Bobi kalastuse ABC Püüa kala nagu Bob Bob 8.A 23 jaanuar Sisukord HAUG 3 KARP 4 KASUTATUD KIRJANDUS 5 HAUG Selleks, et minna koju tagasi priske kolliga... 1. ...Otsi mingi koht kus on vett (haugile meeldib vesi) 2. Vaata, et poleks liiga palju puid ega muud risu, mille taha kipub nöör kinni jääma 3. Võta oma spinning ja pane sinna külge rull, sinna peale nöör, sinna külge tross ja sinna külge lant (bob soovitab rohelist lanti) 4. Viska oma lant kusagile vette ja hakka tagasi kerima 5. Ära keri ühes tempos, vaid tee peatusi ja jõnksuta 6. Korda protsessi 7. Ossa vana, õngest käis jõnks läbi 8. Haagi kala ära, et ta minema ei pääseks 9. Keri jõuga ...
hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele
Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele
pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. HAUGI KUDEMINE Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele
isendid.Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Levik ja elupaik Haug on levinud kogu Põhja-Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis elab sisevetes pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes. Haug on suhteliselt paikne kala, kes hoidub enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. Eluviis ja toitumine Haug on erakliku eluviisiga, kes veedab aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu.
Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.
Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele
Valisin referaadi teemaks haugi, kes on meie sisevete levinumaid kalu, mõnes järves on ta kogune ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla haug ei kuulu. 4 Bioloogia Süstemaatiline kuuluvus Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on loomade (Animalia) riiki, keelikloomade (Chordata) hõimkonda, kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, haugiliste (Esociformes) seltsi, hauglaste (Esocidae) sugukonda ja haugi (Esox) perekonda kuuluv
Kui maanteelt ära keerata, siis enne järvesid on kohe suur parkimisplats ning autoga põhimõtteliselt enam edasi sõita ei saa. Järvedeni jääb veel 100m kõmpida täisvarustuses. Järvele õnnestub ühe sukeldusega tiir peale teha. Järve omapäraks on ehk suured järvekarbid. Mina nii suuri igatahes varem näinud pole. Näha võib jällegi uudishimulikke ahvenaid ja kartlikke särgi ning vahest võib kohata ka ringi luuravaid hauge. Järve sügavus pehme muda kihini on maksimaalselt 6m. Kohati on ka hõljuvat muda. Nähtavus vees võib olla pinna lähedal kuni 5m. Sügavamal läheb nähtavus hõljuva muda tõttu kehvemaks. Gertu Põldmaa 9. klass
HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem...
Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugide hulgas on kannibalism väga levinud ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad
kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu. LAITIKAS Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud
Haugide hulgas on kannibalism väga levinud Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad rannikumerd, hoidudes enamasti kalda pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud lähedale taimestikku või teistesse varju zooplanktonit, aga suuremad liigikaaslasi. pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes Eestis on haug tavaline ja teda püütakse ka elavad avavees ja jälitavad pisemaid töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda jõgedes, samuti rannikumeres. ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. CClilcikckicioconn totoadaddppicitc See haug siin uturere pildil kaalub
pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. SIGIMINE http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele
Esimest korda väljuvad nad pesast 1,52 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emaslooma ja poegadega kokku.Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks. Pojad sünnivad vesihallina, aga värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Söök Saarmas toitub põhiliselt kaladest: sööb kokresid, hauge, forelle, särgi, mudilaid ja teisi kalu, aga ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasid. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab ka linde, näiteks parte ja kurvitsaid ja isegi vähke. Vaenlased Saarma vaenlased on hundid ja ka inimesed, kes kütivad saarmaid kalli karusnaha pärast. Üldiselt saarmal vaenlasi ei ole.Saarmas on looduskaitse all.
Lüübnitsa küla Küla lähedale Lämmijärve kaldale on ehitatud vaatetorn. 12,5 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb kaunis vaade ümbrusele Lämmijärvele ja seal asuvale kahele Venemaa saarele Kolpinole ja Mtesile, ümbruskonna küladele Tegevusalad Tänapäeval tegelevad Lüübnitsa külaelanikud kalapüügi ning köögiviljakasvatusega. Kevadel võib näha kala nöörile aetuna kuivamas. Kuivatatakse särge, hauge ja latikat. Rohkesti kasvatatakse sibulat ja sügisel paeluvad pilku suured kuldkollaste sibulate peenrad aedades või sibulakuhjad hoovides kuivamas. Mikitamäe küla vallakeskus Mikitamäe küla on praegu Mikitamäe valla keskus ja siin elab umbes 300 elanikku. Ei ole täpselt teada, kuidas Mikitamäe nime on saanud, kuid väljaspool kahtlust on, et see on seotud isikunimega. Põllundus ei olnud arenenud
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
sea jm. Tavaliselt oli ka keskaja linnas kindel ametimees, kes tegeles rupskitega. Erinevalt koduloomadelihast oli metsloomaliha keskajal luksusartikkel, oma sotsiaalse staatuse ja ühiskondliku positsiooni rõhutamise vahend. Kala söödi keskajal palju ja meeleldi. Täiesti asendamatuks muutus kala paastu ajal, mis kestis umbes kolmandik aastast. Tallinas müüdi räime, lõhet, turska, tinti, lesta, silmu, tuure, hauge, angerjat, ahvenat, latikat, Tartu havit, heeringat, kuivatatud turska jne, lõpetades kalamarjaga. Kalaäri oli Liivimaal nii tulus, et sellega tegelesid isegi suurkaupmehed. Mõne uurija väitel muutus leib tavaliseks toduks alles 18. sajandil. Selle ajani oli põhiline söök puder, leib polnud peatoidus, vaid ainult lisaroog ülemkihi laual. Esialgu hakati tarvitama igapäevaseks toiduks hapendatud rukileiba, mis asendas varasema odraleiva. Liha ja kala muutusid leivakõrvaseks
On märgatavad kopra elutegevusjäljed- üleujutatud metsad ning kõrgenenud veetasemega järved. Imetajatest haruldasemad on nahkhiired. Soontaimi on rahvuspargist leitud 563 liiki, nende hulgas eriti ohustatud haruline võtmehein, kummeli-võtmehein ja roomav akakapsas. Rahvuspargi aladelt on leitud 19 liiki käpalisi ehk orhideesid. Rahvuspargi veekogudest võib leida pea kõiki mageveekala liike, mida leidub Eestis. Kõige rohkem võib kohata seal hauge, ahvenat, särga ja linaskit. Haruldasemad kahepaiksed, keda on rahvuspargis leitud, on mudakonn ja kivisisalik. Haruline võtmehein Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest Karula kõrgustiku maastikurajoonis on palju erinevaid jääsulamisel tekkinud järvesid. „Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula rahvuspargi piiresse. Suurim järvedest on Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva
minna. Saagiks oli kolmteist ahvenat ja kaks haugi. Tagasi Vanasauna Puhkemaja telkimisplatsile jõudes oldi küll väsinud, kuid sellegi poolest mindi sauna, ning visati üks korralik leil. Saunast tulles hüpati hoogsalt lähedal olevasse Võrtsjärve, ning seejärel mindi pesema. Esimesed pesust tulijad tegid üles lõkke, ning hakkasid äsja pereemade poolt puhastatud, maitsestatud, ning vooliumi sisse mätsitud hauge grillima. Kui kala oli grillitud, istusid kõik juba lõkke ümber, ning ootasid, et saaks maitsta paar tundi tagasi püütud Võrtsjärve haugi. Rõõmsalt söödi kala, vaadati päikese loojangut, meenutati päeva seiklusi, ning arutati homse päeva sisu. Kui kala oli söödud, päike loojunud, mindi magama, et puhkaks välja homseks Viljandi Folgiks ning tagasisõiduks Kuressaarde. Kolmas päev
Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht. · Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi
K Saarmas - Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe (Eesti Selgroogsed). Saarmas toitub põhiliselt kaladest: sööb kokresid, hauge, forelle, särgi, mudilaid ja teisi kalu, kusjuures ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasi. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab linde, näiteks parte ja kurvitsaid, isegi vähke. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse uuristab ta uru, mille suue avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge uuristada
a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati keskmisel hulgal, Suur-Võhandus Leevi ümbruses jõevähk puudus. Isiklikult olen jõest välja püüdnud kokre, viidikat, ahvenat ja särge, hauge, latikat, roosärge. Kuid perekonnatuttav on saanud jõest kätte ka lutsu. Kõrgest veeseisust tingitud kiirenenud vool puhastab jõesängi põhja sinna madalvee ajal kogunenud mudasetetest ja surnud makrofüütide jäänustest ning parandab jõe gaasireziimi. Suure Emajõe vanajõgedest on määratud 20 vetikaperekonda ja liiki. Välivaatluse tulemusena esinesid vaadeldaval lõigul järgmised taimeliigid: · harilik varsakabi Caltha palustris L. ;
põtrade) verd, põder saab sellest suhtest kahju (8.). Kisklus Huulhein on ainuke Eestis leiduv taim, kes toitub ka väiksematest putukatest. Kärbsed, keda leidub rabades palju on huulheinale sobivaks toiduks. Hunt ja jänes Jänes on hundile tavaline saakloom, nii hunt, kui ka jänes külastavad toiduotsingutel rabasi. Karihiired on rabades laialt levinud, kuhu sattub toiduotsinguil ka rebane, kellele sobivaks toiduks nad on. Rabajärvedes leidub nii hauge kui ka ahvenaid, Suurematele haugidele on väiksed ahvenad tavaline toit. Samas konkureerivad haug ja ahven toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja rabakonn on tavalised raba elanikud, rabakonnad on rästikute tavaliseks toiduks. konkurents Warnstrofi turbasammal ja kitsaleheline turbasammal on kaks paljudest turbasammaldest, kelle koduks on rabad, nad konkureerivad peamiselt toiteainete ja elupaikade pärast
ligi 25meetrit. Jõgesid leidub Tartumaal samuti rohkesti, kuna Peipsi ja Võrtsjärve vahel olev vetevõrk on tihe. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonda. Emajõgi on olnud ajalooliselt väga tähtis jõgi, kuna see on ainus täies pikkuses laevatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km). Tartumaa järvedes leidub ka palju kalu, nt särgi, ahvenaid, rääbiseid, hauge, angerjaid, kiisku ja viidikaid. Võrtsjärvest püütakse ligi 250 tonni kalu aastas, kuid probleemiks on veetaseme suur kõikumine ja talvel hapniku puudus, mille tõttu sureb palju kalu ära. Ka Peipsi järves leidub palju liike ja püütakse ka rohkesti. See järv on kõige enam läbi uuritud järv Eestis. Peipsi järve rannajoon on ka mitmes kohas korda tehtud- väiksed ööbimispaigad, liivarannad jms. Kuid ka paljude teiste
kasutatud hambavalu puhul valutava koha torkimiseks; täidest lahtisaamiseks soovitati täi haugi hammaste vahele panna ja haug vette lasta; kariloomade puhutiste raviks kraabiti nende hammastega loomal ristluude päält, see pidi aitama (Rakvere); kevadel püütud esimesele haugile tuli västravarrega kolm korda pähe lüüa, siss saavad hää õnn kõik kevväi hauge püüdä (Setu); esimesena püütud havi peast imbuva verega määriti kalavõrku, öeldes: «Siin oled sa ja su vendade veri, mis teid kõiki kokku toob» (JärvaMadise). Soovitati esimesena püütud kevadise haugi silma kogu suve taskus hoida, et siis kala pime ja püünisesse satub. Regilauludes on poeetilisi sünonüüme kasutatud enam haugi kui teiste kalaliikide kohta
ilmseid metüülelavhõbedamürgistuse tunnuseid: tasakaaluhäireid ja lihaskrampe. Lähemal uurimisel selgus, et mürgitusnähte põhjustasid põllumajanduses kasutatavad ja metüülelavhõbedat sisaldavad puhtimisained, mille abil hävitati seemnevilja kahjustavaid mikroobe. Nende tähelepanekute tulemusena keelati selle kasutamine puhtimisainena. Kuid samal ajal avastati metüülelavhõbedat röövkaladest. Mürgistunud, toiduks kõlbmatuid kalu, eriti aga hauge, leiti kõige rohkem jõgede suudmealadelt, mille ääres asusid tööstusettevõtted, mille heitvetes leidus Hg. Kuhjumise järgi toiduahelas saab järeldada, et mida kõrgemal astmel toiduahelas ja mida vanem kala on, seda tõenäolisemalt sisaldab ta kahjulikes kogustes metüülelavhõbedat. Uuringutega on tõestatud, et õhku hingavad kalad on resistentsemad kui lõpustega hingavad. Kalasse siseneb elavhõbe peamiselt toiduga, kuid ka lõpuste ja naha (kala lima) kaudu. Kalade
Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele
näriliste tasast krõbistamist. Toitumine Kui kakk on lõpuks saagi tabanud, tassib ta selle tavaliselt puu otsa, enne kui sööma hakkab. Kakkudel on suur suu ning enamik liike suudab hiire või väikese linnu korraga alla kugistada. Suuremat saaki söövad nad nii nagu päeval tegutsevad röövlinnudki: rebivad oma kõvera noka ja tugevate küüniste abil lihatükke lahti. Mõned Aafrikas elavad kalakakud, kes püüavad hauge ja särglasi, alustavad alati kala peast. Nad ei põlga ära ka konnasid ja krabisid. Mitmekesine toit Kakud on tuntud hiirekütid, kuid nad jahivad ka paljusid teisi loomi. Osa liike on piisavalt kiired, et tabada lendavaid linde, mitmed väikesed kakud aga püüavad õhust hämarikuliblikaid. Mõne piirkonna kivikakud söövad üksnes vihmausse. Kui sellel tillukesel kakul juhtub õnne olema, satub talle nokka ka mõni vingerdav sajajalgne.
Selleks läheb vaja pikka nööri ja head lanti. Kõik muu on teisejärgulise tähtsusega. Vedelit veetakse paadi järgi. Vedelippüügiks sobib tavaline jäiga pitsiga spinninguritv koos rulli, tamiili (umbes 100 m ), tina, landi ja pöörlatega. Tina on vajalik ainult kerge landi korral. Vedelipüügiks sobivad kõik landid. Landi asemel võib kasutada ka rakist. Vedelipüük on kõige mugavam kahekesi kalastades: üks aerutab, teine hoiab vedelit. Vedeliga saab püüda hauge ja ahvenaid./Kalastaja Käsiraamat, lk 98-99/ 12 6. Sikuti Sikuti on kalapüügiriist, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust (vt. joonis 5). Kirptirk on üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. Konks varustatakse söödaga. Söödaks kasutatakse enamasti punast surusääse vastset nn marmõssi. Tirk on väike lant, millel on kuni 3 konksu.
lastud loomast ühtki osa raisku minna, ära tarvitati ka sisikond, veri, sea jm. Tavaliselt oli ka keskaja linnas kindel ametimees, kes tegeles rupskitega. Erinevalt koduloomadelihast oli metsloomaliha keskajal luksusartikkel, oma sotsiaalse staatuse ja ühiskondliku positsiooni rõhutamise vahend. Kala söödi keskajal palju ja meeleldi. Täiesti asendamatuks muutus kala paastu ajal, mis kestis umbes kolmandik aastast. Tallinas müüdi räime, lõhet, turska, tinti, lesta, silmu, tuure, hauge, angerjat, ahvenat, latikat, Tartu havit, heeringat, kuivatatud turska jne, lõpetades kalamarjaga. Kalaäri oli Liivimaal nii tulus, et sellega tegelesid isegi suurkaupmehed. Mõne uurija väitel muutus leib tavaliseks toiduks alles 18. sajandil. Selle ajani oli põhiline söök puder, leib polnud peatoidus, vaid ainult lisaroog ülemkihi laual. Esialgu hakati tarvitama igapäevaseks toiduks hapendatud rukkileiba, mis asendas varasema odraleiva. Liha ja kala muutusid leivakõrvaseks
Parasiidi poolt eritatavate ensüümide toimel sidekoeline kihn pidevalt lahustub, väljastpoolt aga kasvab uut sidekude juurde. Areneb maksatsirroos, kalade suremus võib eriti suur olla noorte vikerforellide hulgas ja see algab tavaliselt juba mõni päev või nädalapäevad pärast invadeerumist. Haiguse tõrjeks tuleb takistada invadeeritud sõudiklaste sissepääsu forellitiikidesse, seega ei tohi tiike varustavas veekogus olla invadeeritud hauge. Plerotserkoide maksas hävitada ei saa (joonis 3). Joonis 3. I trienoforoosi tekitaja päis, II trienoforoosi tekitaja arengutsükkel, III haigustekitaja noorvorm plerotserkoid, kapseldunult vaheperemehe (forelli) maksas 12 Kalade koostis Kui vaadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke, mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel
inimesed tervistuvad õigeaegsel ravimisel, on haigus inimeste seas siiski väga kardetud (Cousin, 2003). Piimatööstustes määravad Bacillus’e ja Clostridium’i liigid erinevate kuumtöödeldud piimatoodete säilivusaja tingimusel, et töötlemisjärgne saastumine on madal (Giffel et al., 2002). Juba 20. sajandi alguses teavitati bakteriaalseid toidutekkelisi kõhulahtisusega kulgevaid haiguseid. 1948. aastal tegi Norra teadlane Steinar Hauge kindlaks, et kohaliku toidutekkelise haiguspuhangu põhjustajaks oli Bacillus cereus. Erinevalt Bacillus anthracis’est peeti Bacillus perekonna liike mittepatogeenseteks kuni 1960.-ndate aastateni. Clostridium’i perekonda on patogeensusega rohkem seostatud. Need mikroorganismid on levinud kõikjal – õhus, pinnases, vees, väljaheidetes, piimas ja teistes toitudes. Bacillus liigid on fakultatiivselt anaeroobid, üldiselt katalaas-positiivsed ja liikuvad
Sinakashallid silmad 19. poeg Indrek sinakashallid silmad. Endassesüvenemine, mõtlikkus, tagasihoidlikkus. Välimusel ja sisemuselt Andrese emasse. armastas väga Mari. Mari oli tema poolt. Natuke memmekas. Omaette nokitseja. Kadus mõtetega nagu kuhugi teise ilma. Oli väga rahul uue koera Muskaga kuulas hästi sõna ja loomi hoidis, nagu oleks tal inimese aru, linnupesadesse ei puutunud. Poisid vaatlesid linde, ajasid hauge taga. Pikk ja painduv. Suvel tegi Vargamäel tööd, talvel pidi köstri juures õppima. Kool mõjus Indrekusse kui mürk: oled kord teda millegipärast tarvitama hakanud, siis ei pääse temast enam, sest ihk tema järele aina kasvab. Meeldib lugeda, eelistas seda liulaskmisele. Armastab laulu, eriti aga Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält. Kaks esimest aastat kösti juures koolis käies oli ta vana lese kirikumehe juures korteris
jpg) Arvatavasti olete te kuulnud hiiglasuurtest haugidest kaaluga 3, 4, 5 puuda, kes peavad jahti veelindudele ja vette sattunud väikestele imetajatele. Juttudes kujutatakse haugi apla 17 mageveehaina. Nendes juttudes on küllalt palju fantastilist, kuid palju ka tõele vastavat. Tõepoolest, harva tuleb ette kuni 3 puuda (umbes 50kg) raskusi ja üle pooleteise meetri pikkusi hauge. Amuuri jões esineb karplaste hulgas, keda tavakohaselt loetakse keskmise suurusega kaladeks, kuni kahe meetri pikkusi ja 40 kg kaaluvaid eksemplare. Kõigile tuntud kabeljoo pikkus on tavaliselt 50 -70 sentimeetrit ja kaal 4-7 kilogrammi. Ent 1940. aastal püüti Barentsi merest välja 169 cm pikkune ja 40 kg raskune kabeljoo. Kes oleks võinud arvata, et ka heeringalisete hulgas, keda me peame väikesteks kaladeks, leidub hiiglasi. Niisugune on tarpoon
magama. #12 Järgmine hommik kui Ekke tõuseb on Pille juba läinud postiljoni tööd tegema. Talle avaneb parem vaade hütti sisekujundusest. Tapeedid on määrdunud ja rebitud, aknad katkised ämblikuvõrgud laes, toas pole pari katkise tooli ja segase voodi mitte kui midagi. Ekke otsustab peale jätkuvat päeva müügimehena millest ta tüdinenud on, (nähes taas endiseid kliente kes isekusest ja ahnusest juurde kaupa tahavad et oleks ikka rohkem kui naabri tüdrukul) osta laudu, naelu, hauge, heina, süüa ning mõned paar lina mis ta kavatseb kasutada, et teha korda Pille elamu mingil määral. Kui Pille koju jõuba on ta kuri ja vaikne, istudes vaikselt ja tusaselt tooli. Kui Ekke teda sööma kutsub, ütleb teine, et ei taha. Järgneb dialoog mille vältel saame teada, et kui Pille Riinu ema suri siis tulid erinevad nn laenu andjad kapitali tagasi võtma. Võtsid lehmad, lambad ja mööblit, laenajaid tuli palju ja kõik tahtsid midagi saada,
madalaid taimestikurikkaid järvi asustav pisiliidrik ja kakslaik-kiil. Kalad. Eesti suurim järv, Peipsi, on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Siin arvatakse esinevat 36 kalaliiki. Põhilised kalad on ahven, haug , latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rääbist ja peipsi tinti. Väikejärvedes on peamiseks kalaliigiks ahven. Olenevalt veekogu liigist võib leida hauge, latikat, särge ning kokre. Kahepaiksed. Rohukonn eelistab elada väiksemate veekogude ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga ka suuremates ning sügavamates järvedes. Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn viibivad aga seevastu enamuse oma elust maismaal ning tulevad järvedesse ning lompidessse üldjuhul vaid kudema. Linnud. On nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki, kuid esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid
Parasiidi poolt eritatavate ensüümide toimel sidekoeline kihn pidevalt lahustub, väljastpoolt aga kasvab uut sidekude juurde. Areneb maksatsirroos, kalade suremus võib eriti suur olla noorte vikerforellide hulgas ja see algab tavaliselt juba mõni päev või nädalapäevad pärast invadeerumist. Haiguse tõrjeks tuleb takistada invadeeritud sõudiklaste sissepääsu forellitiikidesse, seega ei tohi tiike varustavas veekogus olla invadeeritud hauge. Plerotserkoide maksas hävitada ei saa. · Difüllobotrioosid Haiguse tekitajaks on hariliku laiussi Diphyllobothrium latum'i plerotserkoid mõõtmetega 660 × 13 mm. Plerotserkoidid lokaliseeruvad röövkala (haug, ahven, luts, lõhe, kiisk) lihastes, maksas, marjas jt elundeis. Eesti magevee kaladel sagedane parasiit. 14
usuliikumine, mis levis Põhjamaadesse 18.sajandil. 19.sajandi usuline ärkamine Sisemise vagaduse rõhutamine. Taanis ja Rootsis võitles riik 18.sajandil pietismi vastu. Esialgu Taanis ja Norras pooldajad aadli ja kirikuõpetajate hulgas. 18-19. sajandi vahetuses algasid talurahva hulgas mitmed lokaalse iseloomuga usulised äratusliikumised. 19.sajandil ,,ärganud" lahkusulised on enamasti talupojad ja kirikuõpetajad (ülejäänud ,,muretud" kombekristlased). Norra Hans Nielsen Hauge (talupoja päritoluga kaupmehest rändjutlustaja, suri 1824): haugeaanide äratusliikumine. ,,Tõelisesse usku" pöördumise vajadus = uuestisündimine ja argipäeva tegudes väljenduv kristlus. Toetavad talupojad ja kodanlus (ka parlamendis) ja mõju nende mentaliteedile. Praktilis-sotsiaalne ,,elav kristlus" (nt karsklus, heategevus) Rootsi Nn ,,lugejad": Piibli iseseisev uurimine (1740-1830). Kirikuõpetajad Lars Levi Laestadius´e (suri 1861) laestaadlik äratusliikumine algas 1840
24 HOURS 1.800.833.5738 WWW.MWP.COM SELLING YOUR STORY IN 60 SECONDS SI H THE GUARANTEED WAY TO GET YOUR YOUR S T O RY t N SCREENPLAY OR NOVEL READ 60 SECONDS MICHAEL HAUGE Best-selling author Michael Hauge reveals: • How to Design, Practice and Present the 60-Second Pitch •The Cardinal Rule of Pitching •The 10 Key Components of a Commercial Story •The 8 Steps to a Powerful Pitch •TargetingYour Buyers M ICHAEL HAUGE • Securing Opportunities to Pitch — - • Pitching Templates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
