Eesti rahvalaul. Nimetus rahvalaul pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul .Põhitunnused:Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust nt "Loomislaul" ja "Suure tamme laul". Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud). Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Regilaulu liigid: Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt),Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt),Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt)
"Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul", "Suure tamme laul" ja "Suur härg". Regilaulu viis (nimetati ka tooniks või mõnuks) on lühike ja väikese ulatusega. Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab
Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Väga vanad on mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul" Runolaul on Soome rahvamuusika. Esitlusviis ühehäälne saateta, teema kalevala, pill kantele, tants jenka. 2. Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. See asjaolu ei olnud tingitud provintslikest ja viletsatest oludest siinmail kuni 19
Kui ta väsis ning suri, tekkis tema kehast ülejäänud loodus ( lk 371). Kreeka müüdid jumalate sünnikohta räägivad samuti Kaosest kõige algusest. Kaosest tekkis Gaia (Maa-ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele, sügaval tema all keerlesid Tartarose udud, Eros ilmutas end ja tõi oma veetlusega kaasa jumalate sünni Nyxile. Indias on loomismüüte rohkem. Neid räägitakse ja lauldakse siiani. Mõned on keskendunud olemise ja mitteolemise mõtestamisele- näiteks ,,Rigveeda" loomislaul. Teistes ag aegustevad jumalad maailma loomise juures aktiivselt- näiteks lugu Pradzapatist, kes kerkis ürgveest välja nuttes, sest ta tundis end üksildasena ega teadnud misk ta on maailma sündindu. Tema mahalangenud pisaratest tekkis maa ja ärapühituist taevas ja õhk. Mõneti on loomismüüdis sarnased, alates tavaliselt teadmatuse, segaduse või kaosega. Paljudes loomismüütides kasutatakse muna kujundit, millegi poolitamist või jaotamist meheks ja naiseks, taevaks ja
seotud (kasvõi kõigile tuttav mäng „Kapsas“, mis lastele väga meeldib), aga olenevalt õpetaja loovusest võib ka ise mõne mängu kohandada - näiteks tuntud mängu „Värvipood“ asemel „Taimepood“ või päris ise mängu teha, mis oleks seotud maa ja selle austamisega. 1.5 Matemaatikast tundsin jälle natuke puudust – ma ise ilmselt kasutaksin elulillel põhinevat elupuud – geomeetrilised kujundid , ring. (Ja siia kuidagi väga sobib minu arvates loomislaul – lihtsalt mõte, ei seostu matemaatikaga ☺) 2.1 Keel ja kõnet võiks ka eesmärgistatult integreerida - näiteks laps oskab lugeda kokku lihtsamaid sõnu ; laps oskab õigesti kirjutada lihtsamaid sõnu ( tellijad panevad oma soovid kirja jne.) Kunst – toiduaineid võiks ka ise valmistada näiteks soolatainast, savist jne. 2.2 Keel ja kõne - esemeid võiks sorteerida ka vastavalt häälikule, mis on sõna alguses või lõpus vms
annaabi.ee 
