ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). Plastiidid on värvuse põhjustajateks taimedel ning Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi.Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained.Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani.Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb.
säilitamise vastu. Vaatamata sellele, et tänapäeval on meil loodust üha vähem ja vähem, on Eestis võetud kasutusele mitmeid meetmeid selle ilu säilitamiseks järgmistele põlvkondadele. Eestis on Looduskaitseseadus ning mitmed looduskaitsealad ja rahvuspargid. See viitab sellele, et ka tänapäeval hoolitakse loodusest. Samuti seletatakse hästi lahti, kuidas Soome-Ugri kultuur ja keeled on arenenud ajapikku ning kuidas erinevad hõimud on asunud elama erinevatesse elupaikadesse. Kuigi tänapäeval elavad inimesed erinevates riikides, on meil siiski ühiseid eelkäijaid paljude teiste riikide kodanikega. Soome-Ugri rahvastel oli algul ühtne kultuur, kuid ajapikku liikusid erinevad hõimud eri suundadesse, mis pani aluse ka keele edaspidisele lahknevusele. Sellepärast elavadki tänapäeval Soome- Ugri rahvaste järeltulijad erinevates riikides ja räägivad erinevaid keeli. Film tuletab meelde, et vaatamata sellele, et Soome-Ugri rahvaste
GMO poolt või vastu? Geneetiliselt muundatud organismide all mõistetakse transgeenseid organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Neil organismidel ilmneb mingi uus mõnele teisele liigile omane tunnus. GMO-d on leidnud palju vastuolusid. Paljudes riikides ei ole GMO-de kasvatamisele märkimisväärseid piiranguid seatud, osades riikides on GMO-d lubatud piirangutega ning on ka riike, kes on kehtestanud täieliku GMO keelu (nt Sveits). Euroopa Liidus, seega ka Eestis, on GMO-de kasutamine ja kasvatamine lubatud, ent see on siiski küllaltki rangelt reglementeeritud. GM-taimede leviku pooldajatele on tekkinud üsna tugev vastasrind. Enamasti toetub see eetilistele ja keskkonnakaitselistele argumentidele. GMO-de pooldajad arvavad, et GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb analoogse...
ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). Plastiidid on värvuse põhjustajateks taimedel ning Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi.Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained.Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani.Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Bakterid jagunevad heterotroofideks ja autotroofideks
ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel. Euroopas kokku pesitseb hinnanguliselt ligikaudu 80 000 paari ja maailmaasurkonna suurus on umbes 100 000 paari. Sookurg pesitseb üksikpaaridena mitmesugustel märgaladel, peamiselt soodes. Kui nelikümmend aastat tagasi pesitses sookurg üksnes loodusmaastikel, siis viimastel aastatel on ta muu hulgas levinud inimtekkelistesse elupaikadesse ning levila on tunduvalt tihenenud. Sookure pesapaiga- ja sünnipaigatruuduse kohta teatakse veel vähe. Arvatakse, et umbes pooled noorlinnud pöörduvad pesitsema oma kodukanti tagasi, ülejäänud hajuvad mujale. Eestis sündinud kurgi on pesitsusealisena suvel vaadeldud näiteks Soomes, kuni 525 km kaugusel sünnikohast. Sookure pesakonnas on üks või kaks poega. Väidetavalt on leitud ka kolme pojaga pesakondi, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole
kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Eestlastele kõige parem variant oleks olnud sõdida oma armeega Teises Maailmasõjas. Kahjuks saadeti Eesti armee Nõukogude võimu saabudes laiali ning endised ohvitserid hukati. Selle asemel otsustasid palju eestlased põgeneda. Populaarsemad põgenemiskohad olid rootsi ja Saksamaa. Kellel oli võimalis põgenes aga Atlandi USA-sse ja Kanadasse. Suur osa emigreerunud eestlastest rajas endale uutesse elupaikadesse kodud ning ei naasnudki enam kodumaale. See valik oli eestlastele ilmselt kõige kergem, kuna sellega ei kaasnenud lahinguid ega rasket sunnitööd. Eestlastel said Teises Maailmasõjas teha väheseid valikuid, kelle pool sõdida või mida edasi teha. Kahjuks oli valik siiski halva ja veel halvema vahel, millele annab tunnistust ka see, et sõja lõpuks ei suudetud Eesti Vabariiki taastada.
kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Eestlastele kõige parem variant oleks olnud sõdida oma armeega Teises Maailmasõjas. Kahjuks saadeti Eesti armee Nõukogude võimu saabudes laiali ning endised ohvitserid hukati. Selle asemel otsustasid palju eestlased põgeneda. Populaarsemad põgenemiskohad olid rootsi ja Saksamaa. Kellel oli võimalis põgenes aga Atlandi USA-sse ja Kanadasse. Suur osa emigreerunud eestlastest rajas endale uutesse elupaikadesse kodud ning ei naasnudki enam kodumaale. See valik oli eestlastele ilmselt kõige kergem, kuna sellega ei kaasnenud lahinguid ega rasket sunnitööd. Eestlastel said Teises Maailmasõjas teha väheseid valikuid, kelle pool sõdida või mida edasi teha. Kahjuks oli valik siiski halva ja veel halvema vahel, millele annab tunnistust ka see, et sõja lõpuks ei suudetud Eesti Vabariiki taastada.
juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jääk- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor ? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub
Seda seetõttu, et Päike on seniidis lõunapoolkeral ja kõik põhikliimavöötmed on nihkunud endast lõuna pool asuva vahekliimavöötme aladele. 1 Põhiliselt troopilistes piirkondades asuvad metsad, kus niiskustase väga kõrge. Talvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on troopilise kliimavöötme tingimused (soe ja kuiv), jäävad paljud sealsed loomad kuivusest ja toidunappusest hoidumiseks talveunne või rändavad soodsamatesse elupaikadesse. Taimedel on sel perioodil puhkus, puud langetavad oma lehed ja rohttaimede maapealsed osa surevad ära. Suvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on ekvatoriaalse kliimavöötme tingimused, (soe ja sajab palju vihma), tärkab loodus jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud seemned hakkavad idanema. Kogu ala on rohust roheline ning lilleõitest kirju.
saamiseks võetakse järjest rohkem metsi maha. Metsaraide tõttu kahaneb taimestik ja loomastik, järjest rohkem hakkab erinevaid looma liike välja surema. Loomade kasvatamisega suureneb kasvuhoone effekt, mida tekitavad loomade välja heited. Kasvuhoone efekt tekitab kliima soojenemist, mille tõttu hakkab jää sulama ning maailma mere vesi hakkab tõusma inimestel pole enam ranniku aladel elukohta ja nad peavad rändama uutesse elupaikadesse. Minu arvates võiksid inimesed pöörduda tagasi aega, kus palju asju tehti ise ja ilma masinate abita. Igasugused masinad on küll head töö efektiivsuse tõstmiseks, kuid samas kulutatakse nende tootmiseks palju loodusvarasid enamik meid ümbritsevast plastist on toodetud ju naftast. Inimesed peaksid elama nii, et kui nende ümbert võetakse ära elekter ja nafta, siis nad saavad hakkama ja ei sure nälga. Maakera kandevõime on ületatud juba kolme kordselt
Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist.
Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist.
sest neid põlde ei töödelda putukamürkidega ja nii on paljude putukate ellujäämus seal suurem. · GMO-de ristumine metsikute sugulasliikidega on võimalik väga vähestel kultuuritaimedel ning hübriidid pole eriti edukad. · Bakteritoksiini tootvat GM-taimed on mürgised vaid haukamissuistega putukatele, kuid ei ole mürgised imemissuistega putukatele. GMO VASTU · GM- taimed võivad levida ümbritsevasse elupaikadesse kui umbrohtudena. · GMO-d on oma tekkelt ja olemuselt ebaloomulikud, sordiarendusega seda võrrelda ei saa · GM-taimede ristumisel metsikute sugulasliikidega levivad võõrgeenid loodusesse. · GM-taimed võivad sisaldada valke, mis põhjustavad inimesele allergiat.
keda taastunud elukohtadesse tagasi lasta. Eelkõige on siinkohal tähelepanu all meriforell, lõhe ja angerjas. Erilist tähelepanu pöörata erinevatest jõgedest pärit kalapopulatsioonidele, et sisselastavad kalad oleks sarnase geneetikaga nagu seal juba elavad isendid. Takistada võõrliikide sattumist Läänemerre laevadega. Võõrliigid on Läänemere elustikule suurimaks ohuks. Tulnukliigid kohanevad ning tarbivad põlisasukate toitu. Kõige rohkem võõrliike satub uutesse elupaikadesse laevade ballastveega ning lossimisega. Arvatakse, et kaubanduslik meretransport võib olla tänapäeval vastutav kuni 80% ulatuses võõrliikide sattumise eest nende mittetavapärasesse elurajooni. Seetõttu on väga oluline võtta kasutusele uued meetmed probleemi leevendamiseks. Tuleb töötada välja tõhusad süsteemid ballastvee töötlemiseks, et võõrliigid nende kaudu edasi ei kanduks. Selleks tuleks paigutada sadamatesse mahutid, kuhu
adaptiivseks radiatsiooniks.Adaptiivne raditsioon eeldab uue elukeskkonna kasulikku kohastumust. · Evolutsiooni taiustumine e progress tahendab senisest keerukama ja taiuslikuma ehitusega orgnismituupide teket ja arengut,nt prokaruootidest arenesid eukaruoodid,ainuraksetest hulkraksed jne.Taiustumine voimaldab uutel organismituupidel efektiivsemalt kasutada oma elukeskkond,levida uutesse elupaikadesse ja vahendada soltuvust abiootiliste keskkonnategurite koikumisest.Sellele vastupidine protsess on lihtsustumine e regress.See on eriti tuupiline parasiitidele.Nt paelussidel on koik elundkonnad peaaegu kadunud voi tugevalt lihtsustunud,valja arvatud sigimiselundkond,mis on eriti hasti arenenud . · Valjasuremine Teadlaste arvates on koigist Maal elanud liikidest tanapaevaks 99% valja surnud.
takistavad teiste organismide kasvu. 4. Millest tuleneb mõnede bakterite patogeensus? Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. 5. Vajaduselt paranda lause õigeks eitust kasutamata Päristuumsete organismide hulka kuuluvad taimed, bakterid ja viirused/Loomad, taimed ja seened 6. Mis tähtsus on taimede a)kroonlehtede ja b)viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 7. Mis on bakterispooride moodustumise bioloogiline tähtsus ja miks ei saa bakterispooride moodustumist pidada bakterite paljunemiseks? 8. Kuidas inimene kasutab baktereid? Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne kui ta midagi teadis selliste organismide olemasolust. Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt, samuti alkoholi,
kasutatakse hiina traditsioonilises meditsiinis, kuna usutakse tiigri kehaosades peituvat erilist jõudu. Kuigi tiiger on enamusel maadel võtud kaitse alla ei ole salaküttimisele suudetud piiri panna. Kunagi üle kogu Aasia laiunud ääretud metsadest on palju maha raiutud, ning pidanud taanduma põllumajanduse arengu ees. Kuna metsased alad on vähenenud, väheneb ka saakloomade arv ja tiigrid ei leia küllaldaselt toitu ellujäämiseks. Selle tulemuseks on tiigri tungimine inimese elupaikadesse. Tiigri kehaosadele on suur nõudlus rahvusvahelisel mustal turul. Paljud tapavad tiigreid selleks, et teenida elatist endale ja oma perele. Vahendajad maksavad salaküttidele umbes 60 Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 dollarit surnud tiigri eest. See on suur raha vaeses Indias, aga väike protsent sellest, mis selline äri toob sisse lõppfaasis. Terve tiigri skelett maksab mustal turul rohkem kui 60 000 dollarit. Inimasustuse laienemise tulemusena killustuvad ühtlased
keha-ja nokakuju ning eluviiside poolest. Kõik need vintide liigid pärinevad tõenäoliselt ühest lähteliigist. 19. Evolutsiooniline täiustumine olemus, põhjused, tulemused Senist keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teket ja arengut, näiteks arenesid ainuraksetest hulkraksed. Täiustumine võimaldab uutel organismitüüpidel tõhusamalt kasutada oma elukeskkonda, neil on lihtsam levida uutesse elupaikadesse. 20. Väljasuremine Väljasuremine toimub põhimõtteliselt kogu aeg, kõigist Maal elanud liikidest on tänapäevaks arvatavasti 99% välja surnud. Põhjuseid võib olla palju, näiteks keskkonnatingimuste muutumine või konkurents teiste liikidega. Tänapäeval surevad liigid välja põhiliselt inimtegevuse tagajärjel.
lähisekvatoriaalse kliimavöötme aladele, Päikesele järgi. Lõunapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on samal ajal soe ja kuiv. Sademeid on vähe, kuna sinna piirkonda on lõuna poolt liikunud troopiline kliimavööde koos kõrgrõhkkonnaga. Talvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on troopilise kliimavöötme tingimused (soe ja kuiv), jäävad paljud sealsed loomad kuivusest ja toidunappusest hoidumiseks talveunne või rändavad soodsamatesse elupaikadesse. Taimedel on sel perioodil puhkus, puud langetavad oma lehed ja rohttaimede maapealsed osa surevad ära. Suvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on ekvatoriaalse kliimavöötme tingimused, (soe ja sajab palju vihma), tärkab loodus jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud seemned hakkavad idanema. Kogu ala on rohust roheline ning lilleõitest kirju
esinemiseks on väga sobivad tingimused. Selles kontekstis aitavad populatsioonimudel ja iga elupaiga (konnade puhul nt tiigi) kohta kogutud geneetiline materjal otsustada populatsiooni tegeliku suuruse üle. Mitmekülgsed andmed maastiku, sigimistiikide, elupaikade ja kobarelupaikade kohta võimaldavad teha tervikliku kohta analüüsi, mis on eriti oluline liigi puhul, kes liigub märgala elupaikadest kuivamaa elupaikadesse. Kui graafilise analüüsi teooria on kaasatud integreerivasse lähenemisse, milles võetakse arvesse liikide eripära maastikul liikumisel, teeb see antud meetodi väga paljulubavaks, et selle abil uurida ja analüüsida ökoloogilisi võrgustikke, maastikke ja elupaiku. Selleks, et graafilis-teoreetilisi lähenemisi kasutada keskkonnamõjude hindamistes ja maastikuplaneerimisprogrammides on aga veel vaja pingutada. Kasutatud kirjandus 1. Decout, S., Manel, S., Miaud, C
ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). Plastiidid on värvuse põhjustajateks taimedel ning Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi.Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained.Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani.Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Seeni on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad
tapmise, mis on aga ainult väike osa tegelikust salakütitud tiigrite arvust. Kuigi inimene ei ole tiigri tavaline saak, on nad tapnud rohkem inimesi kui ükski teine kaslane. On hinnatud, et aastatel 18001900 tapsid tiigrid ainuüksi Indias üle 10 000 inimese. Peaaegu alati suudetakse inimsööjatiigerid identifitseerida ja nad püütakse kinni ning lastakse maha või mürgitatakse. Bangladeshis ja Indias elab tiiger kasvava inimpopulatsiooniga aladel ning talunikud tungivad tiigri elupaikadesse, suurendades nii tiigri rünnaku tõenäosust. Inimsööjatiigrid on suur probleem Indias, täpsemalt Kumaon, Garhwal ja Sundarbani mangroovisoodes, kus on olnud juhtumeid, et ka terved tiigid ründavad inimesi. Tiigrid ründavad inimest tavaliselt siis, kui nad ei ole füüsiliselt võimelised teisiti oma toitu hankima. Inimsööjatiigrid on tavaliselt vanad, jõuetud ning puuduvate hammastega. Erinevalt inimsööjaleopardile ründab tiiger inimest päeval
vohama roostiku. Pärast seda, kui ulatuslikel rannaniidualadel lakkas loomade karjatamine ja heina niitmine, hakkasid need kulustuma, roostuma ja võsastuma ning neil olevad madalad rannikulohud ja veesilmad kinni kasvama: kui karjatamiskoormus on väike, asuvad märjematesse nõgudesse tarnad, mida kariloomad meelsasti ei söö. Nii ladestub aasta-aastalt surnud taimede kiht ning madalad veesilmad ummistuvad, mudastuvad ning lõpuks kaovad sootuks. Kõrekulleseid hakati endistesse elupaikadesse taasasustama 2000.a alates. Esimesteks kohtadeks olid Kabli ja Saastna (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 a). Joonis 1. Kõre levik 20. saj 1. poolel 4 Joonis 2. Kõre levik Eestis pärast 2000.a 2. Elupaik Kogu oma levila piires esineb kõre avatud maastikel, kus leidub kaevumiseks sobivat pinnast ning madalaid veekogusid kudemiseks. Kõre elupaikade geoloogilises struktuuris domineerivad tihti liiv või kiviklibu
Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselis...
...................................15 Vastavalt looduskaitseseadusele vähendatakse kaitsealadele ja lendorava püsielupaikadesse jääva maa maksu. Kui maa jääb sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord näeb ette metsa arengu vaid loodusliku protsessina, vabastatakse maa maamaksust. Hooldatava sihtkaitsevööndi puhul vähendatakse maamaksu reeglina 75%. Eraomanikel, kes ei nõustu kehtestatavate piirangutega on võimalus lendorava elupaikadesse jäävad maad vahetada riigile kuuluva maa vastu või nõuda nende võõrandamist riigi poolt.......................................................................16 Lendoravatele sobivad metsad on reeglina säilinud vaid üksikute väikesepinnaliste metsaeraldistena. Liigi kestvaks säilimiseks antud piirkonnas on vajalik tagada lendoravatele sobivate vanade haabadega metsaosade ja nende vahel loomade liikumiseks vajalike metsade säilitamine
...................................15 Vastavalt looduskaitseseadusele vähendatakse kaitsealadele ja lendorava püsielupaikadesse jääva maa maksu. Kui maa jääb sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord näeb ette metsa arengu vaid loodusliku protsessina, vabastatakse maa maamaksust. Hooldatava sihtkaitsevööndi puhul vähendatakse maamaksu reeglina 75%. Eraomanikel, kes ei nõustu kehtestatavate piirangutega on võimalus lendorava elupaikadesse jäävad maad vahetada riigile kuuluva maa vastu või nõuda nende võõrandamist riigi poolt.......................................................................16 Lendoravatele sobivad metsad on reeglina säilinud vaid üksikute väikesepinnaliste metsaeraldistena. Liigi kestvaks säilimiseks antud piirkonnas on vajalik tagada lendoravatele sobivate vanade haabadega metsaosade ja nende vahel loomade liikumiseks vajalike metsade säilitamine
tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elamistingimused. See soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid. Linnad muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi ning paranes elukeskond. Linna koondusid kõik kultuuriasutused ning elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja kolooniaid hõivata ning see tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL
tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elamistingimused. See soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid. Linnad muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi ning paranes elukeskond. Linna koondusid kõik kultuuriasutused ning elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja kolooniaid hõivata ning see tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL
·GMO-d on oma tekkelt ja olemuselt ·Looduslikult esineb aeg-ajalt liikidevahelist ebaloomulikud ja inimtoiduks kõlbmatud geenisiiret eetilistel põhjustel. · Ka ,,normaalsete" õistaimede ja imetajate genoomis on isegi bakterite geene. ·Herbitsiididele tundetud GM-taimed võivad ·Ühegi aastaid kasutatud GM-taime puhul levida ümbritsevatesse elupaikadesse pole leitud, et selle umbrohustumise võime tõrjumatute umbrohtudena oleks suurem kui lähtekultuuril. ·GMO-d võivad ristamise kaudu metsikute ·Ühest-kahest võõrgeenist pole taimedel sugulasliikidega levida loodusse ja tuua kaasa looduses olulist eelist. Pealegi on need geenid ettenägematuid tagajärgi pärit loodusest ja võinuksid seal levida ennegi.
tööta käsitöölised, kes pidid selle tööga elatist teenima. Palgad oli jäänud väikesteks ja selle süüdlaseks peeti masinaid. Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ja vabrikuomanikud. Positiivseks tagajärjeks oli see, et vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elu- ja töötingimused. Masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL
Invasiivne liik võib pärismaise liigi välja tõrjuda konkurentsis limiteerivate ressursside pärast, toituda kohalikust liigist kuni selle väljasuremiseni, tuua kaasa haigusi, kahjustada kohalike liikide geneetilist struktuuri kas hübridiseerumisega või mõnel muul moel või muuta elupaiga omadusi sel määral, et kohalikud liigid ei ole enam võimelised seal vastu pidama. Paljud liigid on ümber asustatud järgmisel moel: Eurooplaste kolonisatsioon (asudes uutesse elupaikadesse, lasksid eurooplased loodusesse sadu Euroopast pärit taime-, linnu-, kala- ja imetajaliike – nii selleks, et ~8~ maastik meenutaks nende kodumaad, kui ka selleks, et tabada jahil ja kalaretkedel harjumuspärast saaki) Aiandus, põllumajandus ja akvakultuur (suurel arvul taimeliike on sisse toodud iluaianduses, põllumajanduses või karjamaadel kasutamiseks)
allergiat ei tekitaks. See juhtus näiteks GMO-sojaoaga, millesse oli siiratud brasiilia maapähkli geen. (Homutov, 2011) GMO-taimede ristumisel metsikute sugulasliikidega levivad võõrgeenid loodusesse. Hübriidtaimed annavad ka GMO-järglasi. See võib kaasa tuua ennenägematuid tagajärgi (nt. mürgikindlad umbrogud, putukaid tapvad taimed). (Homutov, 2011) Herbitsiidikindlad GMO-taimed võivad levida ümbritsevatesse elupaikadesse tõrjumatute umbrohtudena. Näiteks on herbitsiidikindel raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks Kanadas. (Homutov, 2011) 1.5. Geneetiliselt muundatud loomad Nii fundamentaal- kui ka rakendusbiolooge ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme - loomi ja taimi. Esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli silmatorkav - hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks kui tema tavalised liigikaaslased
loomadest. Loendus ulukite kogunemiskohtades ULUKIHOOLE: Üldised põhimõtted, sõraliste hoole Ulukihoole tähendab ulukite elutingimuste, s.t. varje- pesitsus- ja (enamasti) toitumisolude parandamist e. üldistatult elupaikade mahutavuse suurendamist. Seda peaks tegema selleks, et jahikõlvikutele rohkem ulukeid ära mahuks. See on jahimeeste huvides. Ulukihooldeviise on palju, kuid tähtsamad on: Lisasöötmine selleks viiakse metsa või mujale ulukite elupaikadesse sööta. Seda tehakse enamasti talvel, kui loodusliku toidu kättesaadavus on halb. Sööda paigutamiseks ja kättesaamiseks ehitatakse mitmesuguseid rajatisi. Lisasööta saavad kanalised, jäneselised, metssiga, metskits, hirv ja karu. Söödapõldude rajamine söödapõldudelt leiavad ulukid toidulisa põhiliselt vegetatsiooniperioodil, s.o. ajal, kui enamasti pole puudust ka looduslikust toidust. Seega
metaboolne vesi 200 higi 100 hingamine 350 uriin 1400 fekaalid 100 kokku 2300 kokku 2300 Termoregulatsioon Inimene on liigina kohastunud elama soojas kliimas, evolutsiooniliselt pärit Aafrikast. Külmematesse elupaikadesse on inimesed saanud minna seetõttu, et nad on ehitanud soojustpidavaid eluasemeid, valmistanud kehakatteks sooje riideid ja kasutanud soojusallikana tuld. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Inimese normaalne kehatemperatuur on ligikaudu 37C, see võib kõikuda 1 üles ja allapoole, palaviku ajal rohkemgi. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel, eriti aktiivselt töötavates lihastes
3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele; 4) hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel; 5) lahendab biomassi püramiidi ülesandeid; 6) lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme; 7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse. Õppesisu: Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Looduslik tasakaal. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid) ning nende mõju eri organismirühmadele. Biomassi juurdekasvu püramiidi moodustumine ning toiduahela lülide arvukuse leidmine. Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel. 38
- Pidev karjatamine hoidis omakorda ära ulatuslike rannaalade roostumise või kadastumise ning hilisema metsastumise. Tänapäevane inimasustus on rannaeluga vähem seotud ja paljud lagedad niidualad on nüüdseks hävinud. 4.5. Rannaniitude loomastik (millised loomarühmad esinevad, millised kohastumused peavad rannikul elamiseks välja kujunema). Andmeid imetajate esinemise kohta rannaniitudel on vähe. Suurulukid tulevad neisse elupaikadesse harva ja küllaltki juhuslikult. Püsielupaiga võib leida vaid halljänes, teised tulevad siia peamiselt toitumiseks. Lagedat, sageli ka inimelamutest piiratud ala metsloomad mõnevõrra pelgavad. Liigid: põder, metskits, metssiga, rebane, mink. Tõsi on muidugi, et nende asemel kujundavad kooslusi rohkem kariloomad ja mere ääres teevad rohkesti rumalusi kassid-koerad. Kui rääkida ka väikeste saarte (laidude) imetajatest siis nende loodusesse on kõige nähtavama mulje jätnud mügrid
Üherakulised organismid, kellel puudub vibur ning liikumisorganellideks on ajutised väljasopistatavad moodustised ehk kulendid. Kulendprotistide tsütoplasma on jaotunud sisemiseks amorfsemaks endoplasmaks ja välimiseks tihedamaks ektoplasmaks. Kulendprotistid sigivad pooldumise teel ja suguliselt. Selts: Paljasamööbid Nuda Neil puudub tugevam kehakate. Mageveekogudes elab mudaamööb ja inimese organismis düsenteeria siseamööb. Ebasoodsate elutingimuste korral ning levimiseks uutesse elupaikadesse (parasiitidel), moodustavad amööbid püsikehakesi ehk tsüste. Tsüst on ilmastikutingimustele väga vastupidav moodustis, mille sees amööb säilib eluvõimelisena pikka aega. Mudaamööb Amoeba proteus, düsenteeria siseamööb Entamoeba histolytica. Selts: Kodaamööbid Testacea. Mageveekogudes elavad amööbid, kes moodustavad enesele kaitseks kitiinainest või ka mineraalosakestest kaitsva kesta. Tavalisemad nende esindajad on kärglane Arcella sp. ja sõmerlane Difflugia sp.
o Tihaste peamine toit on lehtmetsades levinum · Lehtmetsad o Ca-rikkad o Fragmenteerunud o Sekundaarsed võsad o Tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks · Okasmetsad o Pole toidupuudust o On õõnsuste puudus o On kaltsiumipuudus · Loomade tehiselupaikade rajamisel tuleb olla ettevaatlik o Ligi meelitamise madalakvaliteedilistesse elupaikadesse ökolõksu risk o Meeliselupaiga muutmine liiga atratiivsek üleasustus, tiheduslõks o Mõnikord on mõistlik luua uusi elukohti pigem ebatraditsioonilistesse selmet meeliselupikadesse Ökoloogiline lõks levinud, ohtlik ja salakaval · Seniteadust palju levinum nähtus · Liikide ja populatsioonide käekäigu seisukohast väga ohtlik · Väga rakse kindlaks teha · Lõksust päästmine ei pruugi õnnestuda Inimene · Magusahimu
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
* Loetle algloomade liikumisviise. Kuidas elavad algloomad üle ebasoodsa aja ja kuidas paljunevad? Algloomad ei sure, kui elukeskkond muutub ebasoodsaks, kas liiga kuivaks (veekogu kuivab) või ei jätku enam toitu. Nad moodustavad tsüsti, st muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. Tsüstina sisaldavad algloomad tunduvalt vähem vett, see omakorda vähendab nende ainevahetuse kiirust ja seega vajadust toidu järele. Nii suudavad nad ebasoodsa aja üle elada ja levida ka teistesse elupaikadesse. Algloomad paljunevad peamiselt mittesuguliselt, s.o pooldudes, pungudes või jaguneb nende keha mitmeks osaks. Joonis ja alltekst: Amööbist moodustunud tsüst. Selgitus: Amööbi tsüsti ümbritseb tihe paks kest. Amööbi sees on näha tuum, tsütoplasmas on vähe vett. Olude paranedes väljub amööb kestast. * Kas algloom ka paljuneb tsüsti moodustades? Põhjenda. Algloomad osalevad toiduahelates ja aineringes Algloomad nagu teisedki organismid osalevad aktiivselt looduses toimuvas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
