Riina Rõõm, Kadi Kuusküll, Merili Viridet, Jaanika Kriisa LAPSEVANEMATE KAASAMINE Täiskasvanute ülesanne on luua lapsele õppimiseks ja igakülgseks arenguks sobiv keskkond. Kui laps tajub vanemate ja õpetajate vahelist koostööd ja usaldust, siis on õppimine efektiivsem ja pakub rohkem ka rõõmu! Lasteaiaõpetaja õpetab, kasvatab, nõustab, annab hingeabi, lohutab, vastutab- ja seda ilma vaheajata kogu pika päeva. Lasteaiaõpetaja oluline ülesanne on nii laste kui ka lastevanematega suhtlemine Peamised koostöövormid Igapäevased lühivestlused Arenguvestlused Vanematega ühiselt korraldatavad üritused (pereõhtud, teatrietendused, ekskursioonid) Teised kaasamise vormid nõustamine ja konsulteerimine ümarlaud abivajava lapse asjus täiskasvanud õppija nädal lapsevanem rühmatundi koolitused mõttetalgud ja muud talgud EI TASU- vaibale kutsumine, hurjutamine – tekitab vastupanu Lapseva...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on
..................................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust........................................................................................7 2.3 Lastekaitse.................................................................................................
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz AP I kõ Selina Koodi Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks. Lühiessee Õppejõud: Ene Varik- Maasik Rakvere 2016 "Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks." Lapse arengu toetamises on kõige suurem roll lapsevanemal. Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on
on ju tüli majas. Niimoodi sünnivad lumehelbekesed ehk õpilased, kes solvuvad kergesti, kes on abitud ja kes teavad kõiki oma õigusi, et neile liiga ei tehtaks, kuid õigustega kaasnevad ka kohustused. Kuid nii alati see ei olnud, nõukogude ajal õpetaja amet oli kõrgelt austatud ning õpilased ja ka nende lapsevanemad pidasid õpetajatest lugu. Kui aga õpilane lubas endale liiga palju, helistas õpetaja lapsevanemate töökohtadesse, et nood hakkaks last paremini kasvatama, vastasel juhul oli lapsevanemate ülemusel õigus neid karistada või isegi töölt vallandada halva lastekasvatamise eest. Selline süsteem oli palju tõhusam, sest kooli lõpetasid intelligentsed ja hästi kasvatatud noorukid. Tänapäeva kohta sama öelda ei saa. Lumehelbekestele on koolis hea olla, sest kõik hoolivad neist kui väikestest lastest, kuid kool kahjuks ei kesta elu lõpuni, kunagi peab täiskasvanu elusse astuma ning
Pidevalt avaldatakse meedias artikleid süvaõppega koolide vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, kuid paratamatult jäävad silma autorite vähesed kogemused ning emotsioonide põhjal tehtud järeldused." Kokkuvõte: ,,Eestis valitseb olukord, kus ebapiisavate teadmiste või isiklike kogemusteta inimesed võtavad pidevalt sõna süvaõppega koolide ja neis toimuva kohta ning loovad avalikkusele petliku pildi kesklinna koolides toimuvast. Üksikute pettunud lapsevanemate nägemused on muutunud üleriigiliste arvamuslugude ja debattide aluseks. Kuigi tõde on subjektiivne, ei ole ta minu kui ühes "tavakoolis" ja kahes "eliitkoolis" õppinud ning mitmetel katsetel käinud gümnaasiumilõpetaja silmis kaugeltki selline, kui meedias kujutatakse. Kui mõned kodanikud kurdavad, et lastelt võetakse neid koolikatseteks treenimisega lapsepõlv ära, siis minu meelest ei tasu selle pärast muretseda, väga paljudel
Bozett toob näiteks välja juudi perekonna kombe, mil peetakse matuserituaal ning tunnistatakse oma järglane nende jaoks surnuks. Vastupidiselt eelnimetatud reageeringutele on üks positiivsemaid kindlasti oma lapse homoseksuaalsuse aktsepteerimine, mille üheks võimaluseks toob Bozett selle, et vanemad on märganud lapsepõlves juba mitmeid ilminguid, mis võivad olla vihjeks homoseksuaalsuse olemasoluks ning seepärast on neil ka kergem seda tunnistada ja seejärel leppida. Ka lapsevanemate vabameelsus ning painduvus aitavad mõista noore tundeid ning ei üritata alla suruda tema jaoks midagi loomulikku, seda enam, et teatavasti on laps elanud pika aja oma elust segaduses. Tehtud uuringutest on selgunud ka tõsiasi, et mida lähedasemad on olnud enne ,,kapist välja tulekut" lapse ja lapsevanema omavahelised suhted, seda kergem on neil üksteist mõista ning hoida ära perekonnast lahkuminekut.
...........................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Eeva Hujala (2004) väidab, et eelõpetuse aluspõhjaks on lapsevanemate ja eelõpetusega tegelevate õpetajate ühine, väärtustele tuginev arutelu elust, lastest, kasvatusest ja õpetusest, samuti põhisuundumustest ja vastutusest. Lähtealuseks on ühised seisukohad selles, milline on käsitlus lapsest, nägemuse kujundamine sellest, millisena näeme last ja lapsepõlve. Autor väidab, et eelõpetus kuulub alushariduse hulka. See on eelkoolipedagoogika ning sellest seisukohast lähtuvalt on eelõpetus kõikide koolieast nooremate laste õpetamise toetamine
tegutseda iseseisvalt ning vastutada oma tegude eest, olles niimoodi avatud ühiskonna moraalseks edasiviivaks aluseks, mille juriidiline sõnastus peaks lähtuma võimalike juriidiliste probleemide tõestamise huvides vaimse vabaduse tagamise füüsilistest tingimustest. Mõlemal juhul tagab vaimse vabaduse õigus lapsele (ja inimestele üldiselt) individuaalseks arenguks võimalused. Esmatähtis on lapse esimeste eluaastate jooksul lapsevanemate roll. Eriti oluliseks lapse suhtes kujuneb ema kui peamise hoolitseja staatus, tagades esmase turvalisuse tundmuse2 ja närvisüsteemi stabiilsuse, mida tõendavad erinevad pedagoogikauurijate uuringud. Näiteks Jean Piaget ja Lev Võgotskilt. iii Närvisüsteemi ebastabiilsus hilisemas lapseeas alandab vastupanuvõimet stressile ja vaimsetele pingetele ning laps võib vajada siis psühhiaatrilist sekkumist. Puberteedieas toimub paralleelselt vaimu ja kehaga murranguline
Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja vanemate osa lapse elus väheneb üha enam. Kasvukeskkond on lapsele äraütlemata oluline, see on tema igapäev, tema suurim õpetaja. Et aga ühiskonna roll laste kasvatamise juures on kasvanud ning lapsevanemad lihtsalt peavad ümbritsevat keskkonda usaldama, siis aitamaks kaasa lapse arengule võiksid lapsevanemate ning õpetajate põhimõtted ja arusaamad kasvamisest, kasvatamisest ning lastele omastest õppimisviisidest ühilduda. Pereringis tekivad lapsel esimesed kiindumussuhted, mis panevad aluse väärtushinnangutele ning annavad aluse edaspidiseks inimestevahelise suhtluse mõistmiseks. Vastavalt vanemate (kasvatus) hoiakule mõtestab väike inimene läbi oma kogemuste nähtut-tehtut-kuuldut. Laps on väga paljude sidemete abil perekonnaga seotud. Siin põimuvad suhted ema ja isa, õdede ja
Karjääriinfospetsialistiga on võimalik kontakteeruda meiliaadressil [email protected] Noorteinfo pakub noorele ümbritsevast elust teavet ja suurendab valikuvõimalusi oma elu paremaks korraldamiseks. Peamised teemad on õppimine, töö, vaba aeg, noorte osalus. Noorteinfoga seotud küsimustes võib kontakteeruda meiliaadressil [email protected]. 4 Õppenõustamine on laste, lapsevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ning lahendamisel. SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskuses pakutakse 3 erinevat õppenõustamisteenust: · Logopeediline nõustamine on lapse suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamise või arendamise võtete soovitamine.
rohkem vaja. Ometigi on õpetajate ja koolide töö, kellel ei ole lapsevanemate näol tugevat partnerit, meie jaoks suurem väljakutse. Haridus prioriteediks Teadmine, mida ja kuidas muuta, on kui mitte täiel määral, siis suures osas olemas. Aga muudatused sisemiste ressursside arvelt on aeglased. Kiiremad muudatused vajaksid suuremat tahet ja lühiajaliselt ka märgatavalt suuremat investeeringut. Soov kiiremate muudatuste järele on haridusvaldkonna sees ja osade lapsevanemate seas. Laiema avalikkuse jaoks ei ole haridusprobleemid olulisemad teistest igapäevase elu probleemidest meditsiini rahastamisest, julgeolekust, sotsiaalsetest tagatistest ja majanduskasvust. Muutus hariduses jääb aeglaseks, kuni see ei ole valitsuskoalitsioonide ja enne seda ka valijate prioriteediks. Haridusmuudatuste eest seisjate probleem on, kuidas näidata laiemale avalikkusele seda potentsiaali, mis jääb saavutamata tervise, õnnelikkuse, kõrgema haridustaseme,
rohkem vaja. Ometigi on õpetajate ja koolide töö, kellel ei ole lapsevanemate näol tugevat partnerit, meie jaoks suurem väljakutse. Haridus prioriteediks Teadmine, mida ja kuidas muuta, on kui mitte täiel määral, siis suures osas olemas. Aga muudatused sisemiste ressursside arvelt on aeglased. Kiiremad muudatused vajaksid suuremat tahet ja lühiajaliselt ka märgatavalt suuremat investeeringut. Soov kiiremate muudatuste järele on haridusvaldkonna sees ja osade lapsevanemate seas. Laiema avalikkuse jaoks ei ole haridusprobleemid olulisemad teistest igapäevase elu probleemidest meditsiini rahastamisest, julgeolekust, sotsiaalsetest tagatistest ja majanduskasvust. Muutus hariduses jääb aeglaseks, kuni see ei ole valitsuskoalitsioonide ja enne seda ka valijate prioriteediks. Haridusmuudatuste eest seisjate probleem on, kuidas näidata laiemale avalikkusele seda potentsiaali, mis jääb saavutamata tervise, õnnelikkuse, kõrgema haridustaseme,
leidma jälgida tuleb teleprogrammide ja filmide, aga ka mängude sisu ja vanusepiiranguid nii nagu päriselus tuleb ka internetis käituda viisakalt ja pidada kinni reeglitest. (Vinter, 2010) Kuna suur osa meediatarbimist toimub siiski laste enda kodudes, tuleks pöörata tähelepanu kodu ja lasteaia koostööle. Lasteaiaõpetaja peaks olema samuti kursis laste koduste meediatarbimist puudutavate reeglitega. Õpetaja peab olema lisaks ka lapsevanemate nõustaja, kelle ülesandeks on lapsevanemate informeerimine harivatest ja eakohastest arvutimängudest. Õpetaja jagab teavet lapsevanemale rühmas väljenduvatest meedia võimalikest mõjudest, pakub infomaterjale ja artikleid ning võimalusel teevad vestlusringe vanematele, kus kõik saavad tajuda teiste poolehoidu ja toetust, ning hea paik, kus jagada kogemusi. (Kruuse, Siibak, & Vinter, 2010) 4. Mida õppisite meediaõppefilmidest, mida nägite praktikumis? Too välja vähemalt
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Referaat Sotsiaaltöö teooria ja meetodid Koolisotsiaaltöötaja ülesanded koolis ST-11 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Tiia Tamm Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 KOOLISOTSIAALTÖÖ AJALUGU.....................................................4-5 KOOLISOTSIAALTÖÖ EESTIS..........................................................6-7 KOOLISOTSIAALTÖÖTSJS JA SOTSIAALPEDAGOOGI ERINEVUSED........................................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................8 LISA.................................
nimel. Kuidas on Prostitutsioon seotud turismiga? *Inimesed kellel on rahapuudus ,reisivad kuskile mujale ,kus neid ei tunta ja lähevad tänavate peale ennast müüma,lootes et äkki prostitutsiooniga teenib raha. * Narkomaania Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkomaania on probleem,mille põhjustena võib välja tuua vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, mittetoimiva perekonnamudeli (lahutused, lapsevanemate sõltuvusprobleemid ja kasvatusmeetodid), eakaaslaste mõju ja ebasoodsad grupinormid ning narkootikumide suure kättesaadavuse. Kuidas on narkomaania seotud turismiga ? *Lennujaamas sokutatakse narkootikum teise inimese kotti või taskusse et ,see inimene selle ülepiiri trantspordiks . *Klubides või pubides pannakse narkootikum joogi sisse ja pärast kasutatakse see inimene ära . Suguhaigused Suguhaigused on sugulisel teel levivad bakterid ja
selgeks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Õpetaja kasvatab lapsi ja on kohustatud nendes kõlbusprintsiipe juurutama. Tuleb arvestada õpilaste erivajadustega ning sotsiaalsete ja kultuuriliste erinevustega. Tuleb tagada õpilaste ja õpetajate seas võrdne kohtlemine. Kooli õhkkonna kujunemisel on määrav osa suhetel juhtkonna, õpilaste ja lapsevanemate vahel. Kasutatud kirjandus: Kool24, 2001. Õpetajate Maailmaorganisatsiooni kutse-eetika deklaratsioon http://www.kool24.ee/opetajate-maailmaorganisatsiooni-kutse-eetika-dek (külastatud: 28.10.2015) Eksamikeskus, 2010. Kutse andmise kord õpetaja kutsele. Külastatud aadressil: http://www.ekk.edu.ee/opetajale/kutse-andmine/kutse-andmise-kord (külastatud 28.10.2015) Õpetaja kutse-eetika lehekülgi: http://www
Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees. Täiuslik Enesehinnang · Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest; soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik ja parim. Tulemuseks on, et edu, mida saavutataksegi, on võrreldes ideaaliga nii tühine, et ta ei paistagi mingi edu. Selle tõttu on inimesel pidevalt alanenud enesehinnang - tahaksin saavutada ideaali, aga suudan tegelikult väga vähe Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises · Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. Kuidas Mõjub Madal Enesehinnang · Mõtlemine enesekriitika, enesesüüdistused ja endas kahtlemine. Oma
Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutamine, inglise keel Hindeid ei panda Olulisel kohal väljendusoskuse õppimine Põhikool e ungdomsskole Vanus 13-16 Klassid 8-10 Hinded 1-6 Valikained (keeled) Võimalus teha 10. klassi eksamid varem
Tervituskõne lastekaitsepäeva puhul Lugupeetud kolleegid! Lasteaiaõpetajana on mul tänasel lastekaitsepäeval hea meel näha siin saalis nii palju inimesi, keda ühendab sama kutsumus: hoida, toetada ja innustada lapsi. Lastele kasvamiseks ja arenemiseks toetava elukeskkonna loomine ei ole ainult lapsevanemate või lastekaitsetöötajate ülesanne. On väga oluline, et lapsi ümbritsev keskkond oleks soe, kindel, mõnus ja turvaline .Ja seda kogu aeg, kestvalt, mitte ajutiselt ega projektipõhiselt. See soe ja turvaline lapse kasvukeskkond tagab ka meie riigi kestvuse ja turvalisuse. Me kõik vastutame selle eest, kui lapsesõbralik ja hooliv on meie ühiskond. Igaühel on võimalik anda oma panus, et lastel ja peredel oleks Eestis hea elada. Tahan siinkohal rõhutada, et konkreetne tegu on tähtis
et igal teol on tagajärg. Sotsiaalmeedias on isikuid, kes esitlevad end valeandmete all. Nad võivad kirjeldada end lapsena, kuid tegelikult võivad selle taga olla halbade kavatsustega inimesed. Selle tõttu ei peaks lisama oma kontaktidesse isikuid, keda tegelikult ei tea. Sotsiaalmeedias tuleb osata ette näha ohtusid. Kui minuga soovib suhtlema hakata mulle tundmatu ning kahtlase jutuga isik, siis pöördun nõu ja abi saamiseks, kas lapsevanemate või mõne teise täiskasvanu poole. Internetis käies tuleb teha valikuid, mida sinna postitada ning kellega suhelda, sest kõik ei ole alati nii nagu välja paistab. Ka päriselus ümbritsevad meid erinevad ohud, kuid internetis on nendega veelgi kergem kokku puutuda ja isikutel oma tegelikku identiteeti varjata.
Eesti haridusseadustiku kohaselt on kõigile lastele tagatud võimetekohane haridus, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt. On loodud erinevaid õpikeskkondi, mis võimaldavad omandada ka mittestandardset haridust. Erivajadustega laste kaasamine tavaõppesse oleks justkui prioriteediks paljudele haridusasutustele. Koolieelsed lasteasutused tegutsevad selles suunas, et igal lapsel oleks juba enne kooliiga võimetele vastavat arendavat tegevust. Lapsevanemate nõustamisel seoses lapse üleminekuga lasteaiast kooli arvestatakse eelkõige lapse koolivalmiduse taset ning vajalike tugiteenuste kättesaadavust. Leian, et see on teema, millele peaks pöörama tähelepanu ning väga tänuväärsed on lasteaedades liitrühmad, kuna siis lapsed näevad juba varakult, et inimesi on erinevaid ning nad kasvavad tolerantseteks ja ei põlga ära teistest erinevaid inimesi.
Vanemlus Vanemlus on mitmepalgeline. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Nii eristatakse lapsevanem-olemises järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad see on juriidiline vanemlus. Perekonnaseisust hoolimata tahab lapse
keskkonda ning muuta lasteaias käimine tulemuslikumaks nii erivajadustega lapsele kui ka tema erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Töö eesmärgi täitmiseks viiakse Tallinna lasteaedaias läbi lasteaia õpetajate intervjuud ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või
sündinuist, kirjutab Postimees. Poiste nimed on üldiselt konservatiivsemad, aga Eestis ei paista see kehtivat. Usutavasti on kõlbmatute nimedega poisse veidi alla 3 protsendi. Nähtavasti vanemate teadmatuse tõttu on eesti tüdrukud saanud nimesid, mis originaalkeeles käibivad hoopis meestenimedena (Keith, Steve, Geir, Jani). Samuti on tüdrukutele antud originaalkeeles kahesoolistena, kuid meil siiski peamiselt mehenimedena tuntud nimesid nagu Chris ja Robin. Lapsevanemate seas on juurdunud arvamine, et nimevallas on lubatud piiramatu omalooming. See on kaasa toonud oma varjuküljed - inimesed ei taju, mis on keeleliselt vastuvõetav ja mis mitte. Sageli ei osata teistest keeltest pärit nimesid ka kirja panna. Nii on sündinud nimed nagu Veroonica, Victooria, Älice, Änny, Nänci, Sälly, Keissy, Dreisy. Originaalitsejatest lapsevanemad pole tagasi kohkunud neistki nimedest, mis kannavad otseselt sobimatut kõrvaltähendust või võivad seda teha
Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kas riik on piisavalt tugev , et tagada meie jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkusest on saanud just kui ideoloogia , mille alusel püütakse liikuda helgema tuleviku poole. Kuid kas ühiskond suudab üldse püsida nii kaua , kuni õnnestub helge tulevik saavutada. Võttes arvesse , et iga aastaga laste sündimus väheneb . Noored naised lükkavad sünnitamise edasi kahekümnendate eluaastate lõppu - kolmekümnendate algusesse, et teenida rohkem raha ja tagada lastele parem tulevik. Saab teha lihtsa arvutuse, kui aastas sünnib 8000 last ning keskmine prognoositav eluiga on 70 aastat, elab 70 aasta pärast 560 000 eestlast.Selle tulemusena piirdub laste arv peres tavaliselt ühe-kahega, millest demograafide hinnangul ei piisa ühiskonn...
Seejärel tuleb konkretiseerida arendustegevused, luua koos spetsialistidega õpetamise süsteem, valida õpetamise meetodid ja vahendid. Läbi tuleb mõelda ka iga tegevuse raskusaste. Arendustegevustes kasutatakse üldtunnustatud õppemeetodeid ja -võtteid- sõnaline meetod, näitlik meetod ja praktiline meetod. Erivajadustega lapse õpetamine eeldab õpetajalt lapse õpitegevuse raskusastme reguleerimise oskust. Õpetaja peaks suutma arvestada spetsialistide juhiseid ja lapsevanemate soovitusi. Kujundama keskkonna lapse võimetele vastavaks ja motiveerivaks. Kujundama oskust otsustamiseks mida, kuidas ja mis järjekorras õpetada. Suutma vähendada sõnalise materjali keerukust, et selle mõistmine oleks lapsele kerge. Korraldama teadlikult lapse tegevust ja osalema lapse tegevustes.
täiskasvanu küsib: «Kas teil pole midagi muud teha?», siis noored vastavad: «Kas te saate midagi muud pakkuda?». Aga mida nemad tõesti saavad pakkuda? Noored ise arvavad, et neil on äärmiselt palju probleeme ja muresid ning, et keegi ei kuula neid ega aita. Enamasti noorte probleemid on seotud perekonna ja vanematega, kes ei pööra lastele suurt tähelepanu ja lasevad teha kõik mis nad soovivad. Tutvusringkonda vaadates on üks üha süvenev probleem praeguses ühiskonnas lapsevanemate kiire elu ja kohustuste veeretamine nö teiste õlgadele. Lastel on sageli vabad käed ja hoolivuse puudus tekitab sageli ülejäänud probleeme. Oluline on ära märkida ka see, et paljud lapsed kasvavad üldse omapäi või sugulast/naabrite hoole all, kui lapsevanemad välisriikides töötavad. Kindlasti on enamik lapsevanemaid väga tublid, ent tasub siiski mõelda, kui palju nad lastega reaalselt tegelevad. Probleeme aitab ennetada noorsootöö, huvitegevus, ennetusprogrammid
harinud ennast ja kohanenud ühiskonnaga võib omanda rohkem teadmisi erinevates valdkondades, kui inimene, kes on koolis õppinud vaid paari põhiainet. Kõik see on suhteline, kuna inimene harib end ise. Ka õppeasutuses saadava hariduse kõrvale saab lisada elukestva õppe. Teatud olukordades võib küll käituda ja lähtuda koolis õpitule, kuid on juhtumeid, kus tuleb rakendada elukestva õppe teadmisi ja kogemusi. Näiteks õpilastele õpetatakse perekonnõpetuses erinevaid lapsevanemate tüüpe ja seletatakse kuidas üks ja teine tegutseb, kuid reaalses elus ei aita need, vaid tuleb mõelda loogiliselt ning käituda sisetunde järgi. Nii haridus kui ka elukestev õpe on tähtsad. Ühelt saab põhjalikke teadmisi ja oskusi, kuidas midagi mõõta või millegi kõrgust leida, teiselt saab elukogemusi ja kohanemist teatud olukordades. Kuid eluks on vajalikud mõlemad.
vajalike erispetsialistide poolt. Määratakse abi vajadus ja rakendatakse tugiteenus. ( individuaalne õppekava, õpabirühm või õpiabi logopeedilise probleemide korral) Kahe esimese septembri nädala jooksul vestleb kooli logopeed 1. klassi õpilastega ning vastavalt vajadusele ja varase märkamise eesmärgil avatakse grupid logopeedilist abi vajavatele õpilastele. Psühholoogiliste js sotsiaalpedagoogiliste probleemide ilmnemisel toimuvad vestlused vastavate spetsialistidega ja lapsevanemate nõustamine. Kompleksete probleemide olemasolu korral kutsutakse kokku ümarlaud ja kaasatakse ka spetsialiste väljaspoolt haridusasutust ja lapsevanemaid. Sageli kaasatakse lastekaitsespetsialiste. III tasand Kui koolisiseste meetmete rakendamine pole tulemuslik, suunatakse abivajav õpilane väljaspoole haridusasutust. Nõustamiskomisjoni soovitusel ja koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppevara ja vajalike tingimuste rakendamiseks.
Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on 'normaalne', et nad õppisid öösel kella kaheni mitmeks eesseisvaks kontrolltööks, kuid paljude lapsevanemate arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajaminevaid asju panna, on õpilaste seljakotid väga rasked. Leidub paljusid, kes sooviksid ka peale koolipäeva treeningutest osa võtta, kuid neil lihtsalt pole füüsilise treeningu jaoks aega. Pikad koolipäevad võivad ka põhjustada õpilastes agressiooni, ning nad muutuvad rahututeks, millega
see tühisena, et laps veedab palju aega arvuti taga, kuid tegelikult on see vägagi tõsine harjumus. Minu arvates on arvutisõltuvuse üks tunnus see, et inimene ei taju enam reaalset elu ning arvab on oma koha leidnud virtuaalses elus. Ka paljud uurimused on näidanud, et arvutisõltuvuse küüsi langenutel on tõsised suhtlemisprobleemid kaaslastega. See, mis perekondi ja lähedasi ühtsena hoiab, on omavaheline suhtlemine. Kuid juba ammusest ajast on probleemiks lapsevanemate ja laste vaheline läbisaamine. Alati on nii, et kui laps vajab abi või nõu, siis pöördub ta esimesena lapsevanema poole. Kuid alatasa on nii, et lapsevanamed on oma tööalase karjääriga nii hõivatud ning ei leia piisavalt aega laste jaoks. Sellepärast pole harjunud lapsed oma probleeme lahendama vanematega. Kui noored ei saa vajalikku tunnustust, tuge ja nõu heatahtlikult lähedaselt täiskasvanult, otsivad nad seda mujalt, mitte nii heast
Vabakasvatus ja traditsiooniline kasvatus Lapsevanemaks saades kerkib kohe üles probleem: kas parem on traditsiooniline kasvatus või vabakasvatus. Eks iga vanem tahab oma lapsele parimat, aga mis on see kõige õigem? Vabakasvatus on Eestis siiski viimase aja trend. Siis kui meie vanemad olid noored, kasvatati lapsi pigem rangemaid meetodeid kasutades. Emal-isal oli rohkem aega oma lastega tegelemiseks ja nende kasvatamiseks. Mida ei saa aga tänapäeva lapsevanemate kohta sageli öelda. Vanemad jõuavad alatasa töölt koju väga hilja ning siis pole kellelgi viitsimist lastega tegelema hakata. Lisaks on hulganisti põnevaid ahvatlusi, millega aega sisustada. Näiteks televiisori, arvuti või mõne muu helendava ekraani jälgimine. Nii ongi lihtsam lasta lastel vabalt kasvada. Sageli kulmineerub vabakasvatus sellega, et võsuke vaatab vanema eeskujul tunde järjest ekraani ja saab oma kasvatuse sealt. Kui palju näeme me tänapäeval lapsi majade
kurnatuks ning väsinuks, mille tõttu kasutatakse igat vabaminutit pigem puhkamiseks, kui lapsega tegelemiseks. Kindlasti ei saa öelda, et kõik lapsevanemad sellised oleks, kuid peab tõdema, et see on tõusev trend ning me ei saa sellele kätt ette panna, kuna meie ühiskond soosib just sellist kriitilist olukorda nagu meil praegu on. Tänapäevane kiire tehnika areng ning sama kiire elutempo on andnud suure tagasilöögi põlvkondadevahelisetele suhetele ning kuigi lapsevanemate roll on läbiaegade sarnane on reaalne olukord muutunud. Tehnika areng võimaldab meil suhelda igapäevaselt oma lähedastega, kas siis läbi telefoni või arvuti, kuid see ei ole võrreldav reaalse kohtumisega. Inimesed peaksid leidma rohkem aega üksteise jaoks ning isegi suurima väsimusega külastama oma lähedasi.
Rõõm elamisest Inimese sünni ja surma vahele mahub kolm perioodi: rõõmus lapsepõlv, kuldne keskiga ja väärikas vanaduspõlv. Kui palju meile neist antakse ei sõltu meist. Oma elus kogeme nii rõõmsaid ja häid hetki, kuid ka kurbi ning halbu. Soov elamisest rõõmu tunda on loomulik ja paljudel südames. Inimese kujunemine algab maast madalast ja lapse kasvataja on täiskasvanu. Lapsevanemate ülesanne laste kasvatamisel on keeruline ja vastutusrikas. Nad soovivad kindlasti, et nende laste lapsepõlv oleks õnnelik ning täiskasvanuks saades tunneksid nad rõõmu elamisest. Rõõm elamisest on inimestel erinev, sest iga inimene on isesugune ja väärtustab "asju" erinevalt. Mõned inimesed hindavad materiaalseid võimalusi rohkem, sest nad arvavad, et mida rohkem on asju ja raha, seda rohkem tunnevad nad rõõmu elamisest. Selline rõõm elamisest aga maksab, sest pidevalt on vaja midagi ...
koostöö võimet ja orienteerumis oskusi. Anda noortel võimalust, tulla välja rutiinsest elust ja pakkuda vaheldust pinksale vaimsele tööle. Õpetada ja anda kogemuse noortele loodusega kohaneda ning arvestada kõikide ohtudega, millega võib looduses kokkupuutuda. Algtöö Matkamise luba saamine Abiliste, juhtide ja kasvatajate leidmine Lepingu täitmine transpordi tagamiseks (vajadusel) Lepingu täitimine laagri vanemaga Lapsevanemate teavitamine Noorte teavitamine Matkamine toimub jalgsi. Piirkonnaks on Remniku laagre ja selle ümbrus. Matkamise algus on Reminiku laagris ja lõpeb ka samas kohas (ringrada). Matkaraja distants on 12km pikk. Tomub 11.04 2014 Osalevad matkamängus 80 noort,1115 vanusegrupp ja 10 kasvatajat / juhendajat. Matkamine kestab orienteruvalt 6h. Enne matkale ja pärast minekut toimub varustuse kontroll. Laagris on söökla, kus saab ka sooja toitu. Isiklik varustus:
Hoolimata huvijuhi kutsestandardi loomise katsete läbikukkumisest (või tänu sellele) on selgunud, et parimad huvijuhid lähtuvad nii noorsootöötaja kui ka õpetaja kutsestandardist. Aastatega on koolinoorsootöötaja kuvand kasvanud ja küpsenud, on hakatud mõistma, et huvijuhid ja noorsootöötajad on teineteisele pigem väärtuslikud koostööpartnerid mitte teineteise vastandid. Läbi TÜ VKA lõputööde ja Viljandis toimunud praktikate on jätkuvalt leitud kitsaskohti huvijuhtide ja lapsevanemate, huvijuhtide ja koolisiseste süsteemide koostöös, kuid üha enam on märgatav positiivne areng. Üheskoos on jõutud arusaamisele, et mõlema poole arengu jätkumiseks on parimaks mooduseks viia läbi mitteformaalseid koolitusi ja osalusprojekte. Üheks olulisimaks teemaks on tõusnud laste ja noorte kaasatuse ja osaluse suurendamine ning neile selleks õigete võimaluste tutvustamine ja loomine. Koolil kui formaalse hariduse eestvedajal saab selles olema aga jätkuvalt suur roll.
töökohal, kusjuures kiusamisel on erinevate suhete võrgustikus eespool toodud kolmele tunnusele vastav tähendus. Vaatleksime siinkohal mõningaid viimasel ajal saadud uurimistulemusi Eestis seoses kiusamiskäitumisega, toetudes äsja ilmunud uurimusele, mis on ilmunud autori monograafias (Kõiv, K. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt. Tartu: OÜ Vali Press trükikoda, 2006). Esiteks, kiusamise kogemus õpilaste omavahelistes suhetes oli umbes kolmandikul õpilastel ning seostus eelkõige verbaalse kiusamise liikidega: alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine; umbes ühel neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda ja ähvardamist füüsilise vägivallaga kui tõsiseid kiusamiskäitumise liike.
Koolipsühholoogi töö Mardiga eri perioodidel ÜLDOSA 1. Taustinfo Mart on 10 – aastane poiss, kes elab koos ema, isa ja kolme noorema õe – vennaga. Mart elab koos oma perega Kumma külas, mis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas. Mart õpib Kehtna põhikoolis, mis on suhteliselt väike maapiirkonna kool ning see asub tema kodust 15 km kaugusel. Sel sügisel astus Mart 4. klassi ning tal on 13 klassikaaslast. Mardi ema on lastega kodune ning isa käib tööl – ta teeb kohalikus vallas ja mõnikord ka naabrusvallas juhuslikke lihtöid. Seetõttu ei ole ka pere sissetulek eriti suur ning nad on vähekindlustatud, kuid maja on siiski puhas ja korras ning ühelgi pereliikmel ei ole diagnoositud olulisi terviseprobleeme. Mart on pere vanim laps, seega abistab ta tihti vanemaid kodustes töödes ning valvab nooremate õdede ja vendade järgi. Pere ei ela jõukuses, kuid on üksteist aidates ning kõvasti tööd tehes saadakse hakkama. Kehtna põh...
Ta vallandati ning nüüd näeb teda soojematel ilmadel paljajalu oma koeraga poodi järgmise pudeli järele jalutamas. On kurb tõdeda, et isegi nii targad inimesed, nagu tema võivad sattuda valele teele. Sellest võib järeldada, et iga väiksemgi väga isiklik asi, mis ühel hetkel avalikuks tuleb, võib su saavutused ja pingutused nagu tolmukübekese tuulega minema pühkida. Mul on rohkelt tuttavaid, kellel on palju külgi, mida nad oma vanemate ees kunagi ei näita. Kooli ning lapsevanemate jaoks on nad väga eeskujuliku käitumisega lapsed, kes õpivad ainult parimatele hinnetele ning võtavad osa kõikvõimalikest huviringidest ja üritustest. Olles tihedalt nende seltsis olen ma mõistnud, et esmapilk on petlik. Nad teevad tubli näo pähe vaid selleks, et jätta teistele head muljet, mitte seepärast, et nad tahavadki olla tublid ja pealehakkajad, mis on minu arust olulisem. Inimene peaks tegema seda, mis talle endale rõõmu pakub ja seda tuleks teha naudinguga ja kogu hingega
nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoolikuks saamise ohud, alkoholismist, karskuskasvatusest ja alkoholi mõjust tervisele. Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin materjale interneti lehekülgedelt. Viisin läbi kaks küsitlust: lapsevanemate seas ning 12-17 aastaste noorte hulgas. Kokku vastas küsitlusele 60 inimest, kellest 41 on noored ja 19 lapsevanemad. Uurimuse läbiviimiseks on püstitatud mitu hüpoteesi. Esiteks arvamus, et teismelised on esimest korda alkoholiga kokku puutunud tänu sõpradele. Teiseks hüpoteesiks on lastevanemate teadmatus oma lapse alkoholi tarbimisest, sealhulgas esimest kokkupuudet alkoholiga. 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Alkohol 1.1.1 Alkohol ja selle mõju
Sirle Sommer-Kalda kirjutatud artikli "Uuring: pakutav haridus on elukauge" analüüs. Artikkel on ilmunud ajalehes Põhjarannik 16.05.2009. (Artikkel on kättesaadav internetiaadressil: http://www.pohjarannik.ee/modules.php? name=News&file=article&sid=10353) Uuring on läbi viidud aastal 2009 Ida-Viru ettevõtluskeskuse tellimusel "Ettevõtliku kooli" programmi 2009-2025 strateegia koostamise raames. Uuringu eesmärk oli panna alus haridussüsteemi uuendamisele ja luua tegevuskava, kuidas praegust süsteemi parandada ning muuta. Uurimuse kajastus artiklis oli aktuaalne, kuna haridusüsteemi puudujäägid on kogu ühiskonda puudutav probleem ja muudatused haridussüsteemis on olulised nii lapsevanematele, õpilastele, õpetajatele, tööandjatele kui ka teistele sihtrühmadele. Artiklis kajastatud uurimuse originaalsust on raske hinnata, kuna tulemusi ei ole konkreetselt ja selgelt välja toodud. Tekstis kajastatud tulemused tunduvad olevat algupära...
Kristel Keskküla MT1-10 Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lapsevanemate puhkused Lastevanematele on antud suuremad õigused saada puhkust just neile kõige sobivamal ajal. Puhkuse pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal või iskul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud laspepuhkust : kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last.Kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkusele lisaks üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse kolmeaastaseks, 14-aastasek...
Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad? Laste kindlustamisega kaasneb põhiline probleem oli see, et peale lapse kindlustamist mürgitasid oma lapse või tapsid ta muul moel. Lapsest oli saanud võimalus teenida tulu ning see on täielikult amoraalne. Leidus ka neid, kes lapsendasid omale lapse ning mõni aeg hiljem lavastati tema surm ning koguti kindlustusrahasid. Eriti ahvatlev oli lapse mõrvast kasumi teenimine just nende lapsevanemate seas, kes last tegelikult ei soovinud. 4. Milline muutus toimus laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete töös ning kuidas on see seotud vastupanuliikumiste tööga (nt. Child Savers)? Vastupanuliikumised juhtisid tähelepanu sellele, et vanemad mõrvavad oma lapsi raha teenimise eesmärgil ning aina rohkem inimesi pidasid seda julmaks ning lubamatuks. Seetõttu pidid kindlustust pakkuvad ettevõted oma lähenemist ja tegutsemisviisi muutma. Hakati
Perekeskkond ja kasvatusmeetodid panevad aluse lapse füüsilisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele tervisele. Perekonnast sõltub lapse psüühiline heaolu, usalduslikkus ning suhtumine teistesse inimestesse. Kui pere näeb maailma ja kaasinimesi positiivselt, siis teeb seda ka laps. Kui laps tunneb, et teda armastatakse ja hoitakse, et ta on kallis, siis oskab ka tema seda tunnet kanda ja edasi anda teistele teda ümbritsevatele inimestele. Kodu ja lasteaia koostöös tuleb arvestada lapsevanemate soove ja koostöövormide eelistusi ning koostööd mõjutavaid tegureid eeskätt lapsevanema, lapse ning lasteaia elu- ja töökorralduse seisukohalt. Head koostööd ei saa toimuda, kui puudub omavaheline usaldus ja kui lasteaia töötajad ei tunne huvi lapsevanema ning tema tõekspidamiste vastu. Koostöö saab toimuda ainult siis, kui pere ja lasteaia vahelised suhted on usalduslikud, siirad ja avameelsed, samuti peab lasteaia tegevus olema avatud ja tema taotlused avalikud. Lapsevanemad
Koolikiusamine Meie koolis kiusamist ei sallita KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest ...
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õpp...
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õpp...
teadagi kõige kergem on noorukit kasvatada siis, kui ta on veel laps. Oma eeskuju saab siiski see nooruk oma vanematelt. Kui näiteks üks vanematest on töötu, teisel on probleeme alkoholiga, siis pole loota, et midagi uut tuleb ka koolist. Meie ühiskond on loonud meile ettekujutuse, et me kõik peame iseseisvalt hakkama saama. See on individualismi ühiskond. Kui ühiskond ei toeta meid meie iseseisvaks ja küpseks saamisel peale lapsevanemate, siis ei suuda seda ka üksinda kool. Ma arvan, et ilma koostööta pole ka tulemusi. Inimene, kes soovib olla hea ja õnnelik, peaks oma südametunnistuse järgi tegutsema ning arvestama teiste persoonide tunnetega.
toetab poliitikute saavutatud kompromiss? Antud referaadi eesmärgiks on analüüsida perepoliitikat kui sotsiaalpoliitika ühte olulisemat valdkonda Eesti Vabariigis. Uurimisülesanded, millele referaadis vastust otsitakse on alljärgnevad: · perepoliitika eesmärgid, meetmed, · kas valitsuse valitud perepoliitika tagab eestlaste sündimuse jätkuvat suurenemist ja laste vaesusriski ennetamist läbi lapsevanemate toetamise, · erakondade valmislubaduste analüüs, mis käsitleb perepoliitikas käsitletavaid märksõnu: peretoetused, lapsehooldustasu, toetused ja teenused toimetulekuraskustes peredele. Referaadis esitatud uurimisülesannete lahendamiseks kasutab referaadi koostaja erinevaid allikaid. Kirjandusest kasutab referaadi koostaja artiklite kogumikku, 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
