Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis nad siis on ?
  • Milline on see kogukond (kirjeldus) ?
  • Mis on selle kogukonna olulised tunnused ?
  • Millel kogukond põhineb ?
  • Mis on vaimsed väärtused ?
  • Millised tegevused toimuvad kogukonnas ?
  • Millised kursused ?
  • Milline on kogukonnas suhe, suhtlemine lastega ?
  • Millised on põhimõtted lastega suhtlemisel ?
  • Kuidas kasvatatakse kogukonnas lapsi ?
  • Mismoodi on lasteaia töö üles ehitatud ?
  • Millised haridusastmed eksisteerivad teie kogukonnas ?
  • Kes korraldab laste haridust ?
  • Kuidas on haridussüsteem rahastatud ?
  • Millised on selle nõuded eelkooliealistele lastele ?
  • Milliseid meetodeid kasutate laste õpetamisel ?
  • Millised on hariduses kasutatavad meetodid ?
  • Milles need väljenduvad ?
  • Kuidas annate lastele edasi loodusõbralikku eluviisi ?
  • Millisel moel osalevad kogukonnaliikmed ja vanemad laste hariduse omandamisel ?
  • Milline on teie lasteaed (kirjeldus) ?
  • Mis on selle lasteaia eripära ?
  • Millel lasteaed põhineb ?
  • Mis on vaimsed väärtused ?
  • Milliseid looduse hoiuga seotud tegevusi teie lasteaias on ?
  • Milliseid meetodeid kasutate laste õpetamisel ?
  • Millised on hariduses kasutatavad meetodid ?
  • Milles need väljenduvad ?
  • Kuidas annate lastele edasi loodusõbralikku eluviisi ?
  • Milline on teie lasteaias (rühmas) suhe lastevanematega ?
  • Millised on põhimõtted koostöös lapsevanematega ?
  • Millisel moel osalevad lapsevanemad laste hariduse omandamisel ?
  • Milline on see kogukond (kirjeldus) ?
  • Mis on selle kogukonna olulised tunnused ?
  • Millel kogukond põhineb ?
  • Mis on vaimsed väärtused ?
  • Millised tegevused toimuvad kogukonnas ?
  • Millised kursused ?
  • Milline on kogukonnas suhe, suhtlemine lastega ?
  • Millised on põhimõtted lastega suhtlemisel ?
  • Kuidas kasvatatakse kogukonnas lapsi ?
  • Mismoodi on lasteaia töö üles ehitatud ?
  • Millised haridusastmed eksisteerivad teie kogukonnas ?
  • Kes korraldab laste haridust ?
  • Kuidas on haridussüsteem rahastatud ?
  • Millised on selle nõuded eelkooliealistele lastele ?
  • Milliseid meetodeid kasutate laste õpetamisel ?
  • Millised on hariduses kasutatavad meetodid ?
  • Milles need väljenduvad ?
  • Kuidas annate lastele edasi loodusõbralikku eluviisi ?
  • Millisel moel osalevad kogukonnaliikmed ja vanemad laste hariduse omandamisel ?
  • Kuidas loodussõbralik eluviis ja selle õpetamine lastele kajastub teie koolis ?
  • Mille pärast teie lasteaed on eriline teie enda arvates ?
  • Mis on see, mis teeb selle lasteaia eriliseks ?
  • Milline on Rosma koolis kogukonna roll ja mida kogukond tähendab kooli jaoks ?
  • Mis alused need siis on ?
  • Miks see on oluline ?
  • Mida mina üldse ei osanud küsida lihtsalt ?
  • Mis on hingestatuse ja vaimsuse roll teie lasteaias ?
  • Kuidas Sina sellest välja tuled ?
  • Midagi üles ja see hääbub, siis kas see on lõpp, või mida see näitab ?
  • Mis Sa rääkisid, see 7-aastaste perioodidega ?
  • Millele toetuda ja millele Sina toetud ?
  • Kuidas metoodilist materjali on võimalik kasutada teie tegevuste raames lasteaias ?
  • Millised tegevused sobiksid eriti hästi 6-7-aastastele lastele ?
  • Millised tegevused pigem ei sobi hästi 6-7-aastastele lastele ?
  • Mida peale kavandatud õppetegevuste või õppekäikude nõrkadeks külgedeks ?
  • Mida te ise teistmoodi teeksite-täiendaksite ära võtaksite ?
  • Kuidas hindate valdkondade lõimitust ?
  • Kuidas hindate metoodilise materjali struktuuri arusaadavust ?
  • Kuidas metoodilist materjali on võimalik kasutada teie tegevuste raames lasteaias ?
  • Millised tegevused sobiksid eriti hästi 6-7-aastastele lastele ?
  • Millised tegevused pigem ei sobi hästi 6-7-aastastele lastele ?
  • Mida peale kavandatud õppetegevuste või õppekäikude nõrkadeks külgedeks ?
  • Mida te ise teistmoodi teeksite-täiendaksite ära võtaksite ?
  • Kuidas hindate valdkondade lõimitust ?
  • Mitu võrset on juba mullast välja ilmunud ?
  • Kuidas hindate metoodilise materjali struktuuri arusaadavust ?
  • Kuidas hindate kokkuvõtvalt metoodilise materjali tulemuslikkust 6-7-aastastele lastele kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamisel ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL 
Kasvatusteaduste Instituut 
Eelkoolipedagoogika   osakond  
 
 
 
 
 
 
Kadri  Allikmäe 
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE 
MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE 
Bakalaureusetöö  
 
 
 
 
Juhendaja : PhD.  dots . Kristina Nugin 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2012 
Instituut 
Osakond 
Kasvatusteaduste Instituut 
Eelkoolipedagoogika osakond 
Töö pealkiri: 
Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele 
Teadusvaldkond: 
Kasvatusteadused  
Töö liik: 
Kuu ja aasta: 
Lehekülgede arv: 45 
Bakalaureusetöö  
Mai 2012 
Lisad: 7 
Allikad: 68 
Referaat 
Ülemaailmsed  keskkonnaprobleemid  rahvusvaheliste  organisatsioonide  tähelepanu  suunanud 
jätkusuutliku  eluviisi  edendamisele  hariduses.  Keskkonnahoidlikku  eluviisi  rõhutab  ka  Eesti 
Koolieelse  Lasteasutuse  Riikliku   Õppekava   (2008).  Samas  puuduvad  Eestis   õppematerjalid  
jätkusuutlikkuse  teema  süvitsi  käsitlemiseks  lasteaias.  Käesoleva  bakalaureusetöö  eesmärk  oli 
seetõttu  luua  lasteaiaõpetajatele  kogukondliku  ja  jätkusuutliku  eluviisi  õpetamise  metoodiline 
materjal  6.-7.  aastastele  lastele.  Teoreetiliselt  lähtuti  järgnevatest  autoritest:  Lovelock  (1979), 
Sahtouris  (1999),  Timoštšuk  (2005,  2010),   Cohen   (1985),  Delanty  (2009),   Bauman   (2001), 
Brügge,  Glanz  &  Sandell  (2008).  Et  saada  alust  metoodiliseks   materjaliks ,  viidi  läbi   empiiriline  
uurimus I.  
 
Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi  vaatlus  
ja  seda  täiendavad  mittestruktureeritud  intervjuud  läbi   kolmes   suuremas  Euroopa  ökokülas 
(Damanhur,  Sieben   Linden   ja  Tamera)  ja  nende  lasteaias  ning  kolmes  võrreldavas  Eesti 
organisatsioonis  ( Lilleoru   kogukond ,  Rosma  waldorflasteaed ja  Pallipõnni  lasteaia  „Karlssonite” 
rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua 
sobilik  keskkond  või  minna  keskkonda,  mis  juba  elab  jätkusuutlikult;  2)  vanemate  ja 
täiskasvanute  eeskuju  ja  osalus  selle   temaatika    õppimisel   on  väga  oluline;  3)  oluline  on  tihe 
viibimine  looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega.  
 
Kasutades  ökokülade  praktikat,  õuesõppe,   Reggio    Emilia   ja   waldorfpedagoogika   metoodikaid 
ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise 
materjali  struktuuri   alusena   kasutati  rahvusvahelise  ökokülade  liikumise  kogukonnahariduse 
programmi „ Gaia   Haridus ”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse 
tegevused 
Gaia 
Hariduse 

aspekti 
järgi 
(ökoloogiline, 
majanduslik, 
sotsiaalne, 
maailmavaateline);  2)  meisterdamistegevused  ja  katsed  3)  täiendavad  jätkusuutlikkuse  ja 
kogukondlikkuse  toetamise  võimalused 4)  näidis -õppekäikude kavad.  
 
Et  saada  metoodilisele  materjalile  praktiseerivate  õpetajate   hinnangut ,  viidi  läbi  empiiriline 
uurimus  II  -   elektrooniline   struktureeritud   intervjuu   7  eesti  õpetajaga.  Uurimus  viidi  läbi  2012. 
aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi 
ning  tõid  välja  parandusettepanekud  paari  tegevuse  täiendamiseks.  Kõik  õpetajad  olid  valmis 
materjali ka ise  rakendama .  
Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond,  ökoloogia , sotsiaalsed oskused, keskkond, 
loodussõbralikkus,  ökokülad  
Keywords:  sustainable  lifestyle, community, ecology,  social  skills, environment, environmental 
friendliness, ecovillages 
Säilitamise koht: TLÜ Kasvatusteaduste  Instituudi  raamatutuba 
Töö autor: Kadri Allikmäe                             Allikiri: 
 
Kaitsmisele lubatud: 
Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin             Allikiri: 
 
 
Institute  
Department 
Institute of Educational  Sciences  
Department of Pre-School Education 
Töö pealkiri: 
Teaching the principles of community and sustainability for 6-7- year  old  children . A 
methodological  material  
Field  of  Science
Educational Sciences 
Type of  study
Month and year: 
Number of pages: 45 
BA thesis 
May 2012 
Appendixes: 7 
References: 68 
Abstract 
Global   environmental  problems  have  directed  the   focus   of    international  organisations  towards 
fostering  sustainability  in  education.  Also  The  National   Curriculum   of  Pre-school  Education  of 
Estonia  is  emphasizing  the   importance   of  environmental   friendly   lifestyle.  Yet   there   were  no 
methodical materials for teaching sustainability in kindergartens. The  target  of current thesis was 
to create such a methodical material for kindergarten teachers for teaching sustainability and the 
principes of community to 6-7-year old children. The thesis was  based  mainly on the theoretical 
works  of:  Lovelock  (1979),  Sahtouris  (1999),  Timoštšuk  (2005,  2010),  Cohen  (1985),  Delanty 
(2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008).  
 
In   order   to   find    ideas   for  methodical  material,  an  empirical   survey   I  using  the   method   of 
participateory   observation   and  unstructured  interview  was  conducted  in  3  biggest  European 
ecovillages  (Damanhur,  Sieben  Linden  ja  Tamera)  and  their  kindergartens  and  in  3  comparable 
organisations in Estonia (Community of Lilleoru, Rosma waldorfkindergarten and in 1 municipal 
kindergarten „Pallipõnn” in Tallinn). Empirical suvery I was carried out from february to  march  
2010-2012. As a result of this survey, it was concluded that 1) in order to learn sustainability and 
the principes of community it is  first  necessary to create or visit an environment that  already  lives 
sustainably; 2) the example and participation of the  parents  in the  learning   process  is  essential  and 
3)  direct  contact with nature  elements  and the  maximum  time  spent  in nature supports the process 
of learning and respecting nature elements.  
 
Based  on  the   practice   of  ecovillages  and  the  ideas  of   outdoor   learning,  Reggio  Emilia, 
waldorfpedagogics  and  the  national  curriculum  a  methodical  material  was  created.  The  4 
principles of „Gaia Education”, the International ecovillage curriculum, were used as a  base  of the 
structure for the material. The material consisted of 4 parts: 1) Learning  activities  for teaching the 
subject   community  according  to  4  aspects  of  Gaia  Education  ( ecological ,  economic,  social  and 
worldview)  2)  handicraft  activities  and   testing   possibilities  of   different   elements  3)  additional 
examples   on  how  to   support   learning  sustainability  and  community  4)  examplatory   plans   of  2 
study  trips .  
 
In  order  to  get  feedback  for  the  material  from  practicing  teachers,  an  electronic  survey  II  was 
carried out with 7 Estonian techers as an electronic structured interview. The survey was carried 
out  in  April  2012.  The  teachers  assessed  the  material  to  be  compatible  with  the  national 
curriculum  and  the  mentioned  agegroup.  Some  additional   proposals   and  recommendations  were 
made to some activities, but all teachers claimed to be interested in using this material in practice.  
Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental 
friendliness, ecovillages 
Archived at: Tallinn  University , Institute of Educational Sciences library room 
Author : Kadri Allikmäe                                   Allikiri: 
 
Approved for  defense
Supervisor: PhD, dots. Kristina Nugin             Allikiri: 
 
SISUKORD 
 
 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 
1. BAKALAUREUSETÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ............................................ 9 
1.1 Vajadus jätkusuutliku eluviisi järele ja lahendused .......................................................... 9 
1.2.  Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 
1.4.  Ökoküla  mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 
1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 
       1.5.1.  Valdkond  „Mina ja keskkond” ning  väärtuskasvatus  2008. aasta õppekavas ..... 17 
       1.5.2  Õuesõpe  ja  õueala  roll .......................................................................................... 18 
       1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse  printsiibid  alternatiivhariduses .................... 20 
2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 
2.1. Uurimuse meetod ........................................................................................................... 22 
2.2. Uurimuse  valim  ............................................................................................................. 23 
2.3. Uurimisprotseduuri ja andmetöötlusmeetodite kirjeldus ............................................... 24 
3. EMPIIRILISTE UURIMUSTE I JA II ANALÜÜS ............................................................ 25 
3.1. Hariduse omandamise, jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õpetamise meetodid ...... 25 
       3.1.1. Ökoloogiline aspekt ............................................................................................. 25 
       3.1.2. Majanduslik aspekt .............................................................................................. 27 
       3.1.3. Sotsiaalne aspekt.................................................................................................. 28 
       3.1.4. Maailmavaateline aspekt ..................................................................................... 30 
3.2. Empiiriline uurimus I tulemused ................................................................................... 31 
3.3. Empiiriline uurimus II tulemused .................................................................................. 33 
       3.3.1. Metoodilise materjali vastavus riikliku õppekavaga ........................................... 34 
       3.3.2. Metoodilise materjali rakendatavus ja  uudsus  ..................................................... 34 
       3.3.3. Materjali tugevused ja nõrkused ning hinnangu lõimitusele ............................... 36 
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 38 
 
 
ALLIKAD ................................................................................................................................ 41 
Lisa 1 ÖKOKÜLADE VAATLUSLEHT JA KÜSIMUSED....................................................... 
Lisa 2 LASTEAIA VAATLUSLEHT JA KÜSIMUSED ............................................................ 
Lisa 3 TÄIDETUD KOGUKONNA VAATLUSTABEL SIEBEN LINDENI 
KOGUKONNA KOHTA SAKSAMAAL ................................................................................... 
Lisa 4. NÄIDISINTERVJUU EESTIS, ROSMAL ASUVA JOHANNES KOOLI 
LASTEAIAÕPETAJATEGA ....................................................................................................... 
Lisa 5. EMPIIRILINE UURIMUS I VALIMI TUTVUSTUS ..................................................... 
Lisa 6. TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA .......................... 
Lisa 7. TÄIDETUD TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA .... 
 
  
 
 
 
SISSEJUHATUS 
 
 
 
Ülemaailmne 
linnastumine
kliimamuutused, 
prügistamine, 
liikide 
hävinemine, 
globaliseerumine,  globaalne  majandus,  monokultuuridel  põhinev  ja  keskkonda  saastav 
põllumajandus  ning  tööstus  ja  sellest  tulenev  keskkonnakahju  on  juba  aastaid  olnud  üle-
maailmsete  organisatsioonide  ja  keskkonnaorganisatsioonide  aruteluküsimuseks.  Nii 
valitsused,  omavalitsused  kui  mittetulundusorganisatsioonid  on  ühiselt  vastust  otsinud 
sellele, kuidas luua jätkusuulikku elu maal.  
 
„Jätkusuutlikkus  on  võime  kesta  kindlal  tasandil  loodusressursse  lõpuni  kulutamata  või 
loodust  kahjustamata.”  (The  New   Penguin    English   Dictionary  2000).  Säästlik  areng  on 
areng,  mis  vastates  praeguste  põlvkondade  vajadustele,  ei  sea  ohtu  tuleviku 
generatsioonide võimet rahuldada oma vajadusi. ( ÜRO  1987). 
 
„Ühiskonnad  peavad   muutma    radikaalselt   tarbimise,  tootmise  ja  käitumise   mustreid ,  et 
suuta hakkama saada väljakutsetega, millega me silmitsi seisame. Kliimamuutuste poliitika 
pakilisus  ja  säästev  areng  asetavad  tihti  hariduse  vaid  info   edastaja   rolli  ekspert-teabest. 
See on pikemas perspektiivis  takistav . Me peaksime rakendama veelgi ambitsioonikamalt 
Jätkusuutliku  Arengu  Hariduse  eesmärke,  varustades   kodanikke   võimalusega  võtta  osa 
jätkusuutliku arengu loomisest kõigil tasanditel.” (Education for Sustainable  Development  
2009).  
 
Koolieelse  Lasteasutuse  Riikliku  Õppekava  (2008)  valdkonna  „Mina  ja  keskkond“  üks 
eesmärke  on,  et    laps  väärtustab  keskkonda  hoidvat  ja  keskkonnahoidlikku   mõtteviisi
Sotsiaalsete  oskuste  osas  on  õppekavas  välja  toodud,  et  laps  oskab   teistega   arvestada  ja 
teha koostööd.   
 
Samas  puuduvad  Eestis  õppematerjalid  jätkusuutlikkuse  teema  süvitsi  käsitlemiseks 
lasteaias.  Jätkusuutliku  eluviisi  tähtsust  alushariduses  on   rõhutanud   nii  loodusõpetuse 
valdkonna  didaktikud    kui  mitmed    riiklikud  ning  rahvusvahelised  arengukavad  (vt 
lähemalt ptk. nr 1). 
 

 
Euroopas  ja  ka  mujal  maailmas  on  viimase  40  aasta  jooksul  kasvanud  ökokülade  ja  -
kogukondade liikumine. Tegemist on inimeste kogukondadega, kes demonstreerivad oma 
eluviisiga ,  kuidas  elada  jätkusuutlikult  nii  ökoloogilises,  majanduslikus,  vaimses  kui  ka 
sotsiaalses  mõttes.  Kuna  kogukondades   toimivad   ka  lasteaiad  ja  koolid,  antakse 
jätkusuutlikkust edasi ka oma hariduses.  
 
Kuna  Euroopa  ökokülade  liikumise  ja  nende  haridusasutuste  näol  on  olemas  praktilisi  ja 
elulisi   näiteid  selle  kohta,  kuidas  inimgruppidel  on  ühiselt  võimalik  ressursi-  ja 
energiasäästlikult  toimida,  on  ökokülade  koolid  ja  lasteaiad  headeks  näideteks,  kuidas 
õpetada jätkusuutlikkust  eelkoolieas  ka Eestis. Kuivõrd laste esmased tarbimisharjumused, 
loodusalased  väärtushinnangud , sotsiaalsed  mustrid  ning ka käitumisharjumused looduses 
kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse  teemalise  haridusega oluline alustada just 
lasteaias. 
 
Käesoleva  bakalaureusetöö  eesmärk  ongi  seetõttu  luua  lasteaiaõpetajatele  jätkusuutliku 
eluviisi   teemaline   metoodiline  materjal  6.-7.  aastastele  lastele.  Eesmärgist  lähtuvalt 
püstitati järgnevad ülesanded: 
1.  Tutvuda Eestis ja välismaal ilmunud kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemalise 
kirjanduse ning sarnasel teemal ilmunud  bakalaureuse - ja magistritöödega. 
2.  Selgitada  välja,  kuidas  jätkusuutlik  ja  kogukondlik  eluvaade   kajastub   kolme 
Euroopa  ökoküla  lasteaia  ning  kolme  võrreldava  Eesti  organisatsiooni  hariduses 
ning  milliseid   meetodeid   kasutatakse  jätkusuutlikkuse  õpetamisel  ja  kogukonna 
kaasamiseks laste ellu. (Vt. empiiriline uurimus I) 
3.  Kirjutada  valmis  metoodiline  raamat  kogukondlikkuse  ja  jätkusuutlikkuse 
õpetamisest 6-7-aastastele lastele. 
4.  Saada Eesti õpetajate tagasisidet metoodilisele materjalile selle rakendatavuse osas. 
(Vt. empiiriline uurimus II) 
 
Esimeses  peatükis  tuuakse  välja,  miks  on  oluline  jätkusuutlikkusest  hetkel  maailmas 
rääkida,  selgitatakse  jätkusuutlikkuse  ja  kogukonna  mõistet,  tutvustatakse  Euroopa 
ökokülade  liikumist  ning  tuuakse  välja  metoodilise  materjali  pedagoogilised  lähtekohad. 
Teises peatükis tuuakse välja uurimistöö metoodika. Töö kolmandas peatükis tuuakse välja 

 
empiiriline  uurimus  I  ja  II  tulemused.  Bakalaureusetöö  lisadeks  on  läbiviidud  uuringu 
vaatluslehede  ning   intervjuude   näidised,  töö  valimi  tutvustus,  empiiriline  uurimus  II 
struktureeritud  intervjuu  näidis  ning  näidisvastus.  Eraldi  köitena  on  bakalaureusetöö 
lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks 
6-7-aastastele lastele.  
 
Töö  autor  on   võtnud   kõigis  töö  osades  arvesse  Eesti  Vabariigi  Koolieelse  lasteasutuse 
riiklikku  õppekava  ning  temaatilisi   riiklikke   arengukavasid  ja  riikliku  väärtusarenduse 
baasdokumente. 
 
Metoodilise  materjali  koostamisel  on  kasutatud  kolme  Euroopa  ökokülade  (Damanhur, 
Tamera  ja  Sieben  Linden)  kogemusi  lastele  jätkusuutliku  eluviisi  õpetamisel.  Samuti 
kasutati  kolme  Eesti  organisatsiooni  Rosma  waldorflasteaia,  Lilleoru  ökokogukonna  ja 
Pallipõnni  lasteaia  „Karlssonite”  rühma  kogemusi.  Metoodilise  materjali  ülesehituse 
alusena kasutati ökokülade loodud haridusprogrammi „Gaia  Haridus “ (Gaia Education).  
 
Soovin  südamlikult  tänada  töö  juhendajat,  Tallinna  Ülikooli  eelkoolipedagoogika 
osakonna dotsent Kristina Nuginat. Samuti  tänan   toetuse ja nõuannete eest õppejõud  Tiia  
Õuna,  dotsent  Inge  Timoštšuki,  dotsent   Tiiu   Kuurmet  ja   lektor   Kerstin  Kööpi. 
Inspiratsiooni  eest  soovin  tänada  endist  Riigikogu  liiget  ning  Euroopa  Ökokogukondade 
Ühenduse  juhatuse  liiget,  Toomas  Trapidot.  Samuti  tänan  kõiki  inimesi  Eesti 
ökokogukondade   liikumisest ,  kes  on  panustanud,  et  käesolev  töö  saaks  valmida.  Väga 
tänan  Euroopa  ökokogukondi  ja  Eesti  kogukondi  ning  alternatiivseid   koole   ja  lasteaedu, 
mida  uurimistöö  raames  oli  võimalik  viimase  paari  aasta  jooksul  külastada  ja  kellelt  on 
olnud  suur  au  õppida  uue  loomist.  Suur  tänu  kõigile  õpetajatele,  kes  võtsid  aja  hinnata 
metoodilist materjali.  Aitäh
 

 
1.  BAKALAUREUSETÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 
 
 
 
Brügge,  Glanz  ja  Sandell  toovad  välja,  et  inimene  on  oma  evolutsiooni  ja  arengu  kestel 
õppinud  suure osa ajast õues, kogemusest ja suulisest pärimusest. Tehnoloogiline areng ja 
linnastumine  on  vähendanud  kokkupuudet  looduskeskkonnaga  ning  loomuliku 
õppekeskkonnaga.  „Kuna  85%  meie  kommunikatsioonist  on  mitteverbaalne,  vajame  me 
tagasipöördumist  teistsuguste  suhtlemiskeskkondade  ja  õppimisvõimaluste  poole.  Siis 
muutuvad  maastik , loodus kultuur „klassiruumiks ja õppevahendiks“ ning tõeliselt hariva 
kooli kandjaks.“ (Brügge, Glanz, Sandell 2008, 51). 
 
Esmased  looduskeskkonnaga  toimetuleku  oskused  omandatakse  eelkoolieas.  Esimene 
oluline osa selles on õppida endaga toime  tulema . Teine osa on õppida enda eest seisma ja 
oma  vajadusi  rahuldama  viisil,  mis  loodust  ei  kahjustaks.  Võib  öelda,  et  olulised  on  nii 
loodusega seotud  eetilised  väärtused, kui ka praktilised oskused ning käitumisviisid, mida 
lastel on oluline õppida.   Lastele on tähtis edasi anda teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil 
ümbritsevas maailmas toime tulla. Samas on oluline ka see, et lastest kujuneksid inimesed, 
kes suudavad teha ühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ja vastutustundlikke 
otsuseid,  mida  saab  omakorda  toetada  eakohane  tegevus  lasteaias.  (Timoštšuk  2010,  57, 
185). 
 
Bakalaureusetöö käesolevas osas tuuakse välja pikemad jätkusuutlikkuse, kogukonna ning 
ökoküla mõiste selgitused, jätkusuutliku eluviisi vajaduse põhjendus, ülevaade ökokülade 
liikumisest  ja  nende  lasteaedadest  ning  jätkusuutlikkuse  õpetamise  metoodika 
pedagoogilised lähtekohad.  
 
1.1 Vajadus jätkusuutliku eluviisi järele ja lahendused 
 
Igal aastal tekib Eestis ühe elaniku kohta 300–400 kilo olmejäätmeid. See on umbes 1 kg 
päevas.    Keskmiselt  kasutab  üks  inimene  aastas  ära  ligi  300   kilekotti   ning  Euroopas 
toodetakse  aastas  kokku  üle  50  miljoni  tonni  plastikuid  aastas  (Keskkonnaministeerium, 
2005).  
 
Vaikse  ookeani  keskelt  võime  leida  inimtekkelise  prügisaare.  Liikide  väljasurevus  on  

 
suurenenud ning inimtegevuse tagajärjel, vähenevad Maa hapnikku tootvad  vihmametsad
Globaalsest perspektiivist vaadatuna tarbime Maal praegu 1,5 korda rohkem, kui Maakera 
on võimeline läbi töötama või uuesti  tootma . (Global Footprint  Network , 2011).  
 
Toetudes    TÜ  ajakirjanduse  ja  kommunikatsiooni  Instituudi  uuringule  „Mina.  Maailm. 
Meedia.”  on välja toodud, et eestlased ei väärtusta keskkonnahoidlikku ja säästvat eluviisi  
(EV  Keskkonnahariduse   Kontseptsioon  2006, 4).  
 
Eesti 2009. aasta Inimarengu Aruandes tuuakse samas välja, et puhta looduse säilimine on 
avalik huvi, kuna meil kõigil on vaja elutegevuseks puhast õhku, vett ja toitu. Samavõrra 
on meil vaja ka keskkonda kultuuriliste ja hingeliste vajaduste rahuldamiseks. Samas tuleb 
arvestada  sellega,  et  meie  otsustest  sõltub  järeltulevate  põlvede  võimalus  elada 
samaväärselt meiega.  ( Peterson  2009, 26, 30).  
 
Seega  vajame   mudeleid ,  mis  tagaksid  selle,  et  meie  põhivara  –  loodus  –  säiliks  ja   tagaks  
elu  ka  meie  tugevastele  põlvedele.  Selle  saavutamise  eeldus  on  aga  omakorda 
keskkonnasäästlikult mõtlevate inimeste olemasolu. 
 
1960ndatel aastatel jõudis USA  teadlane  James Lovelock „Gaia teooria formuleerimiseni, 
mille  järgi  Maa  (kr.  k.  jumalanna  Gaia  või  Ge)  on  suur   elusorganism   ning  tal  on  võime 
enda  atmosfääris  toimuvat  ise  reguleerida.  Lovelock  kirjutab  samas:  „Üks  vähestest 
kindlatest  asjadest  Maakera  kohta  on  see,  et  oleme  atmosfääri  ja  maapinda  muutnud 
rohkem, kui ta on ise muutunud miljoneid aastaid.“  (Lovelock 1979). 
 
Polimeni,  Giampietro,  Mayumi  ja  Alcott  (2007)  toovad  välja,  et  maailma   rahvastik   on 
alates  1970.-ndatest,  mil  ta  oli  3,5  miljardit,  kasvanud  35.  aastaga  6.5  miljardiliseks,  mis 
on  rohkem,  kui  maailma  rahvastik  on  kasvanud  eelneva  35 000  aasta  jooksul.  Töö 
kirjutamise hetkel on maakera rahvastik ületanud 7 miljardi inimese piiri. 
 
„Viimase  50  aasta  jooksul  on  inimesed  muutnud  ökosüsteeme  kiiremini  ja  laiemalt,  kui 
kogu inimkonna ajaloo jooksul. Selle tulemuseks on mahukas ja paljuski tagasipööramatu 
kaotus Maakera bioloogilises mitmekesisuses.“   (UN Millennium Ecosystem Assessment 
Report  findings I).  
10 
 
 
Sahtouris toob välja: „Me saame – ja peame – saavutama piisavalt laia mõtlemisvõime, et 
näha  end   osana   palju  suuremast   süsteemist ,  või  olemisest,  ja  õppima  käituma  vastavalt.” 
„Me  oleme  näinud,  et  ükski  liik  ei  saa  areneda  eraldi  oma  koos-arengust  kõigi  teiste 
liikidega  –  st,  et  kõik  on  mänginud  oma  rolli  ka  meie  arengus.  Me  ei  oleks  saanud 
iseenesest areneda.” (Sahtouris, E, 1999, 178, 180).  
 
Sellest  tulenevalt  võib  väita,  et  looduse  igiomaseks  ja  läbivaks   protsessiks   on  koostöö. 
Tänu  koostööle  saavad  toimuda  paljud  looduslikud  protsessid.   Looduslikke   protsesse 
jälgendavalt on kujunenud ka inimkogukonnad läbi ajaloo. Kuivõrd muutunud on Maakera 
kliima,  maailmamajanduses  toimuvad  suured  ümberkorraldused,  tegeleme  pidevalt  suurte 
jäätme -  ning  keskkonnaprobleemidega,  on  vaja  muuta  seda  informatsiooni,  mida  lapsed 
saavad läbi hariduse Maakera kui terviku kohta. 
 
„Eestis  tekkis  2008.  aastal  kokku  ligikaudu  20  miljonit  tonni  jäätmeid,  neist  valdav  osa 
(12,3  mln  tonni)  olid  tavajäätmed  ning  ülejäänud  ohtlikud  jäätmed  (7,7  mln  tonni).  Ühe 
elaniku kohta arvestatuna tekib Eestis jäätmeid ligikaudu 15 tonni aastas,  kusjuures  sellest 
ligikaudu  38%  on  ohtlikud  jäätmed.  Nende  numbrite  valguses  on  Eesti  üks   suuremaid  
jäätmetekitajaid  maailmas.  Võrdlusena:  Euroopa  Liidus  tekib  jäätmeid  elaniku  kohta 
keskmiselt  neli  tonni  aastas  (sellest  ainult  ca  3%  on  ohtlikud  jäätmed).“  (European 
Environmental  Agency  2009, viidanud Peterson 2009, 34). 
 
Kuivõrd väga suur osa keskkonnaprobleemidest on  inimtekkelised , tuleks mõelda, kuidas 
luua eeldused, et tekiks rohkem loodusest hoolivamalt mõtlevaid inimesi ning luua selleks 
eeldused hariduse kõikidel tasanditel.  
 
1.2.  Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste 
 
Jätkusuutliku eluviisi tähendus defineeriti esimest korda nn Brundtland’i raportis ehk ÜRO 
väljaandes „Meie ühine tulevik“. Vastavalt sellele raportile on jätkusuutlikkus (kasutatakse 
ka  säästev  areng)  kontseptsioon,  mille  kohaselt  praeguste  põlvkondade  vajadusi 
rahuldatakse,  kahjustamata  tulevaste  põlvede  võimalusi  rahuldada  oma  vajadusi.  (ÜRO 
1987). 
11 
 
Vastavalt  Eesti  Säästva  Arengu  Riiklikule  Strateegiale  „Säästev  Eesti  21“  hõlmab 
jätkusuutlikkuse mõiste sotsiaalset sidusust, kultuurilist elujõudu ja kõrge heaolutasemega 
ökoloogiliselt tasakaalus ühiskonda. (Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia 2005). 
 
Säästev    areng  hõlmab  loodusliku  mitmekesisuse  kaitsmist.  Säästev  areng  põhineb 
demokraatial, soolisel võrdõiguslikkusel, solidaarsusel ja inimeste põhiõiguste austamisel.  
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). 
 
Säästev  areng  on  tasakaal  inimese   elukvaliteedi    paranemise   ja  keskkonna   taluvusvõime  
vahel.  „Säästev  areng  taotleb  tasakaalu  inimesi  rahuldava  elukeskkonna,  loodusvarade 
jätkusuutliku  kasutamise  ja  majanduse  arengu  vahel  ning  täisväärtusliku  ühiskonnaelu 
jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). 
 
Säästvat  arengut   toetav   haridus  on  teadmiste,  oskuste,  hoiakute  ja  väärtushinnangute 
süsteem,  mis  annab  võimaluse  luua   seoseid   inimest  ümbritseva  keskkonna  erinevate 
tasandite  (majanduse,  looduse  ja  sotsiaal-kultuurilise  keskkonna)  vahel,  arvestades  samas 
säästva arengu põhimõtet.  Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii 
kohalikku  kui  globaalset  tasandit  arvestades.  (Eesti  Keskkonnahariduse  Kontseptsioon  
2006, 5). 
 
Säästva  arengu  teemalises  hariduses  on  väga  oluline  eetilisus,  mis  hõlmab  põlvkonna  ja 
põlvkondade  vahelisi  võrdsuse,  solidaarsuse  ning  vastastikuse  sõltuvuse  probleeme,  nagu 
ka  inimese  ja  looduse,   rikaste   ja  vaeste  suhteid.  Samuti  kirjutatakse  seal  väljaspool 
klassiruumi  omandatava  kogemuse  olulisust  hariduses  ning  koostööd  sotsiaalse 
keskkonnaga. (UNECE Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia 2005, 4). 
 
Säästva arengu strateegiad kõnelevad ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja siduduse olulisusest. 
Sotsiaalse sidususe idee seisneb selles, et indiviidid ei  seisa  ühiskonnas eraldi, vaid nende 
vahel valitseb ühisosa. (Eesti Inimarengu Aruanne 2001). 
  
Jätkusuutlikkuse  ning  kogukondlikkuse  valdkonna  hariduse  andmisega  tegelevad  ka 
maailma  ökokülad  „Gaia  Hariduse”  programmi  nime  all,  mis  on  ÜRO  ning  Maailma 
Ökokogukondade  Ühenduse  (GEN  International)  koostöös  välja  töötatud  ökokülade 
12 
 
loomise  haridusprogramm.  Selle  programmi  terviklik   käsitlus   jätkusuutlikkusest  võiks 
anda võimaluse kasutada seda edukalt ka jätkusuutliku eluviisi õpetamisel lasteasutuses.  
GEN  alustas  Gaia  Haridusprogrammiga  2005.  aastal  Šotimaal,   Findhorni   kogukonnast. 
„Algatusrühm  tundis  vajadust  seista  hea  jätkusuutliku  arengu  eest  ning  soovis  jagada 
edukalt toimivate ökokogukondade kogemusi laiemale huviliste  ringile .“  (Gaia Education 
2011).  
 
Eestis  töötab  Gaia  Haridusprogrammi  välja    MTÜ  Eesti  Ökokogukondade  Ühendus. 
Programm  koosneb  neljast  osast:  ökoloogiline,  maailmavaateline,  sotsiaalne  ning 
majanduslik.  Kõiki  neid  tasandeid  on  võimalik  vaadata  ka  koolieelse  lasteasutuse 
kontekstis  ning  planeerida   nendest   aspektidest  lähtuvalt  ka  jätkusuutliku  elu   õpetamist  
lasteaias.   
 
Ökoloogilise  aspekti  all  mõistetakse  ise  oma  toidu  kasvatamist,  puhast  elukeskkonda, 
säästlikku  veesüsteemi,  puhastest  ja  energiasäästlikest   materjalidest   ehitatud  maju  ning 
madalat ökoloogilist jalajälge, mis on kõigi ökokogukondade eesmärk.  
 
Majandusliku  aspekti  all  peetakse  silmas  ökoküla  majanduslikku   ülesehitust
omandisuhete  süsteemi,  ressursside  loomise  ja  jagamise  süsteemi,  kogukonna 
majanduslikku ja energeetilist sõltumatust (self-sustainability) ning ka kogukondliku raha.  
 
Sotsiaalse  aspekti  all  peetakse  silmas,  kuidas  kogukond  hoiab  oma  sotsiaalset  tervist: 
kuidas  korraldatakse  omavahelisi  suhteid  ja  koostööd,  kuidas  lahendatakse  omavahelisi 
probleeme. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja  terved  suhted ning teadlik 
töö  selleni  jõudmiseks.  
 
Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide  isiklikku  suhet 
maailmaga ,  eluvaadet,  uskumusi  ning  väärtusi,  mille  nimel  ollakse  kokku  tulnud  ning 
millesse usutakse. Ökokülad on keskused, kus viljeletakse üldinimlikke vaimseid väärtusi, 
mis  toetavad   positiivset   ellusuhtumist , kooskõla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 
2011) 
 
Kõiki kogukondi võib nendel neljal skaalal positsioneerida.  
13 
 
1.3.  Kogukonna mõiste  sotsioloogiline  ning antropoloogiline käsitlus 
 
Kuna  nii  sotsiaalne  sidusus  kui  ka  sotsiaalne  jätkusuutlikkus  eeldavad  inimeste 
omavahelist koostööd, lähtub sellest kogukonna mõiste. Seda mõistet võib sotsiaalteaduste 
järgi mõista mitmeti: kogukond võib tähendada traditsioonilist hõimu, viisi, kuidas elavad 
põlisrahvad  (tänapäevalgi).  Samuti  võib   kogukonda   käsitleda  asukohapõhiselt.  Sel  juhul 
saab  rääkida  külakogukonnast,  linnakogukonnast,  või  kultuurilisest  kogukonnast.  Samuti 
saab kogukonda käsitleda sümbolilise kogukonnana, mida ühendavad teatud väärtused või 
ühiselt  tajutud  sümbolid  (nt  huvid,  riietus,  väärtused,  tegevus,  töö  vms).  Viimasel 
paarikümnel  aastal  saame  rääkida  ka  virtuaalsetest  kogukondadest,  mis  eksisteerivad 
elektroonilises keskkonnas. 
  
Kogukonna  mõiste  hõlmab  endas  sotsiaalset  sidusust,  kuuluvust,  kaasatust,  on  seotud 
võrgustumisega  ning  ühiste  huvide  alusel  kokku  tulemisega  (globaalselt,  lokaalselt  või 
virtuaalselt ).  Kogukonnaliikmetel  on  midagi  teineteisega  ühist,  mis  teiseks:  läbi  selle 
eristab neid teistest gruppidest. (Cohen 1985, 12).  
 
Kogukond  on  mõiste,  mida  ei  saa  redutseerida  riigile  ega  ka  kodumajapidamisele,  vaid 
kogukondlikkus   viitab   sotsiaalsetele  seostele  ja  ühenduslülidele.    Vastupidiselt  riigile, 
viitas  kogukond  inimese  igapäevasele  vahetult  kogetud  ja  otsesele  elumaailmale, 
kuulumisele ja sotsiaalsusele. (Delanty 2009, 2). 
 
Me  igatseme  kogukondade  järele,  sest  me  tunneme  puudust  turvatunde  järele,  mis  on 
kvaliteetse elu aluseks: samas pakub tänapäeva  maailm aina vähem võimalusi meile seda 
tunnet  kogeda. (Bauman 2001, 144). 
 
Kogukogukonnas  (Gemeinschaft)  on  inimesed  koos  hoolimata  kõigest,  mis  neid  eristab, 
kuid  ühiskonnas  (Gesellschaft)  ollakse  seevastu  eraldi,  isegi  hoolimata  kõigest,  mis 
inimesi ühendab. (Tönnies 2001, 52). 
 
Sotsiaalteaduslikult on kogukonna mõiste tõusnud mitmete  uurijate  huviorbiiti seetõttu, et 
modernistlikus ja  postmodernistlikus  ning globaliseerunud maailmas on tekkinud mitmeid 
huvitavaid  kogukondlikke  protsesse:  subkultuurid,   globaalsed   virtuaalkogukonnad, 
14 
 
ökokülade  liikumine,  erialaliidud,  rahvusvahelised   huvigrupid   (nt  keskkonnakaitsjad, 
veganid,  toortoitlased,  loomakaitsjad  jne).  Paljud  neist  huvigruppidest  ei  oma  enam  seost 
otseselt füüsilise asukohaga. Seevastu ökokogukondade liikumist võib pidada liikumiseks, 
kus  inimgrupid  hoolimata  suhtelistest  väärtuslikest,  maailmavaateliselt  või  kultuurilistest 
erinevustest  tulevad  siiski  kokku  sotsiaalselt  ühtseks  kogukonnaks  ning  elavad 
traditsioonilisele 
kogukondadele 
sarnaselt 
ka 
füüsiliselt 
teineteise 
lähedal 

külakogukonnana.   
 
„Tänases  õhtumaise  kultuuri  tegelikkuses  peetakse  väärtusi  valdavalt  suhtelisteks, 
nõrgenenud  on  kogukondlikud  sidemed  ja  kadunud  religioonide  mõju.  Selle  kõige 
tulemusel  aga  võib  kaduda  sidusus  inimeste  ja  kogukondade  vahel.  Nii  on  inimkonna 
globaalse jätkusuutlikkuse nimel vaja leida see, mis ühendab kõiki inimesi. Läbi aegade on 
sõnastatud  universaalseid  väärtusi,  mis  kehtivad  eri   ajastutel   ja  kõigis  kultuurides.” 
( VeissonKuurme  2010, 13).  
 
Just seetõttu  on  oluline kogukondlikkust  taas  väärtustada.  Koostöö  tegemise   vilju   näevad 
hästi  Eesti  külaseltsid  või  kodanikualgatajad:  ühiselt  suudetakse  ühiste  väärtuste  nimel 
korda  saata  palju  enam,  kui  keegi  seda  üksi  suudaks.  Et  luua  ühiskondlikuks   koostööks  
baasi, on vaja seda soodustada ka hariduse kõigil tasanditel.  
 
1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine  
 
Ökokülade  liikumine  on  viimase  40.  aasta  jooksul  maailma  globaliseerumisega  seoses 
jõudu saanud rohujuuretasandi liikumine, kus proovitakse leida tehnoloogilisi lahendusi ja 
sotsiaalseid  mudeleid,  kuidas  elada  jätkusuutlikult,  keskkonda  ja  teineteist  kahjustamata. 
Nende  kogukondade  eesmärk  on   loodussõbralik   eluviis,  mida  täiendab  inimeste 
omavaheline teineteise arengut toetav teadlik töö. (Allikmäe 2010, 11). 
 
Maailma  ökokogukondade  ühends  GEN  International  (Global  Ecovillage  Network),  mis 
on    rahvusvaheline  MTÜ,  millel  on  konsultatiivne  staatus  ÜRO  Majandus-  ja 
Sotsiaalnõukogu  juures  (ECOSOC)  ning  ta  toimib  partnerina  ÜRO  Koolitus-  ja 
Uuringuinstituudi  (UNITAR)  juures  jätkusuutliku  elu  loomiseks  Maal.  (GEN   Europe  
2012) 
 
15 
 
Ökokülade  elanikud  on  väga  teadlikud  individualistliku  tarbijamentaliteedi  mõjust 
sotsiaalsele  ja  ökoloogilisele  keskkonnale.  Nende  kahe  printsiibi  lahutamatus  on 
ökokülaliikumise kaks juhtivat printsiipi. (Kirby 2003, 324). 
 
 „Ökokülade  loomise  liikumine  on  ilmselt  üks  kõige  terviklikumaid  vastumürke 
globaalsest majandusest sõltumisele. Üle terve maailma inimesed ehitavad kogukondi, mis 
püüdlevad  elada  jäätmete-  ja  saastevabalt,  ilma  tänapäevase  elu  konkurentsi  ja 
vägivallata.“ (Norberg-Hodge, 2010).  
 
Ökokogukondi  võib  pidada  iseorganiseerunud  ja  ühistel  väärtustel  põhinevateks 
kogukondadeks,  mida  on  maailmas  tuhandeid.  Euroopas  on  ökokülasid  311.  ( Peters   & 
Stengel 2005). 
 
Tänaseks  on  ökokülade  liikumine  muutunud  üle-maailmseks  kodanikualgatuslikuks 
liikumiseks,  mille  eesmärgiks  on  elada  koos  inimgrupina,  toetudes  õiglasele 
maailmavaatele,  konsensuslikule  juhtimisele,  loodussõbralikkusele  ja  sotsiaalsele 
mitmekesisusele.  Globaliseeruva  majanduse  vastukaaluks  tekkinud  liikumist  saab 
nimetada  postmodernseteks  kogukondadeks,  sest  nad  ühendavad  endas  traditsiooniliste 
kogukondade  ja  põlisrahvaste  tarkuse,  vaimsuse,  ökoinnovaatiliste  tehnoloogiate  ja 
sotsiaalsete praktikatega, mida kasutatakse ka moodsates juhtimisteadustes.   
 
Ökokülad  on  väikse  ökoloogilise  jalajäljega,  jätkusuutlikud  ja  inimestele  rahulolu 
pakkuvad  inimkogukonnad.  Oma  jalajälge  vähendavad  nad  läbi   vabatahtliku   lihtsuse  ja 
ökoloogilise disaini põhimõtete  rakendamise . (GEN Europe 2010).  
 
GEN International’i endine  president  Jonathan Dawson toob välja, et ökokülad on ilmselt 
üheks  parimaks  ravimiks  tänapäeva  modernse  ühiskonna  üksilduse  ja  teineteisest 
võõrandumise  ravimiseks.  „Need  [külad]  vastavad    inimeste  näljale  tulla  taas  teiste 
inimestega kokku tähenduslikuks kogukonnaks; olla inimliku tasandi ühenduste kasulikud 
ja hinnatud liikmed.“ (Dawson 2006, 34).   
 
Praegusel hetkel oleme tsivilisatsiooniga jõudnud hetke, mil vanad ühiskondlikud  mudelid 
enam ei tööta ning on vaja luua uusi – kogukondi. Taoliste struktuuride loomise edukusest 
16 
 
sõltub ka see, palju oleme võimelised taastama väärtusi, mis panevad aluse kooselamisele 
tervikuna : usaldus, solidaarsus, teineteise  toetamine . (Duhm, 2007, 5).  
 
Kogukondade  all  ei  peaks  siinkohal  mõistma  vaid  füüsiliselt  kooselavad  kogukondi,  vaid 
ka  nt  inimkooslusi:  koolis  klassi,  lasteaeda  (kogukonda,  kuhu  kuuluvad  nii  lapsed, 
õpetajad kui vanemad), töökollektiive, korteriühistuid, sõpruskondi, kursusi jne.  
 
1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad 
 
1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas 
 
Koolieelse  Lasteasutuse  Riiklikus  Õppeavas  (KLRÕK  2008),  valdkonnas  „Mina  ja 
keskkond“   all on välja toodud, et valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et 
laps: 
1.  mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; 
2.  omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; 
3.  väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; 
4.  väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult; 
5.  väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; 
6.  märkab nähtusi ja muutusi looduses. (KLRÕK 2008). 
 
Õppekava  sisuna  on  välja  toodud  muutused  looduses,  elukeskkond,  inimese  mõju 
loodusele .  6.-7.   aastaste   laste  eeldatavate  tulemustena  on  välja  toodud,  et  laps  kirjeldab, 
kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist (punkt 8), suhtub 
ümbritsevasse  keskkonda  hoolivalt  ning  käitub  seda  säästvalt  (punkt  10)  ning  mõistab  ja 
märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale (punkt 15). (KLRÕK 2008). 
 
Koolieelses   eas  omandavad  lapsed  esmased  teadmised  ja  oskused,  tulemaks  toime 
ümbritseva  looduskeskkonnaga.  „Loodusõpetuse  kaudu  kujundatakse  õpilastes  huvi 
ümbritseva  vastu    ning  tähelepanelikku  ja  säästlikku   suhtumist   keskkonda.  Lapsi  tuleb 
suunata  märkama  inimtegevuse mõju ümbritsevale ning mõistma, et igapäevaelu on seotud 
mitmete  keskkonnaprobleemidega  […].  Igaühe  käitumisest  sõltub  ümbritseva  keskkonna 
seisund.“ Väga oluline on õpetaja eeskuju keskkonnaprobleemidega tegelemisel ning vaid 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #1 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #2 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #3 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #4 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #5 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #6 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #7 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #8 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #9 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #10 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #11 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #12 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #13 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #14 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #15 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #16 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #17 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #18 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #19 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #20 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #21 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #22 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #23 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #24 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #25 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #26 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #27 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #28 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #29 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #30 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #31 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #32 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #33 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #34 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #35 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #36 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #37 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #38 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #39 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #40 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #41 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #42 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #43 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #44 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #45 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #46 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #47 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #48 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #49 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #50 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #51 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #52 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #53 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #54 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #55 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #56 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #57 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #58 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #59 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #60 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #61 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #62 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #63 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #64 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #65 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #66 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #67 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #68 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #69 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #70 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #71 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #72 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #73 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #74 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #75 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #76 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #77 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #78 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #79 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #80 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #81 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #82 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #83 KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE #84
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 84 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dollyhaze Õppematerjali autor

Lisainfo

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

Märksõnad

Mõisted

uurimus ii, examples, õpetamisest 6, bakalaureusetöö lisadeks, eraldi köitena, töö autor, linnastumine, kirjutamise hetkel, liikidega, jälgendavalt, kuivõrd muutunud, jäätme, säästev areng, ökokülas, ökokülad, kogukonnaliikmetel, kogukond, sotsiaalteaduslikult, nõrgenenud, ökokülade liikumine, ökokülad, õppekava sisuna, väärtuskasvatus, väärtuskasvatus, sisekliimat, õuesõppe pedagoogika, õuesõpe, muruplatsid, skandinaavias, õpikeskkond, reggio emilias, intervjuu, intervjuu küsimustega, analüüsis, damanhuris, teisalt, tamera kogukonnas, laste kohta, rosma waldorflasteaias, looduslike materjalidega, heategevuskampaaniaid, rosma lasteaias, lasteaiakeskkonnas, lilleoru laagrites, laste majas, lasteaeda, kogukonnas, maailmavaateline aspekt, rühmaruumis, lilleorus, laste haridusest, waldorfpedagoogika järgi, pallipõnni lasteaias, materjalis, looduskeskkond, küsimuseks, lasteaedade, italian eco, gen europe, waldorf, 8156, economic key, norberg, tamera, sieben lindenil, ökoküla, mismoodi, lähedalolevad koolid, lasteaed, intervjuu, loodusläheduses, neid võimalusi, üksasi, elukaar, kogukondades, taolisel kooselamisel, kogukonnas, damanhuril, sieben lindenil, tamera kogukond, regioonis lõuna, tameral, lilleoru, mtü lilleoru, laste majas, pallipõnn, suur tähtsus, lasteaed, metoodiline materjal, üldeesmärk, järelt, üldoskused, regilaulud, hommikuringi vestlus, peenarde tegemine, elupuud, loomislaul, matemaatika, matemaatika, matemaatika, eesmärkides

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

49
docx
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
81
docx
Võrdleva Poliitika kodutööd
152
docx
KASVATUSE KLASSIKA
161
pdf
Juhtimise alused
1072
pdf
Logistika õpik
100
pdf
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
77
doc
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun