Päike 1. Üldandmed 1) Läbimõõt 1 390 000 km 2) Mass 1,9 1030 kg 3) Temperatuur Pinnal 5800 K Tuumas 15 600 000 K 4) Kaugus Maast 150 000 000 km 5) Kiirgusvõimsus 3,9 1026 W 2. Mis on granulatsioon ? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. 3. Kuidas Päike pöörleb ? Päikese pöörlemisperiood Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 4. Kust saab Päike energiat ? Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses. (Päikes...
Päikesel on 3 kihti: -Fotosfäär valgust tekitav sfäär -Kromosfäär Fotosfäärist kõrgemale, nn. Päikese ,,atmosfäär" -Kroon Hõre gaasi pilv kromosfääri peal Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikese ehitus Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse lihtsalt sisemuseks Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest Kiirguslik energiaülekanne - eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam Päikese kiirgus on stabiilne, aga tema pind võngub perioodiga umbes 5 minutit ning umbes 10 kilomeetrit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik Standardolek aine standardolek mingil temperatuuril läbi viia. Reaktsiooni soojusefekt sõltub süsteemi alg- ja on tema puhas vorm rõhul 1bar (u 1 atm) lõppolekust, aga mitte protsessi läbiviimise viisist ega Suletud süsteem puudub ainevahetus ümbrusega, aga reaktsiooni vahestaadiumitest. võib toimuda energiaülekanne kas töö või soojusena Heterogeenne süsteem süsteem, mis koosneb mitmest Tasakaalukonstant on päri- ja vastassuunaliste erisuguste omadustega osast faasist. reaktsioonide kiiruskonstantide suhe. Tasakaalu korral on Homogeenne süsteem süsteem, mille omadused on kõikide reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonid tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast omavahel seotud. teise üleminekul pidevalt
Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese vanuseks hinnatakse umbes 4,57 miljardit aastat. 2. Granulatsioon (nn teraline muster) on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pöör...
suurus, sõltub protsessi läbimise viisist, tähistatakse väiketähega (nt töö w, soojushulk q) Homogeenne süst. süst, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt Heterogeenne süst. süst., mis koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Avatud süst toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskk-ga Suletud süst puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (meh toime) või soojusena (termiline toime) Isoleeritud süst puudub nii energia kui ka ainevahetus. Väliskeskk pole ei meh. ega soojuslikku kontakti. Adiabaatne süst soojusvahetus väliskeskk. Puudub Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1 kraadi võrra Erisoojus - Ce soojushulk,
· Tüüpilised tegurid varieeruvad suurtes piirides · Vedelike korral väärtused suurjärkudes suuremad · Erinevad vaba ja sunnitud konvektsiooni korral · Vedelikes alates 50-1000(vaba) ja -20000 (sunnitud) · Gaasides alates 2-25 (vaba) ja 25-250 (sunnitud) Soojuskiirgus Stefan Boltzmanni seadus !!!!! Absoluutselt musta keha integraalne kiirgamisvõime on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega: (vihikus valem) Soojusülekanne kiirgusega Kiirgusega energiaülekanne toimub alati suvaliste kehade vahel, sest kõik kehad kiirgavad (T on suurem kui 0) (Edasi vihikus ) Soojuskiirguse mõju Ülesanne 3. Oletame, et meil ühikuline kuup, mis täidetud veega ja mille ülatahule langeb kiirusvoog 1 W ruutmeetrile. Leida kui kiiresti kasvab kuubi temperatuur 1 kraadi võrra. Vee erisoojus on 2300 J/kg K . Soojuskiirguse mõju 2 · Arvutame näite põhjal sama maakera jaoks,
Erinevad koed sisaldavad erineva hulga energiat. 1 g taimekoest võib saada umbes 20 % vähem energiat kui 1 g loomakudedest. Energia kasutegur ehk ökoloogiline efektiivsus on igal tasemel erinev, aga keskmiselt on see umbes 10 %. See tähendab, et iga järgnev tase säilitab oma toiduenergiast umbes 10 %. Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. · Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu
läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt. Heterogeenne süsteem süsteem, mis koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist. Avatud süsteem toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga Suletud süsteem puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). Isoleeritud süsteem puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskesskonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Adiabaatne süsteem soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatne protsess puudub soojusvahetus Isotermiline protsess temperatuur konstantne Isobaariline protsess rõhk konstantne
Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja – tarbija –lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu
8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. o Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. o Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamisoksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu
temperatuuril Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temp organimsides ja erinevates geograafilistes piirkondades. ► Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet See seisneb vee ülekandes ooekanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikeseenergia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel ► Toiduahelad ja energiaülekanne Tavaliselt on igal liigil oma peamine vajalik toit. Eri liikide organismide mitmekülgseid suhteid iseloomustab biotsönoosis toiduahel, mis seob erinevad asukad (esindatud kümnete liikidega) üheks bioloogiliseks tervikuks. Toiduahelad võib jaotada kaheks põhitüübiks: karjatusahelad, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni; ja laguahelad, mis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid
1. Abiootiline keskkond ehk ökotoop on kõige eluta looduse komplekt (abiootiline oleluskeskond: õhk, muld, vesi + kliimakomponendid: valgus, temp, niiskus) ehk substraat + parameetrid. Eluta osa ehk ökotroop = elukeskkond + seal esinevad abiootilised tegurid (see on kliimakomponendid: valgus, temperatuur, niiskus.) 2. Abiootilised tegurid on organisme mõjutavad eluta keskkonna tegurid (keskkond) nagu näiteks valgus, temperatuur, sademed, tuul, ph, toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. 1. Veekeskkond + 1. valgus 2. Õhkkeskkond 2. temperatuur 3. Muldkeskond 3. niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas...
geograafi1istes piirkondades. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandesMeri ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu.
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid ...
7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikeseenergis: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanne. Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamisoksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidevalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu
aatomitest ning vabadest elektronidest. Ioniseeritud gaas, kus on positiivse laenguga ioonid ja negatiivse laenguga elektronid. 15. Termodünaamika I seadus · Energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. · Suletud süsteemi siseenergia väheneb, kuna soojus, mis läheb välja (ekso), ning töö, mida süsteem teeb, on negatiivsed; s.t süsteemi energia muutub. · Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub. · Tsüklilises protsessis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. 16. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis · U = q + 17. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. · Protsessid püsival ruumalal ja rõhul: 1) isohooriline e isokooriline protsess konstantsel ruumalal toimuv protsess; mehhaaniline töö A
Kui veepiisad vôi jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jôudnud veega võib juhtuda kaks asja. Osa vett imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlasse. Ülejäänud vesi voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab lõpuks ookeanidesse. Pindmine vesi aurustub ja alustab tsüklit uuesti. NB: joonis!! · Toiduahelad ja energiaülekanne. · Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad. Toiduahelaid on kahte tüüpi- karjatusahel, ahel näeb välja selline: rohelised taimed - taimetoidulised loomad - kiskjad; ning teine tüüp on laguahelad: surnud orgaanilised materjalid - mikroorganismid. Toiduahela mõistmiseks on välja mõeldud erinevad
71.Kas elusorganism on "soojusmasin"? Ja 72. Oleku parameetrid, olekuvõrrand. Normaaltingimused. PVy = const, kus on y= Cp/Cv olekuvõrrand. Oleku parameetrid on p, V, T. Normaaltingimuste korral on temperatuur 0 C (273,16K) ja rõhk 1 atm e 101325 Pa. 73.Millised nähtused on ülekandenähtused? Difusioon aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda, soojusvahetus energiaülekanne ühelt kehalt teisele tööd tegemata, viskoossus impulsi ülekanne. 74.Ülekandenähtuste võrrandid ( 3 tk). Sisehõõre f = - *dv/dx *S Soojusjuhtivus q = -k *dT/dx *S Difusioon dM/dt = -D *dc/dx *S 75. Millest sõltub difusioonitegur? D sõltub temperatuurist ja molekuli massist, kontsentratsioonist ja molekuli kujust, vedelikus sõltub D temepratuurist, difundeeruvate molekulide läbimõõdust ning vedeliku sisehõõrdetegurist. 76. Mida nim molekuli vaba tee pikkuseks
erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikseenergia. Ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanne Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad. Toiduahelaid on kahte tüüpi- karjatusahel, ahel näeb välja selline: rohelised taimed - taimetoidulised loomad - kiskjad; ning teine tüüp on laguahelad: surnud orgaanilised materjalid - mikroorganismid. Toiduahela mõistmiseks on välja mõeldud erinevad moodused, nt toiduahela püramiid jne.
Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Süsteemide jaotus omaduste järgi eri ruumipunktides: - homogeenne - mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt - heterogeenne - koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi:
Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Süsteemide jaotus omaduste järgi eri ruumipunktides: - homogeenne - mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt - heterogeenne - koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi:
• Loodud inimese poolt bioproduktsiooni ehk saagi saamiseks • Inimmõju on suure tähtsusega, seejuures on oma osa ka looduslikel abiootilistel ja biootilistel teguritel • Ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel • Selle erinevad komponendid eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist. AGROÖKOSÜSTEEMI OMADUSED • Primaarne energiaallikas – päike • Aineringed ja energiaülekanne • Kliimatingimuste mõju • Populatsioonide arvukuse kõikumine vastuseks keskkonnategurite mõjule • Lühiealisus • Üherindelisus • Väike kohanemisvõime • Toitaineid mullas tarbitakse rohkem kui tagastatakse • Iseregulatsioon puudulik • Kultuurtaimeliikide suhteliselt väike ökoloogiline amplituud AGROÖKOSÜSTEEMI ERINEVUS LOODUSLIKUST • Toiduahelad lühemad ja vaheastmeid vähem kui looduslikes
(heinamaad, metsad, veekogud) kui ka intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud ja aiad, introdutseeritud või aretatud koduloomadega karjamaad ja veekogud (näiteks kalatiigid). 6.1. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. – vähe orgaanilist ainet jõuab laguahelani. Iseregulatsiooni puudulikkuse pärast on reguleerijaks inimene. Mulla huumusesisaldus väiksem. – Primaarne energiaallikas –päike. Aineringe ja energiaülekanne. Kliimatingimuste mõju. Populatsioonide arvukuse kõikumised vastuseks keskkonnategurige mõjule. - kliimatingimuste mõju. Kultuurtaimede suhtl. väike ökol. amplituud. Lühiealisus. Üherindelisus. Toitaineid mullas tarbitakse rohkem kui tagastatakse. Iseregulatsioon puudulik. Väike kohanemisvõime. Aine ja energiaülekanne. Erinevus looduslikust – toiduahelad lühemad ja vaheastmeid vähem kui looduslikes ökosüsteemides,
Soojus, mis läheb välja (ekso), on negatiivne Töö, mida süsteem teeb on negatiivne (töö läheb välja). Seetõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (∆U = 0) Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus ∆U = 0. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q 27. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. ∆U = q + w 28. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Isobaariline protsess, ehk protsess püsival rõhul
Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu: U=Q-A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on A positiivne). Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta. 31. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. ΔU =q+ ω U on olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud
võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, s.t. teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu (kas töö või soojusena) keskkonnaga. *Soojus, mis läheb välja (ekso), on negatiivne. *Töö, mida süsteem teeb, on negatiivne (töö läheb välja). *Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Isoleeritud süsteemi siseeneria ei muutu, sest energiaülekanne puudub U=0. 17. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus? Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga). Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T); rõhk (P); ruumala (V); ainehulk (n). Parameetrite omavaheline sõltuvus kujutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M*RT pV=n*RT n=m/M Kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral
keevisõmbluseta. Drosseli ava telg peab kokku langema toru teljega ning drossel paigutatakse perpendikulaarselt. Voolus peab täitma kogu toru või kanali ristlõike. Voolava keskkonna agregaatolek ei tohi muutuda drosselseadme läbimisel. Kondensaat, tahked osakesed, gaasid või sadestised ei tohi koguneda drosselseadme ees. 35. Soojuslevi. Põhimõisted. Soojuslevi põhiviisid. Soojusülekanne ehk soojusvahetus on energiaülekanne soojuse näol ühest süsteemist teise. Soojusvool – soojusvahetus ajaühikus (Q, W=J/s). Soojusvoog – soojushulk soojusvahetuspinna ühiku kohta (q, W/m2). q = Q/A Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks Temperatuuriväli on statsionaarne, kui t ≠ f(τ) t = f(x, y, z)
d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis saab tõsta: – paisumistöö: w = -Pex∆V (töö, mille tulemusena muutub süsteemi ruumala) – raskuse tõstmine: w = mg∆h – elektriline töö: w = φ∆q Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne
Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu (kas töö või soojusena) keskkonnaga. Soojus, mis läheb välja (ekso), on negatiivne. Töö, mida süsteem teeb, on negatiivne (töö läheb välja). Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub ( U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. 27. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U=q+w U siseenergia muutus q süsteemile antav soojushulk w töö 28. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus.
mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu: ΔU=Q-A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on A positiivne). Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (ΔU = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus ΔU =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta. 31. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus ΔU=ΔQ-ΔW, kus ΔQ on
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
