MERI Läänemeri Atlandi ookeani sisemeri Palju mereääreid riike Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid Erinevate populatsioonide isendid elavad mere erinevates osades Taimestik Tüüpilised meretaimed ja mageveekogule iseloomulikud taimed Taimhõljum, vetikad ja õistaimed Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike Loomhõljum ja väikese...
Second level Kasutatakse joogiks, Third level olmes, Fourth level tootmises, Fifth level põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk, paisud. Pinnavee peamised seisundi halvedajad Liigne veevõtt. Reostus põllumajandusega seotud tegevustest (eutrofeerumine). Ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus looduslikes vetes. Veekogude tõkestamine ja paisutamine. Jääkreostus. Seisund 1992. aastal Pinnavee kasutus suur. Punktreostusallikate koormus oli märgatavalt suurem. BHT7 koormus oli 94% suurem Fosfori koormus 79% lämmastiku koormus 71%
Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru .Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse
Läänemerest · Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja sini 16 taksonit punavetikataimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria
Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Läänemere soolsus on umbes 10. 10000g saab soola 1 tonnist Läänemere veest. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jäävas meres on rohkelt laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid, tuntuim on Hiiumadal. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe. Püügikaludeks on räim, kilu, tursk ja lest.
hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa punavetikaid on hulkraksed. Neid võib leida nii mage kui merevees. Punavetikaid on erinevate allikate järgi teada 4000 kuni 10 000 liiki. Läänemere taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja 16 taksonit punavetiktaimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru . Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab
kuni 16 aastani. Ondatra · Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline · Hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast Läänemere taimestik · Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m · Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel · Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele · Tingimused taimede kasvuks on Läänemeres üsna mitmekesised Vetikad · Ve tika d ka s va va d vö ö nd ite s . Kõ ig e m a d a la m a s vö ö nd is ka s va va d ro h e ve tika d , s iis tule va d p ruunve tika d ja kõ ig e s üg a va m a l o n p una ve tika te vö ö nd . Ve tika d p a kuva d va rju s e lg ro o tute le ja ka ka la d e le . Punavetikas · Punavetiktaimi on ligikaudu 4000 liiki
Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini -, 17 rohe -, 5 mänd -, 17 pruun - ja 16 taksonit punavetiktaimi.Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru. Ta võib moodustada omaette kooslusi.Punavetiktaimedest on tuntuim agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud zelatiini. Õistaimedest on Läänemere Eesti
rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ning külmadel talvedel hiljem. Liigestus Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetikataimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetikataimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka
2.3.1 Liigestus Läänemeri jaguneb kolmeks suureks laheks põhjas Põhjalaht ehk Botnia laht, lõunas Liivi laht ning idas Soome laht. Talvel jäätuvad lahed peaaegu täielikult, mere keskosas on aga jääd harva. 2.3.2 Hoovused Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Veetaset alandavad idatuuled ja tõstavad läänetuuled. Lained on tavaliselt 1-2m kõrged, tormide ajal aga 4-10m. Looded on Läänemeres alla 10cm. 2.4 Taimestik ja loomastik 2.4.1 Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene, levinumad on vetikad. Kõige rohkem levib punavetiktaimi ning pruunvetikat (põisadru). Õistaimedest levib Eesti rannikualadel meriheina perekonna liike.¹ 2.4.2 Loomastik Läänemeres on rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike, sest vesi on ookeaniliikidele liiga mage ning mageveeliikidele liiga soolane. Rohkelt leidub riimveega kohastunud karpe ning kalasid, imetajatest hallhülgeid ja viigreid. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest ja tursk.
Eeslahtm, Haapsalu laht, Haapsalu Tagalaht, Hullo laht, Jausa laht, Kassari laht, Käina laht, Lõpemeri, Matsalu laht, Saunja laht, Soonlepa laht, Suur viik, Topu laht, Triigi laht, Õunaku laht. 6 3. LÄÄNEMERE TAIMED JA LOOMAD Läänemere kaldataimed peavad taluma soolasemat keskkonda kui maismaataimed.Paljude taimede lehed on kaetud sinaka vahakihiga, mis kaitseb taimi üleliigse vee auramise ja tugeva päikesekiirguse eest. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, sealhulgas sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetikat. Üks iseloomulikumaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mida kasutatakse tööstuslikult agar-agari tootmiseks. Tüüpilised merekalda taimed on vareskaer, merikapsas, merihumur, pilliroog. Erinevad vetikaliigid paiknevad eri sügavusel: ·Rohevetikad kuni 1 meeter ·Pruunvetikad kuni 5 meetrit
kuupmeetrit magedat vett sekundis. Lisaks niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui aurustuda jõuab. Üldiselt on mere tase püsiv. Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit on täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb soolasemat vett sellele juurde. Läänemere elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Rannaveel on neli vetikate vööndit: Sinivetikate vöönd Rohevetikatevöönd Pruunvetikate vöönd(sealhulgas ka põisadru vöönd) Punavetikate vöönd Sinivetikate vöönd Kasvab kaljusel rannikul, veepiirist kõrgemal Sinkjasmust Rohevetika vöönd Asub meetri sügavusel Pakub varju ja toitu veeloomadele On üheaastased taimed Pruunvetika vöönd Soome rannikute suurim vetikas Kasvab kuni poole meetri kõrguseks
sügavama vee kohal). Bentaal: · Litoraal mandrilava ehk selfi kohal; · Batüaal kreeka keeles bathys sügav. Ookeani ja merede bentaali ökoloogiline sügavusvöönd 200-3000m sügavusel peamiselt mandrinõlva piirkonnas; · Abüssal (kreeka keeles põhjatu) ookeani ja mrede sügavaim osa > 3000m. o Litoraal merede ja ka järvede ökoloogiline sügavusvöönd. Hõlmab ranniku- või kaldapiirkonda, kus kasvab põhjataimestik. Tingimused muutlikud, elustik väga mitmekesine. Bioproduktsioon on kõrge. Meredes vastab mandrilabale ehk selfile. Supralitpraal pritsmete vöönd; Eulitoraal loodete vöönd, tõusuvee ülempiirist mõõnavee alampiirini; Sublitoral mõõnavee alampiirist kuni taimestiku leviku alampiirini. o Batüaal - iseloomustab vee aeglane liikumine, veetemperatuuri
.....................................................................................................4 2. Läänemere ajaloost.....................................................................................................4 3. Temperatuuri tingimused Läänemeres.......................................................................5 4. Läänemere soolsus.....................................................................................................6 5. Läänemere põhjataimestik.........................................................................................6 6. Rohevetikad...............................................................................................................7 7. Mändvetikad..............................................................................................................7 8. Pruunvetikad..............................................................................................................8 9. Punavetikad...............
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Erli Pärnpuu LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Lääneme...
Põhjamerest Vesi jääb vähemaks kahel viisil: aurumine ja väljavool Põhjamerre Täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga Keskkonnaprobleemid: Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Läänemere osad: soome laht, põhja laht, liivi laht 16. Läänemere põhjataimestik (s.h kolm vetikate vööndit) ja põhjaloomastik. läänemere põhjataimestik: rohevetikad; sinivetikad, pruun ja punavetikad. põhjaloomastik: Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht. Merituped, harilik keeritigu, rändtigu, lamekeermene vesitigu, vesiking, punntigu, balti lamekarp, liiva uurikkarp, söödav rannakarp, läänemere südakarp, läänemere krevett, põhjamere garneel, hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk,
kokkupuutel. Naftareostuse mõju meretaimedele. Naftakile poolt neelatud päikesekiirguse hulk sõltub valguse lainepikkusest, kusjuures kõige tugevam neeldumine on violetses ja sinises spektriosas. Näiteks nafta kilepaksusega 50 mikromeetrit neelab umbes 80% kogu nähtavast valgusest. Sel juhul on tõsiselt häiritud veealused protsessid ja organismid, mis vajavad päikesekiirgust fütoplankton (fotosüntees), põhjataimestik ja isegi kalad . Eelnevast järeldub, et naftareostus takistab valguse juurdepääsu vetikatele ja järelikult ka fotosünteesi, mistõttu hapnikku ei teki piisaval hulgal ning taimed ja kogu muu vee-elustik hukkub. Kui aga naftalaigud levivad ka rannikule, võib tulemuseks olla ka maismaataimede (ja loomade) hävimine. Taimede hävimine mõjutab otseselt ka veeorganaismide elu. Näiteks taimede hävimisel muutub organismide toidulaud kesisemaks ja väheneb peidupaikade arv veekogupõhjas
Mere hoovused aga olenevad tuule suunast ja tugevusest. Kõige sagedamini esineb veevoolu pikki Eesti ranniku ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled ning seda alandavad idakaarte tuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on kokku määratletud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid
..35 3 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru. Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest
üleujutatud( kuni 200m sügavuseni) Mandrinõlv- maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilaava ja mandrijalami vahel Mandrijalam- mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Üldiselt lainjas Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik- tasane ala ookeani põhjas.( ookeanipõhi) Bentaal- veekogu põhi organismide elukeskkonnana Litoraal- ookeani, mere, järvede ja teiste veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Kasvab üldiselt põhjataimestik Sublitoraal- maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Algab mõõnavee alampiirist kuni ulatub 200 m sügavusele Batüaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa Abüssaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd. 2000-6000 meetrit Hädal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, mis asub sügavamal kui 6000 meetrit( Tegemist on siis üldiselt süvikutega) Meri- maailmamere osa, mida eraldavad mandrid, saared, kõrgendikud
Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sel...
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad
m-ni. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest.. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku
pikseli piires tihti suur. Seega on andmete interpreteerimine keerukas. Põhjataimestiku kaardistamiseks on tõenäoliselt sobivaim kasutada lennuvahendil paiknevaid spektromeetreid. Nende ruumiline lahutus ning spektraalne lahutus peaks olema optimaalne fütobentose kaardistamiseks. Seire hind pindalaühiku kohta oleks sel juhul kallim kui satelliitandmeid kasutades. Samas saab lennukiga lennata mööda rannikut hõlmamata alasid, kus põhjataimestik puudub. Sellised alad moodustavad aga satelliidipiltidel suurema osa. Lisaks bioloogilistele kvaliteedielementidele on kaugseire abil võimalik hinnata ka füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide hulka kuuluvat vee läbipaistvust (Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006.) 2010. aastani toimus vee kaugseire andmete esitamine Keskkonnaministeeriumile JPG formaadis piltidena. Sellised pildid andsid küll hea ülevaate vee omaduste varieerumisest
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloo...
Heljumi levik paotab valgust süvendustöödega kaasnevate keskkonnamõjude ulatusele, ent paiguti võib lainetuse tekitatud heljum olla süvendustööde omast domineerivam. Lisaks eelmainitutele on oluliseks merevee karakteristikuks, eriti süsinikuringe seisukohalt, ka jõgede poolt sissekantav nn kollane aine ehk huumusaineid sisaldav lahustunud orgaaniline aine, mis põhjustab võrreldes Põhjamerega Läänemeres jõevete osakaalu suuruse tõttu kõrgemaid fooniväärtusi. Põhjataimestik on veekeskkonna ökoloogilise seisundi indikaator ning muutused põhjakoosluste ruumilises levikus ning liigilises koosseisus aitavad hinnata rannikumere keskkonna seisundit. Senini on põhjataimestikku Läänemeres kaardistatud sukeldumismeetodil, mis on aga suhteliselt kallis, aeganõudev ning uuritava ala suurus on väga väike võrreldes Eesti rannikuvete kogupindalaga. Kaugseiremeetod võimaldaks kaardistada laialdasemaid alasid võrreldes sukeldumismeetodiga
horisontaalsuunas ühtlaselt. Suured aasta-ajalised kõikumised: talvel ja sulavete ajal miinimum, kevadel tõuseb arvukus kuni suvise maksimumini; pärast seda arvukus järsult langeb, kuna paljud liigid lähevad üle suvisesse puhkeperioodi. Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolukiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad,
mättad - OHUTU VI Läänemeri Läänemeri- madal(keskmine 52m),vähese soolasusega meri. Veebilanss: veevarusid täiendavad: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest. Jääb vähemaks: aurumine ja väljavool Põhjamerre.Veevahetus 30a. Fosfori- ja lämmastikuühendite-vetikate vohamine- hapnikupuudus põhjakihtides, ka raskmetallid ja nafta. Hoovusi pole-muutlikud tuuled. Rannik-Järsakrannik(Pankrannik P-E ja saared);Lauskrannik(liivar.) Läänemere taimestik. Põhjataimestik : rohe-,puna-,pruunvetikad. mändvetikad Rannikul/saartel taimed: merihein, merikapsas,sinerõigas Fütoplankton: sõltub soolsusest. Sini-,vibur-,rohe-,mändvetikad Läänemere loomastik. Zooplanktoni-meriseen,vesikirbulised,aerjalalised Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim
loomastik (väga pikaajaliselt taastuvad ka teed), 1) määrab keskkonnamõju strateegilise objektiivsust; 4) aurude tagastussüsteemi kasutamisel 0,1; isetaastuvate loodusvarade kasutamine. hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise 6) strateegilise planeerimisdokumendi 5) laeva täitmisel 0,2; Mittetaastuvad: muuga sadama põhjataimestik, maantee planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; koostaja ei ole aruande kohta esitatud 6) sõiduki täitmisel 1,0. läbi metsa (on osaliselt kompenseeritav). Igasuguse ehitise 2) selgitab ja nimetab strateegilise ettepanekute ja vastuväidete arvestamata nt. laohoone puhul enam taimkate seal enam ei kasva
- võimalikult täiusliku ja pädeva teabe kogumine kavandatava tegevuse piirkonna kohta (sotsiaalmajanduslik olukord, kultuuritraditsioonid jne.); - jätkusäästliku arengu printsiipide jälgimine. 18. Taastuvad ja mittetaastuvad keskkonnamõjud, näited. Taastuvad: kalavarud, kõrghaljastus, meretaimestik ja loomastik (väga pikaajaliselt taastuvad ka teed), isetaastuvate loodusvarade kasutamine. Mittetaastuvad: muuga sadama põhjataimestik, maantee läbi metsa (on osaliselt kompenseeritav). Igasuguse ehitise nt. laohoone puhul enam taimkate seal enam ei kasva. 19. Strateegiliste kavade ja plaanide keskkonnamõjude hindamine: SMH põhimõisted Strateegiline planeerimisdokument näiteks: planeering, strateegiline arengukava, strateegia, muu kava, programm jne., mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse organ oma õigusaktiga Keskkonnamõju strateegiline hindamine
self e mandrilava. on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel see on suhteliselt järsk mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere osa abüssaalne tasandik on tasane ala ookeani põhjas bentaal on veekogude põhi organismide elukeskkonnana litoraal on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik sublitoraal maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb selfiga batüaal maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m hadaal üle 6000m, enamasti süvikud Merede tüübid Meri on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning mille
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
toimuda ka sümbioosis helenduvate õistaimed, teise aga mikrovetikad. bakteritega (meretünnikutel). Vetikad kuuluvad koos algloomade Magevees võivad helenduda ja mõnede seente rühmadega vähesed bakterid, meres aga paljud omaette protistide riiki. Seetõttu rühmad. Nähtus aitab organismidel vast ei saa öelda selle kohta süvameres peibutada saaklooma, põhjataimestik või suurtaimestik? pimestada vaenlast või leida · vastassugupoolt. · Maailmameres loendatakse kokku · umbes 8000 liiki makrovetikaid e. · Fütoplanktonil ilmnevad ajalised- suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki ruumilised muutused ööpäevas õistaimi, nende maksimaalseks vetikarakkude paljunemise kiiruses, sügavuspiiriks loetakse 70 m.
Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 bentaal – veekogu (ookeani, mere, järve, jõe) põhi organismide elukeskkonnana. See hõlmab veekogu põhjapinna, põhjasetete ülakihid ja põhjalähedase vee litoraal – ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, kitsamalt hõlmab rannikupiirkonna (kaldapiirkonna), kus kasvab fütobentos e. põhjataimestik. Litoraaline käsitletakse ka merepõhja šelfil sublitoraal – maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Sublitoraal algab mõõnavee alampiirist ja ulatub kuni 200 m sügavusele, ühtudes enamasti šelfi lõppemisega batüaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa. See asub merepõhja sügavusel 200-1000 (3000) m abüssaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000-6000
Jagunemine toitumise järgi: hõljumistoitujad molluskid, käsnad- kasutavad limavõrku, et kuhjata kokku vees hõljuvat materjali. Lisiidium: tigu meiofauna puhul: keeruline suuaparaat dentakulaarne setesöömine harjasussid Liikide tsonaalne levik Madalaveelises litoraaltsoonis (Litoraal on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik. ) domineerivad hõljumistoitujad. Sügavamal on hõljumistoitujate liike aina vähem, süvikutes aga nende arv jälle suureneb. Ka kiirevoolulistes veekogudes on nende arv suhteliselt kõrge. Järvedes toimub biomassi langus allapoole termokliini (oligotroofsed järved). Toitaineterohketes järvedes biomassi suurus kasvab ülalpool termokliini.. põhjaelustiku toiduvõrk: toitumisgrupid: infauna (setesööjad) suurem energiavoog?
eelistatumas olukorras. Jõgedes, kus vool ühesuunaline, on filtertoidulised + larvid – 2tiivalised kärbsed, puruvanad. Lahustunud org aine kondenseerub kividele, kattes need limaja kihiga – neid armastavad bakterid ja neid omakorda mikroskoopilised vetikad (kihiti) ja neid putukate larvid ja ussid. Tugeva voolu vöi lainetusega põhjad bentosevaesed. Looded mõjutavad orkaanitugevusega bentost. Võimas põhjataimestik murrab laineid. Aeglase vooluga jõed organismirikkad – rikkalik infauna. Keskmise vooluga – domineerivad filtraatorid? Väga kiire vooluga – pole midagi eriti. Kalad toituvad epifaunast N: suudmetes lestad, angerjad. Järvedes põhjas põhjasetted – ideaalsed infaunale, aga ka kruusased kohad – karpidele. Planktoni produktiivsus Hüdrodünaamilised alused. Fütoplanktoni populatsioonide kasv kui protsess, mis on kõikide
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
vertikaal- kui horisontaalsuunas ühtlaselt. Suured aastaajalised kõikumised: talvel ja sulavete ajal miinimum, kevadel tõuseb arvukus kuni suvise maksimumini; pärast seda arvukus järsult langeb, kuna paljud liigid lähevad üle suvisesse puhkeperioodi. Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolu kiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
