Kaelushiir b.vi. Rebane b.vii. Siil b.viii. Musträhn b.ix. Rästik c. Putukad c.i. Männikärsakas c.ii. Männivaablane c.iii. Tigu c.iv. Nälkjas c.v. Ämblikud c.vi. Seeneuss d. Mullaelustik d.i. Seened d.ii. Bakterid d.iii. Väheharjasussid 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? a. Klimaatilised tingimused a.i. Parasvööde ja taiga ääreala b. Mullastik b.i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i. Liivane muld juhib vee kiiresti sügavamatesse kihtidesse d. Toitainete sisaldus d.i
kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ;
kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ;
sigimiselundkona. Lahksuguline loom. Parasiituss omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja Jäämere ja India ookeani saared. Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased.
2. Keriloomad - kõige väiksemad - arvukaim keriloom Keratella cochlearis - domineerivad arvukuselt 3. Aerjalgsed - kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult - arvukuselt moodustavad 2-3% 2.5 Põhjaloomastik · Ligi 500 liiki · Vormirohkeimad rühmad: - Chironomidae (111 liiki) - Mollusca (83 liiki) - Oligochaeta (59 liiki) 1. Surusääsklased e hironomiidid liigirikkaim 2. Väheharjasussid ohtraim loomarühm 3. Väikesed limused nii biomassilt kui arvukuselt alla hironomiididele ja väheharjasussidele · Kaanid ,,muude" põhjaloomade seas kaalukaim rühm (12 leitud liigist oli arvukaim pisikaan) 2.6 Kalad · Peipsi kalafauna liigirikas · 37 kalaliiki · Turul nõutavamad: - koha - ahven · Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale: - latikas - särg - ahven · Kaitse all 6 liiki (Harjust, tõugjat ja säga ei tohi püüda!) 2
närviketist Suu ja neel ümbritsetud kidadega Kas tõeline tsöloom või pseudotsöloom? Selle üle vaieldakse, kuid hilisemad uuringud (Shapeero, 1961) on välja toonud, et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte Eluviis, toitumine Mere- ja bentose eluviisiga Esinevad vastsestaadiumid Kiskjad Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui
Parasiituss – omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Loe rõngusside lühikirjaldust siit. Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja – Jäämere ja India ookeani saared. Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik.
Kindlat sigimisperioodi vihmaussidel pole. Kookoneid tehakse siis, kui muld on parajalt niiske ja mitte liiga külm, rohkem kevadel, vähem sügisel. Enamik vihmausse süüakse ära esimestel elunädalatel. Kellel õnnestub vanemaks elada, see saab mõne kuu pärast või hiljemalt järgmisel aastal suguküpseks ning hakkab ise sigima. Kui on õnne, elavad suuremad vihmaussid mitu aastat. SUGULASED Vihmaussid kuuluvad klassi Oligochaeta - väheharjasussid, võrreldes hulkharjasussidega (Polychaeta) on neil harjaseid üldjuhul vähem ja hõredamalt. Kui palju väheharjasusse kokku on, ei tea päris täpselt keegi. Üle kolme tuhande liigi kindlasti, võibolla et koguni neli-viis tuhat liiki. Enamik väheharjasusse elab mullas. Vaid kolmandik sellesse klassi kuuluvatest loomadest eelistab elupaigana veekogusid, enamasti mageveelisi. Vihmaussi lülistunud keha igal lülil on neli paari harjaseid, mis enamasti paiknevad kella
alamklass: lavaseened klass: Agaricomycetes kandseened seened eoslavaseened kandseened seened Agaricomycetes kandseened seened Agaricomycetes kandseened seened Homobasidiomycetae kandseened seened Agaricomycetes kandseened seened hüdraloomad ainuõõssed loomad vöösed rõngussid loomad alamklass: väheharjasussid klass: vöösed rõngussid loomad alamklass: väheharjasussid klass: vöösed rõngussid loomad vööussid rõngussid loomad teod (kõhtjalgsed) limused loomad teod (kõhtjalgsed) limused loomad karbid (alamklass: erihambalised) limused loomad karbid (alamklass: erihambalised) limused loomad
kus areneb uus solge. Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased:
olevatel esemetel ja veetaimedel Võrtsjärves on enim uuritud vaid makrozoobentost loomi, kelle pikkus on üle 1 2 mm, sest neid saab ka palja silmaga näha Submikroskoopiliste, väikseimate hulkraksete loomade (meiobentose) ja üherakuliste põhja zooprotistide (mikrozoobentose) kohta andmed puuduvad PÕHJALOOMASTIK Domineerivad põhiliselt eutroofsetele järvedele iseloomulikud rühmad: surusääsklased ehk hironomiidid ja väheharjasussid ehk oligoheedid. Põhjaloomade üldine arvukus on aga oluliselt vähenenud. Surusääsklased on Võrtsjärve põhjaloomastikus liigirikkaim. Nende vorme on järves eristatud umbes 150. Surusääsklaste vastsed ja nukud moodustavad arvuliselt üle poole Võrtsjärve makrozoobentosest Väheharjasusse on järves ligikaudu 54 liiki Limuseid on Võrtsjärvest registreeritud kokku 70 liiki, neist 34 liiki on teod ja 36 karbid. Tigudest on järves kõige laiemalt
Kahepõlvsed 110 130 Paelussid 106 130 Ripskõhtsed 6 40 Keriloomad 230 500 Ümarussid 200 500 Jõhvussid 1 5 Siilussid 1 3 Kidakärssussid 14 40 Kärssussid 4 10 Keraskärssussid 1 ? Pisiharjasussid 2 ? Hulkharjasussid 6 ? Väheharjasussid 103 200 Kaanid 19 20 Sammalloomad 7 15 Teod 74 80 Karbid 62 70 Koorikloomad 326 356 Ämblikulaadsed 786 2055 Hulkjalgsed 38 50 Loimurid 1 50 Putukad ~10000 20000-21000 Sõõrsuud 3 3 Luukalad 71 71
Third level Fourth level Fift Selgrootud Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust kaitsva Berni konventsiooni eriti ohustatud liikide nimekirja. Click to edit Master text styles Second level
RÕNGUSSID Britmarii Rõngussid on keerulisema ehitusega kui lameussid ja ümarussid. Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi ...
PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid CL kidavaglad CL konuvaglad 9 PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda LEVIK: vabalt elavad vormid ja parasiidid LIIKIDE ARV: 5000 (1960a) EHITUSE ERIPÄRAD: - keha lehtjas/ paeljas
Teine osa ümarusse elab parasiitidena taimedes. Tuntumad on kiduussid. Kolmas osa on kohastunud enama parasiitidena loomades. Peale solkme vüib elada palju teisi parasiitseid ümerusse inimeses.Nt naaskelsaba kes elab tagasooles. (ebameeldiv kihelus pärakus). Kiskjates võib elada keeritsuss. Võib isegi lõppeda inimese surmaga kui se sinna satub. 3) Rõngussid Rõngussid on keerulisema ehitsega kui lame ja ümarussid. Enamik elab veekogudes või mullas. Jaotatakse : 1) väheharjasussid tuntuim esindaja on vihmauss.Pikk , lüliline ,mõlemast otsast ahenev keha. Umbes 15 cm pikkune keha kus on 180 lüli (kuni).Eesmises osas on paksenenud osa vöö. Tal pole pead. Pole nähtavaid jätkeid. Kareduse põhjuseks on väiksed harjased. Aga neid on vähe. Keha katab rakukihist koosneb epiteel mille all on lihased. Kokku need moodustavad nahklihasmõigu mis on nende toeseks. Erinevaid lihaeid kokku tõmmates saab ta liikuda ja muuta kuju
(Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses. 25. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. 27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad. 28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi. 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 35
Seltsid (lõhelised,...), Sugukond (lõhelased), (vähid, krabid, maismaavähid, mikroskoopilised Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid,...) kirpvähid,...) Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki) Limused (~130 000 liiki) Seltsid (värvulised,...), Sugukond (vareslased,...), (teod, karbid, peajalgsed) Perekond (vares,...), Liigid (ronk, künnivares, Ussid (33 800 liiki) hallvares,...) (väheharjasussid, hulkharjasussid, ümarussid, paelussid, imiussid) Roomajad (reptiilid) (~6000 liiki, Eestis 5 liiki) Hulkraksed ainuõõssed (7 700 liiki) Seltsid (kilpkonnalised, soomuselised), Sugukond (käsnad, hüdraloomad, karikloomad, õisloomad) (sisaliklased, rästiklased,..), Perekond (sisalikud), Liigid ( arusisalik, kivisisalik) Kahepaiksed (amfiibid) (2100 liiki, E. 7-8 liiki) Ainuraksed (~39 000 liiki)
mitmekesine,mõõdukalt isendirohke ja kõrge biomassiga.Põhjaloomastiku koosseis oli jõe ülem-,kesk- ja alamjooksul oluliselt erinev ja varieerus aastati. Ülemjooksul Kiltsi lõigus oli põhjaloomastik (1979) võrdlemisi liigivaene (29 taksonit),keskmiselt isendirohke ja kõrge biomassiga.Dominantideks olid biomassilt jõe kirpvähk ja arvukuselt kihulase vastsed.Arvukalt leidus vesikakandit ja Eestis harva esineva ühepäevikulise vastseid.Keskmisel hulgal olid esindatud väheharjasussid,kaanid,karpvähiline,vesilestalised,ehmestiivalise,kahetiivaliste,habesääsklaste vastseid.Limused puudusid.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist 13%.Piibe lõigus määrati bentilisi selgrootuid 44 taksonit.Põhjaloomastiku isendirohkus oli keskmine.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%.Keskjooksul Jõeküla lõigus leiti põhjaloomi 42 taksonit.Zoobentose isendirohkus oli alla keskmise,kuid biomass kõrge.Surusääsklaste vastsed
pilliroog jt. Paese põhjaga lõigus Jägala joast alamal kasvab soontaimi väga vähe, sest puuduvad sobivad paigad juurdumiseks. Jõe paest põhja vooderdavad peaaegu lausalise vaibana vetikad (katvus 90%). Põhjaloomastik. Põhjaloomastiku liigirikkus, hulk ja koosseis erineb jõeosades suuresti. Leidub rohkesti haruldasi liike. Erinevates jõeosades on levinud liikideks näiteks kirpvähiline, karp, surusääsklase vastsed, ühepäevikulise vastsed, kihulase vastsed, väheharjasussid, ehmestiivaliste vastsed. Kalastik. Kirjanduses on olnud andmeid 14 kalaliigi – jõesilmu, lõhe, meriforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, lepamaimu, roosärje, linaski, viidika, vimma, kogre ja ahvena leidumise kohta Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe
Kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria on kulgemiseks kohasem. Ees- ja tagaots, ülemine ja alumine kehapool, peegelpildis parem ja vasak külg, paaris elundid. Alates "ussidest": lameussid, putukad, kalad jne. 11. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): nähtuse esinemine, mis rühmades esineb, näiteid Lülistumine ehk metameeria ehk segmentatsioon. Korduvad elundid reas. Äärmisel juhul tervete moodulite (lülide ehk segmentide) kaupa, nagu ka paljudel taimedel (nt väheharjasussid), esineb alamate usside (paeluss, jõhvuss jne.) rühmas. Loeng: käsnad 12. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega ja viburloomadega, põhirühmad, näiteid Alamriik kõrvalhulkraksed (Parazoa, ka Enantiozoa) Hõimkond käsnad (Porifera, Spongiae), kolme klassiga: Klass lubikäsnad (Calcarea, Calcispongiae) Klass klaaskäsnad (Hexactinellida,Hyalospongiae) Klass päriskäsnad (Demospongiae)
suunas. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Elustik Emajões on 39 kalaliiki, neist suurema arvukusega liigid: haug, särg, latikas, viidikas, säinas, ahven, luts, koha, rääbis, tõugjas, linask, rünt, peipsi siig, peipsi tint, teib, roosärg, nurg, vimb, koger, säga, angerjas ja kiisk. Kalade põhiliseks toiduks Emajões on väheharjasussid ja surusääsklaste vastsed. Jõepõhja ühel ruutmeetril elab keskmiselt 7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt ripsloomi (Vorticella, Tintinnopsis lacustri), arvukalt viburloomi (Difflugia limnetica) ning keriloomadest ogakerilane (Keratella cochlearis). Vanajõgede tähtsus kalastikule
Endokriinne süsteem selgrootutel •Ainuõõsed: (hüdra) rakud eritavad aineid, mis osalevad reproduktsioonil, kasvul ja regenereerumisel •Lameussid: Aine, mis osaleb regeneratsioonil, esinevad ka hormoonid, mis osalevad osmootsel ja ioonsel regulatsioonil, aga samuti paljunemisel •Ümarussid:Paljud parasiidid, esineb neuroendokriinne eritussüsteem (ganglion peapiirkonnas), mille abil kohanevad perioodiliselt muutuva keskkonnaga •Rõngussid: Hulk-, väheharjasussid ja kaanid omavad juba keerukamat ajusüsteemi, suhteliselt hästi arenenud tsirkulatsioonisüsteem ja ka aju sisaldab suhteliselt palju neurosekretoorseid neuroneid. 13. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgroogsetel) Hormoonid eritatakse vereringesse ja sealt kantakse toimekohtadesse. Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad. Endokriinsüsteemi funktsioonideks on nii looma normaalse kasvu,
Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. 6. Milleks on vihmaussidel vöö, piki- ja ringlihased? Riik: Loomad Hõimkond: Rõngussid Klass: Vöösed Alamklass: Väheharjasussid Selts: Haplotaxida Sugukond: Vihmauslased Perekond: Vihmauss Eestis 13 liiki. Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) 7. Mis juhtuks, kui vihmausside arvukus väheneks või see liik Eestist üldse kaoks?
Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused. Kiirevoolulistes jõgedes pole eriti planktonit. Meres on rikkalikum bioota (floora ja fauna) kui magevees. Fütoplanktonit on nii meres kui magevees. Meredes on palju vetikaid, mis kinnituvad risoidide abil, kuid mererohud kinnituvad juurtega. Magevee fauna koosneb: 1)loomad, kes asusid elama maismaalt 2) loomad, kes asusid elama otse merest Lameussid, väheharjasussid, kalad, karploomad, koorikloomad asusid elama otse merest. Õistaimed ja putukad (+ kopsteod) läbisid vahepealse maismaa etapi ja seejärel suundusid magevette. Magevee kooslusele on iseloomulikud putukad, nt sääsk, kes muneb vette (sääsevastsed ehk hironamiidide? vastsed). Okasnahksed on jäänud merekoosluse loomadeks. Rõngasussid (anneliidid) jagunevad 2te rühma: 1)harjasussid ehk polüheedid - nendel on nõrk osmoregulatsioon; marjad koetakse vette
Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolukiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. Mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2
· keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimimismehhanismide puudulikkus. Nimeta hulkraksete loomade ehitustüübid, iseloomulikud tunnused , esindajad liigid või muu süstemmatika üksus sellest ehitustüübist.( 8 ehitustüüpi) 1. KÄSNAD- Eestis 2 liiki- järve-ja jõekäsn 2. AINUÕÕSSED meduusid, hüdraloomad 3. LAMEUSSID laiuss, nudipaeluss 4. ÜMARUSSID limuksolge, naaskelsaba 5. RÕNGUSSID hulkharjasussid, väheharjasussid( näiteks vihmauss), kaanid 6. MOLLUSKID EHK LIMUSED teod,karbid ja peajalgsed 7. LÜLIJALGSED ( tänapäeval 3 klassi-vähid, ämblikud, putukad) 8. OKASNAHKSED merisiilikud, meripurad-Eestis esindajad puuduvad 9. KEELIKLOOMAD EHK SELGROOGSED( nt koer, kass) 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus Füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest tekkisid aatomid (,,suure paugu" hüpotees)
murumunalaadsed eoslavaseened kandseened (Lycoperdales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) Samaeostomeae karikloomad (Scyphozoa) ainuõõssed (Cnidaria, alamhõimkond kõrveraksed (Medusozoa) Haplotaxida vöösed (Clitellata, rõngasussid (Annelida) alamklass väheharjasussid (Oligochaeta) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca) tippsilmalised kõhtjalgsed ehk teod limused (Mollusca) (Stylommatophora) (Gastropoda) tippsilmalised kõhtjalgsed ehk teod limused (Mollusca) (Stylommatophora) (Gastropoda), ülemsugukond
ümbritsetud suuava. Keraskärsseid on kahte liiki: lõpussaba keraskärslane ja ja harilik silinder kärslane. Hulkharjasussid: Paljudest rõngakujulistest lülidest koosnevad rõngasusside hõimkonnas tüüpilisteks esindajateks merepõhjas on hulkharjaussid. . Nemde kerelülid on on varustatudenamasti külgmiste liikuvate jätketega ja harjaskimpudega. Väheharjaussid: Rõngasusside teise suure hõimkonna moodustavad väheharjasussid. Nende esindajas on üldiselt magevee- ja pinnaseelanikud. Riimvee -ja mereveevorme leidub ainult üksikuid. Kaanid: Kaanid moodustavad rõngasusside kolmanda klassi, mis on Läänemeres esintatud erandlikult magveevormidega. Kärssussid: Kärssussid kuuluvad tüüpiliste mereelanike hulka, kellest ainult vähesed liigid võivad esineda riim ja magevees. Kärssussi keha katavad ripsmed. Meritupp: Meritupp on vastsetena pelaagilised, täiskasvanuina paiksed bentlised mereloomade hõimkonda
Klass: Peajalgsed (Cephalopoda) 7.6.1. Alamklass: Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts: Laevukeselised (Nautilida) 7.6.2. Alamklass: (Coleoidea) 7.6.2.1. Ülemselts: Kümnehaarmelised (Decapodiformes) 7.6.2.2. Ülemselts: Kaheksahaarmelised (Octopodiformes) 8. Hõimkond: Rõngussid ehk anneliidid (Annelida) 8.1. Klass: Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) 8.2. Klass: Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) 8.3. Klass: Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) 8.4. Klass: kidavaglad (Echiuroidea) 9. Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) 9.1. Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Skorpionilised (Scorpiones) Selts: Nugilestalised (Parasitiformes) Selts: Ämblikulised (Aranei)* 9.2. Klass: Hulkjalgsed (Myriapoda) Selts: Sadajalgsed (Chilopoda)
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
mereloomadel, kääbustumine, s.t. mõõtmete tunduv vähenemine. Teod: vähe. Harilik ranniklane ja kalju-ranniklane. KOORIKLOOMAD EHK VÄHID Läänemere põhjaloomastikus kõige vormiküllasemalt esindatud loomarühm. Kümnejalalised: kaks merevormi põhjamere garneel, läänemere garneel. Kirpvähilised: rohkem kui 20 liiki. Kakandilised Sõrgkakandilised Lõhkjalalised ehk müsiidid Põnguskilbilised Vääneljalalised Karpvähilised USSID Keraskärssed Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Kärssussid ESINDAJAD MUUDEST LOOMARÜHMADEST Merituped Okasnahksed Sammalloomad Merilestlased Ainuõõssed Käsnad PÕHJALOOMASTIKU ELUKOOSLUSED Balti lamekarbi kooslus Balti lamekarp, söödav südakarp, kirpvähi liigid. Suure roostekarbi kooslus (Bornholmi nõos suure roostekarbi-balti lamekarbi- lubilamekarbi kooslus)hulkharjasussid punane süstlõpuslane ja tavaline kombitsmühklane, keraskärssloomad harilik silinderkärslane ja lõpussaba-
pindmine lõigustumine esialgu jaguneb sügoodi tuum melanogaster) Blastulate tüübid (tuua näiteid). 1.Tsöloblastula ehk õõnesblastula: ühe- või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl. Konn, meritäht, merisiilik. 2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid, rõngussid, molluskid, putukad. 3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid, mantelloomad. 4.Blastotsüst: imetajatel (toimub rakkude divergents, õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk. Linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid. 6.Periblastula ehk ümbrisblastula: blastotsööl puudub, on asendunud rebuga. Enamik putukaid. Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh
Vetikas või ammoniaaki, aminohappeid, seened võivad jõeveele lõhna anda. amidohappeid. Inimkonna aastane veetarvidus on 6km3 Oligosaproobsus- kõik enne nimetatud aastas, igale inimesele tonn aastas. kahjulikud ained puuduvad, CO2 võib Aerotankid- vee juhtimine üle elavatest natuke olla, lahustunud orgaaniliseid aineid organismidest filtrite (väheharjasussid), peaaegu pole. filtrid, tsentrifuugid, aktiivmuda, keemiline töötlus. Mesosaproobsed: a)alfa-mesosaproobsed- Lõhe, tuur, ebapärlikarp- kaitsealused võib olla ammoniaaki jt N-ühendeid, aga Eestis. Vaalad, paljud loivalised maailmas. esineb ka hapnik; b) beeta-mesosaproobne- Euroopa Veepoliitika raamdirektiiv- lähtub
tavaline harjasliimukas Nereis diversicolor. Üks liik püütud ka mageveest. Neid on veidi uurinud professor Arvi Järvekülg Liikide arv: 10 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Klass: Vöösed Clitellata Tavaliselt mõnekümne sentimeetri pikkused lülilise kehaga ussid. Kehal vähesed harjased või need puuduvad. Epidermis palju limanäärmeid. Keha eesmises kolmandikus paikneb eriti limanäärmete rikas piirkond vöö. Hermafrodiidid, sigimiselundite arv liigiti erinev. Alamklass: Väheharjasussid Oligochaeta Keha igal segmendil 8 paarikaupa paiknevat harjast. Elavad substraadis, mullas (vihmaussid) või veekogude põhjasetetes (mudatuplased). Gonaadid paarilised enamasti mõni paar, mis asuvad eespool vööd. Munad munetakse kookonisse, kus järglaste areng on otsene e moondeta. Esindajad: harilik valgeliimukas Enchytraeus albidus, harilik vihmauss Lumbricus terrestris, harilik mullauss Allolobophora caliginosa, mudatuplane Tubifex tubifex. Liikide arv: 136
Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused: 1. luuline toes, selgroog 2. tugev lihaskond, mis kinnitub luudele 3. närvisüsteem (peaaju, seljaaju), selgmisel küljel 4
blastoderm, ruumikas blastotsööl (konn, meritäht, merisiilik) - stereoblastula e umbblastula - siseõõs on rudimenteerunud või puudub(kärssussid, ripsussid, rõngussid, molluskid) - ümbrisblastula e periblastula - blastotsööl puudub, asendunud rebuga (enamik putukaid) - blastotsüst - imetajate blastula, rakkude divergents pole võrreldav tüüpilistel blastulatel tekkivatega - plaakula - blastula lamendunud liistakuks (väheharjasussid, mantelloomad) - diskoblastula e ketasblastula - lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas e blastodisk (linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid) Ole valmis täpsemalt kirjeldama: 1) lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium – lõigustumine, kus tekib üks rakk mitme tuuma ja ühise tsütoplasmaga
Areng otsene. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 32. Hulkharjasussid- on suguta sigimist (pungumine, paratoomia), sugurakud lastakse otse vette, Trohhofoor. Vööussid suguelundid vaid vähestes, kindlates lülides. Kehaseinal vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised, munemisel eritab vöö kookoni, millest uss tagurpidi väljub, jättes kookonisse mune ja partneri seemet. Seeme säilitatakse seemnehoidlas. Areng otsene. 33. Väheharjasussid - harjased 4 kimbuna alates II lülist või puuduvad, tsöloom, parafüleetiline rühm( neist põlvnevad kaanid). Kehaseina epiteeli paksend-vöö. Kaanid Paarituvad, munevad kookonisse. Suguavad paaritud. Neil puuduvad harjased ning kehalülisid pole väljaspoolt näha. Kaanidele on iseloomulik iminapp 34. Loomariigi suurimaid hõimkondi, 50 000 liiki. Enamasti meres, palju ka magevees, maal.Limane kehapind, paaritu lihaseline jalg. Lubjast ja sarcainest koda, mida vooderdab ja
100. Rõngusside ( Annelida ) erinevaid elupaiku ja eluvorme. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaaja mageveevormid) või trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Hulkharjasussidenamik mereliigid. Hulkharjasusse on tuhandeid liike, peamiselt merepõhjas, nii vabalt liikuvaid kui kinnitunuid. ujuvad, põhjas roomavad, urus elavad (ja sekundaarselt kiirja sümmeetriaga, mõnedi koguni lubitoru eritavad). Väheharjasussid Elavad substraadis, mullas (vihmaussidhakkasid lagunevaid taimejäänuseid süües noid mullaks töötlema, parapoodid kadusid, aga harjased jäid ) või veekogude põhjasetetel (mudatuplased). Kaanid (Hirudinea) on väheharjasussidest tekkinud, kuid kohastunud röövtoidule, teisi loomi neelates või nonde verd imedes. Neil pole harjaseid, aga on eesja tagaotsas iminapp. Vees ja maismaal 101. Mis on ühist kõigil lülijalgseil ( Arthropoda )?
probleemiks. Vähi viirusi ei ole uuritud · Astacus astacus'e batsilliformset viirust on leitud kõigist seni maailmas uuritud (5 tk) vähi asurkondadest · Mõju vähipopulatsioonidele tõsiselt uurimata Väliskestal elavad loomad e. epibiondid · Ei ole haigustekitajad ega parasiidid · Arvukalt esinedes võivad olla häirivad · Arvukas esinemine näitab üldiselt vee toitainetesisalduse liigset suurenemist (reostumist, ületoitelisust) · Imiussid, väheharjasussid jmt. lõpustel · Vähikaanid (Branchiobdellidae) vähi koorikul ja lõpuskoopas. Mõned võivad imeda vähi verd (fakultatiivsed parasiidid) Vähkide massilise suremise avastamise korral on Eestis vaja informeerida maakonna keskkonnateenistust. Veel elavaid, kuid ilmselt haigeid vähke võib fikseerida piirituses (viinas) ja anda Keskkonnateenistuse kaudu üle näiteks Põllumajandusülikooli kalakasvatuse osakonna teadlastele
Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolu kiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt
lõigustumine toimub ainult pindmiselt. Lülijalgsed 46. Blastulate tüübid, oska tuua näiteid 23 Tsöloblastula e õõnesblastula – ühe või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl (konn, meritäht, merisiilik) Stereoblastula e umbblastula – siseõõs on rudimenteerunud (kärssussid, ripsussid, rõngussid, molluskid) Plaakula - blastula lamendunud liistakuks (väheharjasussid, mantelloomad) Blastotsüst – imetajatel Diskoblastula e ketasblastula – lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas e blastodisk (linnud, roomajad,luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid) Periblastula e ümbrisblastula – blastotsööl puudub, asendunud rebuga (enamik putukaid) 47. Kortikaalne rotatsioon Enne viljastumist on munarakk radiaal- sümmeetriline Spermi sisenemine paneb paika embrüo dorsaalse-ventraalse telje (spermi
annaabi.ee 
