· tarnad, ·humallutsern, · muulukas, ·hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohl jne LOOMAD ·Halljänes ·Siil ·Orav ·Nirk ·Mutt ·Nahkhiired ·Mets-karihiir ·Tuhkur ·Mink PUTUKAD ·P alukuklane ·A rukuklane ·K arukuklane ·L iivakuklane LINNUD ·Kägu ·Suur-kirjurähn ·Hallvares ·Käblik
· Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad
kaneelipulbrit Palukuklane (Formica polyctena) esineb kõige arvukama kuklaseliigina üle terve Eesti eelistab valguserikkamaid männi ülekaaluga palumetsi Looduskaitse kõik Eesti kuklased on arvatud Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvad III kaitsekategooria alla III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda Kuklaste Kuningriigid Kassisaba Kuklaste Kuningriik asub Albu vallas Järvamaal Kakerdaja raba naabruses Kuningriigi piirid avati külastajatele 20. septembril 2004. aastal Rajal võib näha üle 30 sipelgaperega asustatud pesakuhila pesad on kaardistatud ja mõõdetud Albu Põhikooli laste poolt Kiidjärve laanekuklaste kuningriigis asub 200 suurt pesa Kaitseala suurus on 20 hektarit ja seal paiknevad Eesti suurimad laanekuklaste pesad Tänan kuulamast!
Looniit on rikas ka haruldaste putukate poolest. Loopealsetel kõige sagedamini esinev puittaim on kadakas, kuid seal leidub ka arukaske, mändi sarapuud, pihlakat, pooppuud, türnpuud, kibuvitsa, põõsasmaranit jt. Hiiumaal esineb ka väga haruldasi hõredaid lookaasikuid, kus kased on kõverad, jändrikud ja pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid. Suurem osa looniite on tekkinud
· Röövik toitub kõrve- ja raudnõgestel. Kuldpõrnikas · Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. · Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Taimestik · Puurinne Kask, Mänd, Saar, Vaher, Tamm. · Põõsarinne Pihlakas, Paju, Kadakas, Kibuvits. · Puhmarinne - harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne - mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba Puurinne Kask Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest Puurinne Mänd Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest. Põõsarinne Harilik pihlakas · Pihlakas on levinud kõikjal Eestis. Oranzid viljad on söödavad Põõsarinne Paju Pajusid on maailmas
kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud. Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast, pldmurakat, krvengest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte pdrakanepi liiki ja isegi balti losilma. Veel on kohatud harilikku orasheina, rohulauku, aas-rebasesaba, karerohtu, noollehist maltsa, odalehist maltsa, randmaltsa, liiv-merisinepit, punast hanemaltsa, karvast pajulille, mgi-harakalatva, rand- emajuurt, aaskaerandit, karvast naistepuna, randkressi, hambulist mesikat, emaputke, harilikku kuutverohtu, rand-linnurohtu, harilikku pisrohtu, harilikku soolarohtu, jaapani
Kamtsatka kukehari Sedum kamtchaticum 20 cm juuli-sept kuldkollased Tavaline poolvarju- `Variegatum' kuivem muld line Karvane kadakkaer Cerastium tomentosum var. 10-15 cm juuni-august valged Kuivem ja päikseline Columnae kehvem muld kassisaba Veronica spicata ´Ulster Dwarf 15-30 cm mai-juuli sinised Liivmuld, päikseline Blue´ kergem muld Kiuline tääkliilia Yucca filamentosa 40-80 cm august-sept valged Hea päikseline drenaaziga
Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km². Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani
valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74
PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica) kassisaba (Veronica spicata) kevadmailane (Veronica verna) PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum) SUGUKOND:teelehelised (Plantaginaceae) PEREKOND: teeleht (Plantago) keskmine teeleht (Plantago media) SUGUKOND: palderjanilised (Valerianaceae) PEREKOND: palderjan (Valeriana) palderjan (Valeriana officinalis) SUGUKOND: uniohakalised (Dipsacaceae) PEREKOND: äiatar (Knautia) äiatar (Knautia arvensis)
talvised sulad, mets- ja koduloomad, seenhaigused ja putukkahjurid ning inimtegevus. Kui rääkida rohttaimede kooslustest, siis võib öelda, et domineerivateks on aruniidu kooslused, mis kasvavad viljakatel muldadel. Pargis on levinumateks taimedeks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohl jne. Üheks suuremaks hirmuks on tänapäeval parkide võsastumine. Niipea, kui lakkab inimese hool siis hakkab hakkab park võsastuma, kuni lõpuks metsistub. Siis võib tekkida suuri probleeme algse kujunduse taastamisega, kuigi see pole võimatu. Tegelikult sõltub pargi väljanägemine just sellest, kui palju omanik temast hoolib.
Olat häiris pilt seinal ning protseduuridel räägiti vabadusest. 2 ebameeldivat vahejuhtumit: reostatud vann ning peale hommikukohvi kohvikus püüdis neid rahvamalevlane kinni ja viis miilitsasse. Ola tundis, et on kui rippsild, millele ei või kindel olla ja mis kõigub õrnemaski tuulehoos. Uus laps sündis lõikuskuul. Ola oli väga väsinud ning Silver tegi palju kodutöid. Irina käis last ja Olat vaatamas tihti. Kitsukeses Kassisaba toas toimus katsikul käimine. Tuli ka Kaida, kes rääkis, et tema emale ei läinud see ukrainlane üldse peale. Sündinud laps oli poiss, Velvo. Ola tundis, et kirg hakkas jahtuma. Ola oli välissuhete referent. Oli "Carmeni" maiball. Silver oli ka seal, kuid Apo kutsus Ola tantsima. Silver ja Ola kohtusidki tantsuõhtul Silver tundis, et armastus ja Tammsaare käivad talle üle jõu. Ola oli ekskursioonil kui kohtas Apot, kes avaldas talle armastust. Ola tahab Silverit maha jätta,
Iris graminea · Kõrgus 60-80 cm. · Püstine puhmik. · Õied sinised, puhmiku sees. Õitseb juunis- juulis. Kamtsatka kukehari Sedum kamtchaticum Kamtsatka kukehari Sedum kamtchaticum · Kõrgus 10-20 cm. · Õitseb august september. Õied kuldkollased, punaste emakatega. · Lehed rohelised, valge, roosa või kollase äärisega. · Sobib tavaline kuivem aiamuld. · Üks kaunimaid kukeharju. Sobib masshaljastuseks. Kassisaba Veronica spicata Kassisaba Veronica spicata · Mõned sordid: 'Ulster Dwarf Blue`, Red Fox' · Kõrgus 20-30 cm. · Õied sinised või roosad. Õitseb juuni kuni august. · Liivmuld või tavaline muld. · Niiskuspelglik. Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica · Kõrgus 30-70 cm. · Suured kobaras õisikud. Õitseb pikalt juuni kuni september. · Tavaline parasniiske aiamuld. Roomav kipslill
sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiidud Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750
Sempervivum sp mägisibul (mitmed liigid ja sordid) L Silene acaulis varretu põisrohi Silene schafta Schafti põisrohi Thymus sp liivatee (mitmed liigid ja sordid) L Trillium sp kolmiklill (mitmed liigid) Waldsteinia ternata siberi valdsteinia V Veronica spicata kassisaba Vitaliana primuliflora kollane mägikann L - taluvad leeliselist mullasegu (sobivad istutada paekividele lähedale) V - on nõus kasvama varjulisemas kohas K - eelistavad eriti kuiva kasvukohta (kivipragudes) Alpiaeda sobivad ka mitmesugused kääbuskasvulised okaspuud ja lehtpõõsad. Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · hiina kadakas ja selle sordid · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · virgiinia kadakas
laheni. Pelguranna asumis elab ca 15 200 elanikku. Pelguranna on esimesi pärast II maailmasõda rajatud linnajagusid. Varasemal ajal olid selles piirkonnas peamiselt Balti Puuvillavabriku töötajate põllumaad ning mereäärne karjamaa. Hoonestamist alustati 1940. aastate lõpus, jätkati 1950.-1960. aastail ning täiendati 1970. aastail. Viimastena on Pelguranna asumisse kerkinud 9-korruselised telliselamud. Pelgurannas on gümnaasium ja raamatukogu. Kelmiküla asum paikneb Pelgulinna ja Kassisaba vahel, piirdudes põhjast laiarööpmelise raudteega ning lõunast Paldiski maanteega. Kelmikülas elab ca 900 elanikku Kelmiküla Paldiski maantee äärne piirkond oli üsna tihedalt hoonestatud juba 19. sajandi I poolel. Ühtsem hoonestus kujunes alles 19. sajandi lõpul. 1960. ja 1970. aastateni säilis selles piirkonnas rohkesti vanu puitmaju. Kelmikülas on tegutsenud väiketööstusettevõtteid ja aiandeid. Elanikkond PõhjaTallinna linnaosa registreeritud elanike arv oli 2011
tulevatele investeeringutele. Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231-1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat.14. saj moodustati Väike- Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru-Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna
Helmikpöörised on madalad kuni poolkõrged mitmeaastased, igihaljaste lehtedega rohttaimed. Õied rohekad, valged, roosad või punased, kellukjad, asetsevad rohkearvulistes õrnades õisikutes. Helmikpöörised kasvavad hästi nii päikesepaistel kui poolvarjus kergel huumusrikkal parasniiskel aiamullal, mis on neutraalne või kergelt aluseline. Kasutatakse Helmikpöörised on ilusad kiviktaimlas ja püsilillepeenras, rühmadena, pinnakattena ja äärisena. Sobib kokku karpaadi kelluka, kassisaba ja kadakkaertega. Sobivad lillekimpudesse, kuna püsivad vaasis kaua. 8. Hosta Hostad kuuluvad stiilseimate ja dekoratiivsemate leht- ja varjulembeliste püsilillede hulka. Kuigi nende populaarsus seisneb kaunis lehestikus, ei jää märkamatuks ka sihvakad õisikud. Lehed võivad olla rohelised, hallid või sinakad. Sortide hulgas esineb ka kahevärviliste lehtedega hostasid. Hostad eelistavad poolvarjulist kasvukohta, kuid
Õied- õied valgest punaseni, õitseb juuni- september, õitsemist pikendab närbunud õite eemaldamine, ümarsüdajad juurmised laia värvivalikuga lehed (alates tumedatest kuni hõbedaste jne) Talvekahjustunud lehed kevadel terava noaga maha lõigata Paljundamine juurepuhmiku jagamisega kevadel või sügisel või seemnetega Istutada vahekaugusega 25-30 cm, sibullillede alustaimedeks, okaspuude ette, sobiv kiviktaimlas või püsilille peenras koos alpiastri, karpaadikelluka, kassisaba ja kadakkaeraga Sorte üle 100 ´Amber Waves´, ´Creme Bruleé´, ´Midnight Rose´, ´Eco Magnififolia´. https://www.pinterest.com/pin/77898268534193972/?lp=tru e https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267 Hosta (Hosta spp) Pärineb Jaapanist, puhmik, 95-120 cm kõrge Kasvukoht vari kuni täisvari, hostad on külmakindlad.
korvõieliste ja mailaseliste sugukonnast. Kõrrelised - punane aruhein, lamba-aruhein, lubikas, keskmine värihein, harilik kastehein, pilliroog, randaster, liiv-vareskaer, harilik kastekaer, rand-orashein, luht- kastevars, sookastik. Lõikheinalised - tarnad, ahtalehine villpea. Korvõielised - kassikäpp, pajuvaak, harilik soolikarohi, varretu ohakas, Mailaselised - kassisaba, pikalehine mailane, suur robirohi. Pärandkoosluste kaitstavaid ja ohustatud taimeliike. Pehme koeratubakas Saaremaa robirohi Püst-linalehik Siberi võhumõõk Niidu-kuremõõk 14
takjas, arujumikas, rukkilill, paskhein, harilik keelikurohi, kassikäpp, lõhnav kummel, koirohi, põldpuju, harilik puju. Sk. Mailaselised rohttaimed. Lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed. Õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2. Esineb poolparasiite ja parasiite. Vili: paljuseemneline kupar. N: harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane, kassisaba, verev sõrmkübar, sealõuarohi, suur robirohi, harilik härghein, harjakas härghein, harilik käokannus, üheksavägine, kuninga-kuuskjalg, soo-kuuskjalg, kollane pärdiklill. Sk. Maavitsalised - rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised. Lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole. Õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt. Vili:kuiv kupar v. lihakas mari. N: harilik maavits, harilik ogaõun, koera-pöörirohi. Sk
· Sugukond huulheinalised · Perek huulhein · Sugukond kannikeselised · Perek kannike (lõhnav kannike, aaskannike, sookannike, turvaskannike, põldkannike, koerkannike), võõrasema · Sugukond mailaselised Rohttaimed Lehed vastakud või vahelduvad, õied sügomorfsed Esineb poolparasiite ja parasiite · Perek mailane (harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane) · Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein (harilik härghein, palu-härghein, mets-härghein), käokannus, perek kuuskjalg · Sugukond maavitsalised Rohttaimed, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole Õis viietine, ratasjas Tolmukapead liituvad koonusetaoliselt üle emakakaela · Perek maavits, tomat, kartul, paprika, tubakas · Sugukond sarikalised Rohttaimed Vars õõnes, sõlmine
Perek kannike (lõhnav kannike, aaskannike, sookannike, turvaskannike, põldkannike, koerkannike), võõrasema Sugukond mailaselised Rohttaimed Lehed vastakud või vahelduvad, õied sügomorfsed Esineb poolparasiite ja parasiite Perek mailane (harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane) Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein (harilik härghein, palu-härghein, mets-härghein), käokannus, perek kuuskjalg Sugukond maavitsalised Rohttaimed, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole Õis viietine, ratasjas Tolmukapead liituvad koonusetaoliselt üle emakakaela
Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed. Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel. Asuvad üle Eesti künnistel,
1.3.4 Tallinn Tallinnas on puidust korterelamute pärand hoopis üheülbalisem, ulatudes ometi paljudesse asumitesse, .vt. Joonis 1.4. Neist suuremad ja värvikamad on siin esindatud. 1 Kadriorg 2 Kalamaja 3 Pelgulinn 4 Kassisaba 5 Nõmme 6 Rotermanni 7 Süda-Tatari 8 Veerenni-Herne-Magasini 9 Kitseküla (Tallinn-Väike) 10 Laevastiku
Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest
tarvis on! Aga ma teen seda, kui see nii peab olema. Olgu siis pealegi loomadel hea meel ja rahu majas.» Tom mõtles veel järele, kas midagi ei puudunud, ja ütleski Varsti: «Üks asi on mul meelest läinud. Mis sa arvad, kas võiksid siin mõnd lille kasvatada?» 467 «Ma ei tea, aga võib-olla võiksin, mister Tom. Kuigi siin on õige pime; mul pole lilli tarvis ja sellega oleks kangesti palju tüli.» «Noh, sa igatahes katsu. Teised vangid on seda teinud.» «Mõni sihuke suur kassisaba moodi villpea ehk kasvaks siin, mister Tom, aga see poleks pooltki selle vaeva väärt.» «Ara sa seda arva. Me otsime sulle ühe väikese villpea; sa istuta see sinna nurka ja kasvata suureks. Ja ära nimeta seda villpeaks; nimeta seda «picciola»1; see on ta õige nimi, kui ta vanglas kasvab. Ja kastma pead teda oma pisaratega.» «Oi, mister Tom, mul on siin allikavett küllalt.» «Mitte allikaveega; pead pisaratega kastma. Nii tehakse alati.»
,,Minu peale ei hakka ükski hammas, sest mul on trumbid." ,,Sinu trumpi või kedagi, oota aga!" ähvardas Loviisa edasi ja sõitis minema. ,,Kui naisel on niisukesed hambad, siis ei tee temaga midagi, kui ta naerab," arvas härra Maurus Ollino vastu. See ei lausunud sõnagi, aga küllap ta vististi direktoriga nõus oli, sest miks ta muidu vaikis ja mööda tuba kõndis, käed püksitaskuis. Nõnda tuli vana Kaie asemele uus, kel juuksetutt nagu musta solgutatud kassisaba ja hammaste asemel ainult pehkinud tüükad, mis kõlbasid ennem pudrusöömiseks kui leivapuremiseks. ,,Kas sa ikka söödud saad veel?" küsis härra Maurus temalt. ,,Oh, härrad, ärge seda kartke, et ma söödud ei saa," vastas Kai. ,,Mina söön kõik ära, kui aga on ette anda." Seega olid kaubad koos ja Kaukasust võidi vahetpidamata uue köögi-Kaiega nokkida. Tema täbarat seisukorda püüdis vürst kasutada, et ennast jällegi pisut kõrgemale upitada, aga
annaabi.ee 
