ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a)
hobidele omale uue kaaslase ja tihti ka abiellutakse,mis on loomulikult ainult positiivne ja armas. Samas mõni teine vanur on kibestunud ja üksik, et ei salli kedagi ning vingub iga asja üle muutes ennast sellega eemaletõukavaks. Üks, mis vanurieas kõigile ühine on see, et see kulmineerub surmaga. Kas surrakse rõõmsa ja rahulolevana või üksi ja kibestununa on juba igaühe enda teha. Suur ja uhke elukaar on jõudnud oma lõppu. Muutis see kindlasi paljude elusid ning maailmgi muutus koos sünni ja surmaga. Öeldakse ju, et igaüks on oma saatuse sepp ja kuidas ning millise jälje kellegi elu teistele ja maailmale jätab sõltub täielikult inimesest endast. 7 Kasutatud kirjandus: Interneti otsingumootorist Google vaatasin mõnd tööd, aga suurt midagi ei leidnud! Jüri Uljas, Thea Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik"
Minu elukaar Lühiuurimine Juhendaja:Eve Raja Kerk-Alexander Nõupuu 7. A Sisukord 1 Maimiku iga 2 Koolieeliku iga 3 Kainiku iga 1 Maimiku iga: Üheaastasena meeldisid mulle kõige rohkem need kannid:mänguautod, pall, telefon raamat,mängud:peitusemäng, õhku viskamine ja tagaajamine, raamatud ja laulud: vanniskäimise laul, söögid:banaan, mandariin, kaerahelbepuder, hapukapsad, õunakissel ja borsisupp. Kui olin aastane, pandi minu juures tähele seda, et olen hästi edev poiss. Kõndisin hästi palju, jutustasin omas keeles, ütlesin ,,täh" ja lehvitasin ,,tsau". Lõigati ära mu kaasa sündinud ,,Hitleri" tukk. Kui olin kaheaastane, pandi minu juures tähele seda, et rääkisin päris palju (autobäk) automärk, kõige lemmikum oli tädi (Maidi) pissisin ja kakasin potti, ei jonninud üldse tegin pai ja musi. Kolisime emaga Haapsalust Rakverre. Kui o...
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA
docstxt/1287583791119139.txt
Koolieelikuiga Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7 Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Areng Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne Laps õpib olema enesekindel, huvitundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. Suhtlemine, keel ja kirjandus Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. Matemaatiliste võimete areng Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem .Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. Teadmised maailmast Laps õpib maailma ...
Perioodinimetus Pere-eelne iga Pereeas Pensioni-eelne Aktiivne Passiivsesse Hooldusikka / eas pensioniiga pensioniikka Andmetüüp 1.Lühikirjeldus -alustab inimene -pere on -millal lapsed on -paljude inimeste -inimesel on -jõudnud (iseloomustus) iseseisvat iseseisvad jaoks ei alga vähem inimestel on tööelu. pensiooniga, energiat raske või -ei ole peret jätkavad tegutsemiseks, võimatu vajadusest sellepärast kõrvalise abita ...
Tegelikult on olemas ka üheteistkümnes iga ehk pikaealisus ja see on alates üheksakümnendast eluaastast. Sinnani ei ela tänapäeval paljud inimesed. Vanurieas üksindus suureneb. Mõned inimesed naudivad elu, teised aga tunnevad kibestumust. Suureneb sõltuvus teistest. Taandareng üha süveneb. Mõned vanurid ei mäleta enam isegi oma lähedaste nimesid. Kokkuvõte Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Igal eluperioodil on omad arenguülessanded ja probleemid. Inimesel on eluperioode kümme: Imikuiga, maimikuiga, koolieelikuiga, kainikuiga, murdeiga e. mürsikuiga, noorikuiga, varane küpsusiga, hiline küpsusiga, elatanuiga, ja vanuriiga. Iga inimene käib läbi kõik eluprerioodid. Sisukord Lk. 1. Sissejuhatus. Lk. 25
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus.
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. Kehatemperatuuri kontrollimine Mõiste Eesmärk KT tõusmise mehhanism KT mõõtmise instrumendid KÄITUMUSLIK KONTROLL PSÜHHOLOOGILINE KONTROLL Soojusregulatsioonikeskus Soojuseteke Soojuskadu ELUKAAR: seos KTK Väikelapseiga Lapseiga Täiskasvanuiga Vanadus
ELUKULG Jelizaveta Kalinina Õ14-2 Elukaar on inimeste elukäik sünnist surmani. Väikelapseiga Lapseiga Noorukiiga Täiskasvanuiga Vanuriiga VÄIKELAPSEIGA Ämmaemanda roll Abitu Esimesed kogemused Kõne omandamine LAPSEIGA Tõsised haigused on haruldased Kooliõde Suhtlemine väljaspool Kogub teadmisi Lubatu, keelatu Autoriteet - õpetaja NOORUKIIGA Puberteet Sõltumatus Füüsiline aktiivsus Konfliktne periood Töö ja mängimine
ilmnevad uued refleksid. (Sarapuu 2003 : 121) 2.2. Imikuiga Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne areng on selles eas väga kiire. Esimese eluaastaga harjub imik välismaailmaga ja saab selles oma esimese kogemuse.Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (Inimese elukaar...2014) Ta õpib ka usaldama või umbusaldama. Stimuleerivas ja turvalises keskkonnas saab esimese eluaasta lõpuks imikust iseseisvalt kõndiv, kindla tähendusega sõnu ütlev, nututa oma soove väljendav ning ümbritsevaid inimesi usaldav väikelaps. Kui imikuea arenguülesanded täidetud läheb laps üle teisele teadvuse ja sotsiaalsete suhete tasandile. (Inimese areng 2014) 4 2.3. Maimikuiga
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus Vanus Vaegurlus Võimatu olla sõltumatu Arutelu Turvalise keskkonna kujundamine Keskkonna hoidmine Iseenda turvalisus Õed tagavad turvalisust TÄNAME KUULAMAST! ...
elamistoiming lastel Aleksandra Sitko Õ14 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 Sisukord Sissejuhatus Eritamise elamistoiming Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ainevahetuse jääkide eemaldamine kehast lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll Kasutatud kirjandus Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf Tartu Ülikooli Kliinikum. (2014)
dokumentide haldamiseks vajaliku reeglistiku määratlemine ja rakendamine o Millest koosneb dokumendisüsteem? • Dokumendid jm teaberessurss • Dokumentide (ja arhiivi) haldamise protsessid • Inimesed, kes kasutavad dokumente • Tehnoloogia ja süsteemid. dokumendiliik – nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente dokumendi elukaar (e. -käik) – protsess, mis algab dokumendi loomisega ja lõpeb selle hävitamisega või jätkub püsiva säilitamisega arhiivis. Märkus: Eristatakse elukäigu kolme etappi: I-aktiivne, II-poolaktiivne, III-passiivne infohaldus – Valdkond, mis tegeleb informatsiooni kui organisatsioonilise ressursi analüüsiga. See haarab igasuguste andmete ja informatsiooni definitsioone,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik.
keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Psühholoogide eesmärk on uuride inimeste käitumist teadlikult. INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID Arenemine- muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Areneb mötlemine, hoiakud, huvid jne Eostumisest surmani Areng ehk evolutsioon Taandareng ehk involutsioon Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal miski muu taandareneb, hävib. Kasvamine on keha välismöötmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, möötmed. Eostumisest täiskasvanueani
1.Käitumuslik kontroll. Kui kehatemperatuur langeb või tõuseb normaalsuse piiridest väljaspoole, tunneb inimene, et tal on liiga külm või kuum. Inimene sooritab teatud toimingud- kuuma puhul, lülitab välja kütte, võtab riideid vähemaks, külma puhul toimib vastupidiselt. 1.2.Psühholoogiline kontroll Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsiooni-keskus, soojusteke ja soojuskadu. 2. Elukaar: seos kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiminguga 2.1 Väikelapseiga Tänapäeval on enneaegsete ning madala sünnikaaluga vastsündinute ellujäämisprotsent kasvanud ja eeskätt just tänu selliste laste kehatemperatuuri paremale kunstlikule kontrolli all hoidmisele. vastsündinu nahk tuleb koheselt kuivatada, et vältida soojuskadu aurustamise teel, ning seejärel mähkida soojalt.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ........................................................................................................ 3 Loomulik ja ebaloomulik surm ............................................................................................... 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm..........
tunde.Kaotusele järgneb kurbus,mis on üks kõige tugevamaid emotsionaalseid kogemusi. Lein Leinamine tekib ilmajäämisest.Kuigi kaotusvalu ja kurbus on leinamise puhul üldlevinud,võib esineda ka palju muid reageeringuid.Sokk,uskumatust,viha,eitus,häbi,süütunne,pahaneel,ängistus,hirm,depression ja meeleheide on emotsionaalsed reageeringud,mida leinajad leinamisprotsessis tunda võivad. 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga Inimene võib surra igas vanuses ja surm määrab ära indiviidi elukaare pikkuse. Sajand tagasi oli enamuses tööstusriikides eluea prognoositav pikkus 40 aastat, kusjuures naistel oli ta veidi kõrgem kui meestel. Tänapäeval on see kasvanud 80 aastale ja ka praegu elavad naised kauem kui mehed. Eluea pikendamise põhjuseks käesoleva sajandi teisel poolel olid järgmised asjaolud: üldine suurem jõukus;
Hingamine Hingamise elamistoiming Kõik teised elamistoimingud sõltuvad täielikult hingamisest. Hapnik on organismi kõigile rakkudele eluks vajalik. Näiteks ajurakud saavad paari minutilise hapniku puudumise tõttu pöördumatu kahjustuse. Hingamine on toiming, mis ei nõua pingutust ja inimesed ise pole teadlikud selle sooritamisest, kuni tekivad hingamisraskused. Elukaar sõltuvus Elu esimesest minutist hakkab inimene hingama, seda teeb ta kuni surmani. On olemas seisundeid ja olukordi, mille puhul on hingamine raskendatud. Vastasel korral korrigeeritakse see operatsiooni või ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist. Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene) Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt) Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu) Vererõhu- ja südamehaigused Hingamise...
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5
-0,02+0,005+0,006+0,005+0,006=0,2%. 3. Okuni seadus, mida väljendab valem (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) Olgu teada k=2,5, potentsiaalne Y* ületab tegelikku 10% (ressursid on 10% võrra alarakendatud), loomulik tööpuudus u* on 8,5%. Kui palju on tegelik tööpuudus? (2 p.) (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) u= (100-90)/100=2,5(u-0,085) siis 0,1=2,5(u-0,085) 0,1=2,5u-0,2125 0,3125=2,5u u=0,3125:2,5=0,125 ehk 12,5%. 4. Kodumajapidamise elukaar ulatub üle kolme perioodi, mille jooksul ta teenib vastavalt 50000 eurot, 330000 eurot ja 42200 eurot. Milline on selle majapidamise püsiv (permanentne) sissetulek üle kolme perioodi ja milline on säästmine kõigil kolmel perioodil (võib olla ka negatiivne)? Intressimäär on selles majanduses 10% perioodi kohta. (2 p.) Valem püsiva sissetuleku arvutamiseks on järgmine: YP+YP/(1+r) + YP/(1+r)2 = (rikkus)=Y1+Y2/1+r + Y3/(1+r)2. Tuleks leida kõigepealt diskonteeritud
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3
Töötamise ja mängimise elamistoiming Inimene veedab põhiliselt ühe kolmandiku oma elust magades. Teist osa ehk ärkveloleku aega kasutab inimene põhiliselt ,,töötamiseks" ja ülejäänud aega ,,mängimiseks". Need mõlemad on inimese elamise põhiaspektid. Sellel elamistoimingul on palju mõõtmeid sõltuvalt asendist elukaarel tõlgendatakse nende olemust ja sihte mitmel erineval viisil. ,,Töötamine" on kasutusel indiviidi igapäevaste põhitegevuste kirjeldustena ning põhiliselt seostatakse seda tulusa teenimisega. ,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada se...
Käed Kehakeele seisukohalt on käed eriti olulised, nendega rõhutakse olulisi kohti vestluses, näidatakse kõnesoleva eseme kuju, näidatakse suunda. Füüsiline välimus Mittesõnalise suhtlemise mõjukas aspekt. Samuti annavad riided, mis olid esialgselt mõeldud organismi kaitsmiseks välismõjude eest, hulgaliselt informatsiooni kandja kohta. Individuaalsus Suhtlemine on äärmiselt individuaalne toiming. Elukaar: seos suhtlemise elamistoiminguga Oleneb tõhus suhtlemine suhtlejate keelekomponentide kasutamise oskustest. Lapsepõlv ja noorukiiga Beebi esimeseks mittesõnalise suhtlemise kogemuseks on ämmaemanda ja ema käte puudutus, kõik sünnituse juures viibinud kuulevad ka lapse esimest sõnalise suhtlemise ilmingut, tema kisa. Täiskasvanu suhtlemisraskused võivad olla tingitud puudulikust suhtlemisest lapseeas. Puberteediealised võivad teatud sõnadele omistada
Kasvataja on iga inimene, kes püüab eesmärgipäraselt soodustada teise inimese arengut. ,,Kui kasvataja peab end meistriks, kes jagab oma täiuslikest oskustest ande enda jalge ees istuvatele õpilastele, ei pruugi see pilt iseloomustada kaugeltki kõiki kasvatajaid ja eriti mitte neid, keda on harjutud pidama parimaiks" Harva Vanemaks olemine on suhe, mis toetud kiindumusele ja interaktsioonile ning millel on oma elukaar. Sellele suhtele on kasuks: kui see algab võimalikult vara juba lapse ootamise ajal. Kui tagatakse piisav interaktsioon. Järjekindlus kasvatuses. Usaldus, austus. KASVATUSVÄÄRTUSED JA KASVATUSE EESMÄRGID Kasvatus loob ja selgitab väärtusi, hoolitseb nende edasikandumise eest Ideoloogia( väärtuste kogum) suunab ja juhib valikuid. Absoluutsed väärtused on need, mille poole püüeldakse nende eneste pärast.
Tartu Kasvamine referaat terviseõpetuses 2007/08 õppeaasta KASVAMINE Kasvamine on keha välimõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Kuni täiskasvanuks saamiseni on kasvamine aluseks igasugusele arengule. Seega on kasvamine füüsiliste muutuste järgnevus, mis esineb organisimi eostumise ja täiskasvanuks saamise vahel. Need muutused, nagu näiteks pikkuse ja kaalu suurenemine, on suures osas otseselt jälgitavad. Kasvamise puhul on seega tegemist kvantitatiivsete (st suuruse) muutusega. Inimese kasvamine algab juba enne sündi. Kõige kiiremini kasvavad väikelapsed. Teismeliseea lõpuks on kasvamine peaaegu lõppenud. Erinevad kehaosad kasvavad erineva kiirusega. Pea suurus (kolju mõõtmed) muutub elu jooksul küllaltki vähe. Keha kasvab palju rohkem, kuid kõige rohkem kasvavad jalad. Kasvamine ja seda mõjutavad tegurid: Kehakaal Meil on lapse keskmiseks sünnikaaluks 3500-3700 grammi....
Kliendi lojaalsus ja selle suunamine Käesoleva essee teema on päevakohane kuna kõik kaubandusketid tegelevad aktiivselt uute klientide värbamisega ja püsiklientide hoidmisega. Uurimused on näidanud, et uue kliendi saamine on raskem kui olemasoleva kliendi hoidmine. (Kuusik, 2005) Kogemused infoletis töötades (alustasin esmalt 4 aastat tagasi Selveri infoletis) on seda väidet kinnitanud. Uute püsiklientide saamine on muutunud raskemaks võrreldes sellega, mis toimus neli aastat tagasi. Praktilisele küljele tuginedes võib väita, et see, kes tegeleb müügiga, peab hoolega mõtlema läbi enda kui teenindaja rolli, et tagada ettvõttele püsikliendid ja seega pikaajalise edukuse. Seega laialt levinud tõekspidamise järgi on edukad need ettevõtted, kellel on lojaalsed kliendid. (Saul, 2003) Lojaalseks võib pidada klienti, kes teeb ikka ja jälle ostud just meie kaupluses ja suure tõenäosusega ostab meilt aina rohkem ja rohkem st klient sooritab mei...
Usaldusväärsus - usaldusväärne on dokument, mille sisu võib usaldada kui tõestavate toimingute, tegevuse või faktide täielikku ja täpset esitust ning millele võib toetuda järgnevate toimingute või tegevuse käigus. Terviklikkus Dokumendi terviklikkus tähendab seda, et see on täielik ja seda ei ole muudetud. Kasutatavus kasutatav on dokument, mille asukohta saab kindlaks teha ning mis on sealt kättesaadav, esitatav, tõlgendatav. Dokumendi elukaar (eluiga) dokumendid läbivad oma eluaja jooksul järgmised elutsüklid: *aktiivne (asjaajamisperiood näit 1 a, on tööruumides aktiivses kasutuses, asjaajamiskord ja dokumentide loetelu) *Poolaktiivne (kuni 2 a) Dokumendid on asjaajamise töötajate käes, perioodi lõpul antakse alatise ja pikaajalise (üle 10 a) säilitustähtajaga sokumendi üle organisatsiooni arhiivihoidlasse (arhivaalide loetelu) *Passiivne dokumendid on hoiul organisatsiooni arhiivihoidlas kuni üleandmiseni
tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amphora, Webdesktop, Postipoiss, Delta (Alfresco põhine arendus), Sharepointi põhised arendused jt 5. Dokumendisüsteem Infosüsteem - dokumentide haldamine, hõlmamine ja neile pideva juurdepääsu tagamine (kogu nende elukaare jooksul) 6. Dokumendiliik Nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente Käsikiri, leping, käskkiri, volitus 7. Dokumendi elukaar (e. -käik) Toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni 8. Infohaldus Valdkond, mis tegeleb informatsiooni kui organisatsioonilise ressursi analüüsiga. See haarab igasuguste andmete ja informatsiooni definitsioone, kasutusviise, väärtust ja levitamist organisatsioonis sõltumata sellest, kas seejuures kasutatakse arvuteid või mitte 9. Andmed
Kultuur aktualiseerib paljusid valdkondi, võiks isegi öelda, et enamust, need on meie jaoks olulised teemad, meie elu osad. Kultuur tegelikult aktualiseerib ka poliitikat ja juhib poliitikat; kui kultuur on mõtestatud, kui kultuuri tõlgendamine põhineb refleksiivsusel ja oskuslikult valitud märkide seostamisel läbi koodide ning loogiliselt valitud konstruktsiooni, juhib kultuur meie elu, ja ka meie riiki suunas, mis väärtustab kõige kallimat - inimest. Kui enamuse inimeste elukaar käib lihtsas ABC vormis, kus A on lapsepõlv, mil eriti midagi teha ei saa, B on täiskasvanuiga, kus tuleb teha kõik mida üldse teha annab ning C on vanaduspõlv, kus meie arvamusi enam eriti ei vajata, siis tegelikult on vahel võimalik kujundada oma elukaar sedasi, et teid on igavesti vaja see püüe on väga oluline mida rohkem oleme iseendasse investeerinud, mida inimesekesksem on meie suhtumine maailma seda igavikulisem on meie väärtus, ja seda ükskõik mis vallas
Suur roll on õel ka ühiskonnas tervikuna ja see on hästi väljatoodud Õe Eetika Koodeksis: koos teiste ühiskonna liikmetega osaleb inimese tervist edendavate ja säilivate sotsiaalsete probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ning elanikkonna heaolu tagamisel (Õe eetika koodeks). Õendusteadus toetub neljale valdkonnale, mis on ka õenduse kesksed mõisted: inimene, tervis, keskkond, õendutegevus. Inimene Iga inimene on kordumatu ja ainulaadne. Elukaar, elutee ehk elukäik on sama ainulaadne ja kordumatu nagu inimene ise, ja see on omane igaühele. Aga hoolimata sellest põhivajadused ja elukaare perioodid on kõikidel ühesugused. Erinevad õendusteoreetikud on inimese mõisted ka erinevalt defineerinud.Kultuuri teooria järgi on inimene kultuuriline olend, hooliv ning võimeline muret tundma teise inimese heaolu ja eksistensi pärast. Selle teooria järgi on väga tähtis sõnum minu meelest ütlus: „Hoolivus on
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...
Nende pärast küll pingutatakse rohkem, aga abielu nad päästa enamasti ei suuda. Tänapäeval on väga paljud täiskasvanud ja lapsed olukorras, kus neile tekivad uued pereliikmed ema või isa eelmine või praegune elukaaslane, tema lapsed, vanemad ja nii edasi. See on olukord kus perekond peab lihtsalt leppima ja harjuma oma uue elu ja olukorraga. Esmasabiellumine tähendab kahe perekonna liitumist; teine abielu põimib kokku kolm, neli või enam peret, kelle eelmise pere elukaar katkes. Demograaf Paul Glick'i sõnul lahutab 38% esmasabiellunutest ning lahutanutest 75% taasabiellub. Lisades siia veel need inimesed, kes taasabielluvad peale abikaasa surma, on ilmne, et see teema haarab paljusid peresid. Aga inimene harjubki kõigega. Vanematevahelised tülid võivad tekkida mitmetel erinevatel põhjustel. Tihtipeale on selleks truudusetus, kahetimõistmine, vägivaldsus perekonnas, alkoholism, töökoha kauge
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel. Eelkoolieas...
Lastega seotud ohud (köök, trepp,elutuba,söögituba). Vanuritega seotud ohud ( kukkumised). Õppimispuudega inimestega seotud ohud (isiklik vastutus). Tööõnnetused. Õnnetused reisimisel. Nakkused. Epideemiad. Tuleõnnetused. 4. Elanike teadmised ohtudest. Olukordades, kui inimelu pole otseselt ohustatud, on nende toimingute eesmärk vigastuste ja haiguse vältimine või vähemalt minimaliseerimine. · Ohtude ja õnnetuste seos elukaare etappidega NB! Joonistage siia elukaar ja kirjutage lisaks ning kommenteerige suuliselt, kuidas TKS on seotud iga elukaare etapiga. POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Need tegurid omavad paljuski individuaalset aspekti, kuid nende toimimine on suurel määral seotud poliitilise ja majandusliku olukorraga riikides. Tooge näiteid! 1. Sõda Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmitiste vaheline relvastatud võitlus. 2. Terrorism
Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 12 elamisetoimingut, elukaar, sõltuvus/sõltumatuse järjepidevus, elamistoiminguid mõjutavad tegurid, õenduse individuaalsus Õendusprobleem – eesmärk (õendushoolduse) a- teadmiste defitsiit õigest toitumisest – omandab teadmised õigest toitumisest b- ülekaalulisus, mis on tingitud valest toitumisest – kaalu langetamine, 0,5kg umbes kahe nädalaga-rohkem on ohtlik c- hirm, mis on tingitud võõrast keskkonast – tekitada turvaline keskkond, KUIDAS?
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008...
Kui eelnevad tegevused on tehtud ja esialgne kliendibaas loodud, siis seejärel teeme raadio reklaami. Valime välja raadiojaama ning seejärel saate, kus tahame oma teenusest rääkida. Plaanis on rääkida teemal, kuidas õigesti riideid hooldada ja pesta ning miks on hea kasutada pesumaja teenuseid. Seejärel toimub järgneval kolmel päeval raadiomäng keemilise puhastuse ja pesumaja teemal, kus võitjal on võimalus võita tasuta pesupesemine. 3. Kliendi elukaar(ed) Elukaar on graafik, mis üldistab ettevõtte klientide käitumise alates hetkest, mil kliendisuhe tekib, kuni hetkeni, mil ta lõpeb. Kõige sagedamini kasutatakse elukaare esitamiseks ajatelge ja sellelt on võimalik välja lugeda esimene tähtis tõsiasi - kui kaua kestab pikim kliendisuhe. Kliendi elukaare jälgimiseks on ettevõttel kasutusele võetud CRM tarkvara, mis näitab millal klient alustas meie teenuse kasutamist ning kui tihti ja kaua ta seda teeb. Antud süsteemiga on
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.................................................................................
Dokument- mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks Dokumendi elukäik-(elukaar)-dok i loomine kuni selle hävitamine või saadame arhiivi,kuidas reg ida haldamine toimetame, kõik see mis puudutab dokumenti põhineb dokumentide väärtuse muutumises ajas.dokumendi elukäik võib kesta 1aasta,10 aastat või sada aastat jne. . Aktiivses faasi olev dokument läbib elukäigu jooksul kolm faasi:akttivse,poolaktiivse ja mitteaktiivse Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt. loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine, jne.), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt. töötajalt ...
Sigrid Undseti nime andis ühele Veenuse kraatrile Rahvusvaheline Astronoomiaunioon. Veenus oli roomlaste armastusjumalanna ja Sigrid Undset on tõusnud tähtedesse eelkõige inimsüdame lugude mõtestajana. On ju süda ajas muutumatu, muutugu kuipalju tahes inimeste tõekspidamised ja olme. Kord uusaastaööl ennustas keegi noor luuletaja, et Sigrid Undseti täht särab peagi kogu Põhjala kohal. Tänase seisuga võime täpsustada: Inimeste Maa kohal. Tema elukaar sai alguse õunaõite puhkemise ajal 20. mail Kalundborgis Taanis ja lõppes õunapuude õitseajal 10. juunil 1949 Lillehammeri haiglas Biograafia Sigrid Undset sündis norra arheoloogi Ingvald Martin Undseti ja tema taanlannast naise Anne Charlotte Gythi esimese lapsena ja Kalundborgi vägeva kantseleinõuniku Peter Andreas Gythi esimese lapselapsena.Ta oli ka allohvitseri ja Trondheimi Vollani sunnitöövangla juhataja,veltveebel Halvor Halvorsen
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja...
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsu...
keskkonda. Hoone ökoloogilisust ei hinnata ainult ökoloogiliste ehitusmaterjalide kasutamises vaid see saavutatakse hoone kui terviku mõju arvestamisega nii keskkonnale kui inimese tervisele kogu hoone elukaare jooksul alates hoone ehitamisest, kasutamisest, hooldamisest kuni lammutamiseni ja materjalide taaskasutamiseni või jäätmete ladustamiseni. Mida väiksem on mõju keskkonnale, seda ökoloogilisem hoone on seda säästlikum on hoone elukaar elutsükkel. [3] Kokkuvõtteks võib küsida, kas hakkame nüüd olemasolevaid hooneid lammutama ja uusi energiatõhusaid eluhooneid rajama? Siin tuleks vastata eitavalt, sest olemasolevad hooned on ressurss, mille jätkuv ja taaskasutamine on igati säästlik, sest kui hoone ehitamisse on juba kord kasutatud suurel hulgal ehitusmaterjali, on selle renoveerimine ja edasi kasutamine üldjuhul väiksema ökoloogilise jalajäljega tegevus kui uue maja ehitamine
1 Vaba aja sotsioloogia Joe Noormets 23. 09 iseseisev töö lonegumärkmed kirja panna. Õpipäevik loengupäevik ja lugemispäevik. 5. jaaanuariks hiljemalt tuleb saata. "Leisure science" ajakiri. Vaba aja määratlused Erinevad terminid: Vaba aeg free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne Ülearune/ülejääv aeg spare time Ajaviide pastime Tühi / kasutu aeg idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks, ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed. Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal. Sisustamata aeg unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud. Jõudeaeg /jõudeolek leisure. See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis o...
ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
