Salumets Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Toitaineid leidub ...
SALUMETS Tingimused salumetsas · Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. · Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi. · Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas. · Salumetsad on soojad ja niisked metsad. · Salumets hakkas Eestis levima 6500 aastat tagasi. Salumetsa levik · Salumetsa on Eestis umbes 5% kogu Eesti metsast. · Salumetsad on hakanud kahanema sellepärast, et inimesed on teinud põldusid nendest. · Rohkem on salumetsasid Haapsalus, Rakveres ja Võru piirkonnas · Vähem aga Hiiumaal , Põhja-ja Lõuna-Eestis Salumetsa rinded
Salumets Ajalugu Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või püha ohverdamispaigana.Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Mullastik Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega .Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Asukoht Eestis Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad .Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade...
Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on liigirikas. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest mage sõstar. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas
Salumets Salumetsa kirjeldus • Asuvad viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel • Liigirohked ja lopsakad kuuse-kase-haava metsad (paiguti ka tamme, pärna ja saarega) • Varakevadel õitsevad sinilill ja sarapuu ning jagub metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir Suurhaavasikk Sarapuu Sinilill Näsiniin Kurrel Kopsurohi Metspipar Lapsuliblikas Käopäkk Toiduvõrgustik Orav Rebane Raudkull M...
Salumets Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast kasest paneb vanaisa kevadeti kasemahla jooksma. See on värskendav ja väga kasulik juua. See mets meeldis mulle väga.
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pi...
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussil...
Metsakooslused Helena Teras Asend Kuuluvad parasvöötme metsavööndi segametsade allvööndi põhjaossa. Pinnase koostisest ja niiskusreziimist sõltuvalt väga palju erinevaid metsatüüpe. 2 July 22, 2012 Footer text here Salumetsad Kasvab kõige viljakamatel muldadel. Lõpuks haritakse põldudeks. Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, ...
Salumetsad · Salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Tommi Välja 6.a klass Mets Referaat Juhendaja : Pille Unt Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus.................................................................................................... 10 Metsakaitse..
Salumetsad I Toomas Frey Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga
Mets on kooslus, kus puud Mets katab peaaegu et pool Neis kohtades, mis vahel vee määravad üksteise ja teiste Eesti pinnast. Eesti on alla jäävad suudavad ainult organismide elutingimusi. metsarikas maa. Suurem osa kasvada puudest sanglepad, Metsapuu on kitsama võraga Eesti metsast on okas- ja neid metsi ja sihvakama tüvega. segametsad. Eestist N pool nim.Lodumetsadeks Üksikult kasvavad puud on peamiselt Madalatel maadel, mis on aga laia võraga, sest lagedal okasmetsad(peamised puud: pidevalt niisked, kasvavad saavad ka alumised otsad mänd&kuusk). Lehtmetsa kidurate mändide v piisavalt valgust. peamised puud on kask,lepp kaskedega soometsad ja Kõnekäänd metsa kohta: ja haab. Seal kus kasvavad paljudes soodes ei saa mets mets on vaese mehe nii okas-ja lehtpuud nim. üldse kasva...
Rene Descartes Kethmar Salumets 120731 IABB 31.10.12. 1. Kahtlus - esitada argumentasioon tajutava maailma (unenägu-ärkvelolek), kehade ja matemaatiliste objektide tõesuse poolt ja vastu ( I meditatsioon) Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on
rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas.Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid.Kevadöödel kuuldub salumetsas sageli ööbikut.Ööbik on varblasepikkune, kuid varblasest saledam.Kuulsaks on teinud teda laul.Ööbiku vaheldusrikast ja meloodilist on teiste lindude laulust kerege eristada laksutamise järgi. Kokkuvõte Sain teada, et salumetsas on taimi ,loomi ning linde rohkem kui teistes
47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901
47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248
elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased
„WINTER WONDERLAND“ „Winter Wonderland“ ehk eesti keeles „Talvevõlumaa“ on jõululaul, mis on avaldatud aastal 1934. Selle laulu muusika kirjutas Felix Bernard ja sõnad Richard B. Smith. Eestikeelsed sõnad on laulule kirjutanud Vello Salumets ja eesti keeles on seda laulu esitanud Birgit Õigemeel, Karavan, Meie Mees, Noorkuu, Kare Kauks. See laul on kirja pandud Londonis, Central Pargis. Laulu kirjutaja kujutas ette, et pargis on lumemehed ja seal sajab paksu lund. Ta pani oma mõtted kirja ja siis saigi sellest laul. Laulu sõnad loovadki maagilise nägemuse lumest jõulude ajal koos traditsioonilise lumemehe ehitamisega. Läbi aastakümnete on seda laulu salvestanud üle kahesaja erineva artisti. See on üks populaarsemaid jõululaule.
Kooslus Nõmmemets Palumets Salumets Laanemets Lodumets Lammimets Madalsoo Siirdesoo Raba Rohketoiteline järv Iseloomulikud tingimused Hõredad valgusküllased männikud vanadel kuivadel liivamaadel Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased S...
kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 56 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid. Kuresoo raba Kuresoo on Eesti suurim kuivendusest peaaegu mõjutamata raba liitlaam, mis asub Pärnu madaliku idaosas, veelahkmeala laugjal nõlval. Soo arenes liiva, saviliiva ja savise pinnase soostumisel kolletena. Kuresoo arengut on oluliselt mõjutanud teda piiravad tugeva
Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad · Imetajad · Linnud Putukad Sipelgas Jaanimardikas Imetajad Põder Siil Linnud Metsvint Rasvatihane PUIT TOIT HAPNIK ·Mööbel ·Jahiloomad ·Paber O2 ·Ehitus ·Marjad ·seened ·Küte Metsa tähtsus RAVIMID VAIK
Antonio Vivaldi Merili Kaarna ja Stiina Salumets GAG 10d noorus Sündis 4. märts 1678 Veneetsias 6-st lapsest vanim elu oli nädalaid ohus, ristiti alles 2 kuud hiljem 15-aastaselt preestrikooli 1703 sai preestriks, kuid vabastati ametist viiul Isa õpetas viiulit Ainuke elukutseline muusik perekonnas 1703 hakkas ise õpetajaks Ospedale della Pietà lastekodu: leidlapsed, orvud, vallaslapsed; enamasti tüdrukud Kuni 1740 töötas vaheaegadega lastekodus reisimine 1711 alustas reisimist, andes kontserte 1713 Vicenza (kuu aega)- esimene ooper 1717 Mantova (kolis 2 aastaks)- kapellmeister prints Philippi õukonnas 1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja...
47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon Vald 5413354 Abja 5120371 Asuja 5057838 Võiste 5491681 5538140 - 5774191 5167468
Giacomo Balla (1871-1958) Kadi Salumets 12 a Elulugu Sündis 18.juulil 1871 Itaalias, Torinos Lapsena õppis muusikat Läks kohalikku kunstiakadeemiasse maalimist õppima 20-aastaselt Esimesed tööde väljapanekud Akadeemilist haridust omandas Torino Ülikoolis 1895 kolis Rooma Seal kohtus ja abiellus Elisa Marruciga "Elisa portree" 1905 f Roomas töötas illustraatorina ja karikaturistina, samuti tegi portreesid
38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 46709190988 Parre Selma Asuja 2 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 Telefon Vald 5213901 5056572 5410935 5344649 - 5015458 5010964 5755394 5264197 5127657 5096644 5192173 5185485 5194784 5654344 5023543 5493863 5775169 5784941 5534903 Puidu hinnad Sort_ Liik_ 1 2 3 4 5 Sort_ kask 830 790 750 710 670
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männiva...
Keskmiselt igal kolmandal katsel viib protseduur elusa lapse sünnini. Seejuures on sagenenud ka kaksikute ja isegi kolmikute sünnid. Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. Katseklaasiviljastamise hind on 5500 krooni haigekassa poolt, enda osalus umbes 10 000 krooni. Embrüodiagnostika lisab veel 5000 krooni. "Siiani on Eestis embrüodiagnostikat tehtud vaid üks kord ja siin majas," ütleb Salumets, "kuid see katse ei õnnestunud ning embrüo emakas ei juurdunud."
03.1950 Aasa Randla 47701064912 Tallinn, Siili 33-2 06.01.1977 Aare Raudsepp 50603023443 Tallinn, Suur-Ameerika 20-37 02.03.2006 Jaanika Roosimägi 47803015202 Tallinn, Haava 33-60 01.03.1978 Karl Salu 38708092609 Tallinn, Tammsaare 90-34 09.08.1987 Jana Salu 45012097324 Pärnu, Riia 5 09.12.1950 Ave Salu 60701108359 Tallinn, Metsa 22 10.01.2007 Evi Salumets 49908043904 Pärnu, Aia 20 04.08.1999 Erno Sarapik 39807134557 Rapla, Kase 13-8 13.07.1998 Tiina Toomsalu 45012173887 Tallinn, Narva mnt. 6-54 17.12.1950 Risto Tubin 50309298202 Põlva, Kaare 3 29.09.2003 Ahti Tubin 35711278907 Viljandi, Suur-Kaare 4-12 27.11.1957 Kaspar Veesimaa 35003164368 Võru, Aia 4 16.03.1950 Nädalapäev Linn
biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tnis Mgi. 1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli Real ning Raplas Omega - viimasega sai lavaristsed Anne Veski. 1965 Virmalised , Rtmikud , Optimistid , Toonika, Peoleo . Virmalised olid 60-ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja lo Kurmet. 68.Aastal liitus nendega bassi mngima Jaak Joala. Optimistides alustasid muusikuteed Toomas, Harry ja Tiit Krvits, Heigo Mirka, Vello Salumets. Ansambel oli esimene, kes esines ka kodust kaugemal. Rtmikute solistiks oli Juuniorites alustanud Tnis Mgi, trummarina Paap Klar. Peoleo panid kokku Kunstiinstituudis Taivo Linna, Eino Melt, Henno Ko. Neid vib pidada kantriansamblite eelkijaks Eestis. 1966- Andromeeda - asutati 7 keskkooli poiste poolt eesotsas Peeter Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul judis ansamblis kaasa teha le 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mgi, Jaak Jrisson.
38303010526 Parts Eevald Uulu 7 44801180808 Põld Airi Uulu 4 45209010485 Põldmaa Malle Uulu 15 45902200391 Rebane Helen Uulu 3 46802240722 Salu Karl Uulu 5 35302070214 Kuusik Kaivo Võiste 8 37003260243 Mägi Kristjan Võiste 5 37110240441 Männik Erki Võiste 6 37708220891 Norak Arnold Võiste 13 37906080465 Nõmmik Ando Võiste 12 44311270496 Piirsalu Irma Võiste 13 47110060467 Salumets Erno Võiste 11 Telefon Vald - Abja 5172207 Asuja 5197749 Võiste 5319856 5168395 5465910 5669191 5396117 5056572 5410935 5010964 5096644 5192173 5194784 5654344 5413354 5120371 5742433 5356094 5041124 5187660 5045920 5282149 5057838 5349248 5086108 5219908 5176495 5428585 5159337 - 5127657 5023543 5775169 5784941 5534903 5491681 5744042 5095125 5111918 5064516 - 5774191 5436197 5378397 5472626 5176319 5514547 5539093 5113772 5167468 5777718 - 5555866 5685829
Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud. Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele. · Niidutüübid. Nõmmerohumaa e. nõmm. Puisniit. Looniit. Rannaniit. · Metsatüübid. Palumets ( mänd, pohl, mustikas, kanarbik ). Soomets ( mänd, samblad, tarnad, kanarbik , pilliroog, sookail ). Laanemets ( kuusk , jänesekapsas, mustikas, laanelill ). Salumets ( tamm, pärn, pöök , vaher, sõnajalg, angervaks ). · Miks on looduskaitsele oluline rahvusvaheline koostöö ? Looduskaitse on oluline näiteks rändliikidele. Kui näiteks Eestis oleks kaitstud rändlinnu jahtimine ( ehk keelustatud ) ning Soomes mitte, siis poleks sellel kaitsel tulemusi. · Miks tänapäeva looduskaitse pole enam haruldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse ? Too näiteid.
The Beatles The Beatles oli Liverpoolist pärit üks esimesi rokkansambleid. Ansambel koosnes neljast liikmest: John Lennon`ist, Paul McCartney`st, Ringo Starr`ist ja Georg Harrison`ist. Nad esinesid esmakordselt 1960. aasta talvel Liverpooli eeslinnas Litherlandi kogukonnasaalis. Sel hetkel ei teadnud veel keegi, et ansambel keerab pea peale terve popmuusika ajaloo. Biitlite muusika oli väga mitmekesine, mängiti ballaade, reggaet, bluusi ja ka rocki. Nende loomingut mõjutasid lauluduo The Everly Brothers, Skiffle, lauljad Elvis Presley, Buddy Holly, Carl Perkins, Chuck Berry, Little Richard, Ray Charles ning Larry Williams. Ansambli liikmetel oli varasemast ajast kantrimuusika kogemus, mille väljenduslaad aitas neil siiski pakkuda mingit kõlalist omapära võrreldes teistega. Nende muusika oli küll uue ajajärgu algataja, kuid siiski leidis lugudest ka palju vana stiili. Peamised lugude autorid olid J...
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Magamine Konspekti põhi Moto: Uni on inimese jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Miks on vajalik üks kolmandik oma elust maha magada?. Uni on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Unevajadus on individuaalne. Ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele?
34810190405 Salu Karl Uulu 5 5552595 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 5344649 34404190222 Männik Erki Võiste 6 5015458 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 5755394 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 5264197 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 5185485 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 5493863 Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes
Palumetsad Elly-Liis Kurg EV112 Millised on palumetsad? ● Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud ● Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ● Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi ● Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Ha...
laguneb ja toitained kantakse mullast välja 6. Mis on leostumine? (õp lk 81) Leostumiseks nimetatakse protsessi, kus sademed ületavad aurumise ja uhutakse lahustunud ained koos sademeveega mullas allapoole. 7. Mis on lõimis? (lk 80) Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. 8. Mis on mets? Mets on ökoloogiline elukooslus, mida iseloomustab tihe ja kõrge puittaimestik. 9. Nimeta erinevaid metsatüüpe. Palumets ; Soomets ; Salumets ; Loomets ; Nõmmemets ; Lodumets ; Lammimets. 10. Kuidas jagatakse niiskuse alusel Eesti metsad? (lk 85) Kuivadeks arumetsadeks ja märgadeks soostunud ning soometsadeks. 11. Mis on niit, ja kuidas jagatakse kasutuse järgi? (lk 88) Niidud on mitmeaastaste rohttaimede rohumaad, mis jagunevad kasutusviisi järgi heina- ja karjamaadeks. 12. Mis on primaarne ja sekundaarne niit? (lk 88) * Primaarne niit on rohumaa, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta.
Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõ...
vabanenud ning kõige olulisemad on tutvused. Tutvused mängivad eriti suurt rolli nii väikses riigis, nagu seda on Eesti, kus kõik tunnevad kõiki. Paljude ametikohtade vabanemisel enne avaliku kokursi väljakuulutamist, pakutakse töökohta tavaliselt mõnele heale tuttavale, kes on ennast positiivselt tõestanud. Eestis on osaliselt tänu õnnele spordimaailmas kaugele jõudnud korvpallur Martin Müürsepp. Treener Jaak Salumets kutsus Martini 1993. aastal EM-i eelsesse treeningulaagrisse. Lisavalikturniiril märkasid teda aga Tel Avivi Maccabi agendid, tänu kellele läks uks suurde korvpalli lahti. Kes teab mis oleks saanud kui need agendid poleks seda otsustavat mängu vaatamas käinud.15 aasta jooksul mängis Müürsepp Ameerika ja Euroopa klubides ning ainsa eestlasena unistuste liigas NBA-s. Kui midagi kogu hingest tahta, on kõik võimalik- ka ajalehepoisit miljonäriks saamine Eestis.
37612170754 Parts Eevald Uulu 7 45710100356 Põld Airi Uulu 4 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 34810190405 Salu Karl Uulu 5 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 34404190222 Männik Erki Võiste 6 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 Telefon - 5172207 5197749 5319856 5168395 5465910 5669191 5396117 5056572 5410935 5010964 5096644 5192173 5194784 5654344 5413354 5120371 5742433 5356094 5041124 5187660 5045920 5282149 5057838 5349248 5086108 5219908 5176495 5428585 5159337 - 5127657 5023543 5775169 5784941 5534903 5491681 5744042 5095125 5111918 5064516 - 5774191 5436197 5378397 5472626 5176319 5514547 5539093 5113772 5167468 5777718 - 5555866 5685829 5431825 5618468 5538140 5265690 5224148
Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujune...
Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants jne) ning laulupidude traditsioon. Kohustuslikuks sai keskhariduse omandamine ja kõrghariduses võeti vastu kursuste süsteem. Eesti koolid oli 11- klassilised, venekeelsed koolid 10-klassilised. Ka sport muutus järjest populaarsemaks ning kõige meelepärasemaks sai korvpall. Populaarseim meeskond oli Tallinna Kalev, kus mängisid selle aja tipud Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson ja Jaak Salumets. 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund ,mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas dzäss. 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Juhan Viiding. Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all. Tema
44012150956 Randla Aasa Asuja 11 5654344 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 5344649 34404190222 Männik Erki Võiste 6 5015458 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 5264197 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 5755394 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 5185485 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 5493863 Page 6 sumif Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 5413354 1 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 5120371 1 47704250911 Ilves AnnikaLaiksaare 6 5057838 1 37302150417 Ilves Tom Surju 3 5491681 1
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
koht Mitmete rahvusvaheliste turniiride võidud Mängijaisiksused NL-i koondises: T. Lepmets, J. Lipso, P.Tomson, A. Krikun, A. Tammiste, J. Salumets. 1960-ndate aastate teisest poolest toimus ka välissuhete kasv, kuid välissõite oli ometi vähe. Ilmar Kullam pani aluse uuele korvpalli koolkonnale-kombineeritud liikumised, kiire palli liikumine, keskmängija kiirrünnakud. Vahepeal tuli Eesti korvpallis mõõnaperiood, kuid uus tõus saabus 1987.aastal, kui koondise etteotsa sai Jaak Salumets. Siis tulid ka tulemused: 1991.a.- NL meister 1992.a.- OM Euroopa kvalifik. 3. koht 1993.a.- EM-i 6. koht 1994.a.- Idamaade võitja 1994.a.- Põhjamaade lahtiste mv.-te 1. koht Arvestatavamad mängijaisiksused: Tiit Sokk, Margus Metstak, Aivar Kuusmaa, Andrus Nagel, Sergei Babenko. 1991.aastast algas Eestis uus omariiklus. Toimus uuesti Eesti Korvpalliliidu moodustamine. Samuti taastati Eesti FIBA-s. Eesti Korvpalliliit tegeleb korvpalli arendamisega ja juhib
Variant A 1. Eesti metsasus on () ? metsaga kaetud osa kogu Eesti maismaast. 51% 2. Missugune metsatüüp on kuival aastaajal kõige tallamisõrnem? (laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1
Astrid Lindgren Elvi Berk Rakvere 41 Arnold Astrid Lindgren Elvi Berk Rakvere 41 Erna Astrid Lindgren Elvi Berk Rakvere 41 Erna Artur Alliksaar Erika BachmannTallinn 41 Kristjan Hando Runnel Erika BachmannTallinn 41 Kristjan Artur Alliksaar Reijo Muld Haapsalu 42 Kristjan Astrid Lindgren Reijo Muld Haapsalu 42 Kristjan Astrid Lindgren Reijo Muld Haapsalu 42 Jaan Astrid Lindgren Erno Salumets Kuressaar 42 Jaan Astrid Lindgren Faina Lepp Paide 42 Jaan Astrid Lindgren Faina Lepp Paide 42 Jaan Astrid Lindgren Heli Lind Saue 42 Jaan Astrid Lindgren Heli Lind Saue 42 Jaan Artur Alliksaar Erki Lepiksoo Tapa 42 Jaan Andrus KivirähkErki Lepiksoo Tapa 42 Ando Astrid Lindgren Kristjan Jürimäe Valga 42 Ando Astrid Lindgren Kristjan Jürimäe Valga 42 Ando
Tartu Kivilinna Gümnaasium 6.d klass Merili Kann NÕMMEMETSAD JA SALUMETSAD Referaat Juhendaja:Gerle Konsap Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 2. NÕMMEMETSAD...................................................................................................... 4 2.1 Elutingimused nõmmemetsas................................................................................ ...
10) Madalsoomuld Enamasti mänd, üle 30cm turbahorisont ning selle all on gleihorisont. I Mets 1) Nõmmemets ülekaalus on mänd, muld pigem viljatu(liivane muld), ning rindeid on Puhmad, samblad/samblikud ning puurinne 2) Laanemets Viljakam muld, puurinne, rohurinne, samblad/samblikud 3) Loomets õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad 4) Salumets Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad, liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad
Jäätumine- Kui merevesi jahtub jäätumistemperatuurini, mis Läänemeres on vahemikus -1°C ...-0.1°C, siis toimub jäätumine ja algab jäätalv. Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
