(galerii) (estonica) Pinnamood ja aluspõhi Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Aluspõhja moodustavad kesk-ordoviitsiumi setted.(estonica) Taimkate Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Kõige sagedasemad liigid on mänd, kuusk, haab, lepp ja tamm. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, ülane, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad
..5 mm suured. Valmivad augustis või septembris. Leht: Piklikmunajad südaja alusega helerohelised kaarroodsed lihtlehed. Asuvad vahelduvalt varre ülemisel kolmandikul lühikesel rootsul. Õitsevatel vartel on kaks, teistel üks leht, rudimendina võib esineda ka kolmas leht. Lehe pikkus on 3...10 cm ning laius 1,5...5,5 cm. Leherood ja -roots on veidi karvased. Paljunemine: Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega. Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. HARILIK MAAVITS Solanum dulcamara Rahvapärased nimed: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi
muutlik veetase kiire kõdu lagunemine, viljakad neutraalse reaktsiooniga mulla. Domineerivateks puudeks on kased ja sanglepp + kuusk, haab, saar, alusmetsas kasvab näiteks harilik jalakas, pärn ja vaher. Põõsarindes harilik toomingas, paakspuu ja kuslapuu. Puhmarinne puudub, kuid see eest on rohurinne liigirikas erinevat liiki sõnajalad (nt harilik metssõnajalg, maarjasõnajalg, harilik naistesõnajalg), tarnad (tupp, lodu), harilik heinputk, samblad mätastel ning tüvedel. Angervaksa kasvukohatüübiks- põhjavee kõõikuv tase- üleujutused kuni perioodiline kuivus. Domineerivaks puuks on sanglepp + kuusk, kask, alusmetsas kasvab harilik saar. Põõsarindes kohtab harilikku vaarikat, toomingat, paakspuud, pihlakat. Puhmarinne puudub või võib esineda kidurat harilikku mustikat. Rohurindest kasvab seal harilik angervaks, siis näiteks veel villohakas ja maamõõl.
põhjast lõunasse metsaga kaetud seljandik. Metsad hõlmavad Soomaa territooriumist kolmandiku. Oma mitmekesisuselt ulatuvad siinsed metsad luidetel kasvavatest kuivadest valgusküllastest nõmme- ja palumännikutest kuni erinevate mõnesse avasse mahub inimenegi seisma, arvatavasti on need õõnsused kujunenud tulekahju tagajärjel. Venesauna lammimets Venesauna lammimets on oma nime saanud läheduses asuva talu järgi. Halliste jõe üleujutatval alal kasvab lodu-salukaasik, vähemal määral ka lodukaasik ja lodu-sanglepik. Lammimetsale iseloomulikult kasvavad siin haab, arukask ja saar. Alusmetsas toomingas, lodjapuu jt. Puhma- ja rohurindes leidub mitmesuguseid taimi. Näiteks kasvavad siin maikelluke, angervaks, naat ja soo-koertubakas. Lemmjõe keelemets Lemmjõe keelemets on ligi 70 ha suurune lammimets Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Osa Lemmjõe keelemetsast on mõjutatud perioodilistest jõe tulvadest. Suurvee aegu tõuseb
Proovitükil on 90 cm tüsedune turbakiht, puhmarinne puudub. Järelikult on tegemist rohusooga. Alustaimestikus esineb ohtralt angervaksa kasvukohaüübile iseloomulikke taimi nagu ojamõõl ja angervaks. Ohtralt esineb ka sinihelmikas, jäneskastik ja luht-kastevars. Laiguti esinevad metsmaasikas ja külmamailane, mis on sinilille kasvukohatüübile omased ning ümarlehine uibuleht, mis on mustika ja jänesekapsa kõdusoole omane taim. Laiguti esineb ka soomadar, mis on madalsoo ja lodu tüübi taim ning soo-osi, mis on angervaksa, osja ja lodu kasvukohatüübi taim. Taimestiku põhjal pole võimalik anda hinnangut kasvukohatüübi kohta. Kuna tegemist on soomullaga (turbakiht üle 30 cm), saab välistada arumetsa kasvukohatüübid. Proovialal puudub täielikult puhmarinne, see võimaldab välistada samblasoo kasvukohatüübid. Ala ei ole üleujutatav, ei esine mättaid ega sügavamaid lohke, kus vesi pikemat aega püsiks
Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets
Kurtna järvestik Alutaguse madalikul 2 Tüüpiline Alutaguse alustaimestk Taime- ja loomakuningriik Mets sügiskasukas Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene.
turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm, keskmine - 50-100 cm , sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem)
6 Muld Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad.Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi. 1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba. Taimkate · Metsane,valitsevad okasmetsad:nõmme- ja palumännikud.Esineb veel laane- soostuvaid,salu- ja lodu metsi. · Nõmmed · Niidud · Sood(Hara,Aabla,mahju jt) 7 Vaatamisväärsused Valaste juga Ida-Virumaal, Ontika pankrannikul. Keila juga 8 Tuhala nõiakaev, mis suurveede ajal hakkab ,,keema". Kasutatud materjalid http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg6025k/P-E%20rannik.pdf http://www.estonica.org/et/Loodus/P%C3%B5hja-Eesti_paelavad/ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_klint http://www.elvag.edu
aladel, sageli piirneb rabaga. Mulla lõimis raske. Muld happeline. Vastavalt soostumisele intensiivsusele kujunevad leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. 1.2. Soometsad 1.2.1. Rohusoometsad Lodu kasvukohatüüp - valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel. Domineerivad sookaasikud. Kuivendatud aladel ka kuusikud. Alusmets liigirikas. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne. Samblarinne katkendlik. Madalsoo kasvukohatüüp - mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Valdava osa moodustavad sookaasikud. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud. Alustaimestikus domineerivad tarnad
Eesti soodel eristatakse kolme loodusliku põhitüübi - madalsoo, siirdesoo ja raba kõrval inimtegevusest põhjustatud tekistüüp - kõdusoo, mis on kujunenud soomulla pikaajalise kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Madalsood on jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks. Kõdusoodel eraldatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. Lodu Metsakasvatuslikust seisukohast jagatakse madalsood kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ehk madalsooks kitsamas mõttes. Lodu kasvukohatüüp on levinud jõe- ja järveäärsetel madalikel, orgudes ja laugetel nõlvadel. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimestik toitub toitesooladerikkast põhjaveest või jõelammidel ka üleujutusveest. Kevadeti ja sügiseti on lodud pikka aega üle ujutatud. Muld on viljakas, turbalasundi paksus on alla 1,0 m
pära stjääa e g s e l perioodil pikka ae g a ve e g a üle ujutatud . Maastike areng on siin tänapä e v a ni ots e s e lt se otud Võrtsjärv e ja Emajõ e g a ning selle üle mjo ok s u lisajõg e d e g a . Ala läbivate Põltsa m a a , Pedja ja teiste jõg e d e alamjo ok s u d , sa m uti Emajõ e üle mjo ok s on väga looklev ate säng or g u d e g a ja paljud e sootid e g a . Ulatuslikel üleujutusalad el esin e v a d luhaniidud ning lodu ja mad al s o o m e t s a d , suure m at e jõg e d e kaldavallidel kasvav ad laiguti laialehis e d lam mi m et s a d . Madaliku põhjao s a st jääb osa Alam Pedja Loodu sk aits e al a s s e , mis on kõig e hõre d a mini asu statud piirkond Eestis. Võrtsjärv e mad alikust on ligi pool soo stunud , se et õttu on haritavat maa d väh e ja asu stu s hõre .
Mulla viljakust ja vähendavad rasked põllutöömasinad. Metsakasvukohatüübiks on sõnajalg, angervaks ja osi. Selleks, et madalsoomulda tõhusalt asutada põllumaaks, tuleb mulda kuivendada. Need mullad tuleks kultuurrohumaade alla võtta, sest see takistab turvasmulla ärapuhumist, ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvate väetiste ja taimekaitsevahendite uhtumist põhjavette. Metsakasvukohatüübiks on lodu. Antud põllumassiivi on kõige mõistlikum kasutada kultuurrohumaana, korraliku kuivendamisega saab ka kasvatada kartulit, rukki ja odrast. Tegemist on halvasti haritava maaga. Metsastamisel on domineerivaks on sookask ja sanglepp, harvem mänd ning kuivenduse korral ka kuusk. BONITEET Go1; M' - perspektiivne boniteet 44 lähtehindepunkti Go perspektiivne boniteet 48/49 lähtehindepunkti M' - boniteet 53 lähtehindepunkti M'' - boniteet 53 lähtehindepunkti
omapärased. Eestis on 80ha kuivendamata lodusid. Allikaid ja madalsoid on 30 km 2 eesti kohta. Md-märg madalsoo KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat. Rohurinne: Tarnad, niitjas, pudel-tarn, soomadar, kollane-võhumõõk, ubaleht, harilik soo- sõnajalg, ussilill, soopihl, soo osi, konna osi, pilliroog. Samblarinne: Soovildik, tervatipp, turbasammal, tüviksammal. Märg neutraalne madalsoo muld. Ld-lodu KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, sookask Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk-tarn, ussilill, kollane võhumõõk, harilik soo- sõnajalg, mets-kõrkjas, soo-osi, soopihl, soomadar, soo-kastik, pilliroog, metsvits, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, lehviksammal, teravtipp, turbasammal, raunik.
1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel). *Geoloogia relieef: Geoloogiliselt moodustub alusp6hja Silveri ordoviitsium lava... plantoob, mis madaldub l6una suunas
Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 1.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele – lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem)
tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Puit on ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp e must lepp kuni 30 m kõrge puu, koor tumepruun. Õitseb märtsis, aprillis,seeme valmib oktoobris. Käbid 1.2-2 cm pikad. Vili on üheseemneline läätsekujuline pähklike. Leviala Kesk-ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Põhja-Aafrika. Kasvab viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks on lodu. On kiirekasvuline kuid võib saada kuni 130 a vanaks. Keskmine boniteet 2.3. Puit on kerge, pehme, habras ja hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu muutub puit õhu käes punakas. Kautatatakse saet, määblit, kütteks ja söet. Veel ka liha ja kalas suitsutamiseks. Suurimaks probleemiks puidu kasutamisel on mädanikud. Hall lepp e valge lepp 15, harvem ka 25 m kõrge puu. Koor on helehall ja sile, lehed ovaalsed 4-10 cm pikad. Õitseb märtsis, aprillis
· Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2) · Lehtmetsad-laialehelised, kitsalehelised · Okasmetsad 3) · Kuusikud · Kaasikud · Lepikud · Tammikud · Männikud · Haavikud NIIDUD: 1) Primaarsed On alati olnud lage kasvuala. · Lamminiidud- jõgede ääres, liigirikas · Rannaniidud- kasvavad tavaliselt kadakad · Looniidud- metsa sees on rohumaad 2) Sekundaarsed
kõrgel, ulatub maapinnani. Muld happeline, leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal. Alusmets hõre või puudub, pajud. Alustaimestik liigivaene, tugev sammalkate. Kirde-Eesti. SOOMETSAD: 1.8 Rohusoometsad õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel. Puudest iseloomulikud sookask ja sanglepp. Lodu kasvukohatüüp potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo muldadel. Domineerivad sookaasikud, sanglepikud. Alusmets liigirikas: toomingas, pajud, paakspuu. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: kastikud, tarnad, varsakabi. Kirde-Eestis. Madalsoo kasvukohatüüp valdav osa sookaasikud. Loduga võrreldes on turvas tüsedam ja üleujutused pikemad. Puistud vähese tootlikkusega. Alusmets hõre: pajud,
2. siirdesoomuld (S)- põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%. 3. rabamuld (R)- ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36%. 1.8 Rohusoometsad- kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel Lodu (ld) kkt Levivad potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskm tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel; mikroreljeef künklik. Puistu- dom sookaasikud (55% lodude pindalast); sanglepikud (31%), peapuuliigiks sanglepp; kuivendatud aladel ka kuusikud; bon II-III (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets- liigirikas; toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, mage sõstar. Alustaimestik- liigirikas ja mosaiikne: võhumõõk, kastikud,
Pärnu madalikud, Hiiumaa, Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6. Soomullad: (M,R,S) raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks(30-50cm), õhukesteks(50-100) ja sügavateks(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest. Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. S: 9% Eesti soodest. Aladel, kus põhjaveest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega. Tekivad madalsoode rabastumisel. Metsadest padumetsas. 0,1% haritaval maal. Ülesharimiseks sobivad rohusood. R: Atmosfäärse toitumisega. Tekivad siirdesoo edasisel rabastumisel. Osa rabasid järvede kinnikasvamisel. 0,1% haritava maana. 36% Eesti soodest
Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti
Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik Kuusk kastikuloo, pohla, sinilille, jänesekapsa, mustika, naadi angervaksa, sõnajala, karusambla t Salukuusik, laanekuusik Sookask tarna, madalsoo t Sanglepp lodu; lodumets 27. Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste;
uuenduse tekkele kaasaaitamiseks, puuseemnete külvamine, puude istutamine, metsakultuuri hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja
R''' Sügav rabamuld rb Metsakasvukohatüüpide lühendid: an angervaksa nd naadi jk jänesekapsa os osja jks jänesekapsa-kõdusoo ph pohla kl kastikuloo rb raba kn kanarbiku sl sinilille kr karusambla sm sambliku ld lodu sn sinika ll leesikaloo sj sõnajala lul lubikaloo ss siirdesoo mds madalsoo tr tarna mks mustika-kõdusoo ms mustika Metsakasvukohtade seos mullaga:
und,looduslike rohumaade võsastumine)Maa boniteet on alati väiksem.Maa perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde läbiviimist. Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.Metsamaade headust näitab metsakasvukohatüüp(jänesekapsas,naadi,lodu,po hla,sambliku jne.) Mullatekkeprotsess- bioloogilise aineringe see osa,mis toimubmurenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega.Mullatekketegurid e.faktorid:1)bioloogiline faktor-taimsed ja loomsed organismid 2)lähtekivim-mineraalne alus,mille muld moodustub.Pärandab mullale oma mehhaanilised,füüsikalised ja mineraloogilised omadused. 3)Kliima-mõjutab organismide elutegevust mullas
3 kasvukohatüüpi: osja, tarna ja angervaksa. 1.7. Rabastuv mets – happelisel liigniiskel mullal, rohkesti esineb turba- ja karusammalt. Dom. mänd. 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla. 2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks: 2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi ülaosas. Dom. turbasamblad, puurindes mänd. 2 kasvukohatüüpi: siirdesoo ja raba. 2.3. Kõdusoomets – isel. intensiivselt kuivendatud soomuld metsakõdu ja hästi lagunenud kõduturbahorisondiga. Puurindes peamiselt mänd ja kuusk. 2 kasvukohatüüpi: mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo. Inimtegevuse intensiivsuse põhjal eraldatud metsad on: 1
Loading capacity kandevõime 318.Loam liivsavi 319.Local soils- kohalikud mullad 320.Local topography kohalikud pinnavormid 321.Loggia- lahtine sammasõu 322.Longevity vastupidavus 323.Low- impact desings- vähese mõjuga disainid M 324.Maintenance- hooldus 325.Mall kaubanduskeskus 326.Management käitlemine, organiseerimine 327.Manicured landscapes piinlikult hooldatud maastik 328.Manufacturers tootjad 329.Marsh soo, lodu 330.Mason- müürsepp 331.Matrix- lähtekivim 332.Mature - küps 333.Meadow aas, rohumaa 334.Meandering stream-looklev oja 335.Medium blends mulla segud 336.Mere- järv, tiik 337.Meticulously arranged - hoolikalt paigutatud 338.Microclimate mikrokliima 339.Middle of - keset 340.Mild climate- leebe, vaikne, kerge kliima 341.Mimic matkima 342.Minimum amount miinimum summa 343.Mistaken eksklik, väär 344
Tartu Ülikoolis maateaduse õpetamisele ja teadustööle aluse pannud Johannes Gabriel Granö õpilastest said August Tammekannust ja Edgar Kantist Eesti esimese iseseisvusaja silmapaistvaimad geograafid. 3. Maastikuteadus Eestis enne II Maailmasõda, teadlased ning millega tegelesid. Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Rahvapärane maastikutunnetus, mis avaldus geograafiliste komplekside mõistmisena rahvatüpoloogias (soo, nõmm, lodu jt.); geoloog ja botaanik Carl F. Scmidt uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ning PõhjaEesti taimestiku kohta. Kompleksse uurimise idee üks autor ja kompleks ekspeditsioonide juht V. Dokutsajev. 1876. a. uuris ta ekspeditsiooni korras ka Narva ja 1881. a. Haapsalu ümbruse muldi, vaadeldes nende kujunemist seoses jõeorgude, mere, jääaegade ja lähtekivimitega. Maastikuteaduse ettevalmistav periood seotud Eesti kooligeograafiaga.
Taime vesileotisega on rahvameditsiinis ravitud neeru-, südame- ja külmetushaigusi. Üks rahvapäraseid nimesid "viinalill" tuleneb sellest, et taime marja söömisel tekib joobumistunne. KILPJALG Pteridium aquilinum nime päritolust: pteridion sõnajalake, aquilinum kotka-, ladinakeelsest sõnast aquila kotkas. Sugukond kilpjalalised. Kasvukoht: kuivad leht-, sega- ja okasmetsad; palu-, laane-, lammi- ja lodu- metsad, puisniidud. Eelistab liivakamaid kasvukohti, kuid võib esineda ka suhteliselt niiskes ja huumusrohkes kasvukohas. Kilpjalad on kuni 1,8 m kõrgused suvehaljad eostaimed. Püsik. Vars esineb risoomi kujul; risoom on pikk, harunev, must; tekitab igal aasatal enamasti ainult ühe lehe. Leheroots on paks, renjas, niisama pikk kui lehelaba. Lehelaba on üld-kujult kolmnurkjas, kaheli- kuni kolmeli sulgjas. Lehelaba kinnitub leherootsule rõhtsalt
erodeeritud leostunud - 30-100 cm Eo erodeeritud leetunud Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära uhutud. Tugevasti erodeeritud maadel on ½ - ¾ ära kantud. Soovitav metsastada. Deluviaal ehk peale uhtemullad D Paralleelselt erodeeritud muldadega: parasniisked ehk kamar deluviaalmullad - D - MKT: naadi gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad - Dg MKT: sõnajala deluviaal-gleimullad - DG MKT: lodu turvastunud deluviaalmullad - Dt (D1) Kõik eelnevad jaotuvad: D´ - nõrgalt pealeuhutud - 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud - 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud - 80cm - Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal. Settimine: jämedamad osad kaldale, peened mudajad kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond
Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi o Toitumine põhjaveest o Üleujutusveest o Sademetest. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi o Madalsoomuld (M) – soodest 55% o Siirdesoomuld (S) – soodest 9% o Rabamuld (R) – soodest 36% Rohusoometsad – valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla alla mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Lodu (ld) – levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel, sookaasikud ja sandlepikud, II-III bon, LM kõrgem, Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (md) – mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel, võrreldes loduga on: üleujutused pikemaajalised, turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud, bon IV-V.
erodeeritud leostunud 30-100 cm Eo erodeeritud leetunud Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära uhutud. Tugevasti erodeeritud maadel on ½ - ¾ ära kantud. Soovitav metsastada. Deluviaal ehk peale uhtemullad D Paralleelselt erodeeritud muldadega: parasniisked ehk kamar deluviaalmullad D MKT: naadi gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad Dg MKT: sõnajala deluviaal-gleimullad DG MKT: lodu turvastunud deluviaalmullad Dt (D1) Kõik eelnevad jaotuvad: D´ - nõrgalt pealeuhutud 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud 80cm Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal. Settimine: jämedamad osad kaldale, peened mudajad kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond
Veekogu kalda ligidal hakkavad mudal kasvama mitmesugused veetaimed, mille jäänused settivad koos mineraalosakeste ja planktonijäännustega. Lisanduvad maismaataimed ja järveke aheneb, kasvades kinni nii põhjast kui ka kallastelt, lõpuks ala rabastub ja kattub hõreda puistuga); sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtskamara tekkega. Järv-metsata madalsoo/ õõtsik- siirdesoomets- rabamets- puisraba- lageraba. Vooluveeline: jõgi- lodu/soot- madalsoo- rabamäre- raba. Arumaaline: mets/niit- soostuv mets/niit- rabastuv, lodustuv mets- rabamets (siirdesoomets)- puisraba- lageraba. Soo areng- madalsoo, siirdesoo, raba. Soo läheb 1st faasist 2se seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Soode ulatuslik levik on tingitud: pos niiskusbilans (sademete hulk ületab aurumis); geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood, ulatuslikul alal
Ratva vahelistel saartel, eriti on seda näha Heinassaarel, kus kasvab hammasjuur, nõiakold ning lisaks mitmeid haruldasi seeneliike. Lisaks leidub veel seal mitmeid teisi kaitsealuseid taimeliike: soohiilakas, kõdu-koralljuur, kuradi-sõrmkäpp, harilik näsiniin, künnapuu ja harilik ungrukold. Soostikus leidub palju ka üldiselt soodele omaseid taimeliike nagu näiteks kanarbik, sookail, huulhein ja harilik jõhvikas, küüvits jne [], [], [] Metsadest valitsevad peamiselt lodu-, soo- ja palumetsad, mis on soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Peamisteks puistud on männikud, kaasikud. Puutüvedelt võib leida mitmeid eri samblikke. [] Joonis 5 Vasakult: Harilik huulhein, sookail, harilik tarn, jõhvikas, küüvits ( www.tlu.ee/~emeier/IVA/Sood.ppt ) Loomastik Sealne maastik pakub elupaika paljudele eri loomadele. Sõralistest võib Murakal kohata põtra, metskitse, metssiga. Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade
Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust, lehtsammaldest. Toituvad põhjaveest ja üleujutusveest. Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all. 13,8% kogu maafondist, 7,8 protsenti haritavast maast, 55 protsenti Eesti soodest. Enamasti rohumaade all, kuna muld ei kanna 6 üleujutuste ajal ilma taimestikuta, eriti hästilagunenud turba puhul. Kasvukohatüübid: metsad madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine. Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%. Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest
ordinatsiooniruumis; 1) Kanarbiku, sambliku nõmmemetsad (kuivad, toiteainevaesed männimetsad) 2) Leeskuloo, kastikuloo loometsad, kuusikud, männikud 3) Pohla, mustika palumetsad 4) Jänesekapsa laanemetsad (viljakad metsad) 5) Sinilill, naat, sõnajalg salumetsad, segametsad enamasti (kuuski enamasti kõige rohkem) 6) Angervaksa, osja-tarna, karusambla soovikumetsa (soised) 7) Lodu lodumets 8) Sinika rabastuv mets 9) Siirde ja madalsoo, saba soomets 10) (kuivendatud kõdusoomets) Mänd enamasti vaesemas või kuivemas metsas; parasniiskes ja viljakas mullas kuusk. Soisemad alad on lehtpuu enamusega; siirdesoo või raba mänd; madalsoo sookask; lodu sangelpp. 27. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Koosluste suktsessioon - koosluste muutumine ajas, kaasneb
kolmekordistub koristuskuupäevadest. Riis ja Talinisu on topelt kärbitud on 260 - 280 kasvab päev piirkonna keskset ala Ida-Hiinas, samal ajal kui riis on kahekordistunud kärbitud riigi lõunaosas. Ligikaudu 75% Hiina haritava maa kasutatakse toidu kultuurid. Rice on Hiina kõige tähtsam põllukultuur, kasvavad umbes 25% haritava maa pindala. Nisu on teine enim levinud teraviljapiirituse põllukultuuri, mida kasvatatakse suurema osa, vaid eelkõige Põhja-Hiina Ainult, et Wei ja lodu jõe orud kohta lössil platooni ja Jiangsu, Hubei ning Sichuan provintsides. Corn ja hirss on 23 kasvatatakse Põhja-ja Kirde-Hiinas ja kaera on oluline, Sise-Mongoolias ja Tiibetis. Muud põllukultuurid hõlmavad maguskartul riigi lõunaosas, valge kartul põhjas, ja mitmete muude puu-ja köögivilju. Õliseemned on tähtsad Hiina põllumajanduse,
Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega. Ala läbivad Põltsamaa, Pedja ja teiste jõgede alamjooksud, samuti Emajõe ülemjooks on väga looklevate sängorgudega ja paljude sootidega. Ulatuslikel üleujutusaladel esinevad luhaniidud ning lodu- ja madalsoometsad, suuremate jõgede kaldavallidel kasvavad laiguti laialehised lammimetsad. Võrtsjärve madalikust on ligi pool soostunud, seetõttu on haritavat maad vähe ja asustus hõre. Madaliku põhjaosast jääb osa Alam-Pedja Looduskaitsealasse, mis on kõige hõredamini asustatud piirkond Eestis. Reljeef on tasane, suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal vaid 2-3 meetriga. Maapind madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Valdavad
keskmine - 50-100 cm Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk sügav - üle 100 cm. Boniteet V-Va. diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp Alusmets puudub. kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m viljakatel, märgadel, valdavalt samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust
Lõhmus. 2000). Lind on peamiselt koondunud jõgede äärde, mis on ümbritsetud suuremate lamminiitutega. Pesitsusterritooriumi nimetatakse kodupiirkonnaks, mis on peas ümbritsev ala, mille suuruseks on 10–15 km2. Linnu kodupiirkonnas võib leida 56% metsa, 28% põllumajandusalasid ja 16% looduslikke rohumaid, märgalasid ja põõsastikke (Väli. 2005)Suur- konnakotka pesa ehitamisel eelistab lind soist metsa, madalsoo ja lodu kasvukohatüüpe, pesa asub keskmiselt 850 m kaugusel veekogust. Peas ümbritseb puudest valdavalt kask (31,4%), on ka sageli kuuske (21,4%) on veel sangleppa (15,7%), haaba (11,4%), vähem on leppa (8,2%) ja mändi (6,8%). Peaspuu vanuseks, kuhu pesa ehitatakse on keskmiselt 88 aastat (Väli. 2005) Suur- konnakotka pesa on suur, peas läbimõõt on 0,7- 1,1 m ja sügavus kuni 1 m. Pesa ääristatakse roheliste lehdede ja värske rohuga, mida tehakse terve pesitsusperioodil
hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasa aitamiseks; 2)
Veepiir võib tõusta maapinnani. Põõsarinne hõre ja vilets. Alustaimestikus vähenõudlikud puhmad, tarnad, kõrrelised, osjad. Samblarindes domineerivad turbasamblad ja karusammal. 2. Soometsade klass 2.1. Rohusoometsade tüübirühm- kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toiterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Levinud põhiliselt Kesk- ja Loode-Eestis. 2.1.1. lodu kkt.- toitub karbonaadirikastest vetest. Levinud lammidel, madalikel. Mikroreljeef hästi mätlik. Iseloomulikuks tunnuseks lodulaigud (vesi maapinnal, mudane), kus kasvavad kollane võhumõõk, ussilill, varsakabi, soovõhk. Mätastel kasvavad mesofiilsemad taimed. Puurindes sookask, sanglepp, kuusk, saar. Sagedased on tormiheited, mis soodustavad mikroreljeefi liigestumist.
madalsoo või lammi - madalsoomuldadel. Swamp birch and black alder are thr typical species in the tree storey and sedges as well as broad-leaved hydrophilous herbs in the ground vegetation. Puurinde tüüpilised liigid on sookask ja sanglepp, alustaimestikus kasvavad laialehised veelembesed rohttaimed, näiteks tarn. The alder fen site type is commonon potentially fertile, wet, predominantly thin and well-decomposed fen soils. Lodu kasvukohatüüp on iseloomulik viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel ja hästilagunenud madalsoo muldadel. The microrelief is markedly undulating. Swamp birch forests dominate (55% of the total area), black alder forests (31%) being the next and in the drained areas we can see spruce forests (12%). Mikroreljeef on tugevasti künklik. Sookasemetsad domineerivad (35% kogualast), järgmised on sanglepikud (31%) ning kuivendatud aladel võime näha kuusikuid (12%).
seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kkt. Sood võivad arenguastmest ja kohalikest looduslikest tingimustest sõltuvalt olla kas puudeta (lagesood), hõredate puudega (puissood) või kaetud metsaga (soometsad). Soo ökosüsteemi iseäraks on pidev turba moodustumine ja kuhjumine. Soode üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm paksuse turbakihi olemasolu. Soometsad jagatakse neljaks tüübiks: lodu-, madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk)
õiekattelehtedega, tipmine, kuni 2 cm pikkune. Emaspähikud asuvad isaspähikust veidi madalamal, neid on tavaliselt 2...4. Emaspähik on ruljas, püstine, kuni 3 cm pikkune. Õitseb mais ja juunis. Liigi eritunnused: Rohkem torkab ta aga silma siis, kui ilmuvad tumedad õisikud armastab niiskust Kasvukoha nõuded: Kasvab madalsoodes, veekogude kallastel ja kraavides, kuid ka märgadel päris- ja sooniitudel, looniitudel, ka puisniitudel ning lodu- ja soometsades Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad.
paakspuu, h. vaarikas, h. pihlakas, h. lodjapuu, h. näsiniin jt. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad, puhmarinne puudub. Sõnajalgadest kasvavad naiste-, ohtene-, laane- (Matteuccia struthiopteris) ja maarjasõnajalg (Dryopteris filix-mas). Lisanduvad h. angervaks (Filipendula ulmaria), h. heinputk (Angelica sylvestris), sookastik (Calamagrostis canescens), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), h. maavits (Solanum dulcamara), roomav tulikas, lodu- (Carex loliacea), tupp- (Carex vaginata), mets- ja pikk tarn (Carex elongata), h. metsvits (Lysimachia vulgaris), h. jänesesalat (Mycelis muralis), tähtheinad, h. jänesekapsas, püsik-seljarohi, h. saluhein (Milium effusum) jt. liigid. Samblarinne peamiselt mikrokõrgendikel, metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, teravtipp, roossammal jt. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed
kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. 35 Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem).
mineraalpinnases. Selliseid soid leidub suurte jõgede (nt. Amazonas) äärsetel madalikel ja madalatel rannikualadel. Kui turvast on üle 30 cm soo. Kui turvast alla 30 cm soostunud ala. Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi) toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu. Läbivooluline metsatunud madalsoo on lodu. Survelistest põhjavetest toituvad allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus. Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste vahel madalsootaimestik. Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk. Saab vett ainult sademetest, mineraalained pärinevad tolmust. Soo pind on kumer.
Toituvad põhjaveest või üleujutusveest Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust ja mitmetest lehtsammaldest 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast Anormaalsed mullad 55% Eesti soodest Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all Lammimullad A Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad jagunevad liigirikasteks ja -vaesteks Fluvisol (WRB) Fluvaquentic Hemists (ST) Tekivad: 1. maismaa soostumisel 2
annaabi.ee 
